Harjumine...

Tervitused Kandyst!


Tegemist on usna monusa linnakesega. Ilusa koha peal. Pilt Kandy sudalinnast.

Peab tunnistama, et tegelikult pole vahepeal mitte midagi kangesti ponevat juhtunud. Sellegipoolest on tore olnud kogu aeg. Nuwara Eliyast tulin ara laupaeva hommikul. Sellega oli veel selline lugu, et tuligi hotelliomanik, kes kusis, kas ma ka internetti olen kasutanud. Ma siis utlesin, et no natuke ikka olen. Kysis, et palju ta peaks minu kaest raha kysima, kui tund maksab 150.- Kuradi r66vel! Vastasin kylma kohuga, et ta ei peaks mult mitte sentigi raha v6tma, sest ta utles, et ma saan internetti niisama kasutada. Ma vaidlesin ja ylesin, et no mingist hinnast meil kyll juttu polnud, ytles lihtsalt, et saan kasutada. Noh, tegelikult eks see nii olegi, et kui kuskil hotellis lubatakse midagi kasutada, siis loomulikult on see raha eest. Yhesonaga ytlesin siis, et 100 raha voin maksta kah. Tegelikult kasutasin kindlasti rohkem!
Kandysse joudes motlesin, et otsin mingi koha, kuhu oma kott jatta, sest see lihtsalt kaalub umbes sama palju kui Jupiter, ma ei joua seda vedada. Kandys on taas ka paris kuum ning seda enam ei joua tassida. Sain koti jatta natukeseks Queen's hotelli. Tasuta koguni. Helistasin siis Hasanthale, kelle kontakti hospitalityclubist sain. Ta utles, et paraku laupaeval ta Colombost Kandysse ei soida ning et paneb mulle mingi hotelli kinni. Ma utlesin, et olgu mureta, hotelli ma nagunii ei vaja. Kysis, siis, et kuidas saan, utlesin, et olgu mureta, kyll ma saan. Selle peale ta otsustas ikkagi kohale soita. Soitiski ja saime kokku, ta tuli kesklinna ja vottis mu auto peale.
Laksime tema mingi sobra juurde, kelle vanemad peavad ulipeent poolteise sajandi vanust hotelli. Just sal hotellis veetsimegi ulejaanud ohtu. Joime ja soime. Peale seda viis ta mu oma kontorisse, kus siis nuud viimased kaks ood olen olnud ja olen ka veel kolmanda. Sinna hotelli oli kokku tulnud kuus tema sobra. Alguses tundusid tuubid natuke hirmuaratavad ja nagu rullnokad, aga parast sain aru, et tegemist vaga sobralike poistega. Muuseas kuna tulemas on presidendivalimised, siis moodus ilmselt pool ajast nendel teemadel raakides. Ja oli ka tuliseid vaidlusi, ime, et k2hmlema ei mindud. Nimlt oli pool seltskonnast praeguse presidendi poolt, pool uue kandidaadi, kelleks on kindral, praegune armeejuht. Muuseas olen siin vagagi paljudelt inimestelturinud, mida nad uuest presidendist arvavad, keda valivad. Praeguse seisuga olen vaga kindel, et voidabki seesama kindral. Aga kas hea sojaline juht oskab olla ka hea rahu juht, on isekusimus. Igatahes praeguses labi ja lohki korruptsioonist labiimbunud riigijuhtimises on rahvas vaga pettnud ning tahab vahetust. Aga ilmselt ei huvita see teema siinseid lugejaid kuigi tosiselt:) Panen paar pilti Hasantha sopradest ja siis pildi valimisplakatist.

Hasantha on esiplaanil





Kindrali valimisplakat


Hasantha on juveeli- ja kulla2rimees. Teiste seas on tema klientideks olnud ka Venemaa ja L2ti korged riigiametnikud, seega voib pidada teda usna tosiseltvoetavaks arimeheks. Ja toepoolest, tema pood, mille juures ka kontorikompleks, on vagagi muljetavaldav - suur, ruumikas, koik on aarmiselt puhas, ilus, teenindajad viisakad. Poe juures on ka siis muud ruumid. Tema kontor, eraldi veel kaks magamistuba, kook, suur-suur terass, vannituba. Vaga vinge. Seal ma olengi siis monusasti olla saanud. Asukoht pole parim - 10 km Kandy sudalinnast valjas, seega peab pool tundi bussiga linna ja tagasi soitma, aga no sellest pole mitte midagi, elan ju ule.
Ohtuti laheb varakult pimedaks ja midagi eriti pole, seal kontoriruumides elab veel kaks tuupi, nendega olen siis jutustanud ja aega surnuks loonud. Tavaliselt istume koogis, vaatame telekat. Ja uks tegelastest opib lambist vene keelt. Eile aitasin tal mitmeid sonu paremini haaldama oppida. Koogis on nii, et kui vaikseks jaab, siis mone minuti parast ilmuvad laetalade peale pooningult jalutama mingid sisalikumoodi loomakesed...



Eilne paev moodus Kandy suurimat budistide templit ja botaanikaaeda kulastades. Aga tutvusin ka taas uhe taitsa uue inimesega. Nimelt hakkasin hommikul linna sitma. Enne kesklinna joudmist tuli peatusest peale uks tegelane, kes kohe bussi uksel mulle naeratas ning minu korvale istus. Kuigi bussis oli vabu kohti veel kullalt. Siis hakkas ta tasapisi minuga juttu tegema, minu kohta uurima ning loppes see sellega, et kusis, kas tohib minuga templisse kaasa tulla. No ma motlesin, et miks ka mitte.Tundus viisakas ja tore poiss. Laksin templisse siis. Minu pilet maksis 1000 raha!!!, tema sai mudugi kohalikuna tasuta. See, mismoodi v2lismaalasi t2iesti ametlikult niimoodi lypstakse, paneb muidugi kurvastama. Sest tegelikult on sedasi koikide vahgi vaatamist vaart kohtadega. Kohalikud maksavad naeruvaarset hinda voi saavad uldse tasuta, valismaalane maksab naljakalt k6rget hinda. Aga no mis teha, elu ongi raske:)
Siis pakkus poiss, et ta kutsuks mu enda juurde l6unale. Ma olin muidugi nous. Laksime. Ta utles, et argu ma tahele pangu, et nad elavad vaga vaeselt ja et kodu pole ilus ega midagi jne. Jah. Tal oli 6igus, elasid toepoolest vaeselt. Raudteest umbes kahe meetri kaugusel oli maja tagumine sein, seinad olid vineerist ja viltused ning katus peal eterniidist. Ta tutvustas mind oma emale, isale, kahele oele ja vennale. Ema tegi koogis toitu soojaks. Uskumatu kylalislahkus, kirjeldamatu siirus ja sobralikkus. Natuke kurb hakkas. Selline...taielik lootusetuse tunn tekib neid asju nahes. Poiss utles ise ka, et eks ta ole praegu oma perekonna ainuke lootus, vanemad on temasse k6vasti investeerinud. Poiss utleb, et tema unistus oleks minna Londonisse toole. Kusisin, kas tal korgkooli-plaane pole. Utles, et pole. Ma siis utlesin, et kuule mees, sa ajad moistlikku juttu, oled tark ja andekas, moistus on peas, mis hada sul sinna valismaale minna on, et mine parem ulikooli ja opi omale vabadus katte, et ei peaks kuskil kuradi Londonis ehitusel kella 8st 17ni meestele segu ules tombama voi elu paevad tuk-tukiga ringi p6ristades neljasadat ruupiat paevas teenima. Jai teine motlikuks, aga noh...kes teab. Eundus igatahes, et mehel oli siht silme ees. V2lja nagi tema ja tema tuba sellised...




Kui louna soodud, utlesin, et lahen ja vaatan Kandy botaanikaaeda. Aa, seda ka veel vahepeal, et see tempel, kus hommikupoole kaisin, ei olnud selles mottes mitte midagi erakordset. Maksis kull hunniku raha, aga muljeid voi motsioone erilisi ei tekitanud. Eks ma pean nende templitega veel suhtlema ja ringi kaima, kull ka siis emotsioone tekitama hakkavad. Igatahes see poiss tuli minuga botaanikaaeda kaasa. Ja ta ostis mulle vel ka kaks bussipiletit. Ma kull korduvalt tanasin ja utlesin, et johhaidii, argu ostku mulle piltit, et ma tahaks ise omale pileti osta, aga sest ei olnud mitte mingit kasu. Joudsime botaanikaaeda kohale ning siis sain onneks osta temale pileti. Kohaliku pilet maksis 30 raha, minu pilet, mille eest saab tapselt sama palju botaanikat naha kui kohaliku piletiga mees, maksis 600 raha:) Igatahes moned pildid botaanikaiast panen siia.




Muuseas need imlikud pambud puu otsas on magavad nahkhiired






Jallegi peab tunnistama, et midagi eriti erilist ei kohanud. Kull aga tuleb tunnistada, et seal oli tore - vaikne, ilus ja rahulik. Kaisime ka rippsilla peal, mis ule joe teisele poole laheb, aga mis suletud on keskelt. Sest teiselpool j6ge loppeb botaanikaaed ara.
Eilse paeva tippsundmuseks jaab igatahes kindlapeale see lounasook selle poisi juures.
Ohtul nagu ikka - jutuajamine kahe kohaliku tegelasega, kes Hasantha poes tootavad ning umbes sudaoo paiku kotile. Muuseas, veel ka seda, et kohalikud inimesed soomiseks nuga-kahvlit ei kasuta. Koik kaib sormede vahet labi, mis suhu laheb. Need on need kaks meest, kes veel seal kontorikompleksis elavad...


Naljakas on see, et vahepeal kui nad soomise vahepeal raagivad voi niisama ringi vaatavad, siis toetavad kae taldrikusse. Noh, umbes nii nagu meie paneme kahvli voi noa kaest ara kui leivataldrikult leiba votame:)

Tana on aga esmaspaev ning nagu plaanitud, siis hommikul arkasin ilusasti kell 8 ning votsin ette teekonna India saatkonda. Joudsin sinna umbes 9:20. Oh sa vana nuga! Sain jarjekorranumbri...olin 78. Ja jarjekord liikus umbes 15 numbrit tunnis. Igatahes...kell 15 olin saanud oma avalduse sisse anda. Seal ongi nii, et alguses lahed sinna, saad oma avalduse vormi, millel on jarjekorranumber peal, taidad selle ara ning siis jaad oma korda ootama. Siis oleneb...kellel on varem India viisa saadud, selle kontroll kaib kiirest, kes esimest korda, see peab veel omakorda ootama, et ametnikud saaksid isikut kontrollida. Siis kutsutakse uuesti leti juurde ning uuritakse, et mis varki Indiast vaja on. Siis annad aru. Kui koik OK, siis valjastavad tseki, ja maksad teise leti juures raha. Minu viisa laks maksma 5070 ruupiat. Ning siis saad telefoninumbri, kuhu pead nadala parast helistama, et siis kuulda, kas sulle anti viisa voi mitte.
Kusjuures minul tekkis ka vaike jama. Nimelt kutsuti mind eraldi veelkord laua juurde, et ma paneksin kirja, kes mu eest Indias vastutab, kes mind seal ootab voi kus ma oobin. Pagan, alguses kohkusin p2ris ara, sest no...kuidas sa ikka utled ametnikule, et kuulge, teate, ma peatun Indias seal, kus juhtub, nii kaua, kui vaja ning see, kes mind seal ootab voi majutab, mind t2na veel ei tunnegi. See ei k6la eriti tosiseltvoetava jutuna. Igatahes siis ma seletasin seal ankeedis, et mis ja kuidas. ning siis pidin veel kirjutama eraldi seletuskirja, et mis ma arvan, mis kuupaevadel ma umbes voiksin Nepaali jouda, millal ma uuesti Indiasse siseneda tahan ning kaua ma teist korda sal viibin ning millal mu lend Bangladeshist edasi peaks minema. Igatahes palusin omale kahekordse sisenemisega kolmekuulise turistiviisa. Eks siis nadala parast paista, mis saab ja kas saab, aga uldiselt teadjamad teavad raakida, et kui varem mingeid jamasid korraldanud pole, siis ei tohiks viisaga ka probleeme olla, peaks saama ilusti. Nii palju siis t2nasest ja varasematest tegemistest.

Uldiselt voiks oelda, et hakkan selle uue eluga harjuma. Just t2na hommikul bussis istudes, tundsin, et enam ei ole seda moneti ebameeldivat voora-koha-tunnet. Et sa ei tea, kuidas asjad k2ivad, sa ei oska kuidagi olla, ei tea, kuidas ja palju maksab biussipilet, tead, et soidu ajal voib bussist ka maha hupata, oled harjunud sellega, et bussijuht soidabki kaed lahti ning laseb kogu aeg signaali jne jne. Tead, mida suua kui koht laheb tuhjaks, tead, mida juua, tead, kust, mida saab, kelle kaest abi kusida jn jne. Seda kokku nimetatakse ilmselt HARJUMISEKS:) Ma olen uhesonaga uue olukorraga hakanud harjuma.
Tana saatkonnas kohtasin uhte itaallast, kelle peale ma kohe alguses pisut vihastasin. Nimelt tutvustas ta mind ning utles, et palun, "see on Venemaalt". Kallis mees, v6ta ennast kokku, see pole nii keeruline ju. Ise veel rannumees ja puha, Rootsis kainud ja Soomes jne. Seletasin siis asju neile, et tegelikult pole venemaa 20 aastat tagasi lagunenudki, et see oli mingi NL, millest nuud on siis saanud venemaa jne...uhesonaga, seda koike oli itaallasele ilmselgelt liiga palju, raakimata siis veel Sri lanka mehest. Aga itaallane Simone tuli korraks Si lankale, et pikendada oma India viisat. Ja tema utles, et astus lennukilt maha ja esimene mulje oli: Welcome to Europe! Uhesonaga tema arvas, et Sri lankal ikkagi ei saa veel mitte midagi sellest teisest planeedist aru. Et Indiast hakkab alles uus planeet pihta. Uhesonaga tema arvas, et Sri Lanka ja India on ikka vaga erinevad maad ning vorreldamatud. Eks iga mees ajab oma juttu. Lahen ja vaatan ise. Ja uleuldse...itaallase j2rjekorranumber oli 112, nii et tema istub seal veel praegugi:)

Hommikul linna tulles soitsin eriti huvitava bussijuhiga. istusin kohe usna ees ning nagin koike. Nimelt bussijuht roolist peaaegu kinni ei hoidnudki, sest uks kasi oli tal kuljeaknast valjas, mis lehvitas koikidele teistele auto- ja bussijuhtidele, aga ka jalakaijatele ning teine kasi lasi pidevalt signaali.

Vaadake kui v2gev ja karvane armatuurlaud!
Ma ei ole eriti hommiku-inimene, ehk siis hommikuti olen uimane ja tusane ja loid, aga tana, kui ma kogu seda t2navakaost vaatasin, bussijuhti jalgisin ja umberringi inimesi vaatasin, siis vajus suu kull korvuni pahe - kirjeldamatu spontaansus, mis siin toimub - koigil on lihtsalt koigest suva! Sellist L22nele omast tapsust, kohusetundlikkust, reegliparasust lihtsalt pole.

Ka olen pannud tahele, et kohalikel inimestel puudub(voi on vaga paigast ara) igasugune ajatunnetus. Ja ka voime mingeid distantse hinnata. Naiteks kui oeldakse, et sa pead kondima mooda teed edasi umbes 2 km, et siis tuleb pood, mida otsid, siis tegelikkuses pead kondima umbes 400m - esimese kurvi taha - ja oledki oiges kohas kohal. Teiseks on aja hindamine. Kui kusid, et kaua sinna umbes kondima peab, siis saad vastuseks, et no tund, aga voib-olla ka poolteist. Tegelikult aga ei kulu 10 minutitki. Ja nii on olnud korduvalt. Uhesonaga ega erilist motet kellegi kaest midagi niimodi kusida pole. Moistlik on ikka enam vahem ise puuda kaardi jargi orienteeruda ja kohale jouda.

Nuud on siis edasine plaan lihtne. Ostan umbes 22-23 jaanuariks omale lennupileti Indiasse ara. Ei saa rohkem edasi lukata. Niimoodi jaab kolm-neli paeva puhveraega ka, et kui peaks juhtuma, et ma nadala parast oma viisat katte ei saa, siis ehk teisipaeval ikka saab. Homme lahen Sri Lanka ilmselt koige olulisema ja kuulsama turistimagneti juurde. Nimelt soidan vaatama Sigiriya...kivi...voi kuidas seda nimetadagi. Monolith, inglise keeles. See ongi piltidel ilmselt koige tihemini esinev koht voi objekt, mis Sri Lankat iseloomustab voi tutvustab. See on ka peaaegu ainuke asi, mida ma enne siiatulekut teadsin, et kindlasti naha tahan.

Aga tanaval k6ndides on veel uks vahva asi. Nimelt voib nii monelgipool kohata ahvilisi, kes oma toimetusi toimetavad. Ma vist voiksin neid tunde ja tunde jalgida, sest see lihtsalt on nii ponev ja huvitav. Kas voi see, kuidas nad oma kaaslastelt kirpe taga ajavad, kuidas soovad, kuidas istuvad, kuidas konnivad, jooksevad...no mida iganes. Nil on sormed ju, nagu meilgi. Ja nende naodki menutavad inimese omi. Mulle tundub, et nende tegevus on motestatud ja nad annavad endale aru, mida teevad. Silmis on s2ra. Sympaatsed, noh...:)




K6ike ilusat,
olge terved!
internetikohvik, Kandy, Sri Lanka