N2dal aega olen vaikinud. P6hjus eelk6ige selles, et internet oli kaugel ning yleeile ja eile oli seoses presidendivalimistega terve riik justkui v2lja surnud. Absoluutselt k6ik poed ja kohvikud olid suletud, r22kimata siis veel internetikohtadest. Presiendivalimistest r22kides peab ytlema, etnee moodusid ysna rahulikult. Lasti kyll rakette ja paugutati mingi pyrotehnikaga, kuid ei midagi erilist. Uudistes k2is kyll l2bi, et Jaffnas oli linnas yks pomm plahvatanud. Valimistulemused nii, et praegune president Rajapaksa sai 59% h22ltest, kindral Fonseka 41%. Viimane keeldub tulemusi tunnistamast ning ytleb, et need presidendivalimised on totaalne jant. Igatahes eile peale tlemuste selgumist piirasid s6jav2gi, politsei ja eriyksused ymber hotelli, kus kindral ja teisedopositsiooniliidrid tulemuste selgumise ajal peatusid ning Rajapaksa teatas, et kindral Fonsekal tuleb nyyd oma kampaania ajal tehtud avalduste eest vastutada. Kohalikud ytlevad aga, et nad aboluutselt ei imestaks kui peagi teatatakse, et kindral Fonseka on mingitel segastel asjaoludel tulevahetuses hukkunud. Nii palju siis demokraatlikust Sri Lankast.
Teine asi, mis t2ielik jama, on see, et saare p6hjaosas oli v6imalik valimas k2ia vaid umbes 10-15% potensiaalsetest valijatest, sest transporti ja valimisjaoskondi lihtsalt v6imud sinna ei organiseerinud. See pole selles m6ttes mitte mingi ime, sest praktiliselt terve tamiilide kogukond on kindral Fonseka selja taga.
Huvitav oli see, et kuigi k6ik oli rahulik, varusid inimesed paari-kolme p2eva jagu toitu koju. Mingit reaalset ohtu polnud, aga oli tunda, kuidas vaikus k6rvadele valus oli. 6hk oli raske, vaikus oli kuidagi justkui peale sunnitud.
Aga nyyd minu tegemiste juurde. K6ige esimene asi on halb asi. Ma kaotasin oma fotokaamera 2ra. Ma ei tea, kuidas see juhtus. Igatahes Colombo-Kandy rongis oli ta mul alles, peale seda enam polnud. Ma ei oska mitte midagi arvata. Taskust mooda ma seda ei saanud panna, sest siis oleksin kuulnud, kuidas see maha kukub, taskust v2lja kukkuda see ei saanud, sest need taskud on sellised ning et keegi selle varastanud oleks ma samamoodi uskuda ei suuda. Esiteks seep2rast, et polnud nagu v6imalust, teiseks sellep2rast, et inimesed on head:) Yhes6naga…mul pole 6rna aimugi, kuidas on v6imalik, et mul seda enam pole. J22b vaid loota, et see, kes selle leidis…
Vahepeal on toimunud igasuguseid asju. K6ige olulisem neist kindlasti Adam’s Peak... Erakordselt ilus, kirjeldamatu p2ikeset6us. Reede 6htul j6udsin jalamile kohale, ning laup2eva varahommikul kell 2 oli 2ratus ning ronisin m2kke. Kaaslased olid ka. Nimelt kohtusin t2iesti kogemata seal sellesama Koreast p2rit Jun’iga ning ka yhe Leedu tegelasega. Ja poole m2e peal saime veel tuttavaks Peterburist p2rit Alexandriga. Neljakesi siis tippu l2ksimegi. Siinkohal on 22rmiselt kahju, et kaamerat enam pole. Tegin v2ga ilusaid pilte. M2kket6us v6ttis meil umbes kaks tundi ja 10 minutit. P2rast kyll m6istsime, et olime arutult kiirustanud ning oleks v6inud palju rohkem puhata ja endi s22stmiseks tempot madalal hoida. Kuid kiirustasime, sest 2rkasime kell 2 ning ronima hakkasime 2:40, kartsime, et oleme hiljaks j22nud. Tegelikult oli yleval meil veel tubli pool tundi aega yle.
Adam’s Peak on kyllaltki oluline sihtkoht palver2nduritele. Yleval tipus on budistide tempel ning “liiklus” m2el on ysna tihe. Kogu aeg tuleb inimesi alla ja l2heb yles. Inimesi on igas vanuses. On sylelapsi, kes sinna yles syles j6uavad ning on v2ga vanu inimesi, kellest peale vaadates ei usukski, et nad suudavad selle teekonna l2bida. Aga suudavad – neid v6is n2ha ka mitte ainult teel, vaid ka yleval tipus. Rada on otsast l6puni valgustatud ning kui me oosel ronima hakkasime, siis oli vaatepilt jalamilt v2ga v6imas. See, mismoodi valgustatud rada eemalt paistab, kuidas on n2ha, mismoodi see yles v2lja j6uab…yleval tipus kumamas valgustatud tempel…v2gev!
M2e otsas oli kylm ja tuuline. Tore oli aga see, et me polnud tipus mitte seal, kus k6ik teised, vaid k2isime yleval templi juures 2ra ning kuna rahvast oli seal liiga palju, hakkasime otsima kohta, kus oleks rahulikum. Ja leidsime. Umbes paar-kolmkymmend meetrit allapoole tulla oli treppidest paremal suur kaljurahn. Ronisime vaevaga sinna otsa. Vaev tasus 2ra. Olime rahulikult kolmekesi(Alex ajas kuskil oma asju) ning vaade, mis sealt samblaselt kaljult avanes, on lihtsalt kirjeldamatu. Meiega samal k6rgusel oli n2ha taamal pilvedest ylespoole ulatuvaid m2etippe, allapoole j2id pilved, lendasid nahkhiired ning taevas l2ks silmapiiril aina punasemaks. Mingil hetkel olid p2ikesekiired Maa varjust 6hus n2ha, aga p2ikest ennast polnud ning yhel hetkel hakkas m2gede tagant paike paistma. Alguses oli n2ha vaid peenikest tumepunast triipu, mis siis j2rjest laiemaks ja heledamaks l2ks ning j2rjest ylespoole t6usis. Kusjuures t6usis p2ike m2rkimisv22rselt kiiresti. Ma arvan, et selleks, et p2ike t2ielikult ymmargusena m2gede tagant n2htavale sai, kulus umbes poolteist-kaks minutit. Ja kui p2ike oli t6usnud, kulus ehk umbes k6ige rohkem 10 minutit, et ilm hoopis soojemaks muutuks. K6ik k2is h2sti kiiresti igatahes. Aga...ega seda siin kirjutades edasi anda saa...ja pilte ka pole, mis aimu annaks. Kokkuv6ttes oli v2ga ilus k6ik. Paar pilti otsisin guugli abiga siia juurde. Kui otsingusse panna, leiab...
Allatulek v6ttis m2rksa kauem aega. Seda seet6ttu, et raja 22res on v2ga palju k6iksugu kohvikuid, kus saab peatusi teha, saiakesi syya ja teed juua. Neid v6imalusi mitmeid kordi kasutasimegi. Kokku v6ttis allatulek umbes 4 tundi. Seda veel ka seet6ttu, et see venelane, kes meil kaasas oli, Alex, oli 22rmiselt agar pildistaja. Pilti tuli teha iga paarikymne meetri tagant ning mitu tykki. Iga suurema kivi juures, iga kohviku, iga poe ning ka igal v6imalikul juhul m2e enda taustal. Kui tol hetkel tundus see tyytu, siis nyyd, mil mu kaamera on kadunud, on hea m6elda, et midagi ikka alles j22b. Nimelt lubas ta koju j6udes parimad palad meilile saata.
Alvis, leedukas, p2rit Kaunasest, on p2ris tubli langevarjur. 25 aastat vana, on teinud viie aastaga 1500 hypet. Ning tavalisest lennukist hyppamisest on talle v2heks j22nud. Nyyd hyppab ta ka kaljudelt ja k6rghoonete katuselt. Siiani siiski yhegi pilvel6hkuja katuselt ta hypanud pole, kyll aga n2gime videosid, kuidas ta s6pradega Norras kaljudelt hyppamas k2is. V2ga, v2ga vinge v2rk. Mina peale oma esimest ja siiani viimast hypet langevarjuga m6tlen siiani, et no on ikka hull sport kyll. M6elda vaid – t2iesti korralikult tootavast lennukist v2lja hypata...
Kui alla j6udsime, siis otsustasime, et j22me p2evaks koha peale laagrisse, sest oli tunda juba ette, mida jalad “tegema” hakkavad ning pealegi olime sisuliselt oo otsa magamata olnud. S6ime terve p2eva j22tist ja pannkooke(mida kylalistemaja omanik j2rjest teha vorpis) ning j6ime teed, ning k2isime kyla peal jalutamas. Kvaliteetaeg!
Pyhap2eval 2rkasime hommikul yles. Liikuma saada oli v6imatu. Seda tegelikult kyll minul ja leedukal. Nimelt meie Korea s6ber Jun on p2ris vinge spordimees. Tema jalgadel ei olnud(v2hemalt ta enda jutu j2rgi ja meie visuaalsel vaatlusel) mitte midagi viga. Meie Alvisega aga pidime hommikul tykk aega hoogu v6tma, et liikuma saada. S22remarjad olid mehekestel nii valusad, et isegi tugevama tuulepuhangu puudutus tegi haiget. See oli isegi hullem kui Olymposel k2imine, mis tookord samamoodi laagrisse sundis j22ma. Olympose t6us v6ttis aega m2rksa kauemgi. Ilmselt on asi selles, et Adam’s Peak on palju j2rsem ning t6usu tipus oli m6ne koha peal trepiastme k6rgus suurem kui selle pikkus. Seekord me laagrisse ei j22nud, vaid liikusime edasi. Nemad pidid minema Colombosse, mina Kandysse tagasi(plaan ka World’s End ette v6tta ei tundunud nende jalgadega kuigi reaalne). S6itsime siis Hattonisse, kust pidime koos samale rongilme minema. Ostsime piletid 2ra. Ootasime rongi. Rong tuli. T2iesti puupysti rahvast t2is. J2tsime ennast rongist maha. Siis l2ksime uurima, et 2kki saab raha tagasi:) Raha tagasi ei antud, aga pakuti v6imalust s6ita Intercity Express rongiga paari tunni p2rast – sai istekohad broneerida ja puha…Me siis otsustasimegi, et l2hme peenema rongiga, maksime raha juurde ja j2ime rongi ootama.
Rong, mis l6puks tuli, oli t2pselt nii peen, et vagunid olid yksteise kyljes kulunud trossidega ning 175 km l2bimine v6ttis 5h10min. Vahepeal aga otsustasin mina, et kuna nende tegelastega, kellega koos olin, saab nii palju nalja, siis s6idan ka Colombosse, sest tegelikult pole mul Kandys nagunii mitte midagi t2htsat ootamas kui viisa-asi v2lja arvata. Pidin minema poole tee peal maha, aga vot ei l2inud. Maksin raha juurde ja s6itsin edasi. Colombos l2ksime mulle teada-tuntud YMCA hotelli. Et on maru odav ja mida iganes. V6tsime siis v6tme ja l2ksime sviiti(seesama, kus ma oma esimese oo veetsin 31. detsembril). L2ksime sisse ja esimese asjana n2gime igavesti suuri prussakaid p6randal jalutamas. Prussakad oli nii suured, et meil Eestis nad kilose paberist jahukoti sisse kahekesi sooma ei mahuks. Alvis on selline...looduse-inimene ning seet6ttu me Juniga neid putukaid materdama ei hakanud, v6tsime rahulikult. Aga peale seda kui ma avastasin, et jala peal k6nnivad m6ned kirbud ka, otsustasime, et sinna kull ei j22. Kiirendatul k2igul lahkusime majast ning Jun otsis oma Sri Lanka raamatust v2lja v2ga m6nusa oobimiskoha ookeani aares, mis kolme peale maksis meile 1200 raha. V2ga soodne ja tore.
Esmasp2eva hommikul helistasin esmalt Kandy India saatkonda. Kuuldes sealt, et nad ei oska t2pselt oelda, kas mul on viisa mind seal ootamas ning samas saades kutse “Come around 2-2:30PM to the embassy” m6tlesin, et mingu nad ka p6rgusse ja lootsin asju edaspidi ajada Colombos asuva saatkonnaga. L2ksin sinna kohale. Aga sealt oeldi mulle v2ga viisakalt, et kui ma olen juba kuskil oma taotluse sisse andnud, siis nemad mind paraku aidata ei saa. Colombo ametnik oli h2sti viisakas ja seletas pikalt, aga m6te oli ikkagi selles, et kui ma oma asju juba Kandys ajama hakkasin, siis pean seal seda viisat ka ootama. Masendav. Aga mitte midagi teha ka polnud.
Ylej22nud p2ev kulus niisama linnas hulkumisele ning 6htul saime kokku Alexiga, kes m2elt oma jalgrattaga l6puks ka Colombosse j6udis. See Alexander oli ikka omaette vaatamisv22rsus. Meeletu energiaga, tohutult kiirete liigutustega. Koguaeg ta r22kis ja naeris. R22kis anekdoote ja igasugu muid nalju. Muuhulgas ka paar nalja eestlaste kohta. Need olid veel eriti naljakad, sest meil on t2pselt samad naljad, ainult, et see loll on meie naljades ikka alati venelane. Alex on 41-aastane. Kuna talle meeldivad paljud naised, siis ta ei suua "ei" oelda ka abielus olles. Nii ongi ta juba kolmandat korda abielus. Tal on ka tytar. Tytar on 16. Ja tal endal on Peterburis s6braga kahe peale v2ikene 10 tootajaga ventilatsiooni- ja konditsioneerisysteemide firma. Ytles v2ga m6nusasti, et rikkaks ei saa, aga no vahepeal m6ned reisid ikka lubab omale. Muuseas s6itis ta saarel ringi oma jalgrattaga, mis tegi ta meie jaoks veelgi mystilisemaks meheks, sest see on T6ELINE eluga riskimine Sri Lankal kui siinset liiklust arvestada. Ja kolm aastat oli ta ka Vladivostokis merev2es, ehk seegi mehele natuke m6junud:)
Veetsime h2sti ilusa ja m6nusa 6htu neljakesi ookeani 22res. J6ime igayks kaks 6lut ning r22kisime, et sellised hetked on absoluutselt kordumatud, sest need neli inimest, kes koos tol 6htul seda p2ikese loojumist seal ookeani 22res n2gid ja vaatasid, ei kohtu oma elu jooksul niimoodi enam mitte kunagi. Kurb?
Ei ole kurb. Ei peagi kohtuma, sest j2rgmisel korral on j2rgmised inimesed ja j2rgmised toredad hetked.
T2nane reaalsus on aga see, et mu lend Indiasse on homme hommikul, aga viisat mulle pole antud. Ja kui nad seda mulle t2na ei anna, siis olen alates laup2evast Sri Lankal illegaal. Nimelt mu viisa kehtivus l6ppeb lap2eval, aga kuna reedel on t2iskuu ehk budistie poya ehk siis nii suur pyha, et lind ei lenda ja m6nikor ei l2he v2jas valgekski, siis on v2listatud ka v6imalus, et ma saaksin reedel Colombo immigratsiooniametis omaviisat pikendada. Kogu see viisa-jama on parajalt ahastamapanev kyll:) Lihtsalt...ametnike juttu kuulates ajab 6hku ahmima ja k2tega vehkima, aga mitte midagi muud teha polegi:) K2isin saatkonnas viimati eelmisel teisip2eval, edasi otsustasin neile helistada, aga iga kord kuulsin sama juttu, et keegi ei tea miagi, ma l2hen siis nyyd kohale ja r22gin nendega.
Sellised on lood siin.
Kui k6ik l2heb h2sti, siis loodan j2rgmisel korral juba Indiast kirjutada. Ilmselt teen nii, et ei j22gi Madrasesse kauaks, vaid liigun kohe samal p2eval easi kuhugi vaiksemasse ja rahulikumasse paika(Mammalampuram?), et uute oludega harjuda. Nimelt olen nyydseks v2ga paljude inimeste k2est kuulnud, et India on ikka hoopis teine asi ning sealt alles Aasia algab. Siis hiljem saan Madrasesse tgasi tulla. Mul on ka L6una-India Lonely Planeti raamat. Otsustasin ikka osta, maksis paraja varanduse kyll, teeb elu lihtsamaks kah.
Olge terved!
No comments:
Post a Comment