Eilne p2ev moodus p6nevalt. Nimelt olime r22kinud yle-eelmisel 6htul 6htusoogi ajal pikalt kohalikest aborigeenidest. Ohtu l6ppedes olid Hasantha isa ja onu kolmap2evases dzunglisseminekus kokku leppinud – ehk 6nnestuks esiisasid ka kohata. Ja kuna mina ka k6igest v2ga huvitet, lubati mindki kaasa v6tta. Hasantha pidi teisip2eva 6htul mulle teada andma, mis kell minek on, aga kuna tema unustas asja yldse 2ra ja mul endal ei tulnud ka meelde enne kui aeg oli juba liiga hiline, et talle veel helistama hakata, otsustasin, et j22n ootama – kui minek tuleb, siis kyll ta tuleb.
Hasantha helistaski hommikul. Enne kella kuut:), et oleksin valmis kell 6:35. Olin valmis ja ootasin. Liikumine hakkas toimuma alles 7:10 ning s6it l2ks lahti 7:20.
Linnast s6itsime v2lja Kandy-Dambulla maanteed pidi. Umbes 20km p2rast tegime peatuse. Nimelt j2i ette yks s6jav2ekalmistu, mida Hasantha isa televiisorist hiljuti n2inud oli. H2sti ilusa koha peal, m2gij2rve 22res. Kalmistu jooksiski umbes kilomeetri pikkuselt kitsa ribana mooda j2rve aart. Maetud olid sinna II ilmas6ja ohvrid. Paljud neist olid hukka saanud 1943. aastal, mil Jaapan Sri Lankat pommitas. Nimelt osales Sri Lanka ysna aktiivselt s6jas. Neil oli m2rkimisv22rne armee ning loomulikult v6ideldi ja toetati britte. Samuti oli Sri Lanka brittidele oluline merev2ebaas.
Igatahes mooda seda j2rveaart jalutadest hakkasin m6tlema siinsete inimeste ja asjade peale, traditsioonide peale. Nimelt kooliharidus, mis need lapsed saavad, on absoluutselt yks asi. Hoopis teine asi on see, millised teadmised ja oskused nad oma vanematelt p2rivad. Ma n2gin, kuidas onu Tony oma shveitslasest poega seal 6petas, kuidas ta talle k6iki neid asju seletas, ajaloost r22kis, kuidas lausa ootas, et poeg kysimusi kysiks ning kuidas siis koos kysimustele vastuseid otsitakse. Need teadmised, mida jagatakse, ei ole seotud Mendelejevi tabeli v6i Phythagorase teoreemiga, need on teadmised oma vaarisadest ja juurtest, need on oskused, kuidas teha tood ning oskus teise inimese tood hinnata. Ka ei 6petata koolis, kuidas m2rgata teist inimest, kuidas temast lugu pidada – see on vanemate ylesanne. Ja kui meil on see ju ka tegelikult nii, siis selle(minu meelest olulise) erinevusega, et siin vanemad s6nastavad oma ylesande.
Seal kalmistul on ka yks monument. Nimelt on ruudukujuline umbes 30-meetri pikkuste kylgedega pisike v2ljak, mille keskel k6rgub kolmnurksel p6hjal h2sti minimalistlik metall-torust pyramiid. V2ljaku igas nurgas on paari meetri k6rgune post, iga posti peal on m6ned religioossed read. Yhel postil s6nad piiblist, teisel koraanist, kolmas post budismist ja neljas hinduismist. Hakkasime siis m6tlema, et miks on posti p6hi kolmnurkne, samal ajal kui v2ljak on nelinurkne. Ja seal oli ka neli tahvlit, kus eraldi m2lestati Sri Lanka merev2es ja jalav2es hukkunuid ning Sri Lanka politsei ning 6huv2e ridades hukkunuid. Ka neid tahvleid oli neli. Kuna me l6puks ei m6elnudki v2lja, miks monument on kolmnurkne, kysisime kalmistuvahilt, kes siis seletas, et see symboliseerib kolme rassi. Selle peale oleks muidugi v6inud ise ka tulla, aga no ei tulnud:) Pilte ei teinud, polnud kohane.
Peale tunnikest kalmistul s6itsime edasi. Tee muutus yha kitsamaks ja auklikumaks ning liiklus j2i yha h6redamaks. Yhes asulas tegime peatuse ja s6ime l6unat kylalistemajas. V2ga kena ja puhas koht oli. Ainult, naljakas oli see, et kui WC-sse kellelgi minna oli vaja v6i k2si pesta, siis pidi hotelli registratuuris paluma yht meest, et too vee kuskilt peakraanist lahti keeraks. Ju oli maja peal mingi toru ehk katki v6i midagi. Aga toit oli ylimalt maitsev. M2rks6nad: riis ja karri. Ja juurde k6ikv6imalikke lisandeid juurviljahautiste, kuivatatud “j2rvekala”(nad olid v2ga vaimustunud, et said syya ”lakefish’i”, pidavat olema harukordne. Ja ma loodan, et see lakefish ei ole mingi eriline kalaliik) ning igasuguste muude kohalike vyrtsikate ja veel vyrtsikamate lisanditega. K6rvale sai 6lut ja arracki ka.
Kui l6una peetud, oligi aeg viimaks dzunglisse s6ita. Sellest kylalistemaja restoranist j2i veel s6ita umbes paarkymmend kilomeetrit. Siis poorasime metsateele ning kahe km p2rast j6udsime mingile platsile, mis meenutas piknikukohta. Seal istusid m6ned nooremad, m6ned vanemad mehed, yks tuli kohe meie bussi juurde ja pakkus ennast giidiks. Ma ei saanud loomulikult mitte midagi aru, aga m6ningase arupidamise j2rel otsustasid Hasantha isa ja onu Tony giidi ikka v6tta. S6itsime ehk 500m edasi tupikusse. Mingit parklat polnud, j2tsime bussi metsa. L2ksime v2lja. Ymberringi oli h2sti vaikne ja rahulik. Ja 6hk oli puhas ja l6hnav. Liikusime giidi juhendusel edasi mooda teerada, mis viis tihedama metsa poole. Ega saanudki pikalt k6ndida, vaevalt ehk 3-400 meetrit kui hakkasid paistma savionnid. Oigemini ei olnudki need eriti nii onnid, pigem ikkagi savist v2ikesed majakesed. Yhe maja kyljes oli suur umbes 3x4 meetrit katusealune, terass, ytleme nii. Seal siis istusidki meie p2rismaalased. Kolm vanemat meest istusid pingil ja toetasid vastu seina. Nooremaid oli umbes 5-6 ja need istusid savip6randal. Vanemad mehed n2gid toepoolest v2lja nii nagu meie oleme harjunud ajaloo- voi geograafia6pikust n2gema austraalia aborigeene – pikkade habemetega, halide juustega, sysimustade silmadega, k6verate hammastega v2sinud olemisega t6sised vanad mehed. Uks vanem mees kutsus meid k2eviipega sisse. Tema n2os ei liikunud mitte ykski n2rv, k2eviibe oli t2iesti emotsioonitu. L2ksime sisse. K6igepealt giid, siis Hasantha isa, siis mina ning viimasena tuli Shasha. Onu Tony katuse alla ei tulnudki. Jalan6udega loomulikult sisse ei minda. Aga sokid v6ivad jalga j22da. Muide, p2rast, kui 2ra l2ksime ja jalan6ud jalga panin, panin t2hele, et mu heledad sokid olid t2iesti puhtad. See t2hendab, et see savip6rand n2gi kyll v2lja konarlik ja liivane ja justkui…mitte k6ige puhtam, siis tegelikult oli see t2iesti, t2iesti puhas. K2isime k6ik j2rgemooda k6ige vanema juurest l2bi. Tervitatakse kahe k2ega. K2ib see niimoodi, et pealik sirutab oma kyynarnukkidest veidi k6verdatud k2ed v2lja ning kylaline v6tab oma k2tega m6lemast pealiku k2est pisut k6rgemalt kui pulsi koha pealt kinni. Pealik v6tab kylalise k2test samamoodi. Ei raputata, pigistatakse. Ja loomulikult mitte nii k6vasti, et vereringe seiskub, vaid ikka tundega. Tervitus sedasi j2ttiski vist k6ige sygavama ja aukartust2ratavama tunde. See oli see hetk, mil said aru, et tegemist on ikka hoopis teise maailma ja hoopis teiste kommetega.
Istusime teise seina 22rde kolmekesi pingile, mida kattis kena ja puhas matt. See oli t2pselt paras nii, et kolm meest mahtusid kenasti ritta istuma. Sellel oli ka huvitav v2rviline muster sinise, punase ja rohelise v2rviga. Giid istus l2hemale nende pealikule. Tegelikult ma ei tea, kas see just p2ris pealik oli. T2iesti v6imalik, et polnud, aga kyllap oli ta v2hemasti volitatud kylalisi vastu v6tma. V6imalik, et ta oli ka k6ige vanem kohalviibinu ning seep2rast k2is kogu suhtlemine ainult temaga.
Sri Lankal on alles j22nud erinevatel andmetel paarsada kuni paartuhat p2rismaalast. Mina pidin pealikuga suhtlema l2bi kahe t6lgi. Esimene oli Hasantha isa, kes minu inglise keele t6likis kohalikku singali keelde, teine oli meie giid, kes selle jutu edasi p2rismaalaste keelde t6lkis. Minu ja Shasha jaoks polnud mitte mingit vahet k6rva j2rgi, kas r22giti Singali keeles v6i p2rismaalaste keeles. Meile k6lasid m6lemad sarnaselt t2iesti arusaadamatult..
Kaua me seal ei istunud, maksimaalselt ehk 15-20 minutit. Giid r22kis enamuse ajast singali keeles, seega enamus l2ks tol hetkel minul ja Shashal kaduma, p2rast Hasantha isa r22kis yht-teist, mis giid r22kinud oli. Kysisin ka m6ned kysimused, n2iteks, et palju neil kylalisi k2ib, palju neil maad on ning kas see, mis neil on, on piisav. Pealik r22kis, et p6llumaad, kus riisi ja muid koogivilju kasvatavad, on 20 aakrit. Ma ei tea seda suhet hektaritega t2pselt, aga Hasantha isa ytles hiljem, et maad on umbes 30 hektarit. Aga v6ib-olla r22kisid nad ka yhest ja samast suurusj2rgust, aga lihtsalt kord hektarites, kord aakrites, ajades need asjad omavahel sassi. Igatahes pealik ytles, et kui ilm on hea ja saak on rahuldav, siis tuleb selle p6llumaaga toime. Lisaks tegelevad kyttimise ja korilusega. Ja veel eraldi t6i pealik v2lja, et nad k2ivad ka mett korjamas. Mitte ei lenda 6ielt 6iele, vaid ikka “kylastavad” mesilaste pesasid:) Mett myyvad nad ka v2lismaailmale, sest on asju, mida nad siiski ka kylast ostmas k2ivad. Kylalisi palju ei k2i.(mida iganes see siis ka t2hendab)
Poest k2ivad nad ostmas mingit asja, mis on narkootilise toimega. Nimelt n2rivad eranditult k6ik p2rismaalased vahetpidamata mingit…asja. See koosneb tubakalehest ja mingist pastast. Pasta on valge ja sarnaneb hambapastale v6i mingile kummile. Ja siis suus n2rides muutub see v2rk verega sarnaselt punaseks. Ja nad sylitavad pidevalt v2lja mingit punast koledat jama. Igatahes pidavat see tekitama hea tunde. “Gets you high”, seletas Tony hiljem. See on Sri Lankal t2iesti legaalne asi ning olen n2inud linnas varemgi mehi mingit v2rki n2rimas. Suu ja hambad teeb see hirmu2ratavaks ja punaseks - nagu oleks just kedagi soonud… Igatahes on mul plaan see asi 2ra proovida. Hasantha eile r22kis, et nendele, kes varem proovinud pole, hakkab see imelik kraam v2ga kiiresti “sarve”, aga nn vanad tegijad peavad pool p2eva n2rima, et yleyldse midagi toredat tunneks. Ja p2rismaalased n2rivad seda v2ikesest poisikesest peale ja ilmselt ka surevad veripunaste suudega.
Kui p2rismaalane kuskil tee peal vastu tuleb(kui bussiga kylla s6itsime, siis yks tuli ka), tunneb ta 2ra paljast ylakehast ning 6lal rippuvast kirvest. Tihti on kaasas ka riidest kott ning voo vahel v6ib olla erinevaid noamoodi riistu. Savionni juures n2gin ka kyttimiseks vajalikke vibusid ja nooli, aga kedagi vibu kandmas ei trehvanud ma n2gema.
Muuseas ei n2inud ma selle kylask2igu jooksul mitte ainsatki naissoost tegelast. K6ik olid mehed. V6i poisikesed.
Nyyd j6uan kurvema pooleni. Nimelt on p2rismaalaste arvukus v2henenud viimase kahe-kolmekymne aastaga umbes 5 korda. Selle olen arvutanud v2lja kuulates erinevaid jutte ja numbreid. Presidendikandidaat, kes enne Rajapaksat presidendiks sai, k2is isegi p2rismaalaste pealkikuga kohtumas. Aga mitte sellep2rast, et teda nende tegemised huvitanud oleks, vaid selleks, et nad oma h22led tema poolt annaks. Pyydsin uurida kyll, et mismoodi see v6imalik oleks olnud, sest dzunglis ei ole ju valimisjaoskonda v6i kaste, kuhu h22letussedeleid lasta, aga t6epoolest see nii olevat olnud. On olemas isegi suur plakat, kus h6imupealik presidendiga k2tt surub(s6itsime sellest mooda, aga mina ei m2rganud, oleksin kindlasti sellest pildi teinud…), endal paljas ylakeha, ning 6lal kirves rippumas, seljas vaid pikk seelikumoodi riideese. Kyllap siis oleksid aborigeenid saanud oma h22le anda kylasse minnes. Kuidas see t2pselt k2ib, ei kujuta ette, aga loogiline see nii oleks. Mingeid passe v6i dokumente h2rrastel-prouastel dzunglis loomulikult pole.
J2rjest enam ja enam tulevad aborigeenide j2reltulijad metsas v2lja. Nimelt k2ivad v2ga paljud p2rismaalaste lapsed kylakoolis, 6pivad lugema, kirjutama ja arvutama. Seega usutavasti l2heb vaid paar-kolm p6lvkonda veel ning Sri Lanka dzunglis elavatest p2rismaalastest enam r22kida ei saa. Nad lihtsalt integreeruvad, sotsialiseeruvad ning sulanduvad tahes-tahtmata yhiskonda. Kaob keel, kaovad traditsioonid.
Elu l2heb edasi. Evolutsioon k2ib. Eriti veel t2na. Kes sotsialiseerimis-yleilmastumis-infoyhiskonnastumisteerulli alla j22b, litsutakse laiaks. H6imupealikul pidavat olema mobiiltelefon! Et mitte j2ljetult kaduda; ja et me yhel hetkel lihtsalt v2ljasurnud p2rismaalastest ei r22giks, ongi ehk m6istlik ja parem, et lapsed kylakoolis k2ivad ning raha lugema 6pivad. Las v6tavad poisid omale kylatydrukud naiseks. Ja seda selleks, et mitte v2lja surra, vaid selleks, et ka mitmete p6lvkondade j2rel Colombos v6i Dehlis v6i Pariisis elades v6iks keegi 6elda: ma olen Sri Lanka p6liselanike otsene j2reltulija. Ehk pysivad niimoodi elus kas v6i m6ned yksikudki traditsioonilised kombed. Kas v6i see tervitus, mis neil t2na igap2evane.
P2ris t2pselt ei tea keegi, millal sealsed dzungliasukad sinna sattusid, aga kindel on, et juhtus see v2hemalt kaks ja pool-kolm tuhat aastat tagasi. Ja tulid need tegelased millalgi siis, kui Aafrikast igasugu h6imud ida poole purjetama hakkasid. Kindel on see, et p2rismaalased olid kohal seal enne kui praegused singalid Pohja-Indiast Sri Lankat asustama hakkasid. P2rismaalastel on olnud l2bi aegade raskeid aegu palju. Nende kallal on tarvitatud tohutut v2givalda ning p2rismaalaste kyla servalt m2lestusm2rgilt lugesin lausa genotsiidist. Aga igasugused “kutsumata kylalised” on mujalgi maailmas p6lisrahvast tapnud, v2gistanud ja h2vitanud, seega ei ole see paraku midagi uut ning on osa nukrast ajaloost.
Dzungel, mis seal ymberringi, ei ole selline dzungel, mida filmidest oleme n2inud. Pigem on see tiheda metsa moodi. Tony r22kis, et ega see p2ris 6ige dzungel seal polnudki, oli nn pool6ige dzungel:) Aga oli seegi v2ga teistmoodi kui meie metsad. Meie oleme harjunud, et puud kasvavad yles. Seal aga kasvavad puud ka kylje peale v6i kui tahavad, siis ka alla. Juured on muidugi maa sees, aga lihtsalt oksad kasvavad puudel nii nagu ise heaks arvavad. Ja peale puude on igasugu muid taimi ja p66said, mis puid katavad, mooda neid ronivad, sildasid puude vahele ehitavad jne. Kuid siiski 6ige dzungel algab kyla taga, meid lubati aga vaevalt kyla esikusse. V6i olime esiku ukse taga.
Kokkuv6ttes oli see dzunglisak2ik minule kyll v2ga sygavalt muljetavaldav, kuid mis siin salata – ikka ka j2lle ysna kommerts v2rk. Taas: k6ik on 2rimehed. Ka dzunglis. Kui sealt juttu ajamast lahkusime, viis giid meid pool km eemal olevasse kylla, kus istusid 6lgadel kirvestega mehed. N2hes meid, pakkisid lahti oma r2tiku sees oleva suveniiriputka(see “putka” on kole s6na. Mulle ei meeldi seda kasutada, aga siin on asjakohane). Pakkusid myya luust s6rmuseid, kivikestest k2ekotte, eebenipuust odaotsi, kirvekesi jne. Seega naturaalsest p2rismaalaste elust seal v2hemasti kyll r22kida ei saanud. Hiljem r22kisid Hasantha isa ja Tony, et giid oli pakkunud meile, et p2rismaalased v6ivad meile n2idata ja demonstreerida, kui soovime, kuidas vibu lasevad v6i kividega tule syytavad. Kuna v2lismaalased on kaasas, siis hind: 8000 ruupiat. Hasantha isa oli selle peale p2ris endast v2lja l2inud ning see oli p6hjuseks, miks Tony keeldus katuse alla tulemast. Sellest, kuidas kohalikud mind vaatasid, v6ib kindlalt j2reldada, et valge inimene nii lihtsalt neile kylla kyll ei satu. Mind uuriti ikka pealaest jalatallani l2bi. Natuke isegi h2iris v6i pani ebamugavalt tundma ennast selline uurimine.
Kahe otsaga asi on raha-asi: ma saan aru, et p2rismaalastel on vaja oma mis-iganes-aine eest poes maksta, aga paneb kahtlema, kas selliselt seda raha teha 6ige on. Kui seal oleks olnud kuidagiviisi yles pandud mingi annetuskast v6i v2lja m6eldud mingisugune muu viisakas viis, kuidas kylaline saaks vabatahtlikult p2rismaalaste heaks raha anda…mul pole kahtlust, et me oleksime sinna ka heldelt raha pannud. Niimoodi ei saanud nad aga mitte mingit kasu meie kylask2igust. “Kasu” k6lab halvasti, aga ma pean silmas kasu selle s6na k6ige paremas ja ausamas m6ttes. Nyyd j2i meist sinna vaid 500 ruupiat ning seegi sai giidile, kellel, kurat teab, kas p2rismaalastega yleyldse mingit jagamiskohustust on. Keeruline.
Yhtegi pilti ma seal olles ei teinud. See tundus kirjeldamatult kohatum kui v6imalik pildistamine kalmistul, kus puhkasid II ilmas6jas langenud. Kuigi seda v6imalust pakuti ning oleks v6inud isegi pildile ronida koos pealikuga. Aga ei. Ei mina ega Shasha teinud yhtegi pilti.
Kyll aga oli ka tee sinna h2sti ilus. Tee kluges viimased paarkymmend kilomeetrit mooda t2iesti tasast maapinda. Tuli kohe p2ris kodune tunne peale. Taamal paistsid m2ed(neid vaadates kadus kodune tunne kiiresti:)). Tee peal tegin kyll pilte. Ja tegin paar pilti ka Hasantha isast ja onu Tonyst ja Shashast. Teekonna jooksul oli mitmeid peatuseid, et selga sirutada ja ringi vaadata. Tihtilugu olid tee 22res ahvid ning kui me seal pisut kauem olime, siis hakksid puude ladvad elama ning ahvid liikusid k6ik meid uudistama. Kokku kestis reis kuni pimedani – tagasi Kandysse j6udsime alles kella 18 paiku. Arvestasin, et s6itsime umbes 250km kokku, aga bussis tuli istuda v2hemalt 5-6 tundi. Teed on p2ris kehvad. M6ned pildid teekonnalt...
K6igepealt m6ned pildid taas ahvidest. Mul ei ole neist kyllalt saanud. Uskumatult 2gedad tegelased. Endiselt...
Peale ahvipiltide on muud ka...
Ja siis veel...
Siin on Shasha koos oma isa TonygaSoomukid. Pole 6rna aimugi, mida nad just seal selles kohas tegid, aga yldiselt on nii, et kuigi s6da on l2bi ja rahu peaks valitsema, valvab s6jav2gi endiselt olulisi strateegilisi kohti. N2iteks sildasid.
Hasantha isa
Siin nad kolmekesi. Nagu n2ha, r22gib Hasanhta isa taas telefoniga. Kui Kandysse tagasi j6udsime, l2ksime mingisse privaatklubisse. Selle klubi ajalugu ulatub tagasi yle 100 aasta ning selle l6id omal ajal britid. Srilankalasi sisse ei lubatud. T2nasel p2eval on see ka suletud – kui klubi srilankalaste poolt taasloodi, v6eti selle liikmeiks vaid kindla suurusega sissetulekut omavaid tegelasi. T2nasel p2eval on asjad pisut muutunud ning liikmeks v6ib saada ka teistel p6him6tetel, aga selge on see, et suvaline naljamees sinna ei saa. Ja klubi v6ivad kylastada ka liikmete kylalised, aga loomulikult mitte omap2i, vaid koos liikmetega. Seal oli taas teemasid, millest r22kida, omajagu. Klubi liikmed on valdavalt arstid, poliitikud ja yllatus: 2rimehed:)
Vanemate ja laste suhted on Sri Lankal hoopis teistsugused. Kui meil on keskmise 14-15-aastase jaoks koos vanema(te)ga kaubamajja minemine ikka lausa h2biasi, siis Sri Lankal k2ivad 13-aastased poisid t2naval isa-emaga k2est kinni. Kui meil on 16-aastane tydruk pidanud t6sisemalt v6i v2hemt6sisemalt juba kaks peikat, siis siin m2ngivad 16-aastased tydrukud nukkudega. Yleyldse on lapsep6lv lastel siin palju pikem. Muuseas, mees ja naine ei hakka enne koos elama kui on abiellutud ning poeg oma arvamust ei avalda enne kui on iseseisvunud. Hasantha isa r22kis v2ga ilmekalt, kuidas ta meie m6istes gymnaasiumi ajal yhe tydrukuga armastuskirju vahetas. Ja k2is neid oositi salaja vannitoas lugemas ja kirjutamas. Ja kuidas siis kiri l2bi mitme-mitme inimese “pruudini” toimetati! Kogu v2rk oli ylisalajane! Mitte keegi ei tohtinud teada. K6lab ju naljakas. Ma m2letan, et ma kirjutasin ka p6hikoolis plikadega armastuskirju, mitmega kirjutasin, aga need olid teistmoodi asjad. Neil oli see justkui keelatud ja h2biasi, meil pigem nii, et kirjutades julgesid lihtsalt rohkem r22kida. Ja siis, kui jalutama l2ksid, siis ei osanud me muidugi mitte tuhkagi r22kida:), aga nemad ei k2inud iialgi jalutamas!
Tytarlaste lapsep6lv kestabki sisuliselt kuni meheleminekuni. Tonyga oli eile p2ris huvitav jutuajamine nendel teemadel. Avaldasin kahtlust, et asjade r22kimata j2tmine suurte, t2iskasvanute ja isem6tlevate inimeste vahel v6iks ju kaasa tuua k6iksuguseid arusaamatusi ja pingeid, mida v6iks ja saaks lihtsalt 2ra hoida, kuid Tony seletas, et mingeid pingeid ei saa tekkida, sest isal on alati 6igus. Ja poeg on sellega absoluutselt p2ri, mingi kysimus, arvamusavaldus v6i k6ige v2hem veel vaidlus, ei kuulu lihtsalt poja kompetentsi. Alati ei pruugi asjad muutuda just abiellumisega v6i naise v6tmisega. Pigem kasutaks ma siinkohal seda ytlemist, mida meilgi kasutatakse – nii kaua kui jalad vanemate soogilaua all, ei ole mitte mingit mokakobinat. Ei ole v6imalik hinnata, kas see on 6ige v6i vale, see lihtsalt on nii. Ja j22bki olema nii.
Ja l6petuseks seda ka, et k6ik need inimesed siin on ylimalt kylalislahked ja s6bralikud. Loomulikult ei tulnud mul eile maksta ei kuskil soomas k2ies ega giidile ega hiljem klubis. Natuke parasiidi tunne oli. Muidusooja-tunne. Aga on ilmne, et raha ei ole ei Hasantha isa ega onu Tony jaoks mitte mingisugune kysimus. Oli v2ike nali ka. Nimelt helises Hasantha isa telefon pidevalt ning tihtipeale tuli tal ka lounasoogi lauast lahkuda ja telefoniga r22kida. Olime lounasoogi lopetanud ja laudki koristatud, aga j2ime veel istuma ja juttu ajama. Ja siis tuli taas telefonik6nelt laua juurde tagasi Hasantha isa, kes ulatas onu Tonyle oma pooliku p6leva sigareti ning ytles, et ta tohib suitsetada vaid pool sigaretti, sest ta teenis eelmise telefonik6nega vaid pool miljonit. Vanad mehed naersid nii, et pidid 2ra l2mbuma. Aga k6ige selle juures on nad h2sti viisakad ja v2ljapeetud ja mitte kuidagi t6usiklikud. Tundub, eriti Tony puhul, et mehed on terve oma elu olnud selles 2ris, mida nad ajavad. Nad teavad k6ike ja k6iki ning neil ei ole vaja muretseda v6i riskida. Raha on ka juba piisavalt. Nad naudivad m2ngu. Sarnaselt meie riigipoliitikas Mart Laariga, kes v6tab poliitikast osa vaadates kogu sellele v2rgile positiivses m6ttes pisut ylevalt alla ning nautides m2ngu ja selle ilu. Viimane on kyll minu t2iesti isiklik ja subjektiivne arvamus, andku mulle andeks k6ik teisitim6tlejad.
Igatahes oli see nendega koosveedetud p2ev t2ielik kvaliteetaeg ning muuseas nad lausa n6udsid, et ma reklaamiks neid oma s6prade ja tuttavate hulgas, kes plaanivad millalgi Sri Lankat kylastada. Ja Hasantha isa kinnitas, et on valmis k6ike aitama ja organiseerima, andma oomaja v6i juhendama hotellidega, r22kima vaatamisv22rsustest ning ise v2ikeseid ringreise korraldama – nagu see seekord minuga oli. Kontaktid on mul olemas. Neile lihtsalt kangesti meeldib igasuguste inimestega suhelda ning kuulata, mida inimesed r22givad. Ja neile endale meeldib ka r22kida, mis on samuti vahva.
Nii palju siis sest reisist ja neist inimestest.
Nii palju ytlen aga veel, et t2na siis helistasin hommikul saatkonda, kust oeldi, et helistagu ma homme aga uuesti. Oigemini k2sti homme kella 14-14:30 ajal saatkonda kohale minna:) Kysisin, et kas siis on olemas v6i pean taas peale poolep2evast ootamist kuulama tuima ametnikku: “No visa for you, Estonian Passport”. Ph22hh…l2hen parem k2in 2ra m2e otsas, kust Aadam alla tuli kui paradiisist v2lja heideti. Ja ilmselt l2hen vaatan ka maailma l6ppu. Seda siis homme-ylehomme. Plaanin Kandys tagasi olla pyhap2eva 6htuks-esmasp2evaks.
Mardikas m2ngis juuksekarvaga...
Vaadake, millised varbad tal on. Igatahes selle sitika(must t2pp) sai ta k2tte ja neelas alla...Ja toanaabri nimi on Duminda - nyyd olen meelde j2tnud!
Head!
No comments:
Post a Comment