Thari k6rb...

Olen tagasi k6rbest. Retk kestis tegelikult t2pselt 24 tundi. Seega kui tahta seda nimetada 2-p2evakseks, siis oleks see kerge liialdus. V2lja n2gi see nii, et eile hommikul tuli hotelli j2rele auto, mis meid umbes 30km Jaisalmerist l22nde viis. Ma nimetaksin selle koha nime, aga seal ei olnudki yhtegi kohta, r22kimata siis veel nimest. Oli lihtsalt k6rb. Maantee 22res oli pisike varjualune ning varjualuse ees ootamas 5 kaamlit - neli meile k6igile, yks vedas k6ike vajalikku, et 24 tundi k6rbes soodud-joodud saaks. Muidugi mahtus kaamli selga ka veel giide istuma, sest erinevatel hetkedel kokku oli erinevaid giide koguni 5. Esmalt istusime kaamlite selga ning liikusime umbes tunnikese jagu liivav2lja mooda, siis tegime lounapausi. Paus kestis kokku oma kolm tundi, sest peale soogi valmistamist ning soomist ytles giid, et p2ike on lihtsalt sedav6rd kuum keskp2eval, et edasi liikuda on liiga piinarikas. Edasi saime liikuma kella 15 paiku, mil p2ike oli v2heke madalamale vajunud ning s6it kestis umbes paar tundi v6i pisut enam. Ning siis j6udsime kohale k6rbesse, mida meie m6istes k6rbeks t6epooleks ka nimetada v6ib. Asi nimelt selles, et kuigi tervet siinset piirkonda k6rbeks peetakse, on siiski palju igasugust rohelist - puid ja p66said, aga umbes kella poole kuue paiku j6udsime sellisesse k6rbesse, kus pole enam yhtegi puud ega p66sast - vaid liivaluited ning dyynilained.
Ilus. K6rb on hoopis isemoodi loodus. Kui meie kasutame m6istet "haudvaikus"(kuigi me eriti ei tea, milline vaikus ikkagi hauas on), siis 6igustatult v6iks v6tta kasutusele m6iste "k6rbevaikus", sest kui parajast tuul ei puhu, j22b ymberringi k6ik nii vaikseks, et k6rvus hakkab vilistama. V6imalik, et see on veel eriliselt harjumatu m6eldes eelnenud paarikuulisele kisale-l2rmile ning arvestades siinse tanava- kyla v6i linnaeluga, kuid vaikus, mis k6rbes valitseb on t6epoolest erakordne. Liiv on kuum. See on nii kuum, et naljalt palja jalaga sellel astuda ei tahagi. V6i no tahaks kyll, aga see on talumatu. 6htul, kui p2ike juba madalamal, siis l2heb paremaks ning peale p2ikeseloojangut muutub liiv esmalt leigeks, siis jahedaks ning oosel on see j2llegi veidralt kylm.
K6rbes meie peatuspaigas oli korraldajatel v2ike laagriplats. Pisike varjualune, kus m6ned raudvoodid ja madratsid ning ootamatult oli ootamas ka kuskilt yle dyynide kohalesaabunud h2rra kylmade 6llede ja muude karastusjookidega. Absoluutselt v6imatu oli mitte osta ning loomulikult ei tulnud see p2hegi. Kysisin ka giidilt, kui kohale j6udsime, palju v6is kuuma tol hetkel olla ning giid arvas, et umbes 35C. Igatahes 22retult meeldiv tervitus.
Giid r22kis, et v2hemalt seal, kus meie oobisime, ei olevat mitte mingisuguseid erilisi ohtusid. Kuigi k6rbes v6ib kohata nii erinevaid 2mblikke, ussilisi, putukaid ja n2iteks ka skorpioni, ei olevat viimase 10 aasta jooksul ykski loom yhelegi inimesele mingit ohtu kujutanud. Ainuke intsident, mida yks giid teadis r22kida, oli juhtunud alles m6ned p2evad tagasi, kui l6kke 22res 6htul istudes yks pisike skorpion yht tydrukut oli salvanud. Aga seegi oli piirdunud pigem ehmatusega, sest tydrukuga ei olevat juhtunud mitte midagi. Kuid t6si on see, et l6ket tehes ongi k6ige ohtlikum aeg, sest ohtlikud k6rbeasukad v6ivad tulla sooja, toitu otsima v6i niisama uudistama. Ning taas pidavat ka k6rbes kehtima reegel, et loodus siiski inimest kardab ning k6ikv6imalikud loomad on inimese saabumi seks ammu juba taganenud.
K6rbes pole ka praktiliselt v6imalik olla ilma p2ikesekreemi ja p2ikeseprillideta. Nimelt on p2ike erakordselt ere ning kuna ymbrus on samamoodi hele ning liiv peegeldab, siis saaks ilma prillideta silmi lahti hoides ilmselt ysna kiiresti mingi kahjustuse. Ja ilma p2ikesekreemita samamoodi olla ei saa. Kuigi mu nahk juba p2ikesega nii harjunud, et igap2evaselt ma p2ikesekreemi ei kasuta, siis k6rbesse v6tsin kreemi igaks juhuks kaasa ning loomulikult 6igesti tegin. Peale tunnikest kaameli seljas loksumist l6unapausile j6udes tundsin, kuidas p2ike oli mingi valemiga isegi p6lvpykste 22re alt sisse paistnud ning isegi riiete all oli kere punane. M22risin siis ennast hoolikalt kreemiga sisse ning sellega p22stsin end p6letusest.
Kui p2eval on k6rbes talumatult kuum, siis oosel on seal minu m6istes paukumas lausa pakane. Kui p2eval ei kannata palja liiva peale astuda, sest on kuum, ei saa hommikul enne p2ikeset6usu taas liiva peale astuda ning yldse ennast magamiskoti seest v2lja ajada, sest v2ljas on v2ga kylm. T2na hommikul otsustasingi, et ei l2he enne voodist v2lja kui p2ike juba 15 minutit paista j6udnud - 10 minutit piisab, et 6hk m2rkimisv22rselt inims6bralikuks muutuks. Raske on oelda, mis v6iks olla oine temperatuur, arvan, et see v6ib olla nii umbes 15-20 kraadi, aga kui tuul puhuma juhtub, siis on asi p2ris hull. Meil 6nneks tugevat tuult polnud(kyll aga olevat eelmine oo olnud v2ga tuuline), puhus v2ga ornalt, aga see muutis ohu nii kylmaks, et nina tuli hoida magamiskoti sees.
Mina veetsin peaaegu kogu oma eilse "valge" k6rbeaja yhe k6rgema dyyni otsas lihtsalt k6rbe vaadates. Vahepeal tundus see mulle endale ka imelik, et - no mis seal ikka passida, seal ju pole midagi - aga ikka istusin ja vaatasin. Kyllap seal ikka on midagi. See vaikus ja rahulikkus, mis k6rbes valitseb, on lihtsalt teistmoodi. Aeg seisab taas, ja mitte ainult aeg, vaid kogu elu. See koht on seal olnud t2pselt yhesugune aastasadu, muutuvad vaid j2ljed liival, mille tuul siis taas yhtlaseks silub ja k6ik. Muud ei midagi. Teistmoodi. Ja sellistel v6imsatel ja ylevatel hetkedel tunned, et oled justkui jumalale natuke l2hemal.
Aga nyyd...taevast alla maa peale! Eile oli ka p2ris terav ytlemine minu ja korealaste vahel. V6i minu ja Juni vahel. Lausa tulevahetus, kui tohib. Nimelt olen t2hele pannud, et nad loomadesse jube halvasti suhtuvad. Kuidagi alandavalt. Ja loomade kiusamine neile v2ga naljakas tundub. M2letan, et m2rkasin seda juba siis, kui Juni esimest korda Sri Lankal Sigiriyas kohtasin. Siis oli mingi moment, kus ta koerale mandariini koored p2he pani. Muidu v2ga tore tegelane, aga miks siis nii!? Selle viimase kolme n2dala jooksul olen aga korduvalt, korduvalt n2inud igasuguseid asju. Kyll matavad nad Gokarnas rannal magava kutsika vaikselt liiva alla, kyll lykkavad mingit v2ikest uudistama tulnud kitse-moodi sarvilist jalaga, siis valavad koerale kahe k2ega liiva p2he jne jne. Ja siis tuli yks giididest meie juurde ning l6i heast peast kaamlit rusikaga vastu kaela. Mina vaatasin k6rvale, aga korealased puhkesid hysteeriliselt naerma. Mul sai syda jube t2is ja kysisin, et mida, kuradit, seal naerda on. Et mis see nalja teeb v6i milles nali seisneb. Jun sai eriti kurjaks ja hakkas lausa karjuma, et miks nad ei v6i naerda kui on naljakas. Ma siis uurisin, et kuidas on v6imalik, et on naljakas kui keegi kellelegi liiga teeb v6i kedagi solvab v6i alandab. See, et loom r22kida ei oska, ei t2henda, et ta ei tunne valu v6i alandust. Mismoodi saab see naljakas olla. Kysisin ka liiva p2hevalamise ja muude asjade kohta. Ega neil polnudki midagi m6istlikku oelda ning ma n2gin, kuidas Jun sellest ka v2ga h2sti aru sai, aga vaielda ja huumorit kinnitada oli ikkagi pikalt vaja. T6siseks muutus ta siis, kui ytlesin, et 2rgu 2rritugu ja kisagu, et ma lihtsalt uurin, et mismoodi on v6imalik, et nende kultuuris nad inimesest nii sygavalt lugu peavad(ja see t6epoolest nii on, kultuuripooltunni teen siin millalgi hiljem) ja samal hetkel loomadesse nii halvasti v6i lausa vastikult ja alandavalt suhtuvad. Meie jutt j2i paljuski poolikuks, sest... mulle tundus, et nemad said aru, et midagi on justkui valesti ning mina ei tahtnud ka rohkem surkida. Avaldasin vaid oma arvamust, et mida v6imsam, targem ja suuremate v6imetega on yks, seda enam peaks ta oskama arvestada ja lugu pidada teisest. Igatahes l6ppes see sellega, et hiljem l6kke 22res Jun vabandas, et oli endast v2lja l2inud, Koh ytles hiljem voodis, et sai sellelt kaamlit loonud giidilt t2na hea 6ppetunni ning mina tundsin suurt kergendust, et olin saanud 2ra oelda, mis ma sellest k6igest arvan, sest see oli mind h2irinud j2rjest ja j2rjest enam ja hoogu kogunud juba pikemat aega.
Kui lahing peetud, l2ksime l6kke 22rde, kus ootas grillimist kana ning syte all kypsesid kartulid. S6ime-j6ime-jutustasime tunnikese-poolteist ning siis esmalt l2ksid giidid magama ning ysna pea l2ksime meiegi pikali, et hakata taevast uurima. Ja k6rbetaevas on, mida uurida...t2iesti selge t2histaeva all magamiskotiga magada on omaette v2ga vinge elamus. Ega seda siin suurt kirjeldada annagi, kyllap kogu olukord, k6rb ja liiv, lahedad reisisellid ning kaks suurt Kingfisherit teevad oma too ning ei ole v6imalik kirjeldada, milline see taevas oli. V6in kinnitada, et see on enam-v2hem sama vinge kui augustikuus Palup6hjas Emaj6e 22res soode-rabade vahel t2histaeva all pikutada. Eksootikat teeb siin juurde k6rb. Aga kahtlemata v2ga v6imas ning meeldej22v kogemus, mida tasus pikalt reisi jooksul oodata ning kui mingit pingerida teha, siis oleks see ehk peale Adam's Peak'i Sri Lankal kohe teine v6imas asi.
Edasi siit nyyd aga hunnikuga pilte. Meid on siin nii palju seet6ttu, et mul 6nnestus saada pilte ka Ceoni ja Koh' kaameratest, kes juhtusid samuti korraks netti tulema. Seega panen nad siia yles. Yleyldse arvan, et mul ongi k6ige m6istlikum hakata pilte interneti riputama, sest ma n2iteks olen 2ra kaotanud oma m2lupulga(kuigi pigemini ma arvan, et selle pistsid omale h2bematult taskusse 6mblustookoja mehed, kelle juures mu kott 6mblemisel k2is), mis t2hendab, et mul pole mitte yhtegi muud pilti Sri Lankalt peale nende, mis siin yleval ja Orkutis yleval. Ehk siis mida rohkem neid siin on, seda rohkem on neid ka t6siselt salvestatud.

Esmalt Ceoni m6ned valitud pildid...














Siit edasi Koh' kaameraga tehtud pildid...









Ja viimaks minu enda pildid...





















P2ikeseloojang...
...ja p2ikeset6us on ysna sarnased. Ainuke vahe selles, et t6useb yhelt ja loojub teisele poole



Nii palju k6rbest.
Ja l6petuseks seda, et yleeile sai k2idud Jaisalmeri kindluses. See on m2rkimisv22rne yle 600 aasta vana kindlus, mille erip2ra on see, et t2nap2evalgi elab kindluses umbes 2000 inimest. Tegemist siis taas yle linna kerkiva k6rge myyriga ymbritsetud rajatisega, mis vanadel aegadel kohalikku kuningat v6i valitsejat ning siinset rahvast kaitses.
Tegemist on taas Unesco maailmap2randi nimekirja kuuluva objektiga, aga samas ka maailma yhe ohustatuima objektiga. Nimelt on kindluses puudulik kanalisatsioonisysteem ning reovesi koguneb k6ik kindluse alla, kus see siis ussitab ja m2dandab maad kindluse all. Viimase paarikymne aasta jooksul ongi toimunud ka m6ningaid 6nnetusi, kus m6ned majad ja osa myyrist on kokku varisenud. Kohalik valitsus ei v6ta aga mitte midagi erilist ette peale restaureerimise, sest valitsusele avaldavad survet kohalikud turismi2rimehed - hotellide ja kylalistemajade omanikud), kes(ilmselt altk2emaksu makstes) on suutnud siiani valitsust survestada, et see ei l6petaks vee pumpamist kindlusesse ning ei evakueeriks inimesi. Nimelt iga p2ev voolab kindlusesse 120l vett iga elaniku kohta ehk siis 240000l, millest tee "6igesse kohta" leiab v2hemus.
Kindlus ise on aga v2ga kena, ylimalt peene ja hoolikalt viimistletud arhitektuuri ja nikerdustega, kitsaste t2navate ning r66msate inimestega t2navatel...





Edasi on plaanis liikuda vist Dehlisse. V6i siis teeme peatuse Jaipuris, mida ka "roosa linnana" teatakse, aga seda pole me veel otsustanud. Jaisalmer on veel omaette huvitav seet6ttu, et siinne 6hkkond on natuke sarnane Gokarna v6i Hampiga. Elu on kuidagi rahulikum ja s6bralikum. Ka odavam, tuleb tunnistada. See on ka p6hjus, miks me praegu veel arvatagi ei oska, millal siit edasi liigume. Ning l6petuseks leidsin pildi meie praegusest hotellist.

Head!