Beeline to Mamallapuram

Tervitused Indiast!
On ilmne, et minul on otsa saanud kange kirjutamistuhin ja paljudel teisel on 2ra kadunud lugemistuhin. Kyllap on nii, et kui alguses kangesti tahad ja pyyad v6imalikult paljut jagada, siis l6puks lood k2ega ning v6tad rahulikult, sest raske on emotsioone edasi anda. Ja m6nikord mulle tundub, et siia kirjutamine devalveerib paljusid seiku ja syndmusi. Aga mis seal ikka - kirjutan siiski, sest nagu ma ka alguses ytlesin, on blogi eesm2rk saata v2lja elum2rke. Muuseas tundub, et oma India numbrilt mu s6numid Eestisse ei j6ua.
Niisiis j6udsin Indiasse kohale reedel, 29. jaanuaril. K6ik kulges ilusasti ning mingeid probleeme ei tekkinud. Huvitav oli vaid see, et lennule p22semiseks tuli l2bida 6-7 erinevat turvakontrolli. Muuhulgas kaks neis yleyldse enne lennujaama sissep22su. Ning ka juba v2ravast lennule minnes koridoris otsiti k6ik inimesed ja nende k2sipagas l2bi.
Chennais ma pikalt ei peatunud - "Beeline to Mamallapuram". Olin ennast tublisti ette valmistanud mingiks kohutavaks segaduseks, tunglemiseks, ruumipuuduseks ja k6igeks muuks, millest Sri Lankal olles erinevatelt r2nduritelt India kohta kuulnud olin. Tegelikkus polegi aga nii kohutav. Inimesi on kyll rohkem, ruumi on v2hem, kisa on suurem, hais on v2ngem ning r2mpsuhunnikud on k6rgemad, kuid seda k6ike leevendab v2hesem t2helepanu t2navatel, sest tundub, et kohalikud on "valede v2rvidega" palju rohkem harjunud. Kyll aga olen kuulnud ka seda, et suurlinnades see nii ongi, kuid v2iksemates kohtades, seal, kuhu tavaliselt v66ras ei satu, on t2helepanu veelgi suurem. Eks see varsti paistma hakkab.
Kuid Mamallapuram on v2ga harjunud v66rastega. Siin n2eb t2navapildis igasuguseid inimesi - igat v2rvi, igasuguste silmade-juustega. Palju on ka k6ikv6imalikke restorane, kylalistemajasid, poode ja k6ike muud, mis eelk6ige suunatud kylalistele. Kui olin end yleeile 6htul kylalistemajja sisse seadnud, l2ksin linna peale jalutama. Kylalistemaja, kus peatun, on Ramakrishna. Kahene tuba maksab 300.- Kohalik raha on endiselt ruupia. Kurssi arvestan nii, et 1EEK=5 ruupiat. Siis on enam-v2hem(pigem enam). Kuna 1-kohalised toad olid otsas, sain 2-kohalise. Uurisin veel ka kylalistemaja BUSINESS MANAGERIlt, et kui juhtun kellegi omale tuppa juurde leidma, kas hind on ikka sama. Oli sama. Ja linnas tuli mu juurde yks tegelane Jaapanist, kes parajasti ulualust otsis. Ma siis seletasin talle v2rki, pakkusin oma toas teist voodit, jagatud kulusid ning saimegi kohe kokkuleppele. Ta on esimene inimene mu reisil, kes p2rit Tokyost. Kummalisel kombel olen kyll kohanud mitmeid tegelasi Jaapanist, kuid senini veel mitte kedagi pealinnast. Igatahes oli tegemist t2itsa muheda selliga, nimeks Juichi, kes Indias r2nnanud 4 kuud. Ta 6pib Tokyo Ylikoolis arhitektuuri ning siin reisiski ta ringi selleks, et koguda l6putoo jaoks materjali.

Jaapanlastega on yldjuhul nii, et nad eriti inglise keelt r22kima ei kipu. V2hemalt minu kogemused kinnitavad seda. Ja kui nad ka pisut r22givad, siis on nende h22ldusest pea v6imatu aru saada. Aga Juichi inglise keel oli t2itsa arusaadav. Kyll tublisti piiratud, aga mis piiratud polnud, oli arusaadav.
Jaapanlased on teisest puust! Nad on 22rmiselt viisakad ja t2helepanelikud. Alati s6bralikud ja naeratavad. Ja tihti n2itavad oma emotsioone v2lja kaunis v6imendatult. Ma ei tea, kas see on neil teadlik v6i nad ongi sellised. Aga n2iteks kui r22kisin, et oma kaamera 2ra kaotasin, siis mees ahhetas ja ohhetas, tegi suured silmad p2he, v6ttis kahe k2ega peast kinni ja vangutas pead umbes 25 sekundit. Minul hakkas seda vaadates l6puks imelik. Tekkis tahtmine lausa oelda, et ole nyyd rahulik ja saa yle, aga muidugi ma ei oelnud nii, tegin lihtsalt teist juttu. Ja siis ta saigi kohe yle. Ja nii oligi, et kui r22kisin head, positiivset ja naljakat juttu, siis ta kohati hysteeriliselt naeris, kui midagi halvemat, siis ta vangutas pead ja hoidis k2tt oma otsaesisel. Ja kui 6htust k2isime koos soomas, siis ta valas mulle alati pudelist vett klaasi juurde jne. T2itsa naljakas. Vahepeal tekkis tunne, et olen daam, kes h2rrasmehega restorani saabunud. Kokkuv6ttes siiski vahva tegelane, kes mind omale lausa palus kylla. Mulle tundub, et tema kontakt on p2ris v22rtuslik, mine tea, millal vaja l2heb.
Eilne p2ev kulus sellele, et k2isin Chennais omale uut kaamerat ostmas. Kui ma alguses otsustasin, et kui kadus, siis las kadus ning uut ostma ei hakka, otsustasin siiski ringi, sest...tegelikult on p2ris hea, kui on kaamera olemas. Ja hea on pilte ka siia yles riputada, saavad lugejad ka paremini kaasa reisida. Igatahes aparaadiks Canon Ixus 95 IS, maksis kerge allahindlusega 9200.- Kui meie rahasse ymber arvutada, siis teeb see alla 2000.-, mis minu meelest ei ole v2ga palju. Samas, K6ressaar, spetsialist, kui sa viitsid, v6id oma asjatundja hinnangu kogu sellele v2rgile anda.
Eilne Chennask2ik oli ka muidugi omaette ettev6tmine. Hommikul l2ksin 9 paiku bussi peale plaaniga s6ita Chennaisse. Aga siis meenus, et tee peale j22b Crocodile Park, ehk siis krokopark, kus igasugused krokodillilised koos. Pidavat olema yks vingemaid ja turskemaid omalaadsete seas terves Indias. Mina vist polegi varem elusat korralikku krokodilli n2inud. Meil nad tiigis ju ei ela. P2ris synged loomad. 5-meetrine terve tonn kaaluv elukas(just elukas, sest no vaadake, millised nad on!) justkui ilmub ei kuskilt tiigi keskele. Ylimalt vaikselt. Ja kui ta vees ujub, on n2ha vaid nina ots ja silmad. Ylej22nud on vee all, ning kuna vesi on alati ylimalt sopane v6i p6hi tume, siis pole n2ha, kui pika isengida on tegu. Krokopark j2ttis soodsa mulje.
Siis hakkasin Chennaisse minema. Ootasin bussi. Paar meest ootasid koos minuga. Oli ka tabel seinal, mis kell tuleb. oigel ajal ei tulnud. 10 min hiljem ka ei tulnud. 20 min hiljem samuti mitte. Kysisin siis teistelt, et mis v2rk on, kas yldse ei tule. Mehed kinnitasid kui yhest suust, et tuleb kyll. Ootasin edasi. Siis kysisin, et huvitav, millal siis tulla v6iks. Ja siis mehed vaatasid mind nagu...lihtsalt v2ga rumalat inimest. Ja siis yks seletas, et ega siis bussid kella j2rgi k2i. Buss tuleb siis, kui buss j6uab. Ei no selge pilt! Nyyd tagasi m6eldes tunnen, et ega oligi rumal kysida, MIS KELL buss tuleb.
Chennai suur ja lai. 70 ruutkilomeetrises linnas elab yle nelja korra rohkem inimesi kui meil terves Eesti riigis - Chennai rahvaarv on 6,6 miljonit. Kesklinna minu meelest ei ole vaja s6ita nii suures linnas, et kaamerat osta. Siis seletati mulle bussis, kuhu minema pean. Seal aga, kuhu ma siis j6udsin, ei olnud kyll yhtegi kaamerapoodi. Ei j22nud muud yle kui v6tta takso, ehk vana hea tuk-tuk. Pidasin yhe kinni. Mees seletas, et no ta teab kyll, maksku ma 200 raha. Natuke kauplesime ja 150 juures olin n6us peale istuma. Kurram, vaatasin, et neil taksomeeter ka Indias tuk-tukis. Ytlesin, et pangu k2ima! Keeldus. N6udsin! Ikka keeldus. Ja l6puni v2lja keeldus! Ytles, et mitte yhelgi TT-l linnas see asjandus ei toota. Aga mul tekkis jonn ja ma k2skisin kinni pidada ja astusin maha. Siis hakkas ta mult n6udma 20-meetrise s6idu eest raha! Nimelt oligi seal silt, et miinimumtasu v6i sisseistumine v6i mis iganes, maksab 14 ruupiat. Siis viskas mul yle ja saatsin ta lihtsalt kuradile. Esimest korda kui endast v2lja l2ksin nahhaali peale kuu aja jooksul. Aga kyllap asi oli ka selles, et ta oli kuidagi ylbe ja yleolev. Oleks ta rahulikult r22kinud ja m6istliku inimese mulje j2tnud, oleksin temaga ka 150.- s6itnud. Aga siis pidasin kinni yhe teise h2rra, kes mu siis 120 eest 6igesse kohta viis.
Tagasis6it kulges imelikult, Nimelt istusin bussi, mis tegi jubeda ringi ning v6ttis aega 3h. Kuid!!! - ma kohtusin esimest korda inimesega Bhutanist! Isegi kahega! Pilti unustasin teha, aga... nii palju kui ma siin inimestega r22kinud olen, pole mitte keegi mitte kunagi mitte kedagi Bhutanist n2inud. V2hemalt reisisellid mitte. Seega...sattusin t6eliste harulduste peale! Nad olid selles samas bussis ning hakkasid maha minema. Minul kannatus katkes ja kysisin, et kas Mamallapuram on veel kaugel. Sain vastuse, et 6-7km ning kuna nad olid kuidagi teistmoodi mehed, siis kysisin, kust nad tulevad. V2ga p6nev.
Ja t2na k2isin vaatamas sellist templit nagu "Shore temple". See on 7. sajandil ehitatud. Allpool on m6ned pildid ka. Vaadake, mida soola kandev meretuul ja vesi on kiviga teinud ajaga.
Ja homme on plaanis minna vaatama muid templeid, mis siin ligiduses asuvad.

Aga nyyd pilte uuest kaamerast...
6htune kodut2nav Mamallapuramis






H2rra, kes korraks mu k6rvale istus ja suvalisel moodak2ijal palus pilti teha. Ma siis andsin oma kaamera ka.




See oli p2ris huvitav! Nimelt kui ma seal templi juures k2isin, siis palus yks naine, et kas ta tohiks minuga koos yhe pildi teha. No mis saaks mul selle vastu olla, eks. Aga siis hakkas j2rjest tulema inimesi, kes k6ik tahtsid koos minuga pilti teha. Kokku tehti umbes ehk 10 pilti ning yks oli selline, et mulle pisteti palja tagumikuga poiss ka sylle:) Aga ma andsin siis oma kaamera ka korraks, et saan ka nii pildi omale

See on see ranna- v6i kaldatempel...





K6ige maitsvamad kalakotletid universumis! Uskumatult head - m6nusalt vyrtsised, sees porgandit, tomatit, sibulat ja muud maitserohelist ning sidruniga niisutatud

Vaade sest kohvikust, kus kotletid...

See ongi india! Kui parasjagu inimene laua taga ei istu ja oma peent mereanni-praadi ei soo, siis peremehetseb laual kukk.
Kalamehed koovad v6rku ja lehm on tulnud randa p2ikest v6tma


Prantslane yritab eemale peletada rannas pealetykkivat myygimeest. Siingi on k6ik 2rimehed...


Otsa leidnud mereelukas



Bob Marley kohvik. AInult 30-40m ookeanist.

Kodut2nav...

Nende tegelastega - m6lemad inglased(John ja Jake) - s6ime eile 6htul Bob Marley kohvikus 6htust

Minu Mamallapuramis asuv kodu...


Istud restorani maha ja siis tuuakse sulle valida, et millest soovid, et 6htusook valmistataks
Moshee Kovalamis

Chennai-Mamallapuram maantee, krokopark.

M6ned pildid krokopargist...








Diet: feeds on small mammals, birds and reptiles and larger prey like wildboar, deer and very rearly an unlucky human...

Head algavat veebruari!

Bandaranaike lennuv2ljalt

Tere varahommikust!
Nyyd siis nii palju rahustuseks, et eile 6nnestus mul l6puks viisa saada ning tekkis kerge 2revus, kuidas lennukile j6uda, sest 6htuti l6ppeb igasuguse yhistranspordi too v2ga vara. N2iteks Kandyst Colombosse v2ljub viimane buss 19:40, mina sain aga viisa 15:30, siis oli vaja veel Kiribathkumburasse j6uda, asjad v6tta, k6igile head aega oelda jne. J6udsin eelviimasele bussile kell 19:20.
Igatahes viisa 6nnestus saada yllatavalt valutult. L2ksin saatkonda ja viisaametniku-prouat madaamitades ja talle kenasti naeratades v6ttis ta mu passi ja lausus pildilehekylge vaadates: "We can issue this today, I think". Eelnevalt olin muidugi ka taas naeratades seletanud, et kui nad mulle viisat andma ei soostu, j22b mul 2ra lend ning lisaks saan ka veel riigis illegaaliks. Olin viimane, kellelt pass v6eti ning esimene, kes selle koos viisaga tagasi sai.
Kiirustasin siis Colombo lennujaama, oo veetsin kenasti pinkidel ning 50 minuti p2rast v2ljub lend Madrasesse.
Kohtumiseni Indias!

Adam's Peak - tehtud. Jamad viisadega.

Tere!
N2dal aega olen vaikinud. P6hjus eelk6ige selles, et internet oli kaugel ning yleeile ja eile oli seoses presidendivalimistega terve riik justkui v2lja surnud. Absoluutselt k6ik poed ja kohvikud olid suletud, r22kimata siis veel internetikohtadest. Presiendivalimistest r22kides peab ytlema, etnee moodusid ysna rahulikult. Lasti kyll rakette ja paugutati mingi pyrotehnikaga, kuid ei midagi erilist. Uudistes k2is kyll l2bi, et Jaffnas oli linnas yks pomm plahvatanud. Valimistulemused nii, et praegune president Rajapaksa sai 59% h22ltest, kindral Fonseka 41%. Viimane keeldub tulemusi tunnistamast ning ytleb, et need presidendivalimised on totaalne jant. Igatahes eile peale tlemuste selgumist piirasid s6jav2gi, politsei ja eriyksused ymber hotelli, kus kindral ja teisedopositsiooniliidrid tulemuste selgumise ajal peatusid ning Rajapaksa teatas, et kindral Fonsekal tuleb nyyd oma kampaania ajal tehtud avalduste eest vastutada. Kohalikud ytlevad aga, et nad aboluutselt ei imestaks kui peagi teatatakse, et kindral Fonseka on mingitel segastel asjaoludel tulevahetuses hukkunud. Nii palju siis demokraatlikust Sri Lankast.
Teine asi, mis t2ielik jama, on see, et saare p6hjaosas oli v6imalik valimas k2ia vaid umbes 10-15% potensiaalsetest valijatest, sest transporti ja valimisjaoskondi lihtsalt v6imud sinna ei organiseerinud. See pole selles m6ttes mitte mingi ime, sest praktiliselt terve tamiilide kogukond on kindral Fonseka selja taga.
Huvitav oli see, et kuigi k6ik oli rahulik, varusid inimesed paari-kolme p2eva jagu toitu koju. Mingit reaalset ohtu polnud, aga oli tunda, kuidas vaikus k6rvadele valus oli. 6hk oli raske, vaikus oli kuidagi justkui peale sunnitud.

Aga nyyd minu tegemiste juurde. K6ige esimene asi on halb asi. Ma kaotasin oma fotokaamera 2ra. Ma ei tea, kuidas see juhtus. Igatahes Colombo-Kandy rongis oli ta mul alles, peale seda enam polnud. Ma ei oska mitte midagi arvata. Taskust mooda ma seda ei saanud panna, sest siis oleksin kuulnud, kuidas see maha kukub, taskust v2lja kukkuda see ei saanud, sest need taskud on sellised ning et keegi selle varastanud oleks ma samamoodi uskuda ei suuda. Esiteks seep2rast, et polnud nagu v6imalust, teiseks sellep2rast, et inimesed on head:) Yhes6naga…mul pole 6rna aimugi, kuidas on v6imalik, et mul seda enam pole. J22b vaid loota, et see, kes selle leidis…
Vahepeal on toimunud igasuguseid asju. K6ige olulisem neist kindlasti Adam’s Peak... Erakordselt ilus, kirjeldamatu p2ikeset6us. Reede 6htul j6udsin jalamile kohale, ning laup2eva varahommikul kell 2 oli 2ratus ning ronisin m2kke. Kaaslased olid ka. Nimelt kohtusin t2iesti kogemata seal sellesama Koreast p2rit Jun’iga ning ka yhe Leedu tegelasega. Ja poole m2e peal saime veel tuttavaks Peterburist p2rit Alexandriga. Neljakesi siis tippu l2ksimegi. Siinkohal on 22rmiselt kahju, et kaamerat enam pole. Tegin v2ga ilusaid pilte. M2kket6us v6ttis meil umbes kaks tundi ja 10 minutit. P2rast kyll m6istsime, et olime arutult kiirustanud ning oleks v6inud palju rohkem puhata ja endi s22stmiseks tempot madalal hoida. Kuid kiirustasime, sest 2rkasime kell 2 ning ronima hakkasime 2:40, kartsime, et oleme hiljaks j22nud. Tegelikult oli yleval meil veel tubli pool tundi aega yle.
Adam’s Peak on kyllaltki oluline sihtkoht palver2nduritele. Yleval tipus on budistide tempel ning “liiklus” m2el on ysna tihe. Kogu aeg tuleb inimesi alla ja l2heb yles. Inimesi on igas vanuses. On sylelapsi, kes sinna yles syles j6uavad ning on v2ga vanu inimesi, kellest peale vaadates ei usukski, et nad suudavad selle teekonna l2bida. Aga suudavad – neid v6is n2ha ka mitte ainult teel, vaid ka yleval tipus. Rada on otsast l6puni valgustatud ning kui me oosel ronima hakkasime, siis oli vaatepilt jalamilt v2ga v6imas. See, mismoodi valgustatud rada eemalt paistab, kuidas on n2ha, mismoodi see yles v2lja j6uab…yleval tipus kumamas valgustatud tempel…v2gev!
M2e otsas oli kylm ja tuuline. Tore oli aga see, et me polnud tipus mitte seal, kus k6ik teised, vaid k2isime yleval templi juures 2ra ning kuna rahvast oli seal liiga palju, hakkasime otsima kohta, kus oleks rahulikum. Ja leidsime. Umbes paar-kolmkymmend meetrit allapoole tulla oli treppidest paremal suur kaljurahn. Ronisime vaevaga sinna otsa. Vaev tasus 2ra. Olime rahulikult kolmekesi(Alex ajas kuskil oma asju) ning vaade, mis sealt samblaselt kaljult avanes, on lihtsalt kirjeldamatu. Meiega samal k6rgusel oli n2ha taamal pilvedest ylespoole ulatuvaid m2etippe, allapoole j2id pilved, lendasid nahkhiired ning taevas l2ks silmapiiril aina punasemaks. Mingil hetkel olid p2ikesekiired Maa varjust 6hus n2ha, aga p2ikest ennast polnud ning yhel hetkel hakkas m2gede tagant paike paistma. Alguses oli n2ha vaid peenikest tumepunast triipu, mis siis j2rjest laiemaks ja heledamaks l2ks ning j2rjest ylespoole t6usis. Kusjuures t6usis p2ike m2rkimisv22rselt kiiresti. Ma arvan, et selleks, et p2ike t2ielikult ymmargusena m2gede tagant n2htavale sai, kulus umbes poolteist-kaks minutit. Ja kui p2ike oli t6usnud, kulus ehk umbes k6ige rohkem 10 minutit, et ilm hoopis soojemaks muutuks. K6ik k2is h2sti kiiresti igatahes. Aga...ega seda siin kirjutades edasi anda saa...ja pilte ka pole, mis aimu annaks. Kokkuv6ttes oli v2ga ilus k6ik. Paar pilti otsisin guugli abiga siia juurde. Kui otsingusse panna, leiab...






Allatulek v6ttis m2rksa kauem aega. Seda seet6ttu, et raja 22res on v2ga palju k6iksugu kohvikuid, kus saab peatusi teha, saiakesi syya ja teed juua. Neid v6imalusi mitmeid kordi kasutasimegi. Kokku v6ttis allatulek umbes 4 tundi. Seda veel ka seet6ttu, et see venelane, kes meil kaasas oli, Alex, oli 22rmiselt agar pildistaja. Pilti tuli teha iga paarikymne meetri tagant ning mitu tykki. Iga suurema kivi juures, iga kohviku, iga poe ning ka igal v6imalikul juhul m2e enda taustal. Kui tol hetkel tundus see tyytu, siis nyyd, mil mu kaamera on kadunud, on hea m6elda, et midagi ikka alles j22b. Nimelt lubas ta koju j6udes parimad palad meilile saata.
Alvis, leedukas, p2rit Kaunasest, on p2ris tubli langevarjur. 25 aastat vana, on teinud viie aastaga 1500 hypet. Ning tavalisest lennukist hyppamisest on talle v2heks j22nud. Nyyd hyppab ta ka kaljudelt ja k6rghoonete katuselt. Siiani siiski yhegi pilvel6hkuja katuselt ta hypanud pole, kyll aga n2gime videosid, kuidas ta s6pradega Norras kaljudelt hyppamas k2is. V2ga, v2ga vinge v2rk. Mina peale oma esimest ja siiani viimast hypet langevarjuga m6tlen siiani, et no on ikka hull sport kyll. M6elda vaid – t2iesti korralikult tootavast lennukist v2lja hypata...
Kui alla j6udsime, siis otsustasime, et j22me p2evaks koha peale laagrisse, sest oli tunda juba ette, mida jalad “tegema” hakkavad ning pealegi olime sisuliselt oo otsa magamata olnud. S6ime terve p2eva j22tist ja pannkooke(mida kylalistemaja omanik j2rjest teha vorpis) ning j6ime teed, ning k2isime kyla peal jalutamas. Kvaliteetaeg!

Pyhap2eval 2rkasime hommikul yles. Liikuma saada oli v6imatu. Seda tegelikult kyll minul ja leedukal. Nimelt meie Korea s6ber Jun on p2ris vinge spordimees. Tema jalgadel ei olnud(v2hemalt ta enda jutu j2rgi ja meie visuaalsel vaatlusel) mitte midagi viga. Meie Alvisega aga pidime hommikul tykk aega hoogu v6tma, et liikuma saada. S22remarjad olid mehekestel nii valusad, et isegi tugevama tuulepuhangu puudutus tegi haiget. See oli isegi hullem kui Olymposel k2imine, mis tookord samamoodi laagrisse sundis j22ma. Olympose t6us v6ttis aega m2rksa kauemgi. Ilmselt on asi selles, et Adam’s Peak on palju j2rsem ning t6usu tipus oli m6ne koha peal trepiastme k6rgus suurem kui selle pikkus. Seekord me laagrisse ei j22nud, vaid liikusime edasi. Nemad pidid minema Colombosse, mina Kandysse tagasi(plaan ka World’s End ette v6tta ei tundunud nende jalgadega kuigi reaalne). S6itsime siis Hattonisse, kust pidime koos samale rongilme minema. Ostsime piletid 2ra. Ootasime rongi. Rong tuli. T2iesti puupysti rahvast t2is. J2tsime ennast rongist maha. Siis l2ksime uurima, et 2kki saab raha tagasi:) Raha tagasi ei antud, aga pakuti v6imalust s6ita Intercity Express rongiga paari tunni p2rast – sai istekohad broneerida ja puha…Me siis otsustasimegi, et l2hme peenema rongiga, maksime raha juurde ja j2ime rongi ootama.
Rong, mis l6puks tuli, oli t2pselt nii peen, et vagunid olid yksteise kyljes kulunud trossidega ning 175 km l2bimine v6ttis 5h10min. Vahepeal aga otsustasin mina, et kuna nende tegelastega, kellega koos olin, saab nii palju nalja, siis s6idan ka Colombosse, sest tegelikult pole mul Kandys nagunii mitte midagi t2htsat ootamas kui viisa-asi v2lja arvata. Pidin minema poole tee peal maha, aga vot ei l2inud. Maksin raha juurde ja s6itsin edasi. Colombos l2ksime mulle teada-tuntud YMCA hotelli. Et on maru odav ja mida iganes. V6tsime siis v6tme ja l2ksime sviiti(seesama, kus ma oma esimese oo veetsin 31. detsembril). L2ksime sisse ja esimese asjana n2gime igavesti suuri prussakaid p6randal jalutamas. Prussakad oli nii suured, et meil Eestis nad kilose paberist jahukoti sisse kahekesi sooma ei mahuks. Alvis on selline...looduse-inimene ning seet6ttu me Juniga neid putukaid materdama ei hakanud, v6tsime rahulikult. Aga peale seda kui ma avastasin, et jala peal k6nnivad m6ned kirbud ka, otsustasime, et sinna kull ei j22. Kiirendatul k2igul lahkusime majast ning Jun otsis oma Sri Lanka raamatust v2lja v2ga m6nusa oobimiskoha ookeani aares, mis kolme peale maksis meile 1200 raha. V2ga soodne ja tore.
Esmasp2eva hommikul helistasin esmalt Kandy India saatkonda. Kuuldes sealt, et nad ei oska t2pselt oelda, kas mul on viisa mind seal ootamas ning samas saades kutse “Come around 2-2:30PM to the embassy” m6tlesin, et mingu nad ka p6rgusse ja lootsin asju edaspidi ajada Colombos asuva saatkonnaga. L2ksin sinna kohale. Aga sealt oeldi mulle v2ga viisakalt, et kui ma olen juba kuskil oma taotluse sisse andnud, siis nemad mind paraku aidata ei saa. Colombo ametnik oli h2sti viisakas ja seletas pikalt, aga m6te oli ikkagi selles, et kui ma oma asju juba Kandys ajama hakkasin, siis pean seal seda viisat ka ootama. Masendav. Aga mitte midagi teha ka polnud.
Ylej22nud p2ev kulus niisama linnas hulkumisele ning 6htul saime kokku Alexiga, kes m2elt oma jalgrattaga l6puks ka Colombosse j6udis. See Alexander oli ikka omaette vaatamisv22rsus. Meeletu energiaga, tohutult kiirete liigutustega. Koguaeg ta r22kis ja naeris. R22kis anekdoote ja igasugu muid nalju. Muuhulgas ka paar nalja eestlaste kohta. Need olid veel eriti naljakad, sest meil on t2pselt samad naljad, ainult, et see loll on meie naljades ikka alati venelane. Alex on 41-aastane. Kuna talle meeldivad paljud naised, siis ta ei suua "ei" oelda ka abielus olles. Nii ongi ta juba kolmandat korda abielus. Tal on ka tytar. Tytar on 16. Ja tal endal on Peterburis s6braga kahe peale v2ikene 10 tootajaga ventilatsiooni- ja konditsioneerisysteemide firma. Ytles v2ga m6nusasti, et rikkaks ei saa, aga no vahepeal m6ned reisid ikka lubab omale. Muuseas s6itis ta saarel ringi oma jalgrattaga, mis tegi ta meie jaoks veelgi mystilisemaks meheks, sest see on T6ELINE eluga riskimine Sri Lankal kui siinset liiklust arvestada. Ja kolm aastat oli ta ka Vladivostokis merev2es, ehk seegi mehele natuke m6junud:)

Veetsime h2sti ilusa ja m6nusa 6htu neljakesi ookeani 22res. J6ime igayks kaks 6lut ning r22kisime, et sellised hetked on absoluutselt kordumatud, sest need neli inimest, kes koos tol 6htul seda p2ikese loojumist seal ookeani 22res n2gid ja vaatasid, ei kohtu oma elu jooksul niimoodi enam mitte kunagi. Kurb?
Ei ole kurb. Ei peagi kohtuma, sest j2rgmisel korral on j2rgmised inimesed ja j2rgmised toredad hetked.

T2nane reaalsus on aga see, et mu lend Indiasse on homme hommikul, aga viisat mulle pole antud. Ja kui nad seda mulle t2na ei anna, siis olen alates laup2evast Sri Lankal illegaal. Nimelt mu viisa kehtivus l6ppeb lap2eval, aga kuna reedel on t2iskuu ehk budistie poya ehk siis nii suur pyha, et lind ei lenda ja m6nikor ei l2he v2jas valgekski, siis on v2listatud ka v6imalus, et ma saaksin reedel Colombo immigratsiooniametis omaviisat pikendada. Kogu see viisa-jama on parajalt ahastamapanev kyll:) Lihtsalt...ametnike juttu kuulates ajab 6hku ahmima ja k2tega vehkima, aga mitte midagi muud teha polegi:) K2isin saatkonnas viimati eelmisel teisip2eval, edasi otsustasin neile helistada, aga iga kord kuulsin sama juttu, et keegi ei tea miagi, ma l2hen siis nyyd kohale ja r22gin nendega.

Sellised on lood siin.

Kui k6ik l2heb h2sti, siis loodan j2rgmisel korral juba Indiast kirjutada. Ilmselt teen nii, et ei j22gi Madrasesse kauaks, vaid liigun kohe samal p2eval easi kuhugi vaiksemasse ja rahulikumasse paika(Mammalampuram?), et uute oludega harjuda. Nimelt olen nyydseks v2ga paljude inimeste k2est kuulnud, et India on ikka hoopis teine asi ning sealt alles Aasia algab. Siis hiljem saan Madrasesse tgasi tulla. Mul on ka L6una-India Lonely Planeti raamat. Otsustasin ikka osta, maksis paraja varanduse kyll, teeb elu lihtsamaks kah.

Olge terved!