Next stop Bangadesh!

Tere!
Olemine on t2itsa hea. Ilus 6htu ka. Aga siit riigist tuleb nyyd kiirendatud korras pageda. Nimelt on maoistid, va kommunistid organiseerinud kuulduste ja uudiste j2rgi algavaks n2dalavahetuseks laiaulatuslikud streigi- ja protestiaktsioonid. Juba esmasp2eval olevat Kathmandus maoistid autosid p6letanud.
Homme on seega viimane turvaline v6imalus riigis ringi liikuda ilma, et tee peal mingeid maoistidega seotud muresid v6iks tekkida. Reedel ja laup2eval pidavat kommunistid tervest riigist pealinna tulema ning p6hiline m8ll pidavat olema pyhap2eval, mil kohalike kinnitusel ei ava uksi mitte ykski pood, ei s6ida ykski takso ega buss. P6nev ehk kyll, kuid siiski ma seda k6ike vaatama j22da ei kavatse.
Pealegi sain ma t2na k2tte ka oma india transiitviisa, mida saatkonnast taotlemas k2isin oma haiglassesattumise t6ttu. Hommikul esitasin avalduse, maksin 1750 ruupiat raha ja kell 17:30 sain kenasti saatkonnas oma passi koos viisaga tagasi. Kehtib kuni viienda maini, mida on maa ja ilm, sest selleks ajaks olena ma juba Kuala Lumpuris, Malaisias.
Nyyd siis ootab mind homme ees umbes 17-tunnine bussis6it Kakarbhittasse, et sealt m88da maismaad Indiasse minna, et edasi Bangladeshi saada. Ja vahva uudis on see, et ma v6tsin niisama naljaviluks yhendust oma Korea s6bra Juniga, kes yllatuslikult samamoodi viibib praegu Bangladeshis. Tema on kyll Chittagongis, kuid kuuldes, et mina plaanin reede 6htuks Dhakasse, Bangladeshi pealinna j6uda, lubas ennast samamoodi selleks ajaks sinna organiseerida. V2ga tore oleks kokku saada. Jun on v2ga lahe tyyp.
Niisiis: Next stop Bangladesh.
Peatsete r66msate kohtumisteni!

Bandaranaike lennuv2ljalt

Tere varahommikust!
Nyyd siis nii palju rahustuseks, et eile 6nnestus mul l6puks viisa saada ning tekkis kerge 2revus, kuidas lennukile j6uda, sest 6htuti l6ppeb igasuguse yhistranspordi too v2ga vara. N2iteks Kandyst Colombosse v2ljub viimane buss 19:40, mina sain aga viisa 15:30, siis oli vaja veel Kiribathkumburasse j6uda, asjad v6tta, k6igile head aega oelda jne. J6udsin eelviimasele bussile kell 19:20.
Igatahes viisa 6nnestus saada yllatavalt valutult. L2ksin saatkonda ja viisaametniku-prouat madaamitades ja talle kenasti naeratades v6ttis ta mu passi ja lausus pildilehekylge vaadates: "We can issue this today, I think". Eelnevalt olin muidugi ka taas naeratades seletanud, et kui nad mulle viisat andma ei soostu, j22b mul 2ra lend ning lisaks saan ka veel riigis illegaaliks. Olin viimane, kellelt pass v6eti ning esimene, kes selle koos viisaga tagasi sai.
Kiirustasin siis Colombo lennujaama, oo veetsin kenasti pinkidel ning 50 minuti p2rast v2ljub lend Madrasesse.
Kohtumiseni Indias!

Adam's Peak - tehtud. Jamad viisadega.

Tere!
N2dal aega olen vaikinud. P6hjus eelk6ige selles, et internet oli kaugel ning yleeile ja eile oli seoses presidendivalimistega terve riik justkui v2lja surnud. Absoluutselt k6ik poed ja kohvikud olid suletud, r22kimata siis veel internetikohtadest. Presiendivalimistest r22kides peab ytlema, etnee moodusid ysna rahulikult. Lasti kyll rakette ja paugutati mingi pyrotehnikaga, kuid ei midagi erilist. Uudistes k2is kyll l2bi, et Jaffnas oli linnas yks pomm plahvatanud. Valimistulemused nii, et praegune president Rajapaksa sai 59% h22ltest, kindral Fonseka 41%. Viimane keeldub tulemusi tunnistamast ning ytleb, et need presidendivalimised on totaalne jant. Igatahes eile peale tlemuste selgumist piirasid s6jav2gi, politsei ja eriyksused ymber hotelli, kus kindral ja teisedopositsiooniliidrid tulemuste selgumise ajal peatusid ning Rajapaksa teatas, et kindral Fonsekal tuleb nyyd oma kampaania ajal tehtud avalduste eest vastutada. Kohalikud ytlevad aga, et nad aboluutselt ei imestaks kui peagi teatatakse, et kindral Fonseka on mingitel segastel asjaoludel tulevahetuses hukkunud. Nii palju siis demokraatlikust Sri Lankast.
Teine asi, mis t2ielik jama, on see, et saare p6hjaosas oli v6imalik valimas k2ia vaid umbes 10-15% potensiaalsetest valijatest, sest transporti ja valimisjaoskondi lihtsalt v6imud sinna ei organiseerinud. See pole selles m6ttes mitte mingi ime, sest praktiliselt terve tamiilide kogukond on kindral Fonseka selja taga.
Huvitav oli see, et kuigi k6ik oli rahulik, varusid inimesed paari-kolme p2eva jagu toitu koju. Mingit reaalset ohtu polnud, aga oli tunda, kuidas vaikus k6rvadele valus oli. 6hk oli raske, vaikus oli kuidagi justkui peale sunnitud.

Aga nyyd minu tegemiste juurde. K6ige esimene asi on halb asi. Ma kaotasin oma fotokaamera 2ra. Ma ei tea, kuidas see juhtus. Igatahes Colombo-Kandy rongis oli ta mul alles, peale seda enam polnud. Ma ei oska mitte midagi arvata. Taskust mooda ma seda ei saanud panna, sest siis oleksin kuulnud, kuidas see maha kukub, taskust v2lja kukkuda see ei saanud, sest need taskud on sellised ning et keegi selle varastanud oleks ma samamoodi uskuda ei suuda. Esiteks seep2rast, et polnud nagu v6imalust, teiseks sellep2rast, et inimesed on head:) Yhes6naga…mul pole 6rna aimugi, kuidas on v6imalik, et mul seda enam pole. J22b vaid loota, et see, kes selle leidis…
Vahepeal on toimunud igasuguseid asju. K6ige olulisem neist kindlasti Adam’s Peak... Erakordselt ilus, kirjeldamatu p2ikeset6us. Reede 6htul j6udsin jalamile kohale, ning laup2eva varahommikul kell 2 oli 2ratus ning ronisin m2kke. Kaaslased olid ka. Nimelt kohtusin t2iesti kogemata seal sellesama Koreast p2rit Jun’iga ning ka yhe Leedu tegelasega. Ja poole m2e peal saime veel tuttavaks Peterburist p2rit Alexandriga. Neljakesi siis tippu l2ksimegi. Siinkohal on 22rmiselt kahju, et kaamerat enam pole. Tegin v2ga ilusaid pilte. M2kket6us v6ttis meil umbes kaks tundi ja 10 minutit. P2rast kyll m6istsime, et olime arutult kiirustanud ning oleks v6inud palju rohkem puhata ja endi s22stmiseks tempot madalal hoida. Kuid kiirustasime, sest 2rkasime kell 2 ning ronima hakkasime 2:40, kartsime, et oleme hiljaks j22nud. Tegelikult oli yleval meil veel tubli pool tundi aega yle.
Adam’s Peak on kyllaltki oluline sihtkoht palver2nduritele. Yleval tipus on budistide tempel ning “liiklus” m2el on ysna tihe. Kogu aeg tuleb inimesi alla ja l2heb yles. Inimesi on igas vanuses. On sylelapsi, kes sinna yles syles j6uavad ning on v2ga vanu inimesi, kellest peale vaadates ei usukski, et nad suudavad selle teekonna l2bida. Aga suudavad – neid v6is n2ha ka mitte ainult teel, vaid ka yleval tipus. Rada on otsast l6puni valgustatud ning kui me oosel ronima hakkasime, siis oli vaatepilt jalamilt v2ga v6imas. See, mismoodi valgustatud rada eemalt paistab, kuidas on n2ha, mismoodi see yles v2lja j6uab…yleval tipus kumamas valgustatud tempel…v2gev!
M2e otsas oli kylm ja tuuline. Tore oli aga see, et me polnud tipus mitte seal, kus k6ik teised, vaid k2isime yleval templi juures 2ra ning kuna rahvast oli seal liiga palju, hakkasime otsima kohta, kus oleks rahulikum. Ja leidsime. Umbes paar-kolmkymmend meetrit allapoole tulla oli treppidest paremal suur kaljurahn. Ronisime vaevaga sinna otsa. Vaev tasus 2ra. Olime rahulikult kolmekesi(Alex ajas kuskil oma asju) ning vaade, mis sealt samblaselt kaljult avanes, on lihtsalt kirjeldamatu. Meiega samal k6rgusel oli n2ha taamal pilvedest ylespoole ulatuvaid m2etippe, allapoole j2id pilved, lendasid nahkhiired ning taevas l2ks silmapiiril aina punasemaks. Mingil hetkel olid p2ikesekiired Maa varjust 6hus n2ha, aga p2ikest ennast polnud ning yhel hetkel hakkas m2gede tagant paike paistma. Alguses oli n2ha vaid peenikest tumepunast triipu, mis siis j2rjest laiemaks ja heledamaks l2ks ning j2rjest ylespoole t6usis. Kusjuures t6usis p2ike m2rkimisv22rselt kiiresti. Ma arvan, et selleks, et p2ike t2ielikult ymmargusena m2gede tagant n2htavale sai, kulus umbes poolteist-kaks minutit. Ja kui p2ike oli t6usnud, kulus ehk umbes k6ige rohkem 10 minutit, et ilm hoopis soojemaks muutuks. K6ik k2is h2sti kiiresti igatahes. Aga...ega seda siin kirjutades edasi anda saa...ja pilte ka pole, mis aimu annaks. Kokkuv6ttes oli v2ga ilus k6ik. Paar pilti otsisin guugli abiga siia juurde. Kui otsingusse panna, leiab...






Allatulek v6ttis m2rksa kauem aega. Seda seet6ttu, et raja 22res on v2ga palju k6iksugu kohvikuid, kus saab peatusi teha, saiakesi syya ja teed juua. Neid v6imalusi mitmeid kordi kasutasimegi. Kokku v6ttis allatulek umbes 4 tundi. Seda veel ka seet6ttu, et see venelane, kes meil kaasas oli, Alex, oli 22rmiselt agar pildistaja. Pilti tuli teha iga paarikymne meetri tagant ning mitu tykki. Iga suurema kivi juures, iga kohviku, iga poe ning ka igal v6imalikul juhul m2e enda taustal. Kui tol hetkel tundus see tyytu, siis nyyd, mil mu kaamera on kadunud, on hea m6elda, et midagi ikka alles j22b. Nimelt lubas ta koju j6udes parimad palad meilile saata.
Alvis, leedukas, p2rit Kaunasest, on p2ris tubli langevarjur. 25 aastat vana, on teinud viie aastaga 1500 hypet. Ning tavalisest lennukist hyppamisest on talle v2heks j22nud. Nyyd hyppab ta ka kaljudelt ja k6rghoonete katuselt. Siiani siiski yhegi pilvel6hkuja katuselt ta hypanud pole, kyll aga n2gime videosid, kuidas ta s6pradega Norras kaljudelt hyppamas k2is. V2ga, v2ga vinge v2rk. Mina peale oma esimest ja siiani viimast hypet langevarjuga m6tlen siiani, et no on ikka hull sport kyll. M6elda vaid – t2iesti korralikult tootavast lennukist v2lja hypata...
Kui alla j6udsime, siis otsustasime, et j22me p2evaks koha peale laagrisse, sest oli tunda juba ette, mida jalad “tegema” hakkavad ning pealegi olime sisuliselt oo otsa magamata olnud. S6ime terve p2eva j22tist ja pannkooke(mida kylalistemaja omanik j2rjest teha vorpis) ning j6ime teed, ning k2isime kyla peal jalutamas. Kvaliteetaeg!

Pyhap2eval 2rkasime hommikul yles. Liikuma saada oli v6imatu. Seda tegelikult kyll minul ja leedukal. Nimelt meie Korea s6ber Jun on p2ris vinge spordimees. Tema jalgadel ei olnud(v2hemalt ta enda jutu j2rgi ja meie visuaalsel vaatlusel) mitte midagi viga. Meie Alvisega aga pidime hommikul tykk aega hoogu v6tma, et liikuma saada. S22remarjad olid mehekestel nii valusad, et isegi tugevama tuulepuhangu puudutus tegi haiget. See oli isegi hullem kui Olymposel k2imine, mis tookord samamoodi laagrisse sundis j22ma. Olympose t6us v6ttis aega m2rksa kauemgi. Ilmselt on asi selles, et Adam’s Peak on palju j2rsem ning t6usu tipus oli m6ne koha peal trepiastme k6rgus suurem kui selle pikkus. Seekord me laagrisse ei j22nud, vaid liikusime edasi. Nemad pidid minema Colombosse, mina Kandysse tagasi(plaan ka World’s End ette v6tta ei tundunud nende jalgadega kuigi reaalne). S6itsime siis Hattonisse, kust pidime koos samale rongilme minema. Ostsime piletid 2ra. Ootasime rongi. Rong tuli. T2iesti puupysti rahvast t2is. J2tsime ennast rongist maha. Siis l2ksime uurima, et 2kki saab raha tagasi:) Raha tagasi ei antud, aga pakuti v6imalust s6ita Intercity Express rongiga paari tunni p2rast – sai istekohad broneerida ja puha…Me siis otsustasimegi, et l2hme peenema rongiga, maksime raha juurde ja j2ime rongi ootama.
Rong, mis l6puks tuli, oli t2pselt nii peen, et vagunid olid yksteise kyljes kulunud trossidega ning 175 km l2bimine v6ttis 5h10min. Vahepeal aga otsustasin mina, et kuna nende tegelastega, kellega koos olin, saab nii palju nalja, siis s6idan ka Colombosse, sest tegelikult pole mul Kandys nagunii mitte midagi t2htsat ootamas kui viisa-asi v2lja arvata. Pidin minema poole tee peal maha, aga vot ei l2inud. Maksin raha juurde ja s6itsin edasi. Colombos l2ksime mulle teada-tuntud YMCA hotelli. Et on maru odav ja mida iganes. V6tsime siis v6tme ja l2ksime sviiti(seesama, kus ma oma esimese oo veetsin 31. detsembril). L2ksime sisse ja esimese asjana n2gime igavesti suuri prussakaid p6randal jalutamas. Prussakad oli nii suured, et meil Eestis nad kilose paberist jahukoti sisse kahekesi sooma ei mahuks. Alvis on selline...looduse-inimene ning seet6ttu me Juniga neid putukaid materdama ei hakanud, v6tsime rahulikult. Aga peale seda kui ma avastasin, et jala peal k6nnivad m6ned kirbud ka, otsustasime, et sinna kull ei j22. Kiirendatul k2igul lahkusime majast ning Jun otsis oma Sri Lanka raamatust v2lja v2ga m6nusa oobimiskoha ookeani aares, mis kolme peale maksis meile 1200 raha. V2ga soodne ja tore.
Esmasp2eva hommikul helistasin esmalt Kandy India saatkonda. Kuuldes sealt, et nad ei oska t2pselt oelda, kas mul on viisa mind seal ootamas ning samas saades kutse “Come around 2-2:30PM to the embassy” m6tlesin, et mingu nad ka p6rgusse ja lootsin asju edaspidi ajada Colombos asuva saatkonnaga. L2ksin sinna kohale. Aga sealt oeldi mulle v2ga viisakalt, et kui ma olen juba kuskil oma taotluse sisse andnud, siis nemad mind paraku aidata ei saa. Colombo ametnik oli h2sti viisakas ja seletas pikalt, aga m6te oli ikkagi selles, et kui ma oma asju juba Kandys ajama hakkasin, siis pean seal seda viisat ka ootama. Masendav. Aga mitte midagi teha ka polnud.
Ylej22nud p2ev kulus niisama linnas hulkumisele ning 6htul saime kokku Alexiga, kes m2elt oma jalgrattaga l6puks ka Colombosse j6udis. See Alexander oli ikka omaette vaatamisv22rsus. Meeletu energiaga, tohutult kiirete liigutustega. Koguaeg ta r22kis ja naeris. R22kis anekdoote ja igasugu muid nalju. Muuhulgas ka paar nalja eestlaste kohta. Need olid veel eriti naljakad, sest meil on t2pselt samad naljad, ainult, et see loll on meie naljades ikka alati venelane. Alex on 41-aastane. Kuna talle meeldivad paljud naised, siis ta ei suua "ei" oelda ka abielus olles. Nii ongi ta juba kolmandat korda abielus. Tal on ka tytar. Tytar on 16. Ja tal endal on Peterburis s6braga kahe peale v2ikene 10 tootajaga ventilatsiooni- ja konditsioneerisysteemide firma. Ytles v2ga m6nusasti, et rikkaks ei saa, aga no vahepeal m6ned reisid ikka lubab omale. Muuseas s6itis ta saarel ringi oma jalgrattaga, mis tegi ta meie jaoks veelgi mystilisemaks meheks, sest see on T6ELINE eluga riskimine Sri Lankal kui siinset liiklust arvestada. Ja kolm aastat oli ta ka Vladivostokis merev2es, ehk seegi mehele natuke m6junud:)

Veetsime h2sti ilusa ja m6nusa 6htu neljakesi ookeani 22res. J6ime igayks kaks 6lut ning r22kisime, et sellised hetked on absoluutselt kordumatud, sest need neli inimest, kes koos tol 6htul seda p2ikese loojumist seal ookeani 22res n2gid ja vaatasid, ei kohtu oma elu jooksul niimoodi enam mitte kunagi. Kurb?
Ei ole kurb. Ei peagi kohtuma, sest j2rgmisel korral on j2rgmised inimesed ja j2rgmised toredad hetked.

T2nane reaalsus on aga see, et mu lend Indiasse on homme hommikul, aga viisat mulle pole antud. Ja kui nad seda mulle t2na ei anna, siis olen alates laup2evast Sri Lankal illegaal. Nimelt mu viisa kehtivus l6ppeb lap2eval, aga kuna reedel on t2iskuu ehk budistie poya ehk siis nii suur pyha, et lind ei lenda ja m6nikor ei l2he v2jas valgekski, siis on v2listatud ka v6imalus, et ma saaksin reedel Colombo immigratsiooniametis omaviisat pikendada. Kogu see viisa-jama on parajalt ahastamapanev kyll:) Lihtsalt...ametnike juttu kuulates ajab 6hku ahmima ja k2tega vehkima, aga mitte midagi muud teha polegi:) K2isin saatkonnas viimati eelmisel teisip2eval, edasi otsustasin neile helistada, aga iga kord kuulsin sama juttu, et keegi ei tea miagi, ma l2hen siis nyyd kohale ja r22gin nendega.

Sellised on lood siin.

Kui k6ik l2heb h2sti, siis loodan j2rgmisel korral juba Indiast kirjutada. Ilmselt teen nii, et ei j22gi Madrasesse kauaks, vaid liigun kohe samal p2eval easi kuhugi vaiksemasse ja rahulikumasse paika(Mammalampuram?), et uute oludega harjuda. Nimelt olen nyydseks v2ga paljude inimeste k2est kuulnud, et India on ikka hoopis teine asi ning sealt alles Aasia algab. Siis hiljem saan Madrasesse tgasi tulla. Mul on ka L6una-India Lonely Planeti raamat. Otsustasin ikka osta, maksis paraja varanduse kyll, teeb elu lihtsamaks kah.

Olge terved!

Asjaajamine Sri lanka moodi

Usun, et seekordne postitus ei ole teile kuigi huvitav lugeda, aga eks pyydke seda v6tta nii, et elan siin ennast lihtsalt v2lja. Ja eks olegi nii, et kogu siinne elu polegi p6nev ja t2is seiklusi, nalja ja toredat. Tuleb ette ka tyytuid, igavaid ja...noh...kuidas oelda...lihtsalt v2hemhuvitavaid asju ja olukordi. Ja kui ma seda juttu ise yle loen, siis tundub see mulle kyll pika ja heietavana, kuid tahan lihtsalt v6imalikult t2pselt pilti teile silme ette manada. Niigi j2tan alati pool siia kirjutamata:)


Kui alguses ajas t2nane saatkonnask2ik p2ris vihale, siis nyyd tundub kogu see v2rk halenaljakas. Nimelt eelmise esmasp2eva veetsin saatkonnas. Selle tulemuseks oli see, et sain viisadokumendid sisse antud. Sealt anti peale raha tasumist kassast tsekk ja telefoninumber, kuhu pidin helistama n2dala p2rast - ehk siis eile. No tore. Eile l2ks juba varahommikul kell 6 uni 2ra ja hakkasin ootama, et kell saaks 10, et saaks juba saatkonda helistada. Kell sai 10, helistasin. Sealt oeldi v2ga lyhidalt:"helista homme". Pettumus. Aga no mis seal ikka. P2ev ei l2inud raisku - v6tsin p2ikest ja j6in teed. Ja 6htul k2isin Hasantha ja tema sugulastega linnas s66mas. Olid tema isa, onu ja kaks onupoega. Onu on topeltkodakondsusega. Syndis siin, elas 25 aastat. Oli ka abielus ja sellest siin ka kaks last. Siis lahutas ja abiellus uuesti sakslannaga Shveitsist. Seal ka kolm last. Ja shveitsi kodakondsus ka. Ja yks poeg oli ka Shveitsist siin. Shasha on nimi. Vaga sympaatsed inimesed. Ja onu nimi on Tony ning tal on juveeli2ri Amsterdami sydalinnas. See polegi oluline. Mees ise on 22rmiselt laia silmaringiga. J2ttis mulje, et ta on kursis k6ikide maailma asjadega. Teadis igatahes v2ga palju. Alates Eesti ajaloost(loomulikult mitte yksikasju, aga igasuguseid v6imude vaheldumisi jne) ja austraalia p2rismaalastest l6petades k6ikv6imalike religioonide erinevustega. Mina igatahes temaga ilmselgelt paljudes kysimustes sammu ei pidanud. V2ga meeldiv, v2ga p6nevad vestlused.
Aga t2na hommikul siis helistasin taas saatkonda. Oeldi, et tulge kella 14-14:30 kohale. No mina olin kohe r66mus, et l2hen ja toon siis oma viisa 2ra. Kuna aega oli piisavalt, siis otsustasin, et l2hen ja ostan lennupileti 2ra. Ostsin kah - ja internetist:) L6puks, peale pooleteisen2dalast proovimist 6nnestus! Ilus! Plaanin seega lennata Colombost Chennaisse Indias 29. jaanuaril. Mis t2hendab seda, et ma lahkun oma viisa kehtivuse viimasel p2eval kuigi ma plaanisin siin olla vaid paar n2dalat. Ja siis l2ksin saatkonda, et viisa k2tte saada. Seda absoluutset systeemitust, mis seal valitseb, on raske edasi anda. Seekord ei olnud seal mitte mingeid j2rjekorranumbreid, vaid oli elav j2rjekord ja iga tegelane ajas luugi taga oma asja. Seal on nii, et viisaputka tuleb poolringina yhest seinast v2lja, sellel on neli luuki v6i akent, kus siis inimesed oma asju ajavad. Siis oli nii, et pidevalt ja t2iesti suvaliselt vahetus kogu aeg see aken, kus teenindaja istus. Kusjuures yks ja sama teenindaja ilmus pidevalt erinevate luukide taha. vahepeal oli ka kaks teenindajat, aga enamuse ajast yks. Ja siis tungleski selle poolringi ymber umbes 40 inimest, kes erinevaid asju tahtsid. Osa tahtis viisadokumente sisse anda, osa tuli viisadele j2rele. Mitte-srilankalastelt ei v6etud dokumente sisseandes passe 2ra, srilankalastelt v6eti. J2lle segadus. Siis h6ikas teenindaja pidevalt mingeid suvalisi inimesi luugi juurde, et kysida lisaandmeid, seda tehti nii nime kui maa j2rgi, mis p6hjustas veel omakorda segadust. Siis oli naljakas see, et k6ik heledanahalised - eurooplased(seal oli mitu prantslast ja itaallast nt) v6i ameeriklased istusid ooteruumis vagusi, aga k6ik kohalikud olid luukide juures, igast luugist olid paar-kolm inimest oma dokumendid-asjad sisse lykanud ja lehvitasid seal luugiaugus nendega ja h6iklesid. Kirjeldamatu pilt, yhes6naga. Kui mina siis poolj6uga aknani p22sesin, oeldi, et pean tunnikese ootama - siis hakatakse viisasid v2ljastama. M6ned said aga miskip2rast varem ka. Ootasin siis oma aja 2ra, Ja siis kutsuti mind ka, et "Estonian passport, come here". Ja siis oeldi jumala rahuga: "No response about your visa, try on Thursday", ja ulatati mulle mu pass tagasi:)
See pole tegelikult midagi hullu. Nimelt koos minuga juhtus t2na saatkonnas olema ka yks itaallane, see, kelle number oli eelmisel n2dalal 112, ma r22kisin sellest siin ka. Temal oli selline nali, et andis koos minuga dokumendid sisse. Oeldi, et helista reedel. Helistas - oeldi, et helista esmasp2eval. Helistas - oeldi, et helista teisip2eval. Helistas - oeldi sarnaselt minuga, et tulge kohale. No ja t2na siis kohtusime ning teda kutsuti enne "Estonian Passporti" ning akna juures oeldi: "Come back next Monday". Vaesel mehekesel on pilet ylehomseks. Kedagi ei huvita:) Ka prantsuse perekond j2i viisata,kel pilet homseks, ning veel mingid itaallased. P6him6tteliselt ei saanud viisasid mitte keegi nendest, kes olid seda taotlenud eelmisel n2dalal, aga ka mitte yle-eelmisel n2dalal taodelnud. Yhes6naga - mitte keegi ei oska oelda ega ette n2ha, millal ma viisa v6iks saada. Aga no proovime ylehomme j2lle.
Ilmselt tulebki hakata vaikselt otsima erinevaid v6imalusi ja lennufirmasid, millega Singapuri lennata, sest siit riigist pean lahkuma hiljemalt 30. jaanuaril ja Singapuris on aega uute plaanide tegemiseks. Kuid ma loodan v2ga ikkagi seda viisat saada. Kui ei saa, loob see mu plaanid, mida mul pole, korralikult segi.
T2na kysisin viisaametniku k2est ka konkreetselt, kas oleks v6imalik mul edaspidi infot viisa kohta telefoni teel saada, et m6ttetu on tulla ju terveks p2evaks saatkonda, kui seda viisat seal nagunii pole! Oeldi, et ikka saab infot. No mida iganes...t2na sai ju ka.

Aga vahepeal, pean tunnistama, olen elanud ysna tegevusetult. Eile polnud mul m6tet linna tulla, sest Hasantha ytles, et president on t2na Kandys esinemas ja k6nesid pidamas, liiklus on terves linnas kinni pandud. Tegelikult selgus 6htul, et president on linnas t2na, seega eks n2is, mis saab v6i kuidas koju saan. Ilmselt l2heb ummikutes ja blokeeritud teedel k6vasti aega.

Pean ytlema, et tegelikult on mul hea meel, et ma nii kauaks Sri Lankale j22n, sest siinses presidendivalimiste ettevalmistustes ja selles vaimus on mul tekkinud p2ris t6sine huvi, mis juhtuma hakkab. Kes presidendiks saab...?
Kohalike arvates on vahetus v2ga oluline. Nad r22givad, et praeguse presidendi Mahinda Rajapaksa teeneid kodus6ja l6ppemsega seoses on raske alahinnata, aga samas on tema ametnikkond nii l2bi ja l6hki korrumpeerunud, et selle all kannatab praegu riik k6ige rohkem. R22gitakse, et see, mismoodi ta oma s6brad ja sugulased erinevatesse ametitesse on nimetanud, on lihtsalt yle m6istuse. Lisaks veel riigi rahade kasutamine, k6ikv6imalikud riigisektori kulud jne. Kui Rajapaksa 2005. aastal presidendiks valiti, oli tal riigi ylesehitamisest v2ga konkreetne n2gemus. Tundub, et ta pole olnud oma eesm2rkides edukas, sest rahvas teda, tundub, ilmselgelt tagasi ei taha. Kui palju tema eesm2rkide teostamisest j2i kodus6ja taha, pole mul v6imalik hinnata. Mina r22gin siin sellest, millest r22givad mulle kohalikud inimesed, kellega suhtlen. Ja ma arvan, et praeguseks olen kysinud umbes 50 inimeselt, keda nad presidendiks valivad ning t2pse arvestuseta arvan, et Rajapaksa peakonkurendi kindral Sarath Fonseka poolt annaks h22le umbes 80% valijaist.
Probleeme on aga palju. Nimelt on v2hemalt Hasantha s6nul ausad valimised v2listatud. Rahvusvahelised vaatlejad isegi ei vaevuvat siia valimisi kontrollima tulema, sest teatakse, et see, mis siin toimuma hakkab, on t2ielik jama. Rajapaksa ametiaeg l6ppeb ametlikult tegelikult j2rgmisel aastal, aga presidendil on 6igus kuulutada v2lja uued valimised peale seda kui ta on 4 aastat ametis olnud. Seda v6imalust Rajapaksa ka kasutab lootuses purjetada "kodus6ja l6petaja" laineharjal. Pidavat olema ilmne, et kui ta veel poolteist aastat valimistega ootaks, kaotaks ta selle aja jooksul oma praegusedki toetajad.
Samas on vastaskandidaat Fosenka meeskond kutsunud tervet riiki absoluutselt igasuguse valimisv2givalla - h22lteostmiste, hirmutamiste v6i n6udmiste v6i reeglite rikkumiste korral lihtsalt tulema t2navale seisma. T2iesti rahulikult, lihtsalt oma kodudest v2lja t2navatele. Ringlevad e-kirjad. Selline yleskutse tundub v2ga v6imsana.
Yks huvitav asi on veel, millest Hasanthaga eile r22kisime, kuid millest ma l6puni aru ei saanud. Nimelt on presidendil v2ga suur v6im. Alates sellest, et tema nimetada on k6ikv6imalikud kohtunikud ja muud k6rged riigiametnikud ametisse, v6ib ta ka luua oma suva j2rgi juurde ministrikohti(kysisin, kas ka siis ministeeriume terve ametkonnaga ja sain kinnituse, et just nii see on(kuigi tundub natuke absurdne)) ning tihtipeale ostetakse opositsiooni liidrid 2ra sellega, et luuakse juurde ministeeriume ning pannakse aga opositsiooni-poisid pukki koalitsiooni. (Kuidas see reaalsuses v2lja n2eb, ma aru ei saa. Sest iga eelmise opositsiooni liidri asemele tekib ju uus ja need mehed, kes siis opositsionist mingit ministeeriumit juhtima l2hevad, peavad ju olema mingitkimoodi aatelised inimesed, aga nii see pidavat olema ja systeem selliselt tootama v6i olen ma millesti t2iesti valesti aru saanud). Igatahes on t2nasel p2eval Sri Lankal 119 ministrit oma ministeeriumidega. N2iteks on kolm riiklikku avalike suhete ministeeriumi: yks, mis vastutab valitsuse, teine, mis vastutab s6jav2e ning kolmas, mis vastutab mingite teiste erinevate riigiasutuste avalike suhete eest. Lisaks on olemas ministeerium, mis tegeleb asfaldiaukudega(ja just, aukudega, mitte teedeehitusega, sest selleks on eraldi ministeerum). K6lab nii kummaliselt, et ei suuda uskudagi. T2iesti absurdne. Aga taas - v6imalik, et ma olen mingitest asjadest valesti aru saanud, kuid olen nende ja mitmete muudegi jaburate asjade kohta korduvalt yle kysinud. Tundub nii olema.
Igatahes on mul suurep2rane v6imalus presidendivalimistele kohapeal kaasa elada, k2ia jaoskondade juures uudistamas(sisse vaevalt, et lubatakse), vaadata ringi, r22kida inimestega ning juba on kokku lepitud, et tol 6htul oleme koos Hasanta heade s6pradega, j2lgime televiisorist meie m6istes "Valimisstuudiot" ning ootame tulemusi.
Siinkohal ei saa mainimata j2tta, et Hasantha ytles eile, et sygaval hinges arvab ta ikkagi, et v6itjaks kuulutatakse Rajapaksa ning k6ik l2heb edasi nii nagu siiani on l2inud. Mina aga loodan ja ehk isegi kaldun arvama, et kindralile on toetus nii suur, et seda ei suudeta kinni v6ltsida. Aga eks seda ole n2ha t2pselt n2dala p2rast.

Igatahes homme l2hen koos Hasanta ja ta sugulastega mingile dzungliretkele. Nad pidavat minema ja kutsusd kaasa - loomulikult lahen. Ei lase mitu korda kysidagi.

Hommikusoogiks j6in paari saiakese k6rvale kookospiima otsa p2hki seest, p2ris hea maitsega on, v6rdleks meie kasemahlaga.

Tegin nende poest ka seestoolt yhe pildi, aga see ei n2ita kuigi palju...


Ning siis avastasin ka veel selle, et neil on maja taga hoovis kynka otsas oma pisike teeistandus ka olemas...


Vabandan igava postituse eest, aga 2kki oli seekordne postitus mitte teile lugemiseks, vaid mulle endale kirjutamiseks.

Ja juuksuris k2isin. Ja habeme ajasin maha. Kyll oli vaevaline l6ikus see viimane:)

Olge terved!

Tervitused Obinitsast!

Ahhoi!
Varsti v6ib hakata tunduma, et ma passin rohkem arvuti taga kui mujal ringi kain ja ringi vaatan. V6i et tegelikult istun kuskil Louna-Eesti pisikeses kulakeses voi Obinitsa lahedal paksu metsa sees, tomban aga netist pilte, kasutan PhotoShop'i(voi mis iganes selle programmi nimi on) ja muudkui pean blogi ja raiun tyhja. Tegelikult on t6epoolest t6si, et t2na ma v\eriti muud teinud polegi. Nimelt on l2inud l6viosa ajast selle peale, et olen pyydnud omale 2ra osta piletit Indiasse, aga see pole siiani 6nnestunud. Ja praegu ma enam ei yrita kah. Nimelt on lugu selline, et mingitesse olulisematesse asjadesse suhtumine ei erine mitte mingil moel igapaevasest ellusuhtumisest. Yhesonaga koigil on koigest t2iesti savi. Pohiline pohjus, miks mul piletit osta pole 6nnestunud, on ilmselt see, et lihtsalt internet katkeb pidevalt ara ning uleuldse on uhendus meeletult aeglane. Lisaks, mul on tunne, et Air India Expressi kodulehekylg on lihtsalt maas vahepeal, siis vahepeal t66tab. Siis vahepeal kiilub kinni kui pean valima valuutat, milles summat arvestatakse(see on kohustuslik valida), monikord kiilub kinni siis, kui ma oma isikuandmeid sisse toksin, aga on ka nii, et kui l6pus peaksid teoreetiliselt maksma hakkama, siis pead kinnitama oma kaardi tuubi, aga lihtsalt valik on tyhi. Yhes6naga ma olen tana ennast vaga mitu korda mustaks vihastanud, et ei taha m6eldagi. See siin nyyd on mul t2na 6. koht, kus piletiostu proovida - see endiselt ei 6nnestu. Samas...mul pole v2ga kiiret ka - siin v6in rahulikult olla kuni kuu l6puni, India viisa kehtib kuni 20. aprillini - v6tan rahulikult.
Samas ma arvan, et selliseks see internet siin ka jaab. See ei saa mitte kunagi parem, kiirem, kindlam voi kuidas iganes parem, sest kedagi ei huvita. H2daga saab korra kvartalis meilid 2ra vaadataud, mida veel vaja!?
T6si on kull see, et igasuguseid internetikohvikuid ja avalikke putkasid on taiesti piisavalt. Mul pole veel kordagi juhtunud sellist asja, et kui vaja, siis lihtsalt pole netti kuskilt v6tta. Iseasi loomulikult jalle, kas seal internetipunktis arvuti sees ka internetti t6epoolest on. Olen paaril korral ilusasti viisakalt poistele oelnud, et sorri, aga paraku on nett nii aeglane, et kui ma kirjutan kasitsi kirja, panen umbrikusse, liimin margi peale ja selle posti panen, siis see jouab sihtkohta taiesti kindlasti kiiremini kui sealse interneti kaudu. Ilmselt on nii, et kui kirjutad internetis kirja, siis see prinditakse mingis keskuses v2lja ja saadetakse hobusega sihtkoha poole teele. Kui kohal, trykitakse arvutisse ja pannakse internetis adressaadile postkasti.
Kuigi ma ehk isegi tahaksin, ei pea ma siiski saarele jaama kui pilet j22bki neti kaudu ostmata. K2isin t2na ka uhes reisibyroos kysimas, et palju nende kaudu see pilet maksaks. Byroo kaudu on 8600.-, kui netist saaks, siis oleks hind 5400.- Vahe ei ole tappev, aga miks ma pean rohkem maksma kui (vahemalt teoreetiliselt) mone klikiga saaksin pileti tunduvalt odavamalt.
Aga nii palju siis sellest piletist. Pealegi - enne tuleb India viisa saada, sest muidu pole mul selle piletiga nagunii midagi teha. Olen juba valmis m6elnud, et kui mingi valemiga peaks juhtuma, et ma viisat ei saa(mis on vaga v2he toenaoline), v6tan abiks varuplaani ja lendan Singapuri, kust lahen Kuala Lumpurisse Malaisias ning lendan ikkagi Bangladeshi ja Nepaali. Aga see pole praegu teema.

Eile l2ksin 6htul ilusasti oma Kiribathkumbura koju. Laksin siis dussi alla. Mingil hetkel vaatan - mingi 2mblik. Oli teine nii suur, et mina arvasin, et keegi on mingit nalja teinud ja selle sinna ules aarele lihtsalt riputanud. Teate ju kyll, meil on ka igasugu jubinaid ja vidinaid selliseid, kyll kummist, kull plastikust lastele m2nguasjad jne. Seebitasin ennast ilusasti sisse ja puha. Vaatasin seda tegelast seal ja m6tlesin veel oma m6ttekesi, et no milleks sellist jama toodetakse, et see on ju, pagan v6taks, t2ielik raiskamine, no t2iesti m6ttetu kraam. Samas tekkis tunne, et...pagan...enne ma seda seal nagu ei n2inud. No m6tlesin siis, et puhun ta peale seal yleval. upitasin natuke lahemale ja puhusin. Oh sa vana nuga, kurat! Tegelane oli t2iesti elus ja pani valkkiirelt yle dussiruumi serva jooksu. Mina ehmatasin nii kangesti, et pidin seebise libeda kiviporanda peale selili k2ima. Laksin siis luurele, et kuhu ta jooksis, et no kontrolliks olukorda...ise hoidsin k2si nagu mingi v6itluskunsti-mees kaitseks ees, no et 2kki hyppab mulle kylge voi midagi, et siis saan kohe talle tuska ja meeleh2rmi valmistada. Tegelane oli rahulikult nurgas ukse k6rval. Ma ei hakanud teda h2irima ka. L2ksin tagasi, loputasin kiirelt ennast 2ra, kuivatasin ja l2ksin kaamera j2rele...eks vaadake ja hinnake ise, kas v6iks ehmuda kui selline tegelane dussi alla kaasa tuleb...




T2na tegin yhe pildi ka Hasantha poest, aga ainult v2ljast, tegelikult on see suur ja ruumikas. Seda on terve kompleks seal. Koik abiruumid jne. Eks ma ehk teen nendest ka millalgi paar pilti.


Peale seda kui olin hommikul labi kainud tulutult neli internetikohvikut-punkti, pidin kiirustama tagasi koju. Olime Hasanthaga kokku leppinud, et ta n2itab mulle surnuaeda. Nimelt on mind hakanud erinevad kalmistud huvitama. Esiteks need ise on sellised...natuke mystilised kohad. Neil on justkui oma hing sees. Kalmistule on ju maetud igasuguseid erinevaid inimesi, kellel k6igil on olnud oma lood. Tohutu ajalugu. Kalmistul valitseb eriline vaikus ja rahu. See on paik on pyha. Puhkepaik. Hasantha naitas mulle kena koha peal asuvat s6javaelaste kalmistut.

Tegin paar pilti ka...esimesel on Hasantha, kes on minu arvates...noo...selline...teistmoodi autojuht. Nimelt s6idab ta umbes nii, et vahetab kaiku iga 10 sekundi tagant. P2riselt ka. Vahet pole, kas on sirge tee, mis haalt teeb mootor, kui korged on poorded voi yhes6naga teda ei huvita absoluutselt - kuna tema tahab k2iku vahetada, siis tema ka vahetab. M6nikord ylespoole, a m6nikord allapoole. Tal pole vahet.


Ja teine pilt siis s6jav2ekalmistust...


Aga kui ma oma neljas kohas olin internetiga 6nne proovinud ja eba6nnestunud, siis hakkasin minema tagasi koju, eks ju. Ja siis n2gin v2ga vahvat pilti t2naval. Nimelt olid ahvid h6ivanud paari maja katused. Passisid yleval, ajasid yksteist taga ja olid nii nagu ahvid ikka olema peavad. Ja siis...yks tegelane tuli hasti r22sta 22rele ja lihtsalt...kuidas ma ytlen...no ei urineerinud...vaid lihtsalt robustselt kuses alla inimestele kaela. Uskumatu pilt!:) Need inimesed, kes eemal olid, naersid k6va h22lega. Need, kes lahedal nn ohupiirkonnas viibisid, raputasid lihtsalt n6utu olemisega paid ja p2rast muigasid. Keegi kingaga voi laimiga ahvi pihta ei visanud. Tegin neist kohe mitu pilti, jagan hea meelega neid teiega:)






T2navapilt on endiselt muutumatu. Kui peat2navalt k6rvale keerata, on tanavad vaiksemad ja kitsamad, aga vilgas 2ritsemine ja kauplemine k2ib t2ie hooga edasi.
Tundub, et poode on isegi rohkem ja inimesi ka rohkem, kuid voib-olla on see tingitud kitsast ruumist. Igatahes on see minu meelest ikkagi kummaline, et poode on mustmiljon, aga alati on igas neis inimesi. Koikjale jagub ostjaid ja uudistajaid, ja mida ma ka olen t2heldanud, et vaga palju on mingeid v2rvipoode. Ma ei saa aru, mida nad v2rvivad nii palju voi kuhu see v2rv neil kulub, aga igatahes on neid poode mystiliselt palju...




Niimoodi mul see elu siin siis l2heb. Praegu sajab p2ris tugevat vihma. Oosel sadas ka. Raske oli isegi uinuda, sest peksis kovasti vastu plekk-katust. Igatahes jagan ma endiselt tuba tegelasega, kelle nime ma pole suutnud 2ra 6ppida. Aga ta igatahes on p2ris tubli ja pingutab k6vasti, et vene keelt 6ppida. Nii siis ongi, et igal 6htul kui ma koju l2hen, v6tab ta k2tte paberi ja pastaka ja kysib minu k2est igasuguseid v2ljendeid ja s6nu. Ja seal juveelipoes, kus ta tootab, ta ka t6epoolest venelastega vene keeles r22gib. H22ldus on naljakas kyll, aga asi iseenesest p2ris muljetavaldav. Panen siia temast pildi ka. Eile 6htul tegin...


Ja panen yles ka m6ned pildid, mis kyll juba n2dal tagasi tehtud - siis, kui Dondras olin. Ehk siis Sri Lanka t2ielikus lounatipus. Seal oli see hasti, hasti ilus park ja kuulus Dondra majakas, mis ehitati 1880ndatel. M2letatavasti oli sellega see naljakas lugu, et kivi ehituseks toodi kohale Sotimaalt ja puit siseviimistluseks Birmast. Aga ilus oli seal t6epoolest...









Ja l6petuseks panen pildi endast. Nimelt ma lubasin, et reisi jooksul ma habet ei aja ja juuksurisse ei lahe. Samas on see, et habe kangesti, kangesti sygeles mitu p2eva. M6tlesin, et pole midagi teha, tuleb maha ajada, aga nyyd enam ei sygele ja 2kki isegi saab olla sellega. Ja muidugi s6nal "habe" on ikka mingi muu t2hendus. Minu alan2ol on tegemist rohkem nagu m6istega "kassihaigus"...selline ebayhtlane ja imelik. Samas juustega on nii, et siin kuumas mingit pikka l6nga kasvatada ei ole v2ga m6ttekas. Endal on kergem ja parem olla kui v2hem juukseid peas. Ja neid peab ju pesema ka:) Et yhes6naga m6istlik oleks need p2ris maha ajada, sest ilmselt selleks ajaks kui tagasi koju j6uan, on need pikaks tagasi kasvanud. Ei tea yhes6naga. Eks n2is, vahet pole. Aga pilt on tehtud sealsamas v2ikesel s6jav2ekalmistul...


Postitus sai j2lle parajalt pikk. Aga kyllap on nii, et kui on v6imalust kirjutada, siis tuleb seda kasutada, sest ma vaimusilmas n2en p2ris palju ka seda aega, mil ma olen t2itsa vakka ega kirjuta n2iteks n2dala-paar mitte ridagi. N2iteks Nepaalis...

Aga selleks korraks taas k6ik!
Olge terved, pange soojalt riidesse!