Sunday, March 28, 2010

Elust ja surmast


Tere!
Vahepeal pole ma kirjutanud mitmel p6hjusel. K6ige peamine neist ilmselt on see, et mulle hakkab vaikselt vist p2rale j6udma, miks India v2ga paljude seiklejate ja r2ndajate meelest nii imeline ja ideaalne koht on. Olin kuulnud ka arvamusi, et sellest saabki tavaliselt aimu alles peale paari kuud Indias ringivaatamist. Ja loomulikult ei k2i see nii, et 2rkad yhel hommikul yles ja tunnedki valgustatust, vaid hakkavad tekkima mingid m6tted ja ettekujutused.
Kyllap m2ngib asjade m6istmisel omajagu olulist rolli ka Varanasi linn ise, kus praegu, enne Nepaali siirdumist, pisut pikemaks peatuma olen j22nud.
Varanasi on religioosses m6ttes k6ige pyham paik Indias, aga minugipoolest v6iks see olla k6ige pyham paik terve maakera peal. V2he sellest, et see on hindudele pyha linn, on see oluline paik ka budistidest ja moslemitest palver2nduritele. Kui Varanasi on t2nasel p2eval umbes miljoni elanikuga p2ris suur linn, siis k6ige erilisemad ja m2rkimisv22rsemad paigad j22vad Gangese j6e kaldale umbes kolme kilomeetri pikkusele alale. J6e 22res asuvad templid ja trepid v6i astmelised teed, mis vette viivad. Viimaste kohta k2ib s6na ghat. Eemalt j6e pealt vaadates on n2ha, kuidas kaldal lakkamatult mingid l6kked p6levad. Tegelikult on tegemist surnute kremeerimisega, mille poolest Varanasi ehk ongi k6ige enam kuulsust kogunud. Nii see t6epoolest ongi - siin surnud inimesed p6letatakse Gangese kaldal nendelsamadel tuleasemetel ning nende tuhk viiakse j6ele. Ehk siis j6gi on kui tohutu kalmistu, mis viimseks puhkepaigaks lugematule hulgale inimestele, sest iga p2ev kremeeritakse kaldal kahes p6letuskohas kokku koguni kuni paarsada inimest. Siin surnud inimesed leiavad ka koheselt igavese rahu, ehk pyhas linnas surnud inimese hing l6petab oma edasise r2nnaku, l6ppeb ymbersyndimise protsess.




Eelneval kahel pildil ongi siis n2ha kenasti need tulekohad, kus kremeerimised toimuvad. Ylevalt kaldalt on piltide tegemine keelatud. Ses suhtes, et loomulikult ei saa seda keelata ja veel v2hem takistada, aga kujutage nyyd ette, et matate oma s6pra v6i l2hedast. Kabelist on liigutud kenasti kirstuga valmiskaevatud hauale, mis asub kalmistu v2rava l2hedal tee 22res. Pastor peab haual veel jutlust, m2ngib syntesaator vaiket leinaviisi ja...j2rsku s6idab aia taha suur turismibuss, 45 Sony kaameratega varustatud Jaapani turisti tuleb bussist v2lja otsemaid hauale ja l2heb pildistamiseks-j22dvustamiseks...Ei saa nii. Aga j6e pealt eemalt pildistades ei h2irinud see loodetavasti kedagi.
Siin on keasti n2ha, kui palju igasugu r2mpsu j6es hulbib.


Siin n2ha iga6htune ohverdamistseremoonia lava, kus k2ivad ettevalmistused tseremooniaks.



Nii see suplemine ja pesemine j6es k2ibki. Ei midagi eriskummalist. Mehed v6tavad riideid seljast v2hemaks, naised, loomulikult, mitte.
Tee j6kke ei leia siiski mitte k6ik surnud just p6letamise teel tuhana. Nimelt ei p6letata lapsi, kel vanust alla 15, ei p6letata lapseootel naisi, ei p6letata ka inimest, keda kobra on salvanud ning neljanadaks j22vad p6letamata nn pyhad mehed, ehk siis meie m6istes 6petajad v6i vaimulikud. Nemad on n8. puhtad, kelle hing ei vaja tulega puhastamist. Nemad "maetakse" j6kke sedasi, et keha kylge seotakse kiviplaat ning lastakse siis paadilt vette ilma p6letamata.
Indias on inimesed Euroopaga v6rreldes v2ga teistmoodi. Hoopis erinev on n2iteks see, kuidas suhtutakse surma. Siin on see nii loomulik. Seda v6etakse rahulikult kui osa elust, mis meil k6igil tuleb kunagi justkui "l2bi" teha. Meie ju kardame surma. Me ei taha sellega tegeleda ning me distanseerime ennast surmast. Me kardame kirstus lamavat kadunukest, me ei taha teda puudutada ning tunneme ebamugavust ja raskust kui peame minema temaga jumalaga j2tma. Leinajaile kaastunde avaldamine on raske. V2hemalt minule on see alati raske. Nii raske on 6elda, et tunnen kaasa. V6imatu on leinajaile silma vaadata. Olen palju m6elnud, miks see nii raske on. 2kki on see nii sellep2rast, et ma ei leia piisavalt t6siseid ja asjakohaseid s6nu, mida leinajale 6elda. Inimene sureb - see on nii kohatu ja eba6iglane, et igasugune kaastunde avaldamine tundub nagu mingi naljana v6i koguni m6nitamisena. Leinaja ei vaja ju kaastunnet, ta vajab seda inimest, kes seal kirstus ta ees on. Kokkuv6ttes ma vist arvangi, et meile(mulle?) on k6ik need asjad seep2rast nii rasked, et me ei saa surmast aru kui loogilisest ja loomulikust n2htusest. Siin on see aga teisiti.
Eile 6htul kohtusin juhuslikult yhe 35-aastase kohaliku mehega. Olin parajasti yhes t2navapoes, sain kuidagi v2ga m6nusasti poe omanikuga jutule ning istusin seal ja j6in oma paar-kolm tundi teed. Siis tuli seesama mees, poe omaniku s6ber, kellega samuti kohe kuidagi v2ga hea jutusoone leidsime ning elust-ilmast r22kisime. Siis uurisin, et mis ta teeb, on tal pere, on abielus v6i nii... Ja siis kuulsin, et, jah, on abielus. Ja oli ka pisikene tytar, kes aga suri kahe aasta eest olles kahe ja poole aastane. Muidugi muutus mehe meel m6ruks ning t6siseks, aga kokkuv6tvalt laiutas ta k2si ja ytles, et mida tema teha saab, kui Jumala tahtmine oli selline. Mida tema, v2ikene inimene, saab suure j6u ja v6imu vastu. Laiutas k2si ja kehitas 6lgu. Loomulikult m6istab ta tytre surma t6sidust, loomulikult saab ta aru, mis juhtus, kuid ta seletab seda endale palju lihtsamalt. Ja v6ib-olla nii ongi palju parem ja lihtsam. Ja nii ongi ka tema tytar seal Gangese p6hjas.
Siit j6uan edasi siinse jumalakartuse ja suhtumisse teisesse inimesesse. V6in kindlalt 6elda, et siinne inimene ei ole halb inimene. T6si kyll, inimesed on m6neti palju rumalamad, tahumatumad, omamoodi kultuuritumad(kuid sedagi vaid l2bi minu silmade), kuid neil(v6i v2hemalt v2ga, v2ga valdaval enamusel) on mingid v22rtused, mida nad mitte millegi vastu ei vaheta. Nad usuvad siiralt, et k6ik, mis sa teed, tuleb sulle tagasi. Nad usuvad karmasse, millest mina r22giksin piltlikult kui iga inimese 6lal olevast heledast linasest riidest kotist, mida kaika otsas igayks meist 6lal kannab. Iga asi, mis sa teed ja mis sa m6tled, on seal sees. Iga su hea m6te, iga su halb tegu. Ja selle kotiga k6nnid sa ringi terve elu. Seal on k6ik sees. Ja kui siis yhel p2eval sured, avab K6ige V2gevam koti suu ja uurib j2rele, kes sa, sihuke, olid. Ja siis otsustab, kas sa synnid uuesti elama paremat elu kui eelnevalt elasid, v6i halvemat. Ja mitte keegi ei taha elada halvemini! Ega meiegi ju ei tahaks. Aga meiega on enamasti see mure, et me ei usu mitte millessegi. Ei usu me taevast, ei usu p6rgut, ei usu uuestisyndimist - ei paremini ega halvemini. Usume vaid iseendasse, mis justkui peaks k6ige kindlam variant olema, aga ikkagi avastame tihti, et see on ju jama.
Samas on siin tugev vastuolu. India yhiskond on kirjeldamatult materialistlik! K6ik tiirleb ymber raha! Ja t6epoolest, p2riselt, tiirlebki. K6ik yritavad k6igilt nii palju raha v2lja pigistada kui v2hegi annab. Iga ruupia on rangelt arvel! Seda n2en siin iga p2ev kordi ja kordi. Kuid samas kehtivad eranditult mingid uskumatud inimlikkuse elementaarsed algreeglid, et alati on ylimad perev22rtused, alati kuulatakse vanemat, alati aidatakse vaesemat, alati kaitstakse n6rgemat jne jne. Ja siis on seal kuskil kustumatult sees meeletu v6idujooks igale ruupiale. V2ga vastuoluline, kuid samal ajal v2ga v6imas.
Kindlasti on seda eelnevat kinnitamas ka statistika, mille kohaselt on India v2ga madala kuritegevuse tasemega riik planeedil. Ses suhtes, et eks vargusi ja pettusi tule ikka ette, ja yleyldse - "valgelt miljon2rilt" tuleb nagunii kogu raha yksk6ik, mis valemiga, k2tte saada, aga ohtu, et keegi elu kallale kipub, pole Indias kyll mitte mingit. Ja ega siin teistmoodi saakski! Indias elab t2nase seisuga 1,1 miljardit inimest. See, mis siin juba ainuyksi fyysiliselt toimub, need uskumatud t2navad, meeletud inimmassid ja ruumipuudus. Ei hakka yldse r22kima sellest, millised on inimeste hygieeniharjumused, mismoodi igayks t2naval oma h2da teeb jne jne, siis on raske ette kujutada, milline oleks olukord veel siis, kui inimesed oleksid kurjad ja 6elad, omakasupyydlikud ning yksteise elude kallale kipuksid... On ilmselge, et meil on siit palju 6ppida. Ja kyllap on see suuresti kokku k6ik see, mis siiareisijat nii v2ga lummab ja imetlema paneb.

Ganges ise on maailma yks saastunumaid j6gesid. Kuulsin numbreid, et iga p2ev voolab Gangesesse ilma igasuguse filtreerimiseta 800 000 liitrit t2iesti puhast solki. Lisaks on ylesvoolu minnes erinevad keemiatehased ja metallitoostused, mis samuti kogu oma reo- ja j22kveed otse Gangesesse lasevad, mis muuhulgas garanteerivad selle, et Gangese alamjooksul on erinevate metallide hulk yle tuhande korra suurem kui Euroopa Liidu normide kohaselt peaks olema vees, mis oleks Euroopas supeldav v6i ujutav. R22kimata siis veel sellest, palju j6kke inimesi "maetakse", kes, mis siin salata, j6e p6hjas ju lagunema ja m2danema hakkavad. Kohtasin kahte prantslast, kes olid paaiga teisele poole j6ge s6itnud ja seal t2iesti selgelt oma silmaga igasuguseid kuid-konte ja inimj22nuseid n2gid. Muidugi v6isid n2ha. Praegu on kuiv hooaeg ja Ganges on hetkel ehk vaid veerandi v6i viiendiku sellest, kui laiaks see mussooni ja vihmade perioodil muutub. Ja p6letamine ja "matmine" k2ivad 24 tundi oop2evas! Kui praegu on see toodud alla j6e 22rde, siis mussooni ajal liigutatakse p6letusplatsid ylespoole. Aga t66 k2ib iga ilmaga.
Yhel hommikul 2rkasin enne p2ikeset6usu ning otsustasin siis, et p2ikeset6usu ajal v6iks ka yhe k2igu j6ele teha.
















Ganges on pyha j6gi ning hinduismi erinevates vormides v6i vaatenurkades samastatakse j6ge koguni Jumala endaga v6i siis yhe vormiga Jumalast. Usutakse, et inimesed, kes ennast j6es pesevad, saavad oma karmav6last lahti ning hindudest palver2ndureid supleb Gangeses aastas rohkem kui miljon. Pyhameestel on samuti kombeks Gangese vett juua. Ja t6epoolest - seda nad ka teevad. Kuigi t6si, selleks, et Gangese vett juua, et pea elluj22miseks Jumalale l2hemal olema, sest seda joovad vabalt ka lihtsurelikud. Minu aerupaadi kapten j6i ka, ei teinud teist n2gugi. Samas, kui Paveliga(seesama eestlane, keda ma Rajastanis Jodhpuris kohtasin, muuseas, juhtus mu teele ka Varanasis) paadis6idule minna otsustasime, siis paati ja j6ge n2hes vahetasime yksteisele v2ga kysivaid ja paljut2henduslikke pilke, mida v6iks s6nadesse panna: "Mis siis saab, kui paat peaks p6hja minema?" ja "No siis on teadagi, kus!" Aga kohalikud elavad ja hullu pole midagi, keegi ei sure solgisurma.
See pilt on tehtud l2bi tulekolde, kus p6leb nn igavene tuli. Mitte keegi ei osanud mulle seal seletada v6i vastata, kaua see tuli sela p6lenud oli, aga igatahes pidavadki see olema see "p2ris tuli", millest k6ikide kremeerimiste jaoks tuli v6etakse. Traditsiooni kohaselt syytab tule haual kadunukese vanim poeg v6i siis isa. Siinkohal siis v6iks m2rkida ka seda, et kremeerimiste juurde naisi ei lubata. P6hjus lihtne - naised on emotsionaalsemad ja hakkavad nutma, see aga ei m6ju h2sti taevasser2ndavale hingele, kes seda nuttu peab siis pealt vaatama. See on h2iriv ning m6jub kadunukese hingele halvasti - pole lubatud!
Igal 6htul toimub yhe suurema platsi juures j6e 22res symboolne ohverdamis- ja austamistseremoonia. See algab igal 6htul kell 18 ning kestab tunni-poolteist. Lauldakse, lyyakse kellasid ning kogutakse annetusi.
Harilik t2navapilt.



Mannekeenid. See on taas nii India!
Ei 6nnestunud kuhugi yles ronida, aga see aeg, kus see kits "k6iel k6nnib", oli yhe telliskivi laiune.
Taksopark. Muuseas. Varanasis ongi liiklus nii tihe, et m6istlikuim liikumisvahend on inimj6ul liikuv riksa. See on odavam ning ka pisut kitsam, seega saab see paremini ummikutes liikuda.
Kitsed ronivad t6epoolest igasse v6imalikku kohta k6rgustes
Ja veel yks t2navapilt...liiklus on t2iesti uskumatu. Rahvast rohkem kui inimesi:)

Aga mis siin ikka. Mul t2na jutt ei jookse ja v2simus on ka peal. Kell on hommikul 3. Homme-ylehomme s6idan edasi Nepaali. Tore on see, et Varanasist l2heb otsebuss peatusega piiril Kathmandusse, Nepaali pealinna. Aga halb uudis on see, et maksab see 850 raha, aega v6tab 36 tundi ning buss pidi olema "kohalikku"-stiili. Palju 6nne!

Kohtumiseni Nepaalis!

Tuesday, March 23, 2010

Viguriv2nt toimetab...


Tervist!
T2na sai natuke nalja. @rkasin hommikul varakult yles, pakkisin koti kokku, k2isin soomas, siis v6tsin inimj6ul liikuva riska ja s6itsin postkontorisse, et paar paar postkaarti saata. Kui tagasi hakkasime s6itma, tuli m6te p2he, et istuks ise riksa rooli. Tehtud! Julgustasin vanah2rrat tagaistmele istuma ning ytlesin, et ma olen osav ja lausa syndinud riksajuht - 2rgu muretsegu. Hyppasingi rooli. Andsin p2ris korralikult hagu sellele aparaadile. Aga kui h2rra tagaistmel kolmandat korda ytles, et aeglasemalt on palju parem s6ita, siis v6tsin hoo maha. T2itsa vahva, inimesed lehvitasid ja tervitasid t2navatel, m66das6itev koolibuss lasi signaali ja lapsed k6ik koos lehvitasid ning autojuhid, kes mind roolimas m2rkasid, lasid valgele juhile samuti tervituseks signaali.
Eks vanah2rra sai aru, et mul midagi targemat tema ringis6idutamisest teha pole ja pakkus v2lja, et 2kki viitsin s6ita mingisse poodi, kus marmorist esemeid valmistatakse ja myyakse. Nimelt on nii, et kui riksajuht poodi kliendi toob, saab riksajuht 20 ruupiat. Kui toodud klient ka veel midagi ostab, siis saab riksajuht veelgi rohkem raha. M6tlesin, et tyhja kah, ilus p2ev, mida muud ikka teha. Ah, sa, pagan, tegemist oli p2ris viisaka poega, mis tegeleski marmorist esemetega. Nii graveerimise, uuristamise, l6ikamise ja k6ige muuda. Peale v2ikeste asjade(igasugu kaunistused ja dekoratiivsed esemed) teevad ka n2iteks lauaplaate ja seinaplaate ja mida k6ike muud. Mina astusin siis poodi sisse, surusin k2ppa ning n2hes, et tegu suure poega, luiskasin ennast disaineriks. Seletasin k6ik ja puha, kuidas minu t66 k2ib nii, et meie firmale antakse valmis korter k2tte ning meie siis sisustame ja disainime seda niimoodi, et mitte ei pane vaid moobli sisse, vaid paneme n6ud ka koogikappi. No mida iganes. V2ikeste asjade kohta ytlesin kohe, et need mind ei huvita, aga igasugu laudadest ja n2iteks p6randa- ja seinaplaatidest oleks ma kyll kangesti huvitet. Loomulikult oleks omanik mulle kohe kas v6i seitse suurt lauda kaasa pakkinud, aga ma siis seletasin, et nii need asjad ikka ei k2i. Et ma v6tan ikka tema kaardi, vahetame kontakte ning pean ikka enne oma inimestega l2bi r22kima. Tegin seal tema lahkel loal hulganisti pilte kaameraga ja k6ik k2is nii nagu see ikka k2ib.





No mis seal ikka. 2rikontaktid saadud, tuli edasi liikuda. J2tsin uue 2ripartneriga hyvasti ning istusin riksasse. Uurisin kohe riksajuhilt, kas tal veel m6ni selline vahva pood on, mis talle komisjonitasu maksab, kui ta m6ne kliendi sinna viib. Muidugi oli. S6itsime kohe kilomeetrikese eemal olnud vaibavabrikusse, mille juures ka suur pood oli. Nonii. Systeem sama. Astusin pika sammuga sisse ja hakkasin uurima. Myygimees tegi mulle kiire ekskursiooni vabrikus, n2itas ja seletas, mismoodi vaibad k2sitoona valmivad ning siis astusime edasi suurde poodi. Ma olin tunni-pooleteise jooksul ainuke klient, muide. Igatahes hakkas ta mulle siis igasuguseid erinevaid vaipu ette kandma. Mina ikka kiitsin, et kyll on ilusad, aga kallid ka. J6udsime siis suurtest uhketest emale-50ndaks-juubeliks-1500-eurosest-vaibast kuni 2--eurose vaese tudengi mediteerimisvaibani, kui avastasime, et olime oma jutuajamistes myygimehega j6udnud kaugele vaipadest ning m6tlesime hoopis selle peale, misasi see 6nn olla v6iks ning kas seda raha eest saab osta v6i ei saa.


Kogu sellest jutuajamisest v6iks omaette pika postituse teha. L6ppes see poesk2ik nii, et mina lamasin suure vaiba peal sedasi, et toetasin pead v2ikeste "tudengivaipade" hunniku otsa ning keset lugu, kuidas myygimees oma perefirmaga 10 aastat tagasi alustas, avastas ta, et kell on nii kaugel, et tal tuleb minna palvetama. Ja loomulikult meenus siis mulle, et minu riksa ootab ka v2ljas. Kokkuv6ttes tuleb 6elda, et l6puks tundsin isegi natuke piinlikkust, et niimoodi k2in ja tyssan, aga samas...yhe 6nn on teise 6nnetus ning ega need poemyyjad 20 ruupia v6rra vaesemaks ka j22.Ja yleyldse, esimene myyja sai omale Euroopast kasuliku 2rikontakti ning teine sai feispuuki eksklusiivse v2lismaa-s6bra:) Elu on ikka ilus.
Kui aus olla, siis...kui mul oleks t6epoolest vaipa vaja, siis ma julgeks seda siit tellida-saata kyll. Hinnad on enam-v2hem samad, mis meil, aga siin on tegemist v2ga peene k2sitooga ning yhe suurema vaiba valmistamine annab kaheks kuni kolmeks kuuks tood tervele yhele v2iksemale perekonnale maapiirkonnas.
Aga kui poodide juurde j6udma hakkasime, siis ei tohtinud mina mitte mingil juhul riksaroolis olla, sest kokkuleppe kohaselt maksab pood komisjoni vaid siis, kui kindel riksajuht kliendi oma riksa tagaistmel kohale v2ntab. Seega...kui ma ise kohale oleksin s6itnud, siis see ei oleks kategoriseerunud "t6i meie poodi" alla. Ja siis on oluline erinevus veel, kas ma midagi poest ostan. Niisama vaataja - 20 ruupiat, ostja - 50.-! Kui ma poest v2lja tulin, oli riksajuhi esimene kysimus kohe, et kas ma ostsin kah. Oleks v6inud pulli teha ja oelda, et ikka ostsin, muidugi.



Aga et oma aega ehk v2he m6istlikumalt sisustada, l2hen paari tunni p2rast rongi peale, mis mind homme hommikuks Varanasi linna toimetab. Ja see linn ilmselt pikemat seletamist ja tutvustamist ei vaja.
T2nan t2helepanu eest!