Raporteerin Nuwara Eliyast...

Tere ohtust!

Praegusel hetkel olen rannikult liikunud ulespoole nn Hill Country'sse. Olen praegu Nuwara Eliya ning ilmselt homme ohtul voi ulehomme hommikul jouan Kandysse. Tanane paev mooduski peaasjalikult bussides istudes. Hommikul hakkasin Hambantotast tulema, soitsin kuni Wellawayani. Seal soin l6unase hommikusoogi ning istusin kohe uue bussi peale, mis viis edasi Welimadasse. Seal oli aega vaid 5 minutit, et umber istuda ning soita siia, kus ma nuud olen. Tee Wellawayani oli taiesti tavaline ilma mingite tousudeta, usna sirge ka. Aga peale Wellawayat laks tee t2iesti uskumatuks. Tohutult kaanulised kitsad teed, teeistandused, sygavad kuristikud. Ja ahvid istusid ka tee aares mitmelpool:) Peale Weliwadat laks tee vaga, vaga halvaks ja auguliseks. Raputas meeletult ning lisaks oli veel ka aarmiselt tihe udu. Selline, et ette oli naha vaevalt paar-kolmkummend meetrit. Ja muidugi laks ka vaga jahedaks, aga bussi uksed ja aknad olid loomulikult kogu aeg parani lahti. Ma ise motlesin, et kui meie voime oelda, et meil kaivad bussidel uksed lahti, siis seal voib oelda, et monikord kaivad need kinni. Kulmetasin oma poolteist tundi paris kovasti, poleks osanud oodata, et nii kulmaks laheb. Siis veel ka seda, et magiteedel on liikumine toeliselt aeglane. Viimased 25km labisime umbes tunni ja neljakumne minutiga.

Liiklusest: seda on lihtne iseloomustada - see on oudne! Kui moned mu sobrad arvavad, et minuga on kole soita, siis siin ilmselt soovitaks teil ainult mooda metsi matkata, sest see, mis teedel-tanavatel toimub, ei ole lihtsalt normaalne. Mulle tundub, et koige kiiremini liiguvadki bussid, sest need lasevad lihtsalt kogu aeg signaali ja raiuvad omale julmalt teed. Nad soidavad mooda igas pimedas kurvis veoautodest ning monikord lopetab juht moodasoidu reastumisega tagasi oma ritta tapselt sel hetkel kui veoauto esiosa on jaanud bussijuhi selja taha. Uhesonaga...kurat kull, see on ohtlik...ja siis see veoauto juht hoiab nii kaua signaalinuppu all kui buss on kadunud eest jargmise kurvi taha. Bussid on logud. Need on vanad ja ma ei usu eluilmaski, et tehniliselt heas korras. Ning needsamad bussid arendavad kiirust(silma jargi hinnates) umbes 90km/h ja allamage ilmselt natuke rohkemgi. Ma ei taha oelda, et ma kangesti kardan(kuigi ilmselgelt muidugi ma kardan), aga mu m6te on selles, et see, mis liikluses toimub, on lihtsalt nii ebamoistlik ja ebatervislik. Tana sai uks bussijuht ka paris korralikult bussi pidureid kontrollida. Nimelt oli kurvitaga kaks bussi kohakuti peatustes seismas. Kutt soitis aga jarsku pimedassse kurvi jalle 90-ga. Teine ebameeldiv situatsioon oli siis, kui kurvi taga olid kaks veoautot kokku porganud ja tee peaaegu kinni oli. Taas pime kurv, aga buss pidi ikka minema kurvi taiskiirusel. Sellistel hetkedel tuleb tunne, et huppa pusti ja pane lihtsalt juhile vastu kaali. Iilmselge reisijate eludega riskimine. Ja bussid on seest ka sellised, et kui litakas peakski ara kaima, siis on koik kabelis! Aga see selleks. Reageerisin natuke ehk ule:) Samas tana istusin uhe otsa kohaliku bioloogiaopetaja korval. Ma siis kusisin tema kaest, et miks, kurat, see liiklus selline peab olema ning kui palju neil avariisid siin on. Opetaja ei osanud oelda, miks nii on, kuid utles, et onnetusi pole palju. No ehk pole siis...loodame.
Tana hommikul panin oma fotoaparaadi koti suure seljakoti kulge. No lihtsalt selleks, et taskus ta kogu aeg haudub ja sealt on teda ebamugav valja ongitseda jne. Motlesin, et kui kott on seljas, siis on fotokas kohe kaeparast votta. No muidugi fotokat ennast polnud plaaniski seal hoida siis ,kui ise kotist eemal olen. Nii siis oligi tana, et uhel reisil kui koti ara andsin ette bussijuhi juurde(bussis on vahe ruumi, kui oma koti enda korvale istme peale panen, saan pahandada, et votan uhe koha ara, kui vahekaiku seisma panen, saan pahandada, et kolm kohta ara votan). Parast kui ma koti tagasi sain, oli keegi selle fotoka koti sealt ara varastanud... Esimene selline asi selle nadala jooksul, mis ma siin olen olnud.
Uldiselt peab utlema, et olen varaste suhtes ennast usna turvaliselt tundnud. Loomulikult ei lehvita ma sularahaga ega paista rikkusega silma ka mingit muudmoodi, ehk ka see ei tee mind mingitele pattidele liialt atraktiivseks. Igatahes ei ole olnud kuigi palju neid hetki, kus oma vara pean eriti suure hoolega valvama. Moned korrad turgudel ja rahvarohketel tanavatel olen olnud korgendatud tahelepanuga, aga uldiselt ei tunne kuigi suurt ohtu. Aga angu see fotoka koti kadumine naitab - peab ikkagi arvestama, et varaste voimalus on olemas.

Paar sopra on kangesti tahtnud, et raagin, mis lood siin naistega on. Kirjutan siis siia, et koik lugeda saaksid;)
Naised on...noh...ilusad, nagu ikka, teate ju kull. Olen kuulnud utlemist, et pole olemas koledaid tudrukuid, kuid on olemas hoolitsemata tudrukuid. Tegelikult on nii, et naised on siin vaga kenad, vaga satitud ja hoolitsetud. Kleidid, mis igapaevaselt seljas, on tihtipeale vorreldavad meie moistes ballikleitidega. Alati on koik toon-toonis, koik on labimoeldud. Kui naisi voi mehi vorrelda, siis on kindel see, et naised naevad endaga palju rohkem vaeva. Alustades kas voi naeratusest - hambad on sirged ja valged, juuksed puhtad, monikord patsis, harvemini lahti. Juuksed on neil alati pikad, ma pole uhtegi poisipeaga naist nainud. Mehed on lihtsad. Nendel on ikka sargid tihti plekkidega ning habemed ajamata, hambad pruunid ja koverad, monikord moned puudu ka, siis hambad nagu rehal piid. Kui ka on sargi sees auk, siis sellest pole mitte midagi hullu - augu korvalt on ju nagunii terve.
Uldiselt sellist asja ei ole, et lahed ohtul valja, saad linna peal voi mujal mone tudrukuga tuttavaks ning parast tood ta omale koju. Valitseb vaga tugev konservatiivsus. Uhe mehega, kellega Galle'is kohtusin, ma sellest ka raakisin. Ta utles, et uldiselt naistel enne abielu mingeid seksuaalsuhteid pole. Muidugi on erandeid ja on igasuguseid naisi, aga see on siiski tavaliselt nii. Pidavat olema hea tava, et enne abielu kihlutakse. Pidi olema ilus komme, millest enamjaolt kinni peetakse. Aga ta lisas kohe juurde, et kihlumise ajal ei tohi siiski ikkagi veel "midagi" teha:) Et ikka ainult abielludes tohib. Kusisin, kaua siis see kihlus kestma peab, ta utles, et tavaliselt on kihluse pikkus 3 kuud kuni pool aastat. Ma siis uurisin kohe, et kas kihludes on justkui ka kohustust tudruk naiseks votta. Mees utles, et uldse mitte. Et see kihlumise aeg ongi see aeg, mil peaks selgeks saama, kas on ikka oige abielluda.
Jarjest enam liigutakse nn armastuse-abielude poole. Seda olen kuulnud ka mitmelt poolt. Nimelt ei ole nuud ainult nii, et kui tahad tudrukut omale naiseks, siis pead tema vanematega labi raakima. Kuigi ka kokkulepe vanematega on praegu vaga levinud, ei ole siiski valistatud voi keelatud, et armunud ise omi asju otsustavad.
Kui naistel uldiselt enne abielu seksuaalsuhteid pole, siis meestel pidi neid ikka trhvama. Ma palusin seda motet tapsustada, sest minu meelest ei kolanud see kuigi loogiliselt, et kuidas see siis on - meestel on mingid suhted, aga naistel pole. Seepeale vastas mees muiates, et no siis kaib lihtsalt uhe naisega mitu meest. Kysisin, et kas see naljakas pole, aga tema naeris, et mis teha - elu on selline:) No olgu nende asjadega, kuidas on. Tean, et naiteks pealinnas pidi olema kull ooklubisid, kus voib naistega tuttavaks saada, aga ma ise pole uheski sellises kainud. Selles pole ka midagi imelikku, pigem on see isegi normaalne. Aga kindel on see, et mida eemale suurematest linnadest lahed, seda konservatiivsemaks inimesed muutuvad. Moneti on see natuke hairiv, sest ma raagiks hea meelega neiudega juttu, aga kui nendega midagi raakima lahen voi midagi kysin, siis nad uldjuhul kas ei valda keelt, vastavad mu kusimusele ja teevad kohe minekut voi siis ei tee nagu valjagi... Just tana oli Wellawaya bussijaamas selline olukord, et laksin(ausalt oeldes paris teadlikult) uhelt neiult kusima, et kust mu buss laheb...ta vaatas mulle otsa korraks ning siis laks ja seisis posti taga edasi. Meie neiud suhtleksid ilmselt vooraste tommude poistega palju meelsamini...

Toitudest. Kaks peamist marksona on riis ja karri. Ja siis sinna juurde igasugu kastmeid ja lisandeid.Harilikult on valida ka kala-, kana- voi loomalihatukk sinna juurde. Ning riisi voib asendada ka ports nuudleid. Peab utlema, et toidud on meie moistes teravad. Mulle hakkab nuud enam-vahem juba selgeks saama, millised lisandid on enam-vahem talutavad, millised on taiesti soomiskolbmatud. Nimelt on erinevad lisandid(ma nimetaks neid nende oigete nimedega, aga enamuse nimesid ma lihtsalt ei tea) erineva teravusega. Kui ma eelmist postitust kirjutasin ja lopuks lubasin sooma minna, siis laksingi. Ja vark, mis toodi, oli nii terav, et silmad jooksid vett, higi mooda selga ja ninast samamoodi vesi. Nii tuline oli, aga mis sa teed, koht oli ka tuhi. Uldiselt saab kohu tais paari-kolmesaja ruupia eest, mis teeb siis umbes 20-30 meie raha.
Mahladest on minu siiani konkurentsitu lemmik papaiast pressitud mahl. Seda joon nii soogi korvale suu "kustutamiseks" kui ka parast magustoiduks. Ja seda mahla juues meenub alati Smilersi lugu "Kaugele saarele" ja eriti see koht, kus ta utleb, et "tundmatu nimega puuvilju agaralt sooks...". Tapselt nii ongi siin:) Uleuldse on mahlad varsked ja viljadest pressitud ning see, et enamus inimesi(turistidest-kulalistest) kokakoolat ja mingit muud varvitud jura joovad, minu vaikesesse peakesse ei mahu. Taielikult "failed" ju:)

Loodus on hasti ilus ja mitmekesine. On koikvoimalikke oitsvaid poosaid, tundmatuid puid, imelikke loomi ja sitikaid ja putukaid ning koike muud, mis minule varasemast taiesti vooras. Eile kui ohtul kulalistemajas dussi alla laksin, siis keerasin vee jooksma ning markasin, et koos minuga oli dussi alla tulnud ka mingi hele sisaliku moodi loom. Istus korvaloleva kraanikausi all. Selline...koos sabaga umbes 15cm pikkune tegelane. Motlesin, et pohjustan talle sobralikult natuke tuska ja meeleharmi ning pritsisin teda pisut veega(motlesin tegelikult, et akki tahab ka puhtaks saada, las siis peseb). Seepeale oli ta valkkiirelt kadunud. Ma ei saanud arugi, kuhu ta kadus. Parast, kui kuivatasin, nagin, et tuup passis vannitoa laes rahulikult. Vesi on vannitoas alati ainult kulm, aga see on umbes nii kulm, et kui natuke ennast enne ette valmistad, seebiga sisse hoorud, siis parast pole lihtsalt valikut - tuleb vee alla minna ja seep maha pesta:) Uhesonaga voiks vaheke soojem olla, aga hullu ei ole midagi, harjutav. Siinkohal meenub ka kohe see, et Margus Tarmol oli oigus, kui utles, et kindlasti tuleb WC-paber omal kaasas kanda, sest seda lihtsalt neil siin pole. Ilmselt kaivad koik oma rullidega ringi, ka kohalikud, sest tegelikult isegi rulli jaoks see nagi voi koht, kuhu see seina kulge panna, alati olemas.

Tana peatun lausa hotellis. Nimelt tulin bussist maha ja otsustasin mitte seiklema hakata, vaid minna infopunkti ning uurida oobimisvoimaluste kohta. Ulisobralik mees andis linna kaardi, seletas erinevaid asju, mida nagema siin peaks ning andis ka koige odavamate oobimniskohtade kohta infot. Siis pakkus, et voib ise paari kohta helistada, sest uldiselt on nii, et kui otsustan kuhugi minna, siis kesklinnast voib kenasti takso votta ja tasuta kohale soita voi tulllakse jarele. Kuna oli jube kulm, hakkas pimenema ja oli sombune ja hall, siis mulle see sobis. Paar kohta, kuhu ta helistas, oli tais, kolmandaga vedas, omanik tuli jarele isegi. Toa eest maksan siin 1500 raha ning kui tuba ule vaatasin, siis vahemalt visuaalse vaatluse pohjal julgen oelda, et siin on isegi soe vesi kraanis ja WC paber seina kuljes:)
Ja siis seda veel ka, et see hotell siin on perefirma. Terve suguvosa tootab neil siin. Uks on kokk, teine transamees, kolmas on koristaja, neljas hoolitseb tubade eest jne. Viies vaatas telekat. Kui internetti kusisin, siis oeldi, et aga palun - 60raha tunni eest. Ma siis utlesin, et omanik lubas, et mul on internet hinna sees. Seepeale laks terve suguvosa magama. Uks pandi lukku ja nii ma nuud siin istun registratuuris laua taga. Aga vark on tegelt selles, et ma ausalt oeldes ei maleta paris tapselt, et omanik ikka utles, et internet mul siin hinna sees on:)

Kui ma otsustasin, et malaaria vastu votan kodust kaasa vaid 12 paeva jagu tablette ja kull ma siit juurde saan osta, siis vota napust. Tanaseks olen labi kainud apteeke ligi 10, aga tablette saanud pole. Minust kas ei saada aru, kinnitatakse, et neid pole olemas, soovitatakse minna arsti jutule voi pakutakse mingeid imelikke tablette uhe kaupa osta. Kusjuures ma arvan, et need tabletid, mida pakutakse, voivad taitsa oiged tabletid olla. Kuidagi oli see asi nii, et esimesel paeval tuleb vist votta 8(voi oli ikka 4), teisel neli ja alates kolmandast paevast tuleb iga paev votta kaks tabletti. Purgis 100tk. Ma siis utlesin, et okei, naidake mulle kasutusjuhendit voi mingit paganama paberit, et ma loeks, kuidas ja mis, aga molemas apteegis, kus ma kusimas kaisin ja kus mulle neid pakuti, toodi valja mingi maardunud kole purk ilma igasuguste paberiteta. No ma lambist ei julge mingit jumal-teab-mis-meditsiini omale sisse suua. Arsti juurde paasemiseks pean maksma 2000 raha. Ilmselt ma siiski selle arstilkaigu ette votan, sest kuigi ma Sri Lankal malaariat ei pelga enam eriti(kurat, nuud meenub, tanane tablett ongi votmata!), ei taha ma Indias riskida. Tuleb rohud kaasa saada.

Kuigi ma plaanisin ainult natukene kirjutada, siis laks koik nii nagu alati, taas usna pikk postitus. Uibo utles, et eelmine postitus oli nii pikk, et tema ei joudnudki korraga lugeda, pidi vahepeal pausi tegema voi jargmine paev edasi lugema voi mis iganes. Ta pidi hiljuti kooli uhe essee kirjutama, mis oli 5000 tahemarki, minu postitus oli olnud 22 000. See ehk nii pikk ei tule.

Ja eelmise korra jutu juurde jai lisamata see, et need kaagid, kes kottide, ambri ja kookospuskariga(ARRAC, mitte ADAK!) mooda metsa kolasid, olid tegelikult mingid kampaaniamehed. Nimelt oli kottides presidendivalimiste plakatid ja panges tapeediliim:) Aga tais olid nad ikkagi:) Ja parast tulid nad mind sinna tehase juurde otsima ka, aga omanik peksis minema:)

Uhesonaga koike on nii palju, et lihtsalt ei joua koike kirjutada...
Mina lahen kuuma dussi alla.
Ilusat ohtut!

Nuwara Eliya, Sri Lanka