Thursday, May 13, 2010

Vupsti Aasias käidud!


Tere!
Olen ilusasti tagasi kodus. Selleks korraks sai seiklus läbi. 11. mail kell 1 varahommikul oli lend Kuala Lumpurist Londonisse, mis kestis 13,5 tundi. Londonis tuli kolme erineva rongiga minna Stanstedist Gatwicki, kust kell 13 lendasin Riiga ning Riiast kell 20 lend Tartusse, kus lennujaamas oli üllatuslikult vastas väga uhke seltskond minu häid sõpru. Tänud tulemast! Nii oli tore jõuda.



Kuala Lumpurist ja Malaisiast natuke rääkides peab ütlema, et tegemist on väga ilusa oaasiga Aasias. Või vähemalt nii palju kui mina neid asju ja elu Aasias näha jõudsin. Kuala Lumpur on puhas, roheline ja lõhnav. Või seda vähemasti võrreldes India või Bangladeshiga. Peatusin Kuala Lumpuris nädala ning tegelikult ootasin kogu selle aja oma kojulendu, sest...kuidagi on nii, et kui pilet koju tagasi ostetud, siis hakkad juba mõtlema ja ootama ja...siis on justkui reis läbi.

Aga Kuala Lumpuris juhtus mul ka üks ülimalt õnnelik õnnetu lugu. Nimelt kolm päeva enne kojusõitu kõndisid mulle selja tagant ligi viis hindut. Ega ma neid enne vaadanudki kui ühel hetkel lendas klaasikilde ja pähe lõi imelik tuim ja kuum valu. Võttis nagu uimaseks ja kükitasin ja kummardusin maha. Siis tulid ka tegelased mulle kõrvale ja ette ning siis lugesin nad kokku. Ma arvan, et mul võttis toibumine ja kogumine umbes 10 sekundit aega, küsisin veel ka nagu ikka, et "what the fuck, why...", aga selgeks sai kiiresti see, et ilge jama sisse olen sattunud. Ja ainuke mõte oli, et nüüd tuleb ülimalt kiiresti sealt minema saada. Võtsin siis oma rusikasse nii palju jõudu kui vähegi suutsin, kargasin püsti ja lõin püsti karates esimesele tüübile nii kõvasti vastu nina kui vähegi jõudsin ja panin jooksu. Mingi tegelane sai mul küll särgisabast kinni, aga no hirmul on ikka suur jõud ning põgenemist see õnneks ei takistanud. Jooksin minema. Plätud viskasin kiiresti jalast ja lasin mööda asfalti paljaste jalgadega. Ega ma palju jooksma pidanud, tüübid tegid ehk paar sammu ega hakanud mind eriti taga ajama. Jooksin paar tänavavahet edasi ning juhtusin õnne kombel kokku politseipatrulliga. Vuristasin neile oma juttu ette ning umbes 5 minutiga oli kaks patrullautot juures. Läksime siis kohe tagasi sündmuskohale. Saime kätte ühe nendest tüüpidest, passis sealsamas lähedal mõne maja kaugusel ega hakanud isegi eest ära jooksma. Sellele järgnes paar tundi politseijaoskonda ja seletuskirju ja isikutuvastamisi. Mina kijrutasin oma loo neile ära ja pisut üllatavalt pandi see kaabakas peale oma seletuskirja kijrutamist raudu ja jäeti vahi alla. Ega ma tea, mis tast sai või kas üldse midagi saab, sest ma ka seletasin neile, et kolme päeva pärast olen Malaisiast juba kaugel, kuid kohalikud teavad rääkida, et Malaisias võtab politsei selliseid rünnakuid väga tõsiselt ning karistused on karmid.
Kui ma oma külalistemajas juhtunust rääkisin, muigas administraator, et neil on Malaisias ütlemine, et kui sa näed korraga madu ja hindut, siis enne tapa hindu, sest madu ei ole nii ohtlik. Üllatav on aga veel ka see, et need tüübid ei olnud absoluutselt pättide moodi. Nad olid kõik minu silma hinnates üle 30 aasta vanad, viisakalt riides ning nende teo motiivi on raske mõistatada. Kui nad röövida oleksid tahtnud, siis selleks oli neil piisavalt aega seni kui ma kükakil oigasin ja ennast kogusin. Maha ikka ka päris lüüa ei tahtnud, sest samamoodi oleksid võinud nad mind seal põhimõtteliselt koheselt taguma hakata ilma, et ma oleksin neile kõige vähematki ohtu kujutanud või vastupanu osutanud.
Ime on veel see, et kuigi tegemist oli mingi suurema viski- või rummipudeliga, mis mu pea vastu purunes, ei tulnud minu peast isegi mitte tilka verd. Päris puust mu pea aga ikkagi ka pole, sest muhk oli rusikasuurune ning alles eile-täna on juba pea enam-vähem pea kujuline ja nii valutu, et pead saab rätikuga kuivatada. Kokkuvõttes oli tegemist paraja ebaõnnega, kuid kui see juba juhtus, siis juhtuds ülimalt õnnelikult.

Reisi siin kokku võtta ei ole kuigi lihtne. Kõike oli selle aja jooksul hästi palju. Lõpmata palju oli head. Oli ilusaid inimesi, oli võimsaid vaateid, oli loodust, oli kuuma, oli vihama ja mägesid. Oli erakordseid päikesetõuse ja -loojanguid, oli häid toite ja põnevaid jooke. Ja nii nagu oli palju õnne, oli ka natuke õnnetust. Oli kaamerakadumine, millest nüüd ma enam teisiti ei mõtle kui vargusest, oli ääretult ebameeldiv toidumürgitus Indias, mis lõppes Rajastanis Amritsaris turbaniga arstihärra juures. Siis oli veelgi karmim mürgitus, mille tõttu Nepaalis kolm päeva haiglas veetsin ning siis kõige tobedam ja ettearvamatum loomulikult pätikamp Kuala Lumpuris. Aga ma ise võtan ka kõiki neid halbu juhtumisi kogemustena, õppetundidena ja lihtsalt osana sellisest reisist. Kes ütleb, et selline pätikamp kuskil Tartus Toomemäel ei või selja taha juhtuda?
Üleüldse mõtlen tagasi, et kui reisi lõpp muutus üsna laisaks ja mugavaks, vähe oli matkamist ja avastamist ning kannatasin kerge huvi- ja motivatsioonipuuduse all, siis siiski lõviosa reisist oli päris parajalt pingeline ja mõnusalt seiklusi täis, eriti muidugi Sri Lanka ja India.

Aitäh kõigile, kes kaasa elasid, lugemas käisid ja kaasa mõtlesid. Ma arvan, et ega ma olekski kirjutama jäänud, kui te poleks viitsinud lugeda. Kui paar üksikut postitust olid vaid minu enda jaoks, et ma ennast välja saaks elada, siis ilmselgelt lõviosa oli ikka teile kirjutatud.

Aga tuled tagasi, istud oma kodus mõnusasti rõdul päikese käes, rüüpad oma just õigesti magusat piimakohvi ja tunned, et...oled justkui Jumalale natuke lähemal olnud. Ja oled natuke parem inimene kui enne.

Järgmise toreda korrani!
Kõike ilusat, olge terved!

Tuesday, May 4, 2010

L2bi India ja Bangladeshi Malaisiasse


Tervist, s6brad!
Pole j2lle ysna pikka aega kirjutanud ning seda eelk6ige seet6ttu, et pole viitsinud. Vahepeal polnud ka internetti kuskilt v6tta.
Praeguseks olen j6udnud Kuala Lumpurisse, Malaisia pealinna. Teekond Kathmandust siia oli ysna pikk. Nimelt esmalt pea 88p2evane bussis6it reedest laup2evani Kathmandust India piiri 22rde Kakarbhittasse, sealt jalgsi yle piiri Indiasse ning esimesest kylast sain bussi peale, mis mind Siligurisse viis. Siligurist pyhap2eva p2eval ja 88sel vastu esmasp2eva buss Dhakasse, kus magasin 88 vastu teisip2eva ning siis lendasin Dhakast Kuala Lumpurisse.
Kui otsast alata, siis esimene bussis6it oli selgelt k6ige kolmedam ja n2rves88vam. S6it pidi kestma graafiku j2rgi v6i teoreetiliselt 12 tundi. K6ik asjaosalised aga kinnitasid, et 12 tunniga ei ole buss mitte kunagi j6udnud Kakarbhittasse, arvestada tuleb 17 tunniga, siis peaks paras olema. Reaalsus oli aga selline, et kui yhel p2eval kell 16 buss v2ljus, siis kohale j6udis see j2rgmisel p2eval 14:30, ehk siis kokku kestis s6it 22,5h.
S6it ise oli t6eline 6udus. Maanteedel toimuv on uskumatu. Teeoludele ja sealsete busside kohta yle m6istuse suured kiirused, m88das6idud pimedates kurvides, lubadeta bussijuhid, kole r2pasus, busside olematu tehniline kontroll ja l6puks veel ka loodus, mis igasugu yllatusi teha v6ib.
See, mismoodi inimese elu absoluutselt mitte midagi ei maksa, on t6epoolest kole. M88das6it v6ib m6nest veokist alata absoluutselt valimatult igal suvalisel hetkel. Kui selgub, et m88duda ei j6ua, siis lihtsalt pidurdavad k6ik asjaosalised hoo viimasel hetkel ylij2rsult maha ja loodetakse, et...ehk j6uab. Kui m88das6it toimub m6nest kolmerattalisest v6i kaherattalisest, siis sellest ei lasta ennast h2irida - vastutulev mootorrattur v6i riksajuht keerab lihtsalt teelt v2lja ning kui juhtutakse m6nest sellisest m88da s6itma, siis keeratakse talle kyljelt niimoodi ette, et s6iduk ikka teelt v2lja s6idab. On t2iesti absurdne, kuidas juhid ei tule selle pealegi, et nad on reisijate elude eest vastutavad. K6ige ahastamapanevam ongi see, et selle m6istmine ei kuulu lihtsalt nende kompetentsi. Ja sellega ongi k6ik seletatud. Ja mitte midagi pole valida ka, s6itma ju peab, edasi liikuda on vaja. Ja siis tunnedki meeletut hirmu ja...ikkagi s6idad.

Meie buss mingis maante22rses restoranis. S88gipaus.

Kathmandust pidime liikuma hakkama kell 16. Mina olin bussijaamas juba kell 15 ning 15:30 istusin bussis. Buss muudkui seisis ja seisis ega hakanud liikuma. L6puks l2ksid mingid tyybid politseiniku juurde, kes siis tuli ja me bussist nii kaua signaali lasi kui juht kuskilt kohvikust v2lja ilmus ja pika s6imamise ja vaidlemise peale bussile h22led sisse pani ja saime liikuma. See juhtus umbes poole kuue paiku. 6udust lisas kogu asjale veel see, et ma istusin kohe juhi taga, n2gin kogu aeg esiaknast v2lja ning seet6ttu oli s6it veel eriti n2rves88v. Bussil oli kaks juhti. Reaalsus oli aga selles, et esimene juht s6itis kogu teekonnast umbes 17 tundi, teine kahel korral 3 tundi. Teisel juhil polevat lube, seep2rast pidi esimene nii palju s6itma. Absurd! 88sel magasin maksimaalselt kaks tundi. Buss pidurdas tihti nii j2rsult, et polnudki eriti v6imalik magama j22da. Ja siis vaatasid aknast v2lja ning magamaj22mine oli v2listatud. Kaks tundi ajast v6ttis ka teele juhtunud maalihe. Mitte keegi ei teadnud, millal liiklus uuesti toimima hakkab. Teised reisijad laiutasid k2si ja ytlesid, et liikuma hakkame siis, kui liikuma hakkame. Kaua v6iks mingid teeparandust88d aega v6tta, ei teadnud mitte keegi. 6nneks ei l2inud kaua - paar tundi ja asi oli korras. Maalihet olin omale natuke teistmoodi ette kujutanud kui see seal olema juhtus. Nimelt oli lihtsalt varisenud paari-kolmesaja meetri k6rguselt alla paras ports kive ja kruusa. Mina arvasin varem, et maalihe t2hendab maa nihkumist, aga ju see siis nii polegi.

Kui maalihke tagant liikuma saime, oli kolonn meeletu. Busse-veokeid julgelt yle 500 reas.

Bussis6idu l6puni mul n2rvid vastu ei pidanudki ning kui lubadeta juht rooli l2ks ning jubedaid sooritusi tegema hakkas, pistsin l6ugama. Bussis oli paar tyypi, kes ingilse keelt oskasid, palusin neil siis juhile seletada, et minu elu on praegu tema k2tes ja mul on selle p2rast kole hirm. M6neks ajaks oli rahu majas, m88das6ite ikka tegi ja kiiresti s6itis ka, aga riskid, mis v6etud, polnud v2ga koledad ja suured. Meie bussiga samal ajal v2ljus teinegi buss. Samamoodi Kakarbhittasse. Kuna see aga hakkas liikuma meist varem ning t6en2oliselt s6itis meist ka kiiremini, oli ta meist alati eespool. Aga mitte kuni l6puni, sest umbes ehk 100km enne sihtpunkti oli see buss keset teed kylili maas. Meie buss ei pidanud isegi kinni, s6itis rahulikult edasi. Peale seda ma tegelikult kisendama bussis pistsingi, sest see tegi kogu s6itu veelgi koledamaks. Kokku, arvan, n2gin selle 88p2eva jooksul ligi kymmet avariid, millest umbes pooled olid bussigeda, pooled veoautodega. V2ikseid s6iduautosid liigub teedel v2ga v2he ning eks need keera suurte eest enne kokkup6rget lihtsalt kraavi. Tegelikult oli see pime juhus, et ma selles teises bussis, mis teel kylili oli, ei istunud. Tegemist oli sama firma bussiga ning vabalt oleksin v6inud oma koha ka sinna saada.

Meie bussi aknast tehtud pilt teisest bussist, mis hiljem keset teed kylili vedeles. Veel kenasti ratastel.

Kuna Indiasse j6udsime umbes 7 tundi plaanitust hiljem, oli selge, et Bangladeshi samal p2eval nagunii ei j6ua. Otsustasin, et peaksin l2himasse suuremasse linna j6udma, kust edasi Dhakasse saaks. Ja polnud probleemi. Peale piiri yletamist oligi kohe kyla, kust sain bussi peale. S6it kestis umbes kolm tundi ning sain Siligurisse. Olin kole v2sinud ning magasin terve tee. Siliguri on umbes miljoni elanikuga linn, millest varem polnud ma midagi kuulnud. Ega millestki ilma ka polnud j22nud - r2pane, tolmune ja ylerahvastatud - nagu India ikka. Aga omamoodi oli hea tunne, et olin tagasi tsivilisatsiooni saanud, bussis6idu yle elanud ning elus ja terve. Samal p2eval leidsin yles koha, kust Dhakasse mingi erafirma buss v2ljus, ostsin pileti ning 6htu veetsin kohalike inimestega hotellis.
Teekond Dhakasse oli huvitav. Esimene buss viis meid piiri 22rde, kus tuli immigratsioonipunktis pabereid t2ita ja templid passi saada. Muuseas, juhuslikult juhtus samal ajal piiri yletama samas piiripunktis ka Bangladeshi president.




India ja Bangladeshi vahel on umbes 300-400 meetri pikkune koridor, mille l6pus on Bangladeshi immigratsiooniputka. Seda tunnelit l2bides viskas mingi tatikas mind klaaspudeliga. 6nneks oli pudel v2ike(arvan, et umbes mingi ravimipudeli suurune) ning pihta ma sellega ei saanud. See maandus minust paar-kolm meetrit eemal, aga vastiku tunde tekitas kyll. Piirivalvurid n2gid intsidenti ning vabandasid ette ja taha, s6imasid ja hurjutasid tattninasid, aga...no mis sest ikka. Kell 19 v2ljus Bangladeshi piiripunkti juurest buss Dhakasse.
Bussis istusin yhe proua, Daisy, k6rvale, kellega 22retult p6nev r22kida oli. Ta tytar l6petas 12. klassi Siliguri mingis koolis ning nyyd olid nad koju tagasi minemas. Daisy r22kis, et paljud inimesed, kel rahakott kannatab, koolitavad oma lapsi Indias. Proua oli 22rmiselt avameelne ning r22kisime ka p2ris isiklikest asjadest. 6igemini pigem r22kis siiski tema. Mingil hetkel ytles isegi, et "oh, issake, nyyd olen kogu oma elu sulle 2ra r22kinud, olen kui avatud raamat". Aga ega sest midagi halba ole, pigemini ainult head, sest... N2iteks r22kis ta, kuidas naise elu peale abielu muutub. Oma abielu kohta r22kis seda, et ta abiellus oma mehega 19-aastaselt salaja - vanemate teadmata. K6igepealt r22kis ta abielust oma vanemale vennale, kelle s6ber tema vastne abikaasa olema juhtus, see aga pidi k2si koraanil vanduma, et vaikib oma teadmisest. Vanemad said abielust teada alles siis, kui Daisy lapseootele j2i. Yksikasju ma ei uurinud, aga ta avaldas ise kahetsust, et nende kultuuris enne abiellumist k6iksugu seksuaalsuhted t2itsa ebanormaalsed ja v2listatud on. Praegu tundub talle t2iesti ebanormaalne, et inimesed ennast tundma 6pivad sedav6rd hilja ning enne abiellumist t6epoolest neist asjust mitte k6ige v2himatki aimu pole. Kuid ta r22kis ka v2ga huvitavalt sellest, mismoodi abielludes terve elu totaalselt muutub ning mitte alati ei ole inimesed abielludes kangesti 6nnelikumad. Kui ta noor oli, m2ngis ta kitarri, laulis, tantsis, kirjutas ise muusikat jne. Peale abiellumist muutub aga naine t2ielikult koduseks ning mingisugune tantsimine v6i muusikakirjutamine ei tule lihtsalt k6ne alla. naine kapseldub, kaugeneb oma s6pradest-tuttavatest ning kolib justkui sygavale koopasse elama, kust ta tihtipeale v2lja enam ei tulegi. Seda k6ike ei r22kinud ta mitte kahetsusega, vaid pigemini kerge paratamatusega. Ytles kyll, et eks ta vahel ikka m6tleb, et mida k6ike oleks saanud ja v6inud teisiti teha, kuid samas on tal kaks v2ga tarka(tal on ka 7-aastane poeg, kes 6pib samamoodi Indias, Darjeelingis, Sikkimi piiri l2hedal), tublit ja armsat last, kellest on kirjeldamatult palju r66mu ning selliselt ei ole tal kahetseda mitte midagi. R22kis ka abielukriisit, mis neil abikaasaga olevat olnud. See, et abielunaine v66ra mehega kohtub, on islamikultuuris absoluutselt v2listatud. V2he sellest, et seadus n2eb karistuseks ette kuni surmanuhtlust, ei l2he ykski abielunaine teise mehega oma uhkuse, enda ja perekonna au, oma vanemate ja vanavanemate au hoidmise t6ttu. Mehed v6ivad aga teiste naistega minna kyll, kui seda heaks arvavad. Loomulikult ei ole see mingi kindel tava ega kuidagi normaalne ja "6ige asi", aga kui mees l2heb, siis...eks mees teab, mis mees teeb. Seega mingit karistust selle eest seadus ette ei n2gevat. Iseasi, kuidas pere sees need asjad lahendatakse. Ja Daisy r22kis, et tal tekkis kahtlus, et tema mees teda petnud on. Mees oli muutunud. Ja siis v6ttis ta koraani k2tte, l2ks mehe juurde ning k2skis tal vanduda k2si koraanil, et ega ta oma naist petnud pole. Mees vandus. Samal 88sel olid mehe k2ed sedasi 2ra surnud, et ta kumbagi mingi aeg liigutada ei olevat saanud. Naine oli siis Jumalat palunud, et too ikka needuse maha v6taks. No ja oligi natukese aja p2rast veri taas liikuma saanud ning k2ed "2rkasid ellu". Daisy sai sellest aga kindla teadmise, et ta mees talle valetas ning ikkagi teda petnud on. Eks...kogu see v2rk pani mind natuke ikka muigama kyll, kui seda juttu kuulasin ning m6tlesin, et ehk on aeg hakata koju minema, aga...nii see elu siin k2ib ja nii need asjad on. Daisy oli tegelikult v2ga intelligentne ja avatud ning laia silmaringiga inimene. Seda enam kinnitab see seda, et niimoodi need asjad siin k2ivadki, t2pselt selliselt jumalasse usutaksegi ning...nii lihtsalt on.
Daisy abikaasa on 2rimees. Daisy ise aga tegelenud ka veel poliitikaga ning 9 kuu eest, enne otsust minna tytre juurde Indiasse kuni too eksamiteks valmistub ja kooli l6petab, tegeles ta poliitikaga ka ysna aktiivselt. Olevat olnud koguni oma erakonna nn poliitikasuunaja. V2ga p6nev, minu meelest. Kuid Daisy ise kinnitas, et poliitikaga saab tegeleda vaid siis, kui sa ise tahad midagi anda ja midagi teha ja muuta - mingite hyvede saamiseks - nagu see tegelikult v2ga levinud on - pole poliitikaga m6tet tegeleda, sest see pole aus ei iseenda ega teiste inimeste vastu. K6lab ilusasti, kas pole?

Aga...88 saabus k2tte ning uni ei tahtnud mitte kuidagi tulla, sest taas istusin ma otse bussijuhi selja taga ning 8ised kiirused ja m88das6idud olid v2ga koledad. Ja taas ei pidanud n2rvid vastu ning hakkasin 6iendama. 6iendasin nendega kaks korda, esimene kord oldi minuga viisakad, aga teisel korral l2ksin yhe k6rvalistunud mehega peaaegu k2sipidi kokku, sest see hakkas l6ugama, et ma vait j22ks ja rahulik oleks. Umbes, et tal on vaja kiiresti Dhakasse j6uda. Kuradi debiilik. K2skisin lollil kohe suu pidada ja mitte minuga 6iendada. Pyydsin seletada, et see, et juht ei m6ista, et ta inimeste elude eest vastutab, ei t2henda, et ta ei vastuta. Igatahes kaks korda 88 jooksul tegin korralikku l2rmi ja ehk isegi meelega v6imandasin ka k6ike seal pisut yle, et see neile tegelikult ka natuke m6juks ja ehk aru saaksid kui kuradi neetult ohtlik kogu see liiklus on.
kell 4:30 hommikul j6udsime Dhaka kesklinna. Mul oli vaja m6ned asjad kotti panna, l2ksin peatuse juures olnud kohviku juurde toimetama. minu juurde tuli yks v2ga soliinde mees, kes uuris, kas mul on koht, kuhu minna ja mis asja yldse ajan. Seletasin siis 2ra, et tegelikult panen tuima - pole ei kohta kus olla, pole varasemaid kogemusi, pole miskit eriti kuulnud ega n2inud. Ta siis seletas, et tegelikult oleks v2ga ebaturvaline mul kuhugi ise seiklema hakata, sest Dhaka pidavat olema valgele inimesele pimedal ajal parajalt ohtlik. Ma ise ei tulnud selle pealegi, aga kui enda ymber natuke ringi vaatasin, siis n2gin, et sinna kohvikpoe juurde oli kogeunanud ysna palju inimesi. Mees kinnitas, et isegi kohalikud ise hoiavad pimadal ajal saabudes yhte ega l2he kuhugi k6rvalt2navaile kolama, sest pidavat olema r88vlite oht. Palju polnud vaja oodata, v2hem kui tunni aja p2rast hakkas valgeks minema. Ajasime selle tegelasega juttu. Tuli v2lja, et mees on enamuse aja hoopis Taanis. 6ppis seal elektriinseneriks ning l6petas paar aastat tagasi koguni magistri6ppe. Selles ma tegelikult v2ga ei kahtlegi, sest tegemist oli t6epoolest v2ga sympaatse ja intelligentse inimesega. Selle tunni jooksul leidsin omale ka juba hotelli valmis uurida, mis j2i sellest konkreetsest peatusest umbes poole kilomeetri kaugusele. Kui liikuma v6is hakata, siis pani mees mu riksa peale, maksis juhile minu s6idu eest ning l2ksime laiali.
J6udsin siis oma hotelli juurde ja oh h2da - uksed lukus ja h6ikumise, siis koputamise ja edasise kolkimise peale ei tulnud ust avama mitte keegi. Igasuguseid l6nguseid ja imelikke uimaseid tolguseid n2hes ei olnud tunne just k6ige kindlam, kuid ega ma sinna istuma ja ootama ka tahtnud j22da. Otsustasin, et tuleb uus hotell leida. Ja t2iesti uskumatu, aga v2he sellest, et mingit avatud hotelli oli raske leida, kui ma ka leidsin, siis kinnitati, et k6ik toad on h6ivatud. See oli aga tihtipeale t2ielik jura, sest valvelauas n2gin igas hotellis, kuidas v6tmed nagis rippusid... Aga mis teha, tuli ikka ja j2lle edasi k6ndida. L6puks, umbes kella 7-7:30 ajal l6in k2ega ja otsustasin minna m6nda suurde ja kallisse rahvusvahelisse hotelli. 88 oli magamata, v2simus peal, v2ljas v2ga kuum ja niiske, riietest oleks v6inud 2mbrit2ie vett v2lja v22nata ja yleyldse tundus k6ik halb ja kole. L6puks siis saingi Hotel Victory'sse omale 2000 taka eest toa. Meie rahas on see umbes 350.-, mis oli ylekaalukalt k6ige kallim 88, mille kuskil hotellis veetsin. Loomulikult tol hetkel ei omanud see mitte mingit t2htsust ning olin rahul. hiljem selgus, et tihti v6ibki olla v2lismaalasel hotellitoa leidmisega raskusi, sest moslemid ei taha tegemist teha v2lismaalastega.
Bangladeshist endast veel nii palju, et tegu on maailma suuruselt 8. riigiga, kus elanikke yle 100 korra rohkem kui eestis. Samas on pindala vaid kolm korda suurem kui Eesti pindala, mis t2hendab, et tegemist on maailma k6ige tihedamini asustatud riigiga. Samas on tegemist maailma yhe vaesema ja mahaj22numa riigiga. Yle 80% inimestest ajab p2evas l2bi v2hem kui 20 eesti krooniga. Bangladeshis on k2ibel rahana Bangladeshi taka, 1USD=umbes 70 takat. Keel, mida r22gitakse on bangla v6i bengali ning suuremates linnades on elu t6epoolest niiv6rd tihe ja intensiivne, t2navad kole rahvastatud, et kymnendalt korruselt aknast alla vaadates on tunne nagu vaataks suurt sipelgapesa. Kui sellest aknast alla peaks hyppama, siis langemiskiirus oleks "paksu" 6hu t6ttu nii aeglane, et t6en2oliselt saaksid maapinnale j6udes vaid jalad kergelt p6rutada. On l2bune, kole, haisev ja ylimalt ebahygieeniline. K6ik kleepub, on ligane ja must. V2ga masendav.




Bangladesh pidavat olema ylimalt lauge. M2ed praktiliselt puuduvad. Neid on vaid natuke v6imalik leida Chittagongi piirkonnas ja kaugemal P6hjas, aga needki j22vad maksimaalselt 1200 meetri k6rguseks. Jas eda oli ka bussis n2ha - v2ga tasane ja lauge maa.

Aga magasin pool p2eva ja j2rgmise 88 kenasti 2ra ning 3. mail lendasin Malaisiasse, Kuala Lumpurisse. Teretulemast Euroopasse! Absoluutselt k6ik on muutunud. On ilus, on puhas, on r66msad inimesed. T2naval ei olegi lehma, apteegis ei maga koerad ning restoranilaual ei k6nni kana. P6randad on puhtad, ukselingid ei kleepu, k6nniteel ei vedele junnid ning t2navanurgal ei urineeri mehed reas.
tegelikult on t6epoolest minu esmamulje malaisiast kui v2ga tsiviliseeritud ja ilusast riigist Aasias. Lend Dhakast kestis 4,5 tundi, mis m88dusid kui silmapilk. AirAsia lennutab oma kliente uute ja puhaste lennukitega. Chek-in'is sain omale piletil istekohaks 12B. Vaimusilmas n2gin juba ette, kuidas ma lennukis kahe bangladeshi mehe vahel istun. Yks kuulab pleierit ja vehib k2tega takti, teine pyyab lendavast lennukist mobiilik6net teha. T2pselt niisugused on minu varasemad Aasia lennukogemused. Sain lennukisse ning oodates vahek2igus kuni teised inimesed istuvad, hakkasin juba oma 12. rida lugema. Lootsin ise vaikselt, et 2kki v2hemalt trehvan istuma avariiv2ljap22su ritta, kus jalaruumi mu pikematele jalgadele rohkem. Lugesin ja arvutasin ning t6epoolest - sellistes v2ikestes lennukites ongi tavaliselt 12-14 rida just avariiv2ljap22sude juures ning nii ka l2ks. Ainuke nali oli selles, et ma istusin terves laias reas yksinda ning ka teised kolm avariiv2jap22su polnud bangladeshi inimestele lubatud! Isegi siis, kui lennuk 6hku t6usis ja liikumine lennukis lubatud oli, ei lubatud mustadel meestel avariiv2ljap22su "magusasse" ritta istuda. Minule aga naeratati ning stjuardess tuli kysima, et kas ma olen teadlik, mida tuleb avariiv2ljap22su juures avarii korral teha. Noogutasin targa n2oga angu vana kala ja polnud probleemi. M6tlesin siis lennu jooksul loogiliselt v2lja, et no loomulikult ei saa lasta istuda avariiv2ljap22sude juures inimestel, kes s6nagi inglise keelt ei oska v6i lennukis mobiiltelefoniga r22kida pyyavad. Ja nii siis oligi, et istusin uhkes yksinduses mugavuses. Pisut halvasti tundsin ennast korraks kyll siis, kui mingi mees iseseisvalt otsustas kohta vahetada ning minuga samasse pingiritta istus. Siis aga tuli meeskonnaliige, kes palus tal koheselt minna tagasi oma koha peale. meheke oli natuke 6nnetu ja siis ma tundsin ennast natuke halvasti. Aga mis seal ikka. Aa...lisaks siis veel seda, et minule anti s88giks korralik suur "baguette"(on selle asja nimi vist sellisel kujul), teised pidid aga omale syya ostma. Ma olin ainuke valge mees sellel lennul.
K6ik oli suurep2rane! Aga...taas panin ma tuima, sest kui Bangladeshis oli mul v2hemasti Lonely Planeti raamat kotis, siis malaisia kohta ei olnud mul mitte k6ige v2hematki aimu. Lennuk maandus kohaliku aja j2rgi kell 23, rongid-metrood enam ei s6itnud. Aga k6ik lahenes. Kohtasin kohe lennujaamas juhuslikult yhte 33-aastast prantslast, kes just Pekingist j6udis ning tema on siin korra varem k2inud. Mingit reserveeringut kyll polnud, kuid ta teadis Kuala Lumpuri sydalinnas yhte v2ga m6nusat ja hubast kylalistemaja. seiklesime siis bussi ja taksoga kohale ning kuigi see "tema" hotell oli t2is, leidsime suurema vaevata teise koha, kus nyyd koos elamegi ja tuba jagame. P2eval me eriti kokku ei puutu, aga 6htuti on p2ris p6nev tema Hiina-muljeid kuulata ja yldse asju arutada. Prantslase kohta on ta v2ga viisakas ja tagasihoidlik, h2sti arvestav ja m6istlik mees. Ideaalne toakaaslane selliselt.
Kuna ma eile varahommikul sain magama alles kella 4 paiku, siis ma kell 6 hommikul 2rgata ei viitsinud, et minna Petronase kaksiktornidesse. Panin kella kyll 6ks 2ratama ja isegi 2rkasin yles, kuid asjad tuleb panna t2htsuse j2rjekorda ning kuna mul kange uni peal oli, siis l6in tornidele k2ega. P2rastl6unal m6tlesin siiski, et tore oleks need ikka yle vaadata ja nii ma sinna siis l2ksingi. Petronase tornidega on selline lugu, et need on maailma k6ige k6rgemad kaksiktornid. Sealne t88taja kinnitas, et need olevat isegi olnud k6rgemad kui WTC kaksiktornid USAs, aga tegemata mingit uurimust88d ma arvan, et see nii kyll pole. Sest n2iteks Petronasel on 88 korrust, WTCl oli aga 110. Arvan, et h2rra infoletis sai mu kysimusest valesti aru v6i midagi. Igatahes on tegemist v2ga uhkete tornidega ja igatahes Malaisia kui mitte terve Aasia yhe kaasaegse symboliga. Petronase tornides on filmitud osaliselt ka James Bondi film, Sean Connory ja Catherine Zeta-Jones k66lusid turnisid. Tegemist on kaasaegse arhitektuuri tippteosega, milles kasutatud klaasi ja metalli kui islamistlikke motiive. Aga mina ei ole kindlasti arhitektuuris kuigi tugev tegija, seega las sellised yksikasjad j22vad pigem teadjamatele.

Ja nii ongi siis. Lisan l6ppu veel m6ned pildid.




Ylemised kolm pilti Dhakast. Yldiselt oli nii, et kogu see elu oli seal nii kahtlane ja ebameeldiv, k6ik j6llitasid ja vahtisid, et ma oma kaamerat eirti v2lja kiskuda ei tihanudki. Muuseas...terve Bangladeshi jooksul ei m2leta ma, et oleksin yhtegi valget inimesti seal kohanud. Hotellis n2gin kyll paari hiinlast v6i jaapanlast, aga see oli ka k6ik. Seega t2naval, kui miskit juhtuma peaks, on teiste reisijate v6i seiklejate abi v2listatud. Aam...seda ka, et kui ma 6htul pimedal ajal hotellist v2lja hakkasin minema, et omale mingeid puuvilju 6htuks vaadata, ytlesid mehed registratuuri juures v2ga yheseltm6istetavalt, et ma kindlasti kuhugi kaugele ei l2heks ning pysiksin peat2navatel. See sisendas taas usku, et Dhaka pole vist t6epoolest k6ige turvalisem koht. Sain m6nesaja meetri kauguselt oma mangod ja apelsinid ostetud ja astusin kiiresti hotelli tagasi.


ZIA Dhaka rahvusvaheline lennujaam. 6hk oli jube paks ja sudune.

minu lennuk saabus. Mul on yldiselt niimoodi, et kui lennukisseminek on, siis ma j2tan ennast tavaliselt viimaseks, sest ma ei viitsi seal j2rjekorras seista ja oodata, samas tegeleda mingite tunglevate ullikestega. Palju parem on istuda ja vaadata ,kuidas lennuki juures k2ib elu - Saabuva lennu pagas v2lja, uue lennu pagas sisse, tankimine, toiduga varustamine, mingid tehnilised kontrollid jne. kurjaks ajab ainult see, mismoodi rumalad inimesed pagasit seal loobivad. Vahel lausa valus vaadata.

Biman bangladesh Airlaines'i lennuk. Pildilt paistab p2ris uhke 747, aga tegelikult oli silmaga n2ha, kuidas see lennuk on ilmselt 80ndate algusest m6ne Euroopa v6i Aasia suurema lennufirma mahakantud lennuk. Nii vana ja v2sinud ja p2evin2inud. Must ja kole ja roostes. Kuid...Bangladeshi riikliku lennufirmaga on samad lood, mis Nepaali riikliku lennufirmaga - kui ilmad on kehvad ja tingimused lendamiseks on halvad, siis nene lennufirmade pilootidega on k6ige turvalisem lennata, sest nad on l2bi k2inud tulest ja veest ning saanud v2ga tugeva elukooli.


natuke k6he oli lennata l2bi suure 2ikesepilve. Siin on n2ha, kui sellest v2lja lendasime. Akna taga l2ks v2ga pimedaks, hakkas raputama ning piloot k2skis k6igil rangelt oma kohtadele istuda ning turvav88sid pingutada. tegelikult ei juhtunud midagi hullu.


ja nyyd Kuala Lumpurisse...






Tornid on seest v2ga peened ja luksuslikud. All on 6-korruseline kaubamaja maailma k6ige peenemate kaubam2rkide esinduspoodidega. Alates Armanist, Guccist, Puccist ja D&G-st(Dima&Gennadi) l6petades neljandal korrusel asuva Harley Davidsoni motopoega. V2ga peen.






Viimane pilt on minu kodut2navast Hiinalinnas. V2ga muhe Hiinalinn on. Mulle siin meeldib v2ga h2sti.

K6ike head, olge terved!

Wednesday, April 28, 2010

Next stop Bangadesh!

Tere!
Olemine on t2itsa hea. Ilus 6htu ka. Aga siit riigist tuleb nyyd kiirendatud korras pageda. Nimelt on maoistid, va kommunistid organiseerinud kuulduste ja uudiste j2rgi algavaks n2dalavahetuseks laiaulatuslikud streigi- ja protestiaktsioonid. Juba esmasp2eval olevat Kathmandus maoistid autosid p6letanud.
Homme on seega viimane turvaline v6imalus riigis ringi liikuda ilma, et tee peal mingeid maoistidega seotud muresid v6iks tekkida. Reedel ja laup2eval pidavat kommunistid tervest riigist pealinna tulema ning p6hiline m8ll pidavat olema pyhap2eval, mil kohalike kinnitusel ei ava uksi mitte ykski pood, ei s6ida ykski takso ega buss. P6nev ehk kyll, kuid siiski ma seda k6ike vaatama j22da ei kavatse.
Pealegi sain ma t2na k2tte ka oma india transiitviisa, mida saatkonnast taotlemas k2isin oma haiglassesattumise t6ttu. Hommikul esitasin avalduse, maksin 1750 ruupiat raha ja kell 17:30 sain kenasti saatkonnas oma passi koos viisaga tagasi. Kehtib kuni viienda maini, mida on maa ja ilm, sest selleks ajaks olena ma juba Kuala Lumpuris, Malaisias.
Nyyd siis ootab mind homme ees umbes 17-tunnine bussis6it Kakarbhittasse, et sealt m88da maismaad Indiasse minna, et edasi Bangladeshi saada. Ja vahva uudis on see, et ma v6tsin niisama naljaviluks yhendust oma Korea s6bra Juniga, kes yllatuslikult samamoodi viibib praegu Bangladeshis. Tema on kyll Chittagongis, kuid kuuldes, et mina plaanin reede 6htuks Dhakasse, Bangladeshi pealinna j6uda, lubas ennast samamoodi selleks ajaks sinna organiseerida. V2ga tore oleks kokku saada. Jun on v2ga lahe tyyp.
Niisiis: Next stop Bangladesh.
Peatsete r66msate kohtumisteni!

Tuesday, April 27, 2010

Haiglaseiklused Kathmandus...



Tere!
Mul oli selle tyki kirjutamisega tohutu kiire taga, seega v6ib see kohati olla natuke segane ja mingid asjad j2id korralikult seletamata. Samas on m6tted p6imitud ning kohati l2heb jutt yldse mujale, aga no mis teha - mu interneti-aeg oli v2ga piiratud ning tegelikult on kogu selle loo juures nii palju k6rvallugusid, et julgelt pool k6igest j22b r22kimata.
Ja ma vabandan ka ette, kui jutt on liiga erialane v6i detailne. Polnud aega lauseid ilusaks vormida ja viimistleda. J2i ehk liiga tahumatuks:)

Nagu pealkirjastki aru v6ib saada, tuleb seekord juttu siinsest haiglaelust. Nimelt juhtus minuga erakordselt ebameeldiv, tuska ja meeleh2rmi p6hjustav lugu. Sain toidumyrgituse, mille sarnast pole varem tundnud.
Eellugu on pikk. Ja kogu v2rk yldse nii pentsik, et raske uskuda, kui ise poleks peategelane.
Alustama pean selles, et minu plaan n2gi ette Bangladeshi j6udmist t2na, 27. aprillil. Minu india 3-kuuline viisa aegubki t2na syda88sel. Seega plaanisin, et alustan siit 25. aprillil s6itu, et 26ndal j6uda India piiri 22rde(bussis6it Kathmandust idapoolseimasse piirilinna Kakarbhittasse v6tab 12-20h aega), sealt l2bida umbes 30km Indiat ning siis siseneda Bangladeshi. Siinkohal m2rgin 2ra, et kui Bangladeshi saatkonda l2ksin, siis laabusid asjad minule k6ige m6nusamal moel. Hommikul kl 10 t2itsin ankeedi, maksin 10USD ja kell 16 sain viisa passi. Asjad k2ivad ka saatkondades t6esti nii nagu juhtub. Kui ankeedis oli kirjas, et lisada tuleb kolm pilti, siis mind juhendanud proua ytles, et kui kolme pole, piisab ka yhest. Ma siis kysisin, et kas juba kasutatud pilt ka sobib. Pidavat sobima, jah. Kangutasin siis oma Annapurna matkaloalt templiga m22ritud pildi noaga klambritest lahti, panin ankeedile, lasin uuesti klambritega kinni ja k6ik olid 6nnelikud. Eriti mina, sest mul pildid otsas ja siis oleks tulnud minna uusi tegema. Siis l2ksin saadiku jutule, kes l6i templid passi, aga ytles, et passi saan k2tte alles kell 16. Muide. Kui ma kell 16 passile j2rele l2ksin, selgus, et minu pass oligi tol p2eval ainuke ning saadiku t88p2ev sai l2bi. Saadik pakkus, et kuna ta just koos oma perega Dhakasse s6idab(ta naine ja poeg olid ka saatkonnas), v6ib ta mu soovi korral koheselt auto peale v6tta. Ma arvasin alguses, et viskab nalja, aga ilmselt ikka ei visanud. Aga mina pidin paraku keelduma pakkumisest, sest Sakala Alpiklubi oli m2e otsast ekspeditsioonilt just alla saanud ning meil oli 6htuks kokku lepitud yhine koosviibimine. Aga p2ris 2ge oleks olnud tema uue kurvasilmse mersuga, millel ka pisike Bangladeshi lipuke ees lehvimas, Dhakasse s6ita...
Igatahes, sain omale osta hotellist sealse t88taja kaudu bussipileti mugavasse "turistibussi", et alustada kell 16 s6itu India poole. Umbes kell 13 l2ksin hotellist v2lja, et enne bussis6itu korralik l6una v6tta ning siis bussi peale minna. Leidsin yhe restorani. Astusin sisse. Tellisin omale s88gi. Seda sain aga oodata k6rvalasuvas internbetikohvikus, kuhu ettekandja pidi tulema ytlema, kui toit valmis. Okei. 10 minuti p2rast tuli ja teatas, et neil polegi seda, mida palusin. Kysisin mitme asja kohta veel, mitte midagi polnud. L6puks kysisin, mida on. No siis mindi k88ki uurima. T2iesti absurdne olukord. L6puks lubati, et saavad teha mingit pyhvlikastet riisiga. L6in k2ega, et olgu siis seesama. L2ks aega, kaua l2ks, l6puks toodi toit lauale. Tegelikult tundsin juba syyes, et midagi opn valesti selle pyhvliga, juba vyrtsine oli ka ning l6puks s6ingi vaid v2ikesed lihatykid 2ra ning s6in paljast vastikult maitsetut riisi peale - aga no mis sa teed - pikk bussis6it, kuni 20h, ees ootamas. Kui omadega valmis sain(tegelikult v6iks veel r22kida pikalt, kuidas seal ise omale arve kirjutasin, sest mingid noored poisid, t2ielikud lambapead, ise ei osanud; kuidas seal vaidlesin, koos nendega arvutasin(mina peast, nemad kalkulaatoritega) jne jne, aga lihtsalt saab liiga palju!), l2ksin taksoga bussijaama. Ja yllatus oli suur, sest minu kalli bussipileti eest n2idati mulle igavesti vana bussironti ning k2sti k6ige viimasesse pinki ronida, sest mul pidavat olema pikad jalad! Assavanavikat, kuidas ma vihastasin! Nimelt hotellipoiss oli piletit myyes mulle seletanud, et buss on viisakas ja hea ning minu koha nr. on 3, just nimelt selle m6ttega, et see on juhi selja taga, kus on palju ruumi minu jalgadele. Vaidlesin, mis ma vaidlesin, ega buss paremaks ikka ei muutunud. Ytlesin, et andku mu pilet siia(mingi tyyp bussijaamas v6ttis selle enda k2tte) ja l2hen n6uan raha tagasi. See m6te neile j2lle ei meeldinud ja nii vaidlesimegi. L6puks v6tsin pileti poolj6uga tagasi. V6tsin j2lle takso ja s6itsin tagasi hotelli. Mulle pileti myynud tyyp oli seal ning vabandas ette ja taha, et ikka niimoodi juhtus, et ilmselt mingi probleem ja buss vahetusse l2inud jne jne. L6in k2ega, mida iganes. Ytles, et seal on veel mingi buss minemas, et l2hme koos bussijaama. No mul midagi valida ka polnud. India viisa ju aegumas! L2ksime siis taksoga. Ja j6udsime mingile ristmikule, kus seesama bussilogu mind ootamas. Tyybid lubasid, et saan oma mugava koha seal, kus k6ige parem ja mingu ma aga pardale. No sinnasamasse bussi ei lubanud juba mul mu uhkus minna. Kui yhe korra juba olin 8elnud, et ma ei l2he sellega, siis nii on! Ja pealegi, kysimus ei olnud mitte ainult selles, et see oli romu, vaid selles, et mulle lubati maad ja ilmad kokku! Saatsin seenele, buss s6itis Kakarbhitta poole minema. Seletasin siis tyybile, et tal on nyyd paras jama minuga kaelas, sest kyllap on nad harjunud, et petavad sedasi piletiostjaid, kes logu bussi n2hes k2ega l88vad ja ikka s6idavad, aga mina nyyd selline puuslik kaelas. Tyyb m6tles ja otsustas siis, et l2heme bussijaama, et uurida, kas veel m6ni buss l2heb. Sinna tuli aga teise bussiga s6ita. Istusime siis pisikesse mikrobussi, mis meid suurde bussijaama viima pidi. S6it kestis umbes 10 minutit kui hakkasin tundma, et midagi on v2ga valesti ja 6hk hakkab otsa saama. Vaatasin vasakule-paremale - teistel polnud h2da midagi. Ju siis ikka minul mingi jama. Siis hakkasid kuumav2rinad ja suu tohutult vett jooksma. Pilt ka imelik ees. Ning siis oli selge, et yht-teist hakkab alt yles tulema. N6udsin kiiresti peatust. Hyppasin bussist maha ja voilaa...keset linnat2navat...yksikasjad pole t2htsad. Peale esimest raksu hakkas kohe parem. K6ndisime ehk oma kolm minutit, sama jama. Veel paar minutit ja siis tundsin, et vaja ka kiiremas korras m6nd restorani v6i kohvikut, kus tualett oleks. Leidsime. Tyyp oli ka kaasas. Kohvikusse(6igemini mingisse suvalisse teeputkasse) minnes kandis tyyp juba mu seljakotti, sest minu jaoks oli see liig raske. Pisut aega, ehk oma 10 minutit olime selle putka juures, enam edasi minna ei saanud. Seest l6i k6ik t2iesti puhtaks poole tunniga. Ylevalt ei tulnud enam miskit, maos olid krambid ja s88gitoru tahtis v2lja tulla. Andke mulle andeks minu detailid. Ja siis ei olnud muud, kui kiiresti takso peale ja haiglasse, sest see oli mul tunda, et mingit s6itu mitte kuhyugi ei tule ning n6rkus oli peal. Saime takso, saime haiglasse. Ka takso pidi kinni pidama, et saaksin taas oma vahepeal sissejoodud vett tagasi v2lja lasta, kuigi s6it kestis ehk maksimaalselt 10 minutit.
Haiglas oli ootamas arst. P2dev. Koheselt seletas oma 6dedele mingit v2rki ning nii kaua kui ta mind yle kuulas ja yle vaatas, valmistati ette palat, kus juba tilgutid ja v2rgid ootamas. Kui nyyd blogi pealkirja juurde minna ja r22kida sellest, kuidas haiglas elu on, siis tuleb tunnistada, et...on ikka teistmoodi kyll. Tegemist oli erahaiglaga, mitte riikliku. Ilmselt sain ma omale tegelikult v2ga luksusliku palati, sest mul oli n2iteks r6du, lagi oli valgeks v2rvitud ja toas oli ka televiisor. Viimast mamuidugi vaadata ei saanud, sest enemasti ei olnud elektrit. Kogu see elu on aga mannetu kyll. Tilguti oli vana ja roostes ning 88sel jooksis teleskooptoru pauguga alla sisse. R6dult avanes vaade aeda, mis iseenesest oli asjaolusid arvestades tegelikult v2ga ilus. Aga aias oli tagapool l6kkeplats, kus p2letati 2ra kogu prygi, mis haiglast tuli - alatest pappkastidest l6petades systaldega. Ja nii see t6epoolest oli, sest kui ma eile sinna aeda korraks vaatama l2ksin, siis olid poolp6lenud systlad seal vedelemas.



Kohe k6rval ehitatakse suurt maja, kust tuleb l2rmi ja tolmu. Kuna elekter on pidevalt 2ra, t88tab otse r8du all diiselgeneraator, seega v6ib igayks ise ette kujutada, mis aroom palatis levib. 6dedel ei ole ravimitest mitte mingit aimu. Mul olid erinevad rohud laua peal, mille toimeid ja vajalikkust oli arst mulle seletanud, eile 6htu tuli palatisse 6de, kes v6ttis ja ulatas mulle kahed tabletid, et neid v6tma hakkaksin. Yks oli mingi antibiootikumipakk, teine mingi oksendamist 2rahoidev asi. Kysisin siis, et miks ma neid oksendamisrohtusid v6tma peaksin. Ta seletas, et need on rahustava toimega, et mul hea uni tuleks. Ytlesin siis viisakalt, et nalja teeb v6i, et kas ta tegelikult ka teab, mis rohud need on? Seepeale ta ytles, et noh, v6tku ma siis neid teisi tablette. Hommikul tuli arst j2lle vaata mind. Kysisin siis, et kas tal on aimu, et ta 6ed ei jaga tablettidest mitte midagi. Arst kostis seepeale:"Noh, sellep2rast ma sind ise vaatama nyyd tulingi". T2ielik absurd!!! T2iesti uskumatu suhtumine. Ja siis tekibki iga nende liigutuse peale kahtlus, et kas see mu elule hoopis ohtlik pole. Siinkohal t2nud ja tervitused doktor J2rvele kodumaal, kes minu ravimist kodumaalt assisteeris ning kellega ma mingite kysimuste korral konsulteerida sain. Naljakas veel see, et kraadiklaasid on neil siin elektroonilised. N2ha, et vanad ja kulunud ning mustad ja koledad. Eile oli kyll k6ht korda saanud, aga miskip2rast t6usis palavik. Enesetunne ytles v2ga selgelt, et mul oli palavik, kraadiklaas aga ei n2idanud. Ma lasin ennast mitu korda paari tunni jooksul kraadida ja siis l6puks n2itas kraadiklaas numbrit 100,4. Tegemist siis Kelvini skaalaga. Siis tekkis kysimus, et palju see siis Celsiust teeb. Eks arvutage ise v2ja. Aga seda n2itas kraadiklaas ainult korra. Ka peale seda numbrit n2itas ta v2hem justkui poleks mul palavikku olnudki. Kogu haigla oli tolmune ja must. Kuigi koristajat2di k2is pidevalt ringi ja pyhkis tolmu, oli 88ga telefoniekraanile ikkagi m2rkimisv22rne tolmukiht kogunenud. Lihtsalt kogu elu siin on selline tolmune.
Hea kyll. Olenemata igasugustest tingimustest ja olmekoledustest olenemata sain ma terveks. Ahjaa, eile oli veel selline lugu, et hommikul esimese asjana lasin kanyyli k2est v2lja v6tta, sest 88ga oli k2si imelikult valusaks l2inud ning oli n2ha, kuidas umbes 10cm ulatuses oli veen paistes ja punane. Hakkasin igasugu koledusi omale ette kujutama ning arvasin, et targem on v2lja v6tta. Kui palavik t6usis, tahtsid nad tagasi panna, aga seda ma neil teha ei lubanud.
Aga t2na 88sel magasin (erinevalt esimesest 88st) p2ris h2sti ning hommikul oli enesetunne hea. Aeti kyll korduvalt yles, et kuulata ja m66ta verer6hku kell 6, 7:30, 10 ja 11:30!!!, aga no see selleks. Kokkuv6ttes j2i kogu sellest asjast t2pselt selline mulje, et ega keegi t6siselt mingit arstiteadust seal jaga ning asju tehakse lihtsalt seep2rast, et umbes niimoodi vist tehakse.
Kui t2na p2rastl6unal haiglast v2lja kolida otsustasin, hakkas huvitama, et palju kogu mu sealviibimine mu kindlustusele maksma l2heb. Ytlesin, et tahan n2ha arvet. Mehed hakkasin vaidlema, et ei ole mingit arvet, et on garantiikiri, et minu kulud tasutakse. Ma ytlesin, et ma tean kyll, kuidas need asjad k2ivad, aga ma tahan oma ravikulude arvet n2ha. Ja siis valetasin neile, et minu kindlustuspoliisis oli seda s6lmides punkt, et ma pean arve allkirjastama, et see p2rast mingi kolossaalne 6igustamata summa poleks. Mehed vaidlesid k6vasti vastu. Ytlesin siis, et okei, kui te mu arvet mulle ei n2ita, helistan oma kindlustusseltsi ja seletan neile olukorda, et mulle arvet ei n2idata, ju siis on asi m2da ning neil ei tule seda maksta. V6tsin taskust mobiili, k6ndisin ruumist v2lja. Ja siis - palun v2ga - tuli mingi tyyp minu juurde ja ytles, et n2ed, siin on veel rohtusid, mis sul kaasa tuleb v6tta. Johhaidii!!! Ma olin haiglast juba lahkunud, kuidas saab mulle veel mingeid rohtusid anda, aga no mis seal ikka. Selle telefoninaljaga(loomulikult ma kedagi Salva kindlustusest k2tte ei saanud, liinid h6ivatud ja yleyldse tuleb siit kuhugi helistamisega kurja vaeva n2ha ja kymneid kordi yritada) mehed leebusid ja ytlesid, et natuke l2heb aega enne kui nad arve kokku panevad. L2ks natuke aega ning l88di kokku, et 680USD! Tegelikult on tegemist siinses m6istes kosmilise summaga. Ma n2gin k6ikide rohtude pakkide ja ehtede pealt hindasid, valdavalt j2id need alla 50 ruupia(julgelt alla 1USD), ma tean, mis on siinsed personalikulud jne. N2iteks oli arve peal, et see, et arst mind p2evas kolm korda vaatamas k2ib, maksab kokku 150USD! Kokkuv6ttes...ega ma tahtnud mingit tyli ega pahandust, ma lihtsalt tean nii paljusid lugusid, kuidas kindlustustelt n6utakse t2iesti ebareaalseid summasid, aga tahtsin lihtsalt n2ha, kuidas asjad k2ivad ja mis v2rk on. Ma arvan, et minu reaalne ravikulu oli ehk 100-150USD(ja siia v6ib julgelt sisse arvestada elektri, mida lamp laes kulutas, vesi, mida hambaid pestes kulutasin ja k88gis toimetava koka palga, r22kimata ravimitest v6i arsti palgast), aga ega ma seal midagi vaidlema hakanud. Ytlesin, et selge pilt ja suured t2nud ravimast.
Ja seda teadvustan ma endale ka, et k6ige olulisem on ikkagi see, et ma terveks sain, mitte see, palju see maksma l2heb. Ilmselt lihtsalt t2rkas minus uudishimu ja natuke ka ylihella 6iglustunnet, et teeks ikka v6imalikult ausat 2ri:)
Toitudest seda, et esimesel 6htul, kui ma haiglasse sattusin umbes kella 17 paiku, oli enesetunne juba syda88ks m2rksa parem ja tekkis isu. Arst keelas aga s88mise-joomise kategooriliselt. Ma ei suutnud oma k6rvu uskuda, sest no kuidas on v6imalik, et ma ei tohi vett juua. Kinnitati, et k6ik tuleb tilgutiga, mul pole mingit muret. Ma olin ju aga seest nii tyhi kui yldse olla saab. Sega j6in ikka vett. Arst ytles, et ei tohi ka seet6ttu, et hakkan oksendama. V6tsin siis yhendust oma doktor J2rvega, kes samamoodi imestas, et ei tea, miks mul syya-juua ei lubata. Sellest sain muidugi julgust juurde ja loomulikult s6in ma oma r2ndurikypsiseid ja r2ndurisnickersit(need on mul alati seljakotis, kui kuhugi teel olen, sest iial ei tea, mis v6ib ette tulla v6i millal j2rgmine kord syya saab. See on nagu teine "medkit"). Ja loomulikult t6usis s88misest vaid mu tuju ja enesetunne. J2rgmisel hommikul lubati juua tass teed ja toodi pisike pakk kypsiseid. Suurele mehele! Mis te nalja teete! 6nneks oli kotis veel teinegi Snickers mul varuk, sain selle ka syya. L6unaks sain suppi ja FRIIKARTUEID! T2itsa kreisi. Tublid ja toitvad, rasvased friikartulid, no mida muud veel tahta:) 6htul oli palavik ja paha, siis polnud mingit isu. Hommikul tuli arst ja kysis, kuidas mulle friikartulid maitsesid eile. Nooh...muigasin ja ytlesin, et parimad, mida Nepaalis saada on. Ja voilaa...l6unaks taas mu laual seesama supp ja veel suurem ports t2pselt samu friikartuleid.

See ongi mu l6unas88k.


Kokkuv6ttes tuleb 8elda, et kui meditsiinilised tingimused olid kyll nigelad, tegelased silmn2htavalt, k6rvkuuldavalt teadmatud ja oskamatud, oli tegemist v2ga toredate, s6bralike ja m6nusate inimestega. Sai palju arstide ja 6dedega nalja ja niisama juttu aetud, elust-ilmast seletatud. Samas j22b ikkagi tumeda varjuna haigla kohale see, et haigla on eelk6ige raviasutus ning heal tasemel terviseloomine peaks olema esmane prioriteet.

L6ppu veel paar pilti...


Aga pole hullu midagi. 6htul tulin haiglast v2lja ja p2ike loojus ilusasti.


V2ga vahva 6de. K6ige targem ka k6igist kolmest, keda ma seal kohatasin.

K6ike ilusat, olge terved!

Tuesday, April 20, 2010

The Himalayan kirjutab...


Ahhoi!
Huvitav lugu meie pisikese riigiga. Nimelt v2isasin t2na hommikul yht omale juba tuttavat poodi ning selle myyja tervitas mind r66msalt ning ulatas mulle k2tte siinse kohaliku ajalehe. Ajalehes pidi olema juttu just sellest riigist, kust mina p2rit olen. Ma ei tahtnud alguses h2sti uskuda, aga kui lugema hakkasin, siis...t6epoolest. Eestist ei teata eriti siinkandis kyll tuhkagi, aga ajaleht kirjutab, et me v2ga pisike, kuid tubli e-riik oleme. Kersti Luha seletab asju ja puha... Eks lugege ise pikemalt.


Aga muidu...olen ikka Pokharas ega tee mitte midagi. Puhkan m2gedest. Kuna edasine tee viib mind Bangladeshi, siis olen siin yritanud viisat omale ajada. V6i v2hemasti olen pyydnud aru saada, kuidas viisat yldse on v6imalik saada. Nimelt ytleb raamatutarkus, et Eesti Vabariigi kodanikul on v6imalik viisa saada vaid Dhaka rahvusvahelises lennujaamas maandudes. Mina tahan sinna aga maismaad m88da minna. Kuna maismaalt v2idetavalt piiri pealt viisat saada pole v6imalik, siis helistasin eile Bangladeshi Kathmandu saatkonda, kust kuri meesh22l kinnitas, et viisa saab kolmeks kuuks, korduva riiki sisenemis6igusega ning maksab 51USD. Mulle see vairiant ei meeldinud ning 6htul tuli m6te, et 2kki peaks proovima 6nne transiitviisaga. See m6te tuli sellest, et mul oleks vaja vaid yhekordse sisenemisega viisat ning sedagi vaid 10-14ks p2evaks. Kuna india transiitviisa maksab 800 ruupiat, umbes 125EEKi, kehtib aga 15 p2eva, siis m6tlesin, et 2kki saab Bangladeshi viisa ka umbes nii pikaks ajaks ja samal p6him6ttel. T2na helistasin hommikul uuesti siis saatkonda, kust meeldiv naish22l kinnitas, et turistiviisa saan 10USD eest, aga kui pikaks ajaks, see j2i segaseks. Igatahes palus saatkonnapreili mul kiiresti nende saatkonda ilmuda ning lubas seal k6ige hoolt kanda. Segased lood, aga eks ma pean nyyd ette v6tma teekonna Kathmandusse. Vahepeal pean Dumres peatuse tegema, sest sinna j2tsin ma yhte kylalistemajja v2ikese tasu eest oma suure seljakoti asjadega, mida Annapurna ringile minnes kaasa keeldusin v6tmast. Nyyd tuleb need asjad sealt kaasa v6tta.
Yhes6naga hakkab minu m6nep2evane puhkus otsa saama ning tuleb ennast asutada taas tegudele. M6te on veel selline peast l2bi k2inud, et kui ma t6epoolest Bangladeshi ei peaks saama minna(ma ei pea m6istlikuks 50USD maksmist viisa eest m6ne p2eva eest), siis pikendan oma Nepaali viisat ning teen veel yhe v2ikese matka ning l2hen vaatan Mt Everesti 2ra. Aga see j22b praegu ilmselgelt varuplaaniks.

Ahhaa... mulle nyyd veel, et kui Kathmandus olin, siis sain tuttavaks yhe toreda neiuga, kellega pidin minema tema vanavanemate kylla, et n2ha, mismoodi Nepaalis t6eline elu v2lja n2eb. Aga siis, peale yhep2evast linnaekskursiooni, otsustasin ikkagi kiiresti m2gedesse minna, sest...no kuidas ma ytlengi...selle tydrukuga, mulle tundus, hakkasin saama omale kaasa ka pool h6imu. See ehmatas mind pisut 2ra ning otsustasin kiirelt "pageda". Tegelikult ei olnud hullu midagi, k6ik oli v2ga viisakas, s6bralik ja nii nagu see Nepaalis ikka tavaks on. Lihtsalt yheksakesi tavalisele linnaekskursioonile minek tundus v2heke veider, arvestades veel asjaolu, et yheksast sain keelebarj22ri t6ttu suhelda vaid yhega. Kui oleksime l2inud ta vanavanematele kylla, siis oleks liitunud veel tema onu ja onu sugulased ka. Kui tydrukust aga veidi r22kida, siis tema nimi on Keshari Lama. Ja kui Nepaal on sarnaselt Indiale v2ga kastistunud ja selge hierarhilise yhiskonnaga, siis perenimi Lama n2itab seda, et tegemist on yhiskonna yhest k6rgeimast klassist perekonnaga. Ja t6si ta ka olla v6ib, sest tydruku isa on buddha munk. See selleks, eks n2is, ehk Kathmandus v6tan temaga yhendust, sest mitte kuidagi teistmoodi ei ole parem uurida kohaliku elu kohta kui vahetult kohalike inimestega suheldes. Aga lisan siia juurde veel m6ne pildi sest linnaekskursioonist.

Ja selline n2gi v2lja minu kaaskond. Oli nooremaid, oli vanemaid.
Korvpalluri s6brapilt koos osade sugulastega.
Minu Royal Enfield
Olin just lugenud Postimehest uudist, et kodune armas Tuhala n6iakaev oli hakanud kangesti keema. Siin yhtegi n6iakaevu pole, aga linnaekskursioonil m2rkasin yhe muud kaevu, mis elama oli hakannud

Vot nii on lood. Nyyd aga l2hen ja v6tan m6nusa l6una. Muuseas...kui vahepal oli minust saanud absoluutne taimetoitlane, siis Nepaalis olen juba kahel korral ka lihatooteid manustanud:) Esmalt olin tagasihoidlik ning piirdusin piisoni momodega. Momode n2ol on tegemist meie m6istes pelmeeni-laadsete tegelastega, aga taigna sisse v6ib sisuliselt keerata yksk6ik, mida. Ja teise asjana s6in yleeile korraliku turske jakiprae. Jakk on eelk6ige m2gedes kasvatatav paksu karvaga suur loom. Meenutab nagu h2rga, aga sarved on suuremad ja teistsugused. Igatahes m2gedes kuluvad jakid nii transpordiks kui p6llut66deks. Lisaks saadakse neilt piima, liha ehk toidukraami ning siis veel ka villa ehk riideid. V2ga universaalne loom on jakk, sobib k6igeks. Lehma ei s88 siin keegi! Lehma tapmine on keelatud ning see toob kaasa kohese kaheaastase vangistuse. Muuseas, yks kohalik mees teadis r22kida, et isegi kui lehm peaks t6epoolest hyppama n2iteks bussi ette, siis pidavat 6nnetu juht minemagi vangi, 6nnetuse asjaolud ei huvita mitte kedagi.

Olge head, palun v2ga!

Aam...peaaegu oleks unustanud Konsast ja K6ressaarest pildi lisada, aga siit see tuleb...
:)