Vupsti Aasias käidud!

Tere!
Olen ilusasti tagasi kodus. Selleks korraks sai seiklus läbi. 11. mail kell 1 varahommikul oli lend Kuala Lumpurist Londonisse, mis kestis 13,5 tundi. Londonis tuli kolme erineva rongiga minna Stanstedist Gatwicki, kust kell 13 lendasin Riiga ning Riiast kell 20 lend Tartusse, kus lennujaamas oli üllatuslikult vastas väga uhke seltskond minu häid sõpru. Tänud tulemast! Nii oli tore jõuda.



Kuala Lumpurist ja Malaisiast natuke rääkides peab ütlema, et tegemist on väga ilusa oaasiga Aasias. Või vähemalt nii palju kui mina neid asju ja elu Aasias näha jõudsin. Kuala Lumpur on puhas, roheline ja lõhnav. Või seda vähemasti võrreldes India või Bangladeshiga. Peatusin Kuala Lumpuris nädala ning tegelikult ootasin kogu selle aja oma kojulendu, sest...kuidagi on nii, et kui pilet koju tagasi ostetud, siis hakkad juba mõtlema ja ootama ja...siis on justkui reis läbi.

Aga Kuala Lumpuris juhtus mul ka üks ülimalt õnnelik õnnetu lugu. Nimelt kolm päeva enne kojusõitu kõndisid mulle selja tagant ligi viis hindut. Ega ma neid enne vaadanudki kui ühel hetkel lendas klaasikilde ja pähe lõi imelik tuim ja kuum valu. Võttis nagu uimaseks ja kükitasin ja kummardusin maha. Siis tulid ka tegelased mulle kõrvale ja ette ning siis lugesin nad kokku. Ma arvan, et mul võttis toibumine ja kogumine umbes 10 sekundit aega, küsisin veel ka nagu ikka, et "what the fuck, why...", aga selgeks sai kiiresti see, et ilge jama sisse olen sattunud. Ja ainuke mõte oli, et nüüd tuleb ülimalt kiiresti sealt minema saada. Võtsin siis oma rusikasse nii palju jõudu kui vähegi suutsin, kargasin püsti ja lõin püsti karates esimesele tüübile nii kõvasti vastu nina kui vähegi jõudsin ja panin jooksu. Mingi tegelane sai mul küll särgisabast kinni, aga no hirmul on ikka suur jõud ning põgenemist see õnneks ei takistanud. Jooksin minema. Plätud viskasin kiiresti jalast ja lasin mööda asfalti paljaste jalgadega. Ega ma palju jooksma pidanud, tüübid tegid ehk paar sammu ega hakanud mind eriti taga ajama. Jooksin paar tänavavahet edasi ning juhtusin õnne kombel kokku politseipatrulliga. Vuristasin neile oma juttu ette ning umbes 5 minutiga oli kaks patrullautot juures. Läksime siis kohe tagasi sündmuskohale. Saime kätte ühe nendest tüüpidest, passis sealsamas lähedal mõne maja kaugusel ega hakanud isegi eest ära jooksma. Sellele järgnes paar tundi politseijaoskonda ja seletuskirju ja isikutuvastamisi. Mina kijrutasin oma loo neile ära ja pisut üllatavalt pandi see kaabakas peale oma seletuskirja kijrutamist raudu ja jäeti vahi alla. Ega ma tea, mis tast sai või kas üldse midagi saab, sest ma ka seletasin neile, et kolme päeva pärast olen Malaisiast juba kaugel, kuid kohalikud teavad rääkida, et Malaisias võtab politsei selliseid rünnakuid väga tõsiselt ning karistused on karmid.
Kui ma oma külalistemajas juhtunust rääkisin, muigas administraator, et neil on Malaisias ütlemine, et kui sa näed korraga madu ja hindut, siis enne tapa hindu, sest madu ei ole nii ohtlik. Üllatav on aga veel ka see, et need tüübid ei olnud absoluutselt pättide moodi. Nad olid kõik minu silma hinnates üle 30 aasta vanad, viisakalt riides ning nende teo motiivi on raske mõistatada. Kui nad röövida oleksid tahtnud, siis selleks oli neil piisavalt aega seni kui ma kükakil oigasin ja ennast kogusin. Maha ikka ka päris lüüa ei tahtnud, sest samamoodi oleksid võinud nad mind seal põhimõtteliselt koheselt taguma hakata ilma, et ma oleksin neile kõige vähematki ohtu kujutanud või vastupanu osutanud.
Ime on veel see, et kuigi tegemist oli mingi suurema viski- või rummipudeliga, mis mu pea vastu purunes, ei tulnud minu peast isegi mitte tilka verd. Päris puust mu pea aga ikkagi ka pole, sest muhk oli rusikasuurune ning alles eile-täna on juba pea enam-vähem pea kujuline ja nii valutu, et pead saab rätikuga kuivatada. Kokkuvõttes oli tegemist paraja ebaõnnega, kuid kui see juba juhtus, siis juhtuds ülimalt õnnelikult.

Reisi siin kokku võtta ei ole kuigi lihtne. Kõike oli selle aja jooksul hästi palju. Lõpmata palju oli head. Oli ilusaid inimesi, oli võimsaid vaateid, oli loodust, oli kuuma, oli vihama ja mägesid. Oli erakordseid päikesetõuse ja -loojanguid, oli häid toite ja põnevaid jooke. Ja nii nagu oli palju õnne, oli ka natuke õnnetust. Oli kaamerakadumine, millest nüüd ma enam teisiti ei mõtle kui vargusest, oli ääretult ebameeldiv toidumürgitus Indias, mis lõppes Rajastanis Amritsaris turbaniga arstihärra juures. Siis oli veelgi karmim mürgitus, mille tõttu Nepaalis kolm päeva haiglas veetsin ning siis kõige tobedam ja ettearvamatum loomulikult pätikamp Kuala Lumpuris. Aga ma ise võtan ka kõiki neid halbu juhtumisi kogemustena, õppetundidena ja lihtsalt osana sellisest reisist. Kes ütleb, et selline pätikamp kuskil Tartus Toomemäel ei või selja taha juhtuda?
Üleüldse mõtlen tagasi, et kui reisi lõpp muutus üsna laisaks ja mugavaks, vähe oli matkamist ja avastamist ning kannatasin kerge huvi- ja motivatsioonipuuduse all, siis siiski lõviosa reisist oli päris parajalt pingeline ja mõnusalt seiklusi täis, eriti muidugi Sri Lanka ja India.

Aitäh kõigile, kes kaasa elasid, lugemas käisid ja kaasa mõtlesid. Ma arvan, et ega ma olekski kirjutama jäänud, kui te poleks viitsinud lugeda. Kui paar üksikut postitust olid vaid minu enda jaoks, et ma ennast välja saaks elada, siis ilmselgelt lõviosa oli ikka teile kirjutatud.

Aga tuled tagasi, istud oma kodus mõnusasti rõdul päikese käes, rüüpad oma just õigesti magusat piimakohvi ja tunned, et...oled justkui Jumalale natuke lähemal olnud. Ja oled natuke parem inimene kui enne.

Järgmise toreda korrani!
Kõike ilusat, olge terved!

L2bi India ja Bangladeshi Malaisiasse

Tervist, s6brad!
Pole j2lle ysna pikka aega kirjutanud ning seda eelk6ige seet6ttu, et pole viitsinud. Vahepeal polnud ka internetti kuskilt v6tta.
Praeguseks olen j6udnud Kuala Lumpurisse, Malaisia pealinna. Teekond Kathmandust siia oli ysna pikk. Nimelt esmalt pea 88p2evane bussis6it reedest laup2evani Kathmandust India piiri 22rde Kakarbhittasse, sealt jalgsi yle piiri Indiasse ning esimesest kylast sain bussi peale, mis mind Siligurisse viis. Siligurist pyhap2eva p2eval ja 88sel vastu esmasp2eva buss Dhakasse, kus magasin 88 vastu teisip2eva ning siis lendasin Dhakast Kuala Lumpurisse.
Kui otsast alata, siis esimene bussis6it oli selgelt k6ige kolmedam ja n2rves88vam. S6it pidi kestma graafiku j2rgi v6i teoreetiliselt 12 tundi. K6ik asjaosalised aga kinnitasid, et 12 tunniga ei ole buss mitte kunagi j6udnud Kakarbhittasse, arvestada tuleb 17 tunniga, siis peaks paras olema. Reaalsus oli aga selline, et kui yhel p2eval kell 16 buss v2ljus, siis kohale j6udis see j2rgmisel p2eval 14:30, ehk siis kokku kestis s6it 22,5h.
S6it ise oli t6eline 6udus. Maanteedel toimuv on uskumatu. Teeoludele ja sealsete busside kohta yle m6istuse suured kiirused, m88das6idud pimedates kurvides, lubadeta bussijuhid, kole r2pasus, busside olematu tehniline kontroll ja l6puks veel ka loodus, mis igasugu yllatusi teha v6ib.
See, mismoodi inimese elu absoluutselt mitte midagi ei maksa, on t6epoolest kole. M88das6it v6ib m6nest veokist alata absoluutselt valimatult igal suvalisel hetkel. Kui selgub, et m88duda ei j6ua, siis lihtsalt pidurdavad k6ik asjaosalised hoo viimasel hetkel ylij2rsult maha ja loodetakse, et...ehk j6uab. Kui m88das6it toimub m6nest kolmerattalisest v6i kaherattalisest, siis sellest ei lasta ennast h2irida - vastutulev mootorrattur v6i riksajuht keerab lihtsalt teelt v2lja ning kui juhtutakse m6nest sellisest m88da s6itma, siis keeratakse talle kyljelt niimoodi ette, et s6iduk ikka teelt v2lja s6idab. On t2iesti absurdne, kuidas juhid ei tule selle pealegi, et nad on reisijate elude eest vastutavad. K6ige ahastamapanevam ongi see, et selle m6istmine ei kuulu lihtsalt nende kompetentsi. Ja sellega ongi k6ik seletatud. Ja mitte midagi pole valida ka, s6itma ju peab, edasi liikuda on vaja. Ja siis tunnedki meeletut hirmu ja...ikkagi s6idad.

Meie buss mingis maante22rses restoranis. S88gipaus.

Kathmandust pidime liikuma hakkama kell 16. Mina olin bussijaamas juba kell 15 ning 15:30 istusin bussis. Buss muudkui seisis ja seisis ega hakanud liikuma. L6puks l2ksid mingid tyybid politseiniku juurde, kes siis tuli ja me bussist nii kaua signaali lasi kui juht kuskilt kohvikust v2lja ilmus ja pika s6imamise ja vaidlemise peale bussile h22led sisse pani ja saime liikuma. See juhtus umbes poole kuue paiku. 6udust lisas kogu asjale veel see, et ma istusin kohe juhi taga, n2gin kogu aeg esiaknast v2lja ning seet6ttu oli s6it veel eriti n2rves88v. Bussil oli kaks juhti. Reaalsus oli aga selles, et esimene juht s6itis kogu teekonnast umbes 17 tundi, teine kahel korral 3 tundi. Teisel juhil polevat lube, seep2rast pidi esimene nii palju s6itma. Absurd! 88sel magasin maksimaalselt kaks tundi. Buss pidurdas tihti nii j2rsult, et polnudki eriti v6imalik magama j22da. Ja siis vaatasid aknast v2lja ning magamaj22mine oli v2listatud. Kaks tundi ajast v6ttis ka teele juhtunud maalihe. Mitte keegi ei teadnud, millal liiklus uuesti toimima hakkab. Teised reisijad laiutasid k2si ja ytlesid, et liikuma hakkame siis, kui liikuma hakkame. Kaua v6iks mingid teeparandust88d aega v6tta, ei teadnud mitte keegi. 6nneks ei l2inud kaua - paar tundi ja asi oli korras. Maalihet olin omale natuke teistmoodi ette kujutanud kui see seal olema juhtus. Nimelt oli lihtsalt varisenud paari-kolmesaja meetri k6rguselt alla paras ports kive ja kruusa. Mina arvasin varem, et maalihe t2hendab maa nihkumist, aga ju see siis nii polegi.

Kui maalihke tagant liikuma saime, oli kolonn meeletu. Busse-veokeid julgelt yle 500 reas.

Bussis6idu l6puni mul n2rvid vastu ei pidanudki ning kui lubadeta juht rooli l2ks ning jubedaid sooritusi tegema hakkas, pistsin l6ugama. Bussis oli paar tyypi, kes ingilse keelt oskasid, palusin neil siis juhile seletada, et minu elu on praegu tema k2tes ja mul on selle p2rast kole hirm. M6neks ajaks oli rahu majas, m88das6ite ikka tegi ja kiiresti s6itis ka, aga riskid, mis v6etud, polnud v2ga koledad ja suured. Meie bussiga samal ajal v2ljus teinegi buss. Samamoodi Kakarbhittasse. Kuna see aga hakkas liikuma meist varem ning t6en2oliselt s6itis meist ka kiiremini, oli ta meist alati eespool. Aga mitte kuni l6puni, sest umbes ehk 100km enne sihtpunkti oli see buss keset teed kylili maas. Meie buss ei pidanud isegi kinni, s6itis rahulikult edasi. Peale seda ma tegelikult kisendama bussis pistsingi, sest see tegi kogu s6itu veelgi koledamaks. Kokku, arvan, n2gin selle 88p2eva jooksul ligi kymmet avariid, millest umbes pooled olid bussigeda, pooled veoautodega. V2ikseid s6iduautosid liigub teedel v2ga v2he ning eks need keera suurte eest enne kokkup6rget lihtsalt kraavi. Tegelikult oli see pime juhus, et ma selles teises bussis, mis teel kylili oli, ei istunud. Tegemist oli sama firma bussiga ning vabalt oleksin v6inud oma koha ka sinna saada.

Meie bussi aknast tehtud pilt teisest bussist, mis hiljem keset teed kylili vedeles. Veel kenasti ratastel.

Kuna Indiasse j6udsime umbes 7 tundi plaanitust hiljem, oli selge, et Bangladeshi samal p2eval nagunii ei j6ua. Otsustasin, et peaksin l2himasse suuremasse linna j6udma, kust edasi Dhakasse saaks. Ja polnud probleemi. Peale piiri yletamist oligi kohe kyla, kust sain bussi peale. S6it kestis umbes kolm tundi ning sain Siligurisse. Olin kole v2sinud ning magasin terve tee. Siliguri on umbes miljoni elanikuga linn, millest varem polnud ma midagi kuulnud. Ega millestki ilma ka polnud j22nud - r2pane, tolmune ja ylerahvastatud - nagu India ikka. Aga omamoodi oli hea tunne, et olin tagasi tsivilisatsiooni saanud, bussis6idu yle elanud ning elus ja terve. Samal p2eval leidsin yles koha, kust Dhakasse mingi erafirma buss v2ljus, ostsin pileti ning 6htu veetsin kohalike inimestega hotellis.
Teekond Dhakasse oli huvitav. Esimene buss viis meid piiri 22rde, kus tuli immigratsioonipunktis pabereid t2ita ja templid passi saada. Muuseas, juhuslikult juhtus samal ajal piiri yletama samas piiripunktis ka Bangladeshi president.




India ja Bangladeshi vahel on umbes 300-400 meetri pikkune koridor, mille l6pus on Bangladeshi immigratsiooniputka. Seda tunnelit l2bides viskas mingi tatikas mind klaaspudeliga. 6nneks oli pudel v2ike(arvan, et umbes mingi ravimipudeli suurune) ning pihta ma sellega ei saanud. See maandus minust paar-kolm meetrit eemal, aga vastiku tunde tekitas kyll. Piirivalvurid n2gid intsidenti ning vabandasid ette ja taha, s6imasid ja hurjutasid tattninasid, aga...no mis sest ikka. Kell 19 v2ljus Bangladeshi piiripunkti juurest buss Dhakasse.
Bussis istusin yhe proua, Daisy, k6rvale, kellega 22retult p6nev r22kida oli. Ta tytar l6petas 12. klassi Siliguri mingis koolis ning nyyd olid nad koju tagasi minemas. Daisy r22kis, et paljud inimesed, kel rahakott kannatab, koolitavad oma lapsi Indias. Proua oli 22rmiselt avameelne ning r22kisime ka p2ris isiklikest asjadest. 6igemini pigem r22kis siiski tema. Mingil hetkel ytles isegi, et "oh, issake, nyyd olen kogu oma elu sulle 2ra r22kinud, olen kui avatud raamat". Aga ega sest midagi halba ole, pigemini ainult head, sest... N2iteks r22kis ta, kuidas naise elu peale abielu muutub. Oma abielu kohta r22kis seda, et ta abiellus oma mehega 19-aastaselt salaja - vanemate teadmata. K6igepealt r22kis ta abielust oma vanemale vennale, kelle s6ber tema vastne abikaasa olema juhtus, see aga pidi k2si koraanil vanduma, et vaikib oma teadmisest. Vanemad said abielust teada alles siis, kui Daisy lapseootele j2i. Yksikasju ma ei uurinud, aga ta avaldas ise kahetsust, et nende kultuuris enne abiellumist k6iksugu seksuaalsuhted t2itsa ebanormaalsed ja v2listatud on. Praegu tundub talle t2iesti ebanormaalne, et inimesed ennast tundma 6pivad sedav6rd hilja ning enne abiellumist t6epoolest neist asjust mitte k6ige v2himatki aimu pole. Kuid ta r22kis ka v2ga huvitavalt sellest, mismoodi abielludes terve elu totaalselt muutub ning mitte alati ei ole inimesed abielludes kangesti 6nnelikumad. Kui ta noor oli, m2ngis ta kitarri, laulis, tantsis, kirjutas ise muusikat jne. Peale abiellumist muutub aga naine t2ielikult koduseks ning mingisugune tantsimine v6i muusikakirjutamine ei tule lihtsalt k6ne alla. naine kapseldub, kaugeneb oma s6pradest-tuttavatest ning kolib justkui sygavale koopasse elama, kust ta tihtipeale v2lja enam ei tulegi. Seda k6ike ei r22kinud ta mitte kahetsusega, vaid pigemini kerge paratamatusega. Ytles kyll, et eks ta vahel ikka m6tleb, et mida k6ike oleks saanud ja v6inud teisiti teha, kuid samas on tal kaks v2ga tarka(tal on ka 7-aastane poeg, kes 6pib samamoodi Indias, Darjeelingis, Sikkimi piiri l2hedal), tublit ja armsat last, kellest on kirjeldamatult palju r66mu ning selliselt ei ole tal kahetseda mitte midagi. R22kis ka abielukriisit, mis neil abikaasaga olevat olnud. See, et abielunaine v66ra mehega kohtub, on islamikultuuris absoluutselt v2listatud. V2he sellest, et seadus n2eb karistuseks ette kuni surmanuhtlust, ei l2he ykski abielunaine teise mehega oma uhkuse, enda ja perekonna au, oma vanemate ja vanavanemate au hoidmise t6ttu. Mehed v6ivad aga teiste naistega minna kyll, kui seda heaks arvavad. Loomulikult ei ole see mingi kindel tava ega kuidagi normaalne ja "6ige asi", aga kui mees l2heb, siis...eks mees teab, mis mees teeb. Seega mingit karistust selle eest seadus ette ei n2gevat. Iseasi, kuidas pere sees need asjad lahendatakse. Ja Daisy r22kis, et tal tekkis kahtlus, et tema mees teda petnud on. Mees oli muutunud. Ja siis v6ttis ta koraani k2tte, l2ks mehe juurde ning k2skis tal vanduda k2si koraanil, et ega ta oma naist petnud pole. Mees vandus. Samal 88sel olid mehe k2ed sedasi 2ra surnud, et ta kumbagi mingi aeg liigutada ei olevat saanud. Naine oli siis Jumalat palunud, et too ikka needuse maha v6taks. No ja oligi natukese aja p2rast veri taas liikuma saanud ning k2ed "2rkasid ellu". Daisy sai sellest aga kindla teadmise, et ta mees talle valetas ning ikkagi teda petnud on. Eks...kogu see v2rk pani mind natuke ikka muigama kyll, kui seda juttu kuulasin ning m6tlesin, et ehk on aeg hakata koju minema, aga...nii see elu siin k2ib ja nii need asjad on. Daisy oli tegelikult v2ga intelligentne ja avatud ning laia silmaringiga inimene. Seda enam kinnitab see seda, et niimoodi need asjad siin k2ivadki, t2pselt selliselt jumalasse usutaksegi ning...nii lihtsalt on.
Daisy abikaasa on 2rimees. Daisy ise aga tegelenud ka veel poliitikaga ning 9 kuu eest, enne otsust minna tytre juurde Indiasse kuni too eksamiteks valmistub ja kooli l6petab, tegeles ta poliitikaga ka ysna aktiivselt. Olevat olnud koguni oma erakonna nn poliitikasuunaja. V2ga p6nev, minu meelest. Kuid Daisy ise kinnitas, et poliitikaga saab tegeleda vaid siis, kui sa ise tahad midagi anda ja midagi teha ja muuta - mingite hyvede saamiseks - nagu see tegelikult v2ga levinud on - pole poliitikaga m6tet tegeleda, sest see pole aus ei iseenda ega teiste inimeste vastu. K6lab ilusasti, kas pole?

Aga...88 saabus k2tte ning uni ei tahtnud mitte kuidagi tulla, sest taas istusin ma otse bussijuhi selja taga ning 8ised kiirused ja m88das6idud olid v2ga koledad. Ja taas ei pidanud n2rvid vastu ning hakkasin 6iendama. 6iendasin nendega kaks korda, esimene kord oldi minuga viisakad, aga teisel korral l2ksin yhe k6rvalistunud mehega peaaegu k2sipidi kokku, sest see hakkas l6ugama, et ma vait j22ks ja rahulik oleks. Umbes, et tal on vaja kiiresti Dhakasse j6uda. Kuradi debiilik. K2skisin lollil kohe suu pidada ja mitte minuga 6iendada. Pyydsin seletada, et see, et juht ei m6ista, et ta inimeste elude eest vastutab, ei t2henda, et ta ei vastuta. Igatahes kaks korda 88 jooksul tegin korralikku l2rmi ja ehk isegi meelega v6imandasin ka k6ike seal pisut yle, et see neile tegelikult ka natuke m6juks ja ehk aru saaksid kui kuradi neetult ohtlik kogu see liiklus on.
kell 4:30 hommikul j6udsime Dhaka kesklinna. Mul oli vaja m6ned asjad kotti panna, l2ksin peatuse juures olnud kohviku juurde toimetama. minu juurde tuli yks v2ga soliinde mees, kes uuris, kas mul on koht, kuhu minna ja mis asja yldse ajan. Seletasin siis 2ra, et tegelikult panen tuima - pole ei kohta kus olla, pole varasemaid kogemusi, pole miskit eriti kuulnud ega n2inud. Ta siis seletas, et tegelikult oleks v2ga ebaturvaline mul kuhugi ise seiklema hakata, sest Dhaka pidavat olema valgele inimesele pimedal ajal parajalt ohtlik. Ma ise ei tulnud selle pealegi, aga kui enda ymber natuke ringi vaatasin, siis n2gin, et sinna kohvikpoe juurde oli kogeunanud ysna palju inimesi. Mees kinnitas, et isegi kohalikud ise hoiavad pimadal ajal saabudes yhte ega l2he kuhugi k6rvalt2navaile kolama, sest pidavat olema r88vlite oht. Palju polnud vaja oodata, v2hem kui tunni aja p2rast hakkas valgeks minema. Ajasime selle tegelasega juttu. Tuli v2lja, et mees on enamuse aja hoopis Taanis. 6ppis seal elektriinseneriks ning l6petas paar aastat tagasi koguni magistri6ppe. Selles ma tegelikult v2ga ei kahtlegi, sest tegemist oli t6epoolest v2ga sympaatse ja intelligentse inimesega. Selle tunni jooksul leidsin omale ka juba hotelli valmis uurida, mis j2i sellest konkreetsest peatusest umbes poole kilomeetri kaugusele. Kui liikuma v6is hakata, siis pani mees mu riksa peale, maksis juhile minu s6idu eest ning l2ksime laiali.
J6udsin siis oma hotelli juurde ja oh h2da - uksed lukus ja h6ikumise, siis koputamise ja edasise kolkimise peale ei tulnud ust avama mitte keegi. Igasuguseid l6nguseid ja imelikke uimaseid tolguseid n2hes ei olnud tunne just k6ige kindlam, kuid ega ma sinna istuma ja ootama ka tahtnud j22da. Otsustasin, et tuleb uus hotell leida. Ja t2iesti uskumatu, aga v2he sellest, et mingit avatud hotelli oli raske leida, kui ma ka leidsin, siis kinnitati, et k6ik toad on h6ivatud. See oli aga tihtipeale t2ielik jura, sest valvelauas n2gin igas hotellis, kuidas v6tmed nagis rippusid... Aga mis teha, tuli ikka ja j2lle edasi k6ndida. L6puks, umbes kella 7-7:30 ajal l6in k2ega ja otsustasin minna m6nda suurde ja kallisse rahvusvahelisse hotelli. 88 oli magamata, v2simus peal, v2ljas v2ga kuum ja niiske, riietest oleks v6inud 2mbrit2ie vett v2lja v22nata ja yleyldse tundus k6ik halb ja kole. L6puks siis saingi Hotel Victory'sse omale 2000 taka eest toa. Meie rahas on see umbes 350.-, mis oli ylekaalukalt k6ige kallim 88, mille kuskil hotellis veetsin. Loomulikult tol hetkel ei omanud see mitte mingit t2htsust ning olin rahul. hiljem selgus, et tihti v6ibki olla v2lismaalasel hotellitoa leidmisega raskusi, sest moslemid ei taha tegemist teha v2lismaalastega.
Bangladeshist endast veel nii palju, et tegu on maailma suuruselt 8. riigiga, kus elanikke yle 100 korra rohkem kui eestis. Samas on pindala vaid kolm korda suurem kui Eesti pindala, mis t2hendab, et tegemist on maailma k6ige tihedamini asustatud riigiga. Samas on tegemist maailma yhe vaesema ja mahaj22numa riigiga. Yle 80% inimestest ajab p2evas l2bi v2hem kui 20 eesti krooniga. Bangladeshis on k2ibel rahana Bangladeshi taka, 1USD=umbes 70 takat. Keel, mida r22gitakse on bangla v6i bengali ning suuremates linnades on elu t6epoolest niiv6rd tihe ja intensiivne, t2navad kole rahvastatud, et kymnendalt korruselt aknast alla vaadates on tunne nagu vaataks suurt sipelgapesa. Kui sellest aknast alla peaks hyppama, siis langemiskiirus oleks "paksu" 6hu t6ttu nii aeglane, et t6en2oliselt saaksid maapinnale j6udes vaid jalad kergelt p6rutada. On l2bune, kole, haisev ja ylimalt ebahygieeniline. K6ik kleepub, on ligane ja must. V2ga masendav.




Bangladesh pidavat olema ylimalt lauge. M2ed praktiliselt puuduvad. Neid on vaid natuke v6imalik leida Chittagongi piirkonnas ja kaugemal P6hjas, aga needki j22vad maksimaalselt 1200 meetri k6rguseks. Jas eda oli ka bussis n2ha - v2ga tasane ja lauge maa.

Aga magasin pool p2eva ja j2rgmise 88 kenasti 2ra ning 3. mail lendasin Malaisiasse, Kuala Lumpurisse. Teretulemast Euroopasse! Absoluutselt k6ik on muutunud. On ilus, on puhas, on r66msad inimesed. T2naval ei olegi lehma, apteegis ei maga koerad ning restoranilaual ei k6nni kana. P6randad on puhtad, ukselingid ei kleepu, k6nniteel ei vedele junnid ning t2navanurgal ei urineeri mehed reas.
tegelikult on t6epoolest minu esmamulje malaisiast kui v2ga tsiviliseeritud ja ilusast riigist Aasias. Lend Dhakast kestis 4,5 tundi, mis m88dusid kui silmapilk. AirAsia lennutab oma kliente uute ja puhaste lennukitega. Chek-in'is sain omale piletil istekohaks 12B. Vaimusilmas n2gin juba ette, kuidas ma lennukis kahe bangladeshi mehe vahel istun. Yks kuulab pleierit ja vehib k2tega takti, teine pyyab lendavast lennukist mobiilik6net teha. T2pselt niisugused on minu varasemad Aasia lennukogemused. Sain lennukisse ning oodates vahek2igus kuni teised inimesed istuvad, hakkasin juba oma 12. rida lugema. Lootsin ise vaikselt, et 2kki v2hemalt trehvan istuma avariiv2ljap22su ritta, kus jalaruumi mu pikematele jalgadele rohkem. Lugesin ja arvutasin ning t6epoolest - sellistes v2ikestes lennukites ongi tavaliselt 12-14 rida just avariiv2ljap22sude juures ning nii ka l2ks. Ainuke nali oli selles, et ma istusin terves laias reas yksinda ning ka teised kolm avariiv2jap22su polnud bangladeshi inimestele lubatud! Isegi siis, kui lennuk 6hku t6usis ja liikumine lennukis lubatud oli, ei lubatud mustadel meestel avariiv2ljap22su "magusasse" ritta istuda. Minule aga naeratati ning stjuardess tuli kysima, et kas ma olen teadlik, mida tuleb avariiv2ljap22su juures avarii korral teha. Noogutasin targa n2oga angu vana kala ja polnud probleemi. M6tlesin siis lennu jooksul loogiliselt v2lja, et no loomulikult ei saa lasta istuda avariiv2ljap22sude juures inimestel, kes s6nagi inglise keelt ei oska v6i lennukis mobiiltelefoniga r22kida pyyavad. Ja nii siis oligi, et istusin uhkes yksinduses mugavuses. Pisut halvasti tundsin ennast korraks kyll siis, kui mingi mees iseseisvalt otsustas kohta vahetada ning minuga samasse pingiritta istus. Siis aga tuli meeskonnaliige, kes palus tal koheselt minna tagasi oma koha peale. meheke oli natuke 6nnetu ja siis ma tundsin ennast natuke halvasti. Aga mis seal ikka. Aa...lisaks siis veel seda, et minule anti s88giks korralik suur "baguette"(on selle asja nimi vist sellisel kujul), teised pidid aga omale syya ostma. Ma olin ainuke valge mees sellel lennul.
K6ik oli suurep2rane! Aga...taas panin ma tuima, sest kui Bangladeshis oli mul v2hemasti Lonely Planeti raamat kotis, siis malaisia kohta ei olnud mul mitte k6ige v2hematki aimu. Lennuk maandus kohaliku aja j2rgi kell 23, rongid-metrood enam ei s6itnud. Aga k6ik lahenes. Kohtasin kohe lennujaamas juhuslikult yhte 33-aastast prantslast, kes just Pekingist j6udis ning tema on siin korra varem k2inud. Mingit reserveeringut kyll polnud, kuid ta teadis Kuala Lumpuri sydalinnas yhte v2ga m6nusat ja hubast kylalistemaja. seiklesime siis bussi ja taksoga kohale ning kuigi see "tema" hotell oli t2is, leidsime suurema vaevata teise koha, kus nyyd koos elamegi ja tuba jagame. P2eval me eriti kokku ei puutu, aga 6htuti on p2ris p6nev tema Hiina-muljeid kuulata ja yldse asju arutada. Prantslase kohta on ta v2ga viisakas ja tagasihoidlik, h2sti arvestav ja m6istlik mees. Ideaalne toakaaslane selliselt.
Kuna ma eile varahommikul sain magama alles kella 4 paiku, siis ma kell 6 hommikul 2rgata ei viitsinud, et minna Petronase kaksiktornidesse. Panin kella kyll 6ks 2ratama ja isegi 2rkasin yles, kuid asjad tuleb panna t2htsuse j2rjekorda ning kuna mul kange uni peal oli, siis l6in tornidele k2ega. P2rastl6unal m6tlesin siiski, et tore oleks need ikka yle vaadata ja nii ma sinna siis l2ksingi. Petronase tornidega on selline lugu, et need on maailma k6ige k6rgemad kaksiktornid. Sealne t88taja kinnitas, et need olevat isegi olnud k6rgemad kui WTC kaksiktornid USAs, aga tegemata mingit uurimust88d ma arvan, et see nii kyll pole. Sest n2iteks Petronasel on 88 korrust, WTCl oli aga 110. Arvan, et h2rra infoletis sai mu kysimusest valesti aru v6i midagi. Igatahes on tegemist v2ga uhkete tornidega ja igatahes Malaisia kui mitte terve Aasia yhe kaasaegse symboliga. Petronase tornides on filmitud osaliselt ka James Bondi film, Sean Connory ja Catherine Zeta-Jones k66lusid turnisid. Tegemist on kaasaegse arhitektuuri tippteosega, milles kasutatud klaasi ja metalli kui islamistlikke motiive. Aga mina ei ole kindlasti arhitektuuris kuigi tugev tegija, seega las sellised yksikasjad j22vad pigem teadjamatele.

Ja nii ongi siis. Lisan l6ppu veel m6ned pildid.




Ylemised kolm pilti Dhakast. Yldiselt oli nii, et kogu see elu oli seal nii kahtlane ja ebameeldiv, k6ik j6llitasid ja vahtisid, et ma oma kaamerat eirti v2lja kiskuda ei tihanudki. Muuseas...terve Bangladeshi jooksul ei m2leta ma, et oleksin yhtegi valget inimesti seal kohanud. Hotellis n2gin kyll paari hiinlast v6i jaapanlast, aga see oli ka k6ik. Seega t2naval, kui miskit juhtuma peaks, on teiste reisijate v6i seiklejate abi v2listatud. Aam...seda ka, et kui ma 6htul pimedal ajal hotellist v2lja hakkasin minema, et omale mingeid puuvilju 6htuks vaadata, ytlesid mehed registratuuri juures v2ga yheseltm6istetavalt, et ma kindlasti kuhugi kaugele ei l2heks ning pysiksin peat2navatel. See sisendas taas usku, et Dhaka pole vist t6epoolest k6ige turvalisem koht. Sain m6nesaja meetri kauguselt oma mangod ja apelsinid ostetud ja astusin kiiresti hotelli tagasi.


ZIA Dhaka rahvusvaheline lennujaam. 6hk oli jube paks ja sudune.

minu lennuk saabus. Mul on yldiselt niimoodi, et kui lennukisseminek on, siis ma j2tan ennast tavaliselt viimaseks, sest ma ei viitsi seal j2rjekorras seista ja oodata, samas tegeleda mingite tunglevate ullikestega. Palju parem on istuda ja vaadata ,kuidas lennuki juures k2ib elu - Saabuva lennu pagas v2lja, uue lennu pagas sisse, tankimine, toiduga varustamine, mingid tehnilised kontrollid jne. kurjaks ajab ainult see, mismoodi rumalad inimesed pagasit seal loobivad. Vahel lausa valus vaadata.

Biman bangladesh Airlaines'i lennuk. Pildilt paistab p2ris uhke 747, aga tegelikult oli silmaga n2ha, kuidas see lennuk on ilmselt 80ndate algusest m6ne Euroopa v6i Aasia suurema lennufirma mahakantud lennuk. Nii vana ja v2sinud ja p2evin2inud. Must ja kole ja roostes. Kuid...Bangladeshi riikliku lennufirmaga on samad lood, mis Nepaali riikliku lennufirmaga - kui ilmad on kehvad ja tingimused lendamiseks on halvad, siis nene lennufirmade pilootidega on k6ige turvalisem lennata, sest nad on l2bi k2inud tulest ja veest ning saanud v2ga tugeva elukooli.


natuke k6he oli lennata l2bi suure 2ikesepilve. Siin on n2ha, kui sellest v2lja lendasime. Akna taga l2ks v2ga pimedaks, hakkas raputama ning piloot k2skis k6igil rangelt oma kohtadele istuda ning turvav88sid pingutada. tegelikult ei juhtunud midagi hullu.


ja nyyd Kuala Lumpurisse...






Tornid on seest v2ga peened ja luksuslikud. All on 6-korruseline kaubamaja maailma k6ige peenemate kaubam2rkide esinduspoodidega. Alates Armanist, Guccist, Puccist ja D&G-st(Dima&Gennadi) l6petades neljandal korrusel asuva Harley Davidsoni motopoega. V2ga peen.






Viimane pilt on minu kodut2navast Hiinalinnas. V2ga muhe Hiinalinn on. Mulle siin meeldib v2ga h2sti.

K6ike head, olge terved!