Vahva oli see, et just kohe peale viimase postituse kirjutamist kohtusin kahe eestlasega. Hambatempli ees Queen's hotelli peaukse juures r22sta all jutustasime ja muljetasime oma poolteist tundi. Siinkohal tervitused teile, Merike ja Sirli! Vihma sadas paris k6vasti tol 6htul. Kuna viimane buss v2ljus koju 21:30, minul aga jutustada nii m6nus oli, siis j2in loomulikult bussist maha. Kohaliku tyybi abiga, kes oli ilmselgelt korralikult pilves, kauplesin kojus6idu tuk-tukiga. L2ks maksma 500.-. Kuna oli pime, sadas ja oli hilja, oleksin tegelikult ykskoik, palju maksnud, et koju saada.
Jargmisel hommikul aga otsustasin, et v6iks edasi liikuda ja minna Dambullasse ja sealt edasi Sigiriyasse. Algne plaan oli, et vaatan ringi ka Dambullas, aga see linnake osutus vaga pisikeseks, tolmuseks ja r2paseks, mis tahendas, kus polnud mitte midagi vaadata. Seega peale vaga luhikest jalutuskaiku otsisin ules bussi, mis Sigiriyasse laheb. Leidsin kenasti. Kohtusin bussijaamas kahe itaallase, Lillo ja Juliaga. Lillo oli umbes 30-35 aastat vana meesterahvas ning Julia tapselt 55 aastat vana. Nad olid nagu pruutpaar v6i nii. Lillo ei raakinud eriti inglise keelt, kyll aga raakis Julia. Julia oli yldse omaette vaatamisv22rsus. Tema enesekindlus, temperament, samas hasti positiivne ellusuhtumine. Sinna juurde kehakeel, erinevad grimassid ja n2oilmed...Noo...kokkuv6ttes - ta oli h2sti p6nev. Ja trehvas nii, et bussis istusime k6rvuti, koos saime kylalistemajja toad ning koos k2isime ka Sigiriya kalju otsas. Isand Lillo oli muidugi ka. Panen nendest siia pildi, mis ongi seal yleval tehtud. Buss, mis meid kohale viis, peatus sisuliselt kohe kalju lahedal, umbes 500m kaugusel sellest. Ja bussi vastas oli kohe arimees, kes oomaja pakkus. Alguses oli jutt, et nemad saavad kahekesi omale toa, mille eest tuleb maksta 900.- ja mina toa, mille eest ma pidin maksma 700.-. Sellised hinnad loomulikult peale iseenesestm6istetavat rahulikku kauplemist. Laksime siis kylalistemajja, mis asus nii, et bussipeatusest tuli 3-400 meetrit tagasi k6ndida. Yhesonaga koik asus vaga lahestikku ja oli vaga soodne. Kulalistemaja oli vaikne ja rahulik. Umbrus hasti roheline ja kena. Maja seest lihtne, kuid puhas. Umberringi laulsid linnud igasuguseid erinevaid senikuulmatuid laule ning oli vaga tore. Hoovi peal jalutas ka uks sisalikuline ringi...Lopuks aga kujunes nii, et Lillo ja Julia said toa kahe peale 700 raha eest ja mina jagasin tuba yhe Korealasega ning maksin 275 raha. Soodne.
Peale kerget dussi ja paaritunnist puhkust v6tsimegi ette minna Sigiriya kalju otsa. Arvasime, et sydap2eval oleks sinna ronida liiga raske. Trepiastmeid on pisut ule 1200 ning lisaks koiksugu muid kaldteid.
Sigiriya on Sri Lanka ilmselt k6ige suurem turismimagnet voi v2hemalt see kivi voi kalju illustreerib vaga tihti igasuguseid jutte ja tekste, mis Sri Lankast raagivad. Sri Lanka symbol, voiks oelda. Teadlased-ajaloolased pole t2naseni p2ris kindlad ja vaidlevad, mis selle kalju otsas ikkagi oli. Levinud arvamus on, et oli kuninga loss, aga on ka arvamusi, et v6is olla klooster. Igatahes troon on seal uleval kull tanaseni sailinud. Mina olen seal uleval istunud ja alla vaadanud. Seega kuningaloss tundub igati loogiline ja t6enaoline kyll. Mystiline on aga see, kuidas koik ehituseks vajalik ules saadi. Kui moelda selle ehituse mastaapsuse peale...seal on meeletult palju savitelliseid kasutatud, aga ka igasugu muid kiviplaate. Tohutud myyrid, trepid ja k2igud. Kuidas koik see ules saadi, mismoodi, see on aga moistatus. St selge see, et materjal toodi yles elevantide abil, aga ikkagi, kuidas.
Joudsime ules rahulikus tempos ehk veeranditeise tunniga. Ja olime nii kaua, et lopuks otsustasime ka paikeseloojangu ara oodata. Hasti voimas. Erakordne. Julia v6rdlse seda Matchu Picchuga. Mina pole seal k2inud - j22gu j2rgmiseks korraks. Seal yleval oli tunne nagu k2iks seal praegugi t2pselt see elu, mis kunagi. Kohal on hing sees.
Ilus, kas pole?
Paar pilti oli ka ahvidest. Ja nagu Ilus ka mainis, on t6epoolest v2ga tosi see, et ahvidega peab olema ettevaatlik. Mul oli kaks seika nendega. Esimene asi juhtus nii, et olin juba t2iesti ules joudnud kui kuulsin naisterahva kiljatust. See oli viimaste trepiastmete laheduses ning laksin kiiruga vaatama, mis juhtus. Selgus, et jaapanlanna oli ehmatusest kiljatanud sel hetkel, mil p2rdik talt kaest vaikese kilekoti rabas. Kilekotis ei olnud kull midagi vaartuslikku - vist mingi markmik ja mingid rohud. P2rdik aga oli igatahes juba kadunud. Kuna proua endaga oli koik korras, laksin oma tegemisi edasi tegema. Aga astusin vaid moned sammud, kui nagin, et umbes paari meetri k6rgusel k6rval puuoksal k66lub seesama roovel-ahv, kes yritas seda kilekotti lahti saada. Tegin kohe m6ned kiired ja jarsud liigutused, et ahvi ehmatada ja kraam tema kaest katte saada. Ahv muidugi jooksis p6genema, kuid varastatud varandus kukkus tal ehmatusest v6i hirmust s6rmede vahelt. See kukkus alla umbes pooleteisemeetrisse auku. Hyppasin kohe sinna auku ja v6tsin selle koti enda k2tte. Kui august v2lja ronima hakkasin, tuli ahv tagasi minu juurde, ikka p2ris lahedale, urises ja vehkis. Ahv oli kaunis sihikindla olemisega, et peab mult selle asja tagasi saama. Mul tekkis hetkeks kohe hirm, et tuleb kallale, aga k6rvaloleva pisikese grupi giid roogatas ahvi poole ja imiteeris maast kivi v6tmist ja ahvi pihta viskamist. Siis jooksis p2rdik ylikiiresti minema. Jaapanlanna sai oma koti igatahes tagasi.
Teine naljakas olukord tekkis siis, kui ma maha istusin ja oma koti seljast v6tsin. T6mbasin koti luku lahti ning otsisin sealt v2lja pisikese paki kypsiseid. Hakkasin pakki lahti krobistama ja... j2rsku vaatasin k6rvale, et kolm ahvi olid k6rvaloleva aia otsa tulnud. Ma m6tlesin, et ei viitsi maadlema ka hakata ja panin kupsisepaki kenasti seljakotti tagasi ja laksin edasi. Yhesonaga see, et mina ahve ei nainud, ei tahenda seda, et nemad mind ei nainud. Nad jalgivad pidevalt koiki ja koike ning ilmuvad vaga ootamatult kuskilt valja kui on voimalik midagi varastada voi minema viia. Ja toepoolest on oht paris tosine, sest tavaliselt on ikka nii, et omanik oma ahvi k2tte sattunud asju enam ei n2e. Seega ei tule k6ne allagi, et naiteks istud laua taga ja v6tad mobiiltelefoni taskust v2lja ja paned laua peale. Seda tuleb kogu aeg meeles pidada. Ka meie kulalistemaja perenaine kaskis uksed-aknad tubadel kinni hoida, sest vastasel juhul "monkey come and make you big trouble". Hoidsime kinni.
Sigiriyal kaidud, soime ohtust ning jutustasime kylalistemaja selle6htuste asunikega pea sydaooni valja. Igatahes pererahvas laks magama ja kaskis meil parast uksed enda jarel lukustada. Asunikeks olid tol ohtul peale kahe ittallase veel yks juut Dani Iisraelist ning seesama tegelane Junhe, kellega ma tuba jagasin, korealane.
Vestlused olid 22rmiselt p6nevad ja intrigeerivad. Vahetasime motteid alates kliimasoojenemisest l6petades sellega, kas ja kui eetiline on elevandi seljas ratsutamine l6bu p2rast. Vestlused j6udsid valja ikka eriti sygavale filosoofiasse. Naiteks: mis on see r66m, mida inimene tunneb kui elevandi seljas istub ning kas see r66m(minu meelest lihtne omakasupyydlikkus ja egoism) on 6igustatud. Aga see selleks. Igatahes tol 6htul tundsin, et ilmselgelt on olnud tegemist k6ige parema p2evaga kogu mu senise reisi jooksul.
Seda aga kohe kindlasti ei saa oelda eile p2eva kohta. Eilne paev algas bussidega reisimisega. Koigepealt buss Sigiriyast Dambullasse, siis Dambullast Anuradhapurasse, siis edasi sealt Vavuniyasse ning siis siit pidin saama bussiga edasi Jaffnasse. Aga jama selles, et eile pidasid tamiilid uusaastapidu, mis tahendab, et see on riiklik pyha ning kui uks lind on tamili rahvusest, siis ta sel p2eval pesast valja ei lenda. Uhesonaga mida pohjapoole ma laksin, seda vaiksemaks ja rahulikumaks koik jai ning viimane buss siit linnast oli loomulikult minu siiajoudmise ajaks juba lainud. Pidin siis minema "private busiga". Mis teha, elu on raske. Maksin 600.- ja algas s6it Dambulla poole. Siit Dambullasse on 144km. S6itsime ehk 20 km kui tuli suur ja t6sine kontrollpunkt. Koik pidid bussist valja minema, naitama dokumente, kotid ja buss otsiti labi jne. Ja kui mina bussist valja ronisin ja passi naitasin, siis selgus, et tegelikult ei tahagi keegi mu passi naha. Seda sellel lihtsal pohjusel, et mul ei ole uldse lubatud seda ala ikkagi kulastada. Mundris mehed inglise keelt ei r22kinud, kyll aga oli seal mingi tsiviilriietes kodanik, kes vaga viisakalt mulle seletas ja vabandas, et nyyd on jama kyll, aga sinna mind ei lasta. Lubati kenasti transport tagasi organiseerida ning vabandati veelkord. Nii palju siis sellest, et "koik piirid on lahti, mine kindlasti Jaffnasse!" Pandi mind istuma koos automaatidega meestega mingi katuse alla. Pidin oma transporti ootama. Ei pidanudki kaua ootama, m6ne minut parast oeldi, et auto on kohal. Oli ka. Ilmselt muidugi ei organiseeritud mulle mingit eraldi transporti, vaid v6imud lihtsalt k2skisid mingil suvalisel tegelasel, kes pohjapoolt tuli, mind peale v6tta ning tagasi Vavuniyasse tuua. Roolis istus viisakas h2rra, Fernando, kes siis mu lugu uuris. Krimpsutas nina, noogutas paljut2hendavalt ning lubas peale istuda. Kusis kohustuslikud "Your country?" ja "Married" ning tagasisoit algas. Tee polnud pikk, aga ometi j6udsime p2ris palju asju arutada. Ja peale seda kui ta uuris, kas mul on oosel kuskil olla, kutsus enda juurde. Ytles, et voodit kyll pole, aga katuse alla ikka saab ja p6randal on ruumi ka. Mul muidugi suva, olin n6us. Ytles, et kui ma alkoholi tarbin, siis on parem kui poest labi laheme - tuleb parem uni. Laksimegi poest labi. Uni tuligi parem:)
Tingimused tema juures olid loomulikult 22retult minimaalsed. Seal polnud, vaat, et tooligi, millel niisama istuda. Aga no mis mul toolist, p6rand oli ju olemas.
Leppisime kokku, et hommikul laheme kell 7 mingisugusesse byroosse, et mu minek siiski 2ra ei jaaks. Aratus oligi kenasti pool seitse, kaisime mingis s6jav2osas, kust oeldi, et nemad ei saa aidata, et mingu ma kell 8 uhte teise asutusse, sealt peaks saama. Ootasime kella 8ni. Laksime. Sealt oeldi, et kell 9 tuleb boss, et temaga peab r22kima. Kuna h2rra Fernando pidi toole minema, vahetasime telefoninumbrid ning ma jain sinna istuma ja bossi ootama. Istusin siis seal keset hoovi tooli peal. Pyssiga mees oli ka. Ja 5 koera ka.
Igatahes...kell 9:30 viskas mul siibrisse see solgutamine ja passimine ja otsustasin, et proovin uuesti. Istun lihtsalt bussi ja proovin uuesti kohale s6ita. Laksin bussijaama. Oligi buss ees. T2ielikult puupysti rahvast t2is. Reisisaatja(see, kes kisendab ja uksel k66ludes karjub, kuhu buss laheb ning pileteid myyb) oleks mulle kyll istekoha teinud bussi, aga m6tlesin, et nii ma ei taha, et minu p2rast keegi pysti kupatatakse. Tavaliselt s6idan bussiga nii, et valin mingi tagumise bussi, kus on vabu kohti ning istun siis rahulikult maha.(Bussid seisavad algpeatuses rivis uksteise j2rel. Kellel on kiire, peab seisma, aga saab kiiremini. Kellel aega, v6ib valida tagapool oleva tyhjema bussi ning saab istuda). M6tlesin, et lahen uurin, et kas praegu ka see "Private bus" s6idab, et eile sain oma raha tagasi kui bussist v2lja aeti, et maksaks uuesti ja s6idaks uuesti. Aga vot...buss oli kyll, ja juht ka. Ja juht siis kysis mu kaest, et kas mul kaitseministeeriumist luba on, et ma Jaffnasse s6ita saan. Siis sain aru, et ega mul ei ole m6tet sinna ikkagi siis nii v2ga trygida. Kui ei lubata, siis ei lubata ja mis seal ikka, l6in k2ega.
M6tlesin siis, et s6idaks aga ikkagi kuhugi. Vaatasin kaarti, lugesin Lonely Planetit(korealane Juhne rebis pohja-Sri Lanka osa oma raamatust v2lja, sest ta ei plaani siin ringi vaadata) ning otsustasin, et no paremat kohta kui Mannar pole olemaski. Otsisin bussi yles. L2ksin tagumisse, et saada istuma. Aega v2ljumiseni 40min. Istusin 20 ara. Siis m2tlesin, et kain korra 2ra, tulen kohe tagasi. Rahvast bussis palju polnud. V6tsin koti selga ja laksin. Tulin 5 minuti p2rast kohale ja - k6ik kohad olid tais. J2in siis seal vahekaigus k6igi ees t2iesti masendunult seisma ja lasin kysivate silmadega k6ikidest inimestest yle: no kuidas v6i kust kuradist te k6ik siia tekkisite!? Mitte yhegi inimese n2os ei liikunud mitte ykski n2rv ega silm ega juuksekarv. Ja siis pressis minu selja tagant must mooda mingi suure roostes 2mbriga maisimyyja ning tagantpoolt tuli pisikese sylelapsega kerjus. M6tlesin, et k6ik on ikka nii tuksis ja pekkis kui yldse olla saab... Ja otsisin yles koha, kus saaks netti, eemale reaalsusest. Siin ma nyyd olen.
Yldiselt on t6epoolest nii, et pohi ja louna erinevad yksteisest TOHUTULT! Nyyd ma saan aru, miks Hasantha mul kindlasti soovitas Jaffnat kylastada. Selleks, et aru saada, mis siin saarel 30 aastat toimunud on, millised on m6jud ja tagaj2rjed, tuleb siia kohale tulla, juttudest, mis r22gitakse, ei piisa. K6ik on nii hall ja tolmune ja masendav. Inimesedki tunduvad syngemad ja m6tlikumad. Tanavate-teede olukord on katastroofiline! Tavaline buss soidab Vavuniyast Jaffnasse umbes 4h - vahemaa: 144km! T6si, vahepeal on taas kontrollpunktid, mis aega v6tavad. Kui ma eile uurisin kohaliku k2est, kas kodus6ja ajal oli Vavuniya samuti kinnine linn, vastas too jaatavalt. Ise kyll arvan, et see pole loogiline, sest miks siis kontrollpunkt, mis labi aegade on olnud seal, kus on, on nyyd tahapoole lykatud - ma ei usu. Igatahes mulle tundub, et ei peagi minema Jaffnasse, et tajuda, mis on toimunud. Kogu selle sojaperioodi jooksul pole pandud mitte uhtegi meetrit asfalti, pole renoveeritud/remonditud yhtegi kooli ega haiglat, pole ostetud yhtegi uut bussi r22kimata siis veel kalameeste v6i riisikasvatajate toetamisest. Muuseas - riis on siin kallim kui Eestis. Samamoodi kartul, mille kilo maksab n2iteks Kandys meie rahas 23.-. See kole vaesus tuleneb otseselt s6jast. 30 aastat on iga viimne kui sent ja ruupia l2inud s6jarelvade ja -masinate, s6jameeste riiete, toidu ning koolituse peale. See, mis siin toimub, on 22retult nukker. Need 30 aastat ei ole mitte ainult sandistanud paljusid mehi, vaid on terve siinse elukeskkonna teinud silmaga n2htavalt invaliidiks. Looja, v6ta 6nne anda...
Enne siiatulekut oli tuju p2ris halb. Nyyd on palju parem. Muuseas. Vahepeal toimus siis see kange p2ikesevarjutus. See polnud mitte midagi erilist, sest tegelikult ei lainud isegi mitte h2maramaks. Ehk siiski, aga v2ga pisut. Kyll oli tunda, et see oli palju jahedam. Yritasin pilti ka teha labi paikeseprillide klaasi, aga...t2iesti m6ttetu.
Aga l6petuseks veel m6ned pildid...
T2itsa tavaline linna pilt
Vavuniya bussijaam
Selliselt kaitstud ja turvatud ala. Selliseid okastraattarasid jookseb kilomeetreid, kilomeetreid...
Viimane asutus, kust mulle Jaffna p22set lubati, aga kus mul villand sai
Anuradhapura bussijaamas ootas reisijaid selline buss. Kui pilti hakkasin tegema hakkas juht sees n2itlema, kuidas ta nagu tee peal s6idaks. Keeras rooli ja nii...
Bussijaama infokeskus
Tundub, et kanep justkui polekski illegaalne. Ka t2naval k6ndides v6ib m6nikord tunda, kuidas keegi kuskil suitsetab
Automaadiga banaanivalvurLahen s66ma ja siis m6tlen, mis edasi saab. Ilmselt tuleb tagasi Louna poole minna, sest siin pole midagi teha. Ja esmasp2eval pean nagunii Kandys olema ja viisale j2rele minema. Kui mulle antakse, loomulikult:)
Peatse kohtumiseni!
Nii palju uut ja huvitavat minu jaoks. Eriti see värviline buss, mis eriti kummaline tundus. See sisaliku taoline tundus küll kuri.
ReplyDeleteTervitused,
Mirjam