Thursday, March 18, 2010

Triundi matk...


Tere! Olen endiselt McLeod Ganj'is. Eile hommikul otsustasin minna m2gedesse ronima. Kuigi ma alguses nii ei plaaninud, j2in ka ooseks yles. Ronisin Triundi, kuhu siit 9 km matkamist. Triund on McLeod Ganj'is matkajate hulgas ysna popp sihtkoht, sest esiteks ei ole rada kuigi raske ning aega v6tab yles ronimine samuti v2he - rahulikus tempos liikudes umbes 5 tundi. Seega kui hommikul minna, siis j6uab vabalt enne pimedat alla tagasi. Minul oli hommikul uni imelikult magus ning kuigi kella 8ks 2ratuskella s2ttisin, ei tulnud t6usmisest mitte midagi v2lja. K6igepealt lykkasin kella 10 min edasi, siis veel 10 ning siis lylitasin 2ratuse yldse v2lja ja magasin poole yheteistkymneni. Siis aga hakkas loomulikult kiire, sest v2hemalt esimese plaani kohaselt tahtsin eile ka alla tagasi j6uda. Alustasin korraliku tempoga, j6udsin yles pisut v2hem kui 4 tunniga. Oleks j6udnud ka kiiremini, aga poole tee peal moodusin yhest saksa-inglise paarist, kellega juttu ajasime ning siis koos yles l2ksime, kuid nende tempo oli m2rgatavalt rahulikum. No ja Triundi kohale j6udes oli seal k6ik nii ilus, mina ise omajagu v2sinud, s6brad ka leitud, yhes6naga otsustasin kiirelt, et kuhugi ma alla ei l2he ning j22n ooseks yles laagrisse. Saime omale 500.- ooseks toa ning madratsid-tekid ning elu ilus. Sakslanna oli Birgit ning inglane(kelle vanemad Indiast p2rit, siit aga Londonisse l2inud ning mees ongi Londonis syndinud) oli Aron. Veel oli imelik juhtum. Nimelt enne kui yes j6udsime, haakis meile sappa mingi hindu, kes v2itis, et professionaalne kriketim2ngija on ning ka puhkab. Ise suitsetas pidevalt ning kohis sedasi, et me arvasime, et enne tippu j6udmist vedru v2lja viskab. Oli imeliku olemisega, natuke nagu kohtlane v6i kuidagi...v2ga kahtlust2ratav jne. N2iteks ei olnud tal isegi veepudelit kaasas. Hiljem selgus, et raha ka mitte:) No ja kuna me neljakesi yles j6udsime, siis v6tsime omale toa ning ta oli ka justkui meie toas. Siis aga oli mitmeid intsidente, mille j2rgi v6iks oelda, et meheke kyll t2ie m6istuse juures pole, naeris kohtlaselt, r22kis omaette, segas t2iesti lambist oma hoopis muu jutuga teiste jutuajamisele vahele jne. No kahtlane, aga m6tlesime, et no mis seal ikka. Yleyldse on k6iksugu r2ndurid s6bralikud ja abivalmid ning keegi ei pane ullukesele pahaks kui ta ohutu ullukene on. Siis aga juhtus nii, et ta ise meile otsa vaadates ja midagi r22kides minu seljakoti kallale l2ks. Mina oskasin ainult 6hku ahmida ja k2ratada, et "what the fuck?" Igatahes oli selge, et tegelane ikka p2ris ohutu pole ning andsime talle yhise toa eest makstud 80 ruupiat(kuigi tegelikult pidi igayks maksma 125, aga tal lihtsalt polnud rohkem!) tagasi ning ytlesime kenasti, et meheke, kui kiiresti astud, j6uad veel enam-v2hem valges alla tagasi. Yhes6naga saatsime ta enda juurest viisakalt 2ra ning seletasime ka, et mees, 2ra solvu, aga sa pole usaldusv22rne. Tagant j2rele m6eldes tundub ysna loogiline, et ta ikka mingi kelm oli, sest no mis kriketim2ngija ta olla sai kui sadat ruupiat rahagi polnud, suitsetas ja kohis ja v2lja n2gi ka natuke ylekaalus ning...no mida k6ike veel, aga mitte sportlik. Naljakas.
Igatahes s2ttisime ennast kenasti sisse oma tuppa ning jutustasime trepil kuni p2ikeseloojanguni. Siis ytles Aron, et ta v6ttis alt pool pudelit viskit kaasa, et saaks minu synnip2eva t2histada ning nii me seal siis istusimegi. Umbes kuni sydaooni.
Hommikul 2rkasin 7 ajal ning tagasi alla hakkasin tulema kell 9, kohale j6udsin keskp2evaks. Allatulekuga veel selline lugu, et mingil hetkel tuli vastu yks h2rra, kes kahel eeslil yles mingit kaupa viis. Oli teelahk ning mina kysisin, et kumb oleks m6istlikum. Mees n2itas pikemalt aru pidamata mulle teeotsa k2tte ning hakkasin astuma. Astusin tubli 15 minutit allapoole kui tee yhe lahtistest kividest m2gimajakese juures sisuliselt l6ppes ning siis pidin tubli tunnikese mooda okkalisi p66said k2ima enne kui taas mingi raja peale sain. Seal yleval tuli vist ikka kolm eeslit vastu. Igatahes j6udsin kenasti tagasi ning viimased paar kilomeetrit v6tsin yldse riksa, sest ei viitsinud k6ndida.
Aga...kuidas muidu oli? V2ga ilus. Erakordselt ilus ja m6nus. Ja ma ei oskagi rohkem midagi oelda. Eks piltidelt saab aimu.
T6usu siit sinna oli kokku umbes 500m ehk siis yleval olin natuke v2hem kui 3000m k6rgusel. Mingit k6rgushaigust peapoorituse v6i mingil muul moel ei kogenud, ei saanud aru sellestki, et 6hk oleks h6redam olnud. Polnud mitte mingit vahet - kui pingutada, siis v6tab ju igalpool hingeldama. Triund on muuseas selle m2etipu l6unakyljel, mida eelmise postituse juures yhelt pildilt n2ha v6is(https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgqr9wKzaqTkAQSrTAiIxQRcG5cg81P0bZPU310KGb_cx7al_rL_sQ7muv1FpaZZBbfBS2KhYOyAkNmRTvNQB0VSlDzeTZK1BObIsMi_dANSjfEBvfVEGrGeeVUqfdhUKkGlTEbM9LKWiUO/s1600-h/J9+030.jpg). Yhes6naga ronisin sellele m2etipule, mis yle linna valvab, v6imalikult l2hedale. Nii lihtne oligi. Eks ma pean hakkama ennast ette valmistama Annapurna ringiks aprillis, mil plaanis trekkida ymber Annapurna. Ja seal on ring umbes 350km. Sellega peaks kolme n2dalaga rahulikult kulgedes hakkama saama kyll.



Umbes pool teed oli selline 6itsev.




Sain sel aastal esimest korda lumekuuli teha. Aga ilmselt kodumaisel lugejal hakkab k6hus keerama kui ma sellest pikemalt r22gin...
Kui alguses yles j6udsime, siis oli pisut pilvine. Muide, kohtasimegi teel ka neid, kes pettunud ja pahurad olid, et yleval pilvine ning mitte midagi n2ha polnud. Kui meie kohale j6udsime, siis hakkas aga selgeks minema ning umbes tunni-pooleteise moodudes olidki pilved t2ielikult kadunud. Siis avanev vaade oli ikka v2ga vinge.
Ma ka ikka pildile. Muuseas. Kui p2ike pilve taha l2heb, on ilm koheselt kylm. Seega fliis tuli kogu aeg seljas hoida. Ja tuul on terav. Muuseas juhtuski halb lugu Aronil, kes sai eile yles tulles kylma. Seljakoti alt hakkab selg ronides tublisti higistama ning kui koti seljast v6tad, l6ikab kylm tuul seljal nagu noaga. Ja Aron saigi niimoodi kylma, et t2na hommikul ajas ta end pysti v2ga suure vaevaga ning nad j2idki Birgitiga ka t2na ooseks yles.
Minuga oli veel aga eriline lugu, sest mina astusin eile oma hotellist v2lja peaaegu kaks k2tt taskus. Ehk siis mul polnud ei magamiskotti, pikki pykse, r22kimata sallidest-mytsidest. Aron n2iteks t6mbas mytsi omale p2he ja sidus salli ka ymber pea. Birgit andis siis mulle yhed oma dressipyksid, mis ma oma p6lvpykste alla t6mbasin. Ja oosel magasin yhe 6hukese ja yhe paksema teki all ning poole oo pealt t6mbasin omale ka kaltsuvaiba peale. Siis oli soe. Ja hommikul kui p2ike t6useb, on 6hk ka praktiliselt koheselt soe, aga maa on h2rmas - temperatuur langeb oosel alla nulli.
Yleval oli lihtsalt suur muruplats, paar majakest, kus inimesed tube said ooseks yyrida ning kolm poekest, mis ka v2ga lihtsaid toite pakkusid. N2iteks meie tellisime eile 6htul kolme peale 6 omletti ja 12 chapatit(6huke pannkoogi-laadne kuiv panniline, mida siinseks elementaarseks leivaks v6iks pidada). Yleval saab ka telkida. Ning see hulluke, kelle me enda juurest 2ra saatsime, oligi mingi telgi v2lja v6lunud, kus ta siis oo mooda saatis. V2ga kummaline tegelane.



Ja p2ikeseloojang oli ka taas v2ga erakordne. Ainult, et seekord selle negatiivse tooniga, et kui p2ike loojus, hakkas koheselt pakane paukuma.
No vot siis. Minu synnip2evakylalised ja synnip2evalaud. V2ga peen, kas pole? Ainult, et maitsvad omletid on otsas, mitte-nii-maitsvad chapatid samamoodi. J22nud vaid kypsised. Ja viskiklaasid olid meil peened, l6ikasime veepudelitel p6hjad alt. Kurram...Swarovski kristall, ma ytlen!







Selle m2gimajakese juurde j6udsingi mooda "parimat teed, mu s6ber". Ja siis tuli hakata okkaid kerest v2lja t6mbama. Aga majake iseenesest oli v2ga p6nev. Ma kiikasin aknast sisse - k6ik olid kodust 2ra. Ja majakeses ei olnud peale "tunnuste, et kitsed on siin k2inud" mitte midagi. Ehk oli see m2gikarjuste mingi majake, kus nad m6nikord oma karjaga peatuvad, ma ise m6tlesin.


Ja mul tuli m2gedes ronides yks nali meelde. Nimelt oli vahva eestlaste seltskond l2inud kaheksakymnendate l6pus Moskvasse. No kui juba seal, siis tuli ikka ka Leninit mausoleumi vaatama minna. Seltskond oli aga loomulikult ka purjus. No l2ksid siis mausoleumi ja valvurid olid kysinud, et mida seltskond soovib. Seepeale oli yks tegelane seltskonnast oelnud: "А МЫ ХОТЕЛИ ЕТУ ВОБЛУ ВИДЕТЬ".

Ilusat!

1 comment:

  1. Palju õnne, Kristjan! Tore on lugeda su rännakust, hoian sul ikka silma peal.

    ReplyDelete