Monday, March 22, 2010

Taj Mahal ja teekond Agrasse

Tere!
Laiskus on viimasel ajal kangesti peal. Mitte kohe ei viitsi midagi kirjutada, aga kirjutan, sest siinsed j2lgijad on muidu pahased ja omal kipuvad ka asjad meelest 2ra minema. Pealegi t2na hommikul sai Taj Mahal 2ra vaadatud, mis m6nes m6ttes v22riks omaette postitust.
Aga k6igest j2rjekorras. Kui McLeod Ganj'ist edasi liikuda tahtsin, siis alguseks v6tsin sihiks hoopis p6hjapoolsema linna Manali. Aga kuna selleks, et sinna s6ita, pidin v2ga vara 2rkama, ma loomulikult Manali bussi peale ei j6udnud ning siis otsustasin Delhi kasuks. Delhisse v2ljus buss 6htul kell 20. Pidavat olema megahypersuperbuss, pilet vastavalt 940.- ning s6it pidi kestma 11h. Pilet ostetud, sain bussi peale ning algas s6it. Umbes pooleteise tunni p2rast tuli bussi peale yks v2ga vahva tydruk. Nimeks Aakriti. T2itsa hindu muidu, aga olemiselt hoopis teistsugune. H2sti avatud, jutukas, s6bralik, hea huumoriga ja intelligentne tydruk. Ja targa n2oga ka:) Ta l6petas paar aastat tagasi Barcelona Ylikoolis arhitektuuri magistri6pingud ja tootab nyyd siin mingi firma juures, mis "rohelist m6tlemist" Indias kultiveerib. Ja seal linnakeses, kus ta bussi peale tuli, ongi neil k2sil mingi ettev6tmine, et projekteerivad mingit "rohelist maja", mis siis n2iteks kogu allasadava vihmavee 2ra kasutab jne. No v2ga vahva. P2ris mitu tundi arutasime maailma asjade yle, r22kisime arenevast Indiast, majandusest, inimestest, kommetest ning yleyldse elust. M6ned tunnid jutustatud, tikkus uni peale ning j2ime magama. Kella 5 ajal k2is aga pauk ja bussil oli kumm t2itsa katki. Juhuslikult s6itis meie taga sama firma buss, mis Delhisse l2ks ning see pidas kinni, et reisijad meie bussis, kellel kiire, said ymber istuda ja teise bussiga minna. Mina ytlesin Aakritile kohe, et minul kiiret pole, v6in siin 20 minutit kummivahetust kannatada kyll. Aakriti aga teatas t2iesti resoluutselt, et temal on kyll kiire, korjas kiiruga oma asjad kokku, surus k2tt ja l2inud ta oligi. Vot selline vahva seik. Aga minu meelest oli see bussi rehvilugu p2ris 2ge, sest rehvivahetuse ajal t6usis n2iteks p2ike. Ja rehv ise valis katkiminekuks yldse v2ga ilusa koha...



Delhisse j6udsime loomulikult kella 7 asemel 9:30. Siis tekkis uitm6te, et kuna kott ja asjad nagunii koos ja seljas juba on, siis v6iks kohe otse Agrasse s6ita. Pealegi, teised r2ndurid on v2ga tihti r22kinud, et Delhis polegi sisuliselt mitte midagi erilist vaadata. Et on kyll m6ned templid ja omajagu ajalugu, aga kui on v6imalik Delhi ka vahele j2tta, ei pidavat mitte midagi juhtuma. Nii ma siis otsustasin Delhi vahele j2ttagi ning otse Agrasse s6ita. Bussijaamast leidsin tee 6igesse raudteejaama ilma erilise vaevata. V6tsin metroo, s6itsin kolm peatust ja olingi kohal.
Metroo on Delhis igatahes v2ga korralik, ilus, puhas ja v2ga tublilt turvatud. Eks nad kardavad igasugu terroriste. Kyll Pakistanist, kyll mingeid kohalikke ekstremiste. Rongid on puhtad ja yleyldse tekib metroos tunne nagu oleks m6nes Euroopa suurlinnas. Nalja saab siis, kui satud m6nesse v2iksemasse metroojaama. Nimelt jaama sisenedes on alati m2rkimisv22rne turvakontroll. Suuremates jaamades on uhked masinad(nagu lennujaamades, kus k2sipagas l2bivalgustatakse), aga v2iksemates pole neid masinaid ning seal vaadatakse ja uuritakse su asjad silmade-k2tega l2bi. Nii siis v6ibki vabalt m6nes pisemas metroojaamas juhtuda, et tekib dialoog politseinikuga:
"Mis siin on?"
"Hmm. Siin on minu seep ja hambahari."
"Oi. Mis see on?"
"Ja t6epoolest. See on minu must pesu."
Ja nii edasi. Yhes6naga nad paluvad k6ik laiali kiskuda ning siis teevad yllatunud n2gu nagu poleks varem hambaharja v6i sokke n2inud. Aga las olla, India.
Raudteejaamas ootas mind ees aga totaalne 6udus. Nimelt j6udsin sinna peale kella 10 ning hakkasin siis omale piletit otsima. Rong v2ljus 11:30. Ja nii uskumatu kui see ka polnud, jooksutasid erinevad ametnikud ja k6iksugused isehakanud abimehed mind umbes 5-6 akna vahel. Pidin vihast l6puks l6hki minema, aga ise olin ka rumal, sest kuulasin "abimehi". Samas on j2lle t6si, et peab t6esti teadma, kust piletit saab. V6i kust saab 6ige pileti, sest erinevad kassad ja erinevad aknad myyvad erinevate klasside ja erinevate tingimustega pileteid. L6puks 6nnestus mul saada 62.- eest t2iesti tavaline teise klassi pilet, kus m6ni minut enne rongi v2ljumist v6id 6nnelik olla, kui vagunisse mahud. Istekohast ei ole m6tet unistadagi.
Niisiis ongi mu seekordne rongis6idu-kogemus taas omaette lugu. L2ksin kiiruga perroonile ja otsisin oma II klassi vagunid yles(neid on nii rongi eesotsas kui taga, rongi l6pus). Tagumine ots oli l2hemal ja l2ksin siis uurima - loomulikult - vagunid puupysti rahvast t2is. Rahvast lausa rohkem kui inimesi. M6tlesin siis, et olen kaval. K6ige viimase vaguni tagumises otsas on v2ike kontori-moodi putka, kus mingi ametnik s6idab. Arvasin, et oleks m6istlik ennast tema juurde sokutada. Tegemist oli kyll v2ga viisaka ja sympaatse h2rraga, kuid enda juurde ta mind ei v6tnud. Pole lihtsalt lubatud(alles nyyd tuleb p2he, et oleks pidanud talle n2iteks m6ndakymmend ruupiat pakkuma). Aga pagan, rong hakkas liikuma. No ma siis jooksin ruttu viimase vaguni viimase ukse juurde ja hyppasin oma suure kotiga vagunisse. "Lendasin peale", v6ib vagalt siin kasutada. Pagan, tegemist oli naiste vaguniga. Rongides on naistele omaette vagunid, kus nad rahulikult olla saavad, kus neid keegi ei vaata(loe: j6llita) ning kus nad n2iteks segamatult ja ebamugavusteta saavad oma pisikesi lapsi toita. Kui pilgud tapnud oleks, oleksin kohe sealsamas surnud olnud. Muidugi olid nad pahased ning yks naisterahvas tuli ka kysima, et kas ma ka tean, et ma naiste vagunisse olen tunginud. Mul polnud muidugi midagi asjalikku vastu kosta, t6mbasin k6rvad pealigi, panin oma koti vagunisse ylemise istme peale ning l2ksin ise vagunist v2ja vahek2iku vaguniuksele istuma ning k6lgutasin oma jalgu rongist v2lja.
Siin on elu ikka ropp kyll. K6ik r8gastavad, l2rmavad, tatistavad ja...no kuidas 6elda...rahuldavad oma loomulikke vajadusi igalpool seal, kus juhtub tulema. Kui loodus kutsub, tuleb minna. Valimatult. Rong s6idab, vaatad, mingi naisterahvas on roninud 30m raudteest mingi betoonploki otsa ja robustselt...teeb omi asju. mehed ei poora ennast isegi raudtee 22res rongist eemale... Vagunis laseb v2ike poiss tuimalt istme t2is. Isa v6tab poisil pykisd jalast, pyhib selle "vee" tuimalt p6randale maha, l2heb peseb pyksid rahulikult yhiskasutatavas kraanikausis 2ra, v6tab poisi sylle, kussutab magama ja kogu lugu. Nii lihtne. Mina istun rongi uksel, eks. Jalad v2ljas rongist. Ja siis mingi tegelane kuskilt aknast sylitab. Loomulikult mulle vastu jalgu. Nii see elu k2ib siin. Karju appi, kui tahad. Keegi nagunii ei kuule.
Eks yhest kohast teise liikumine olegi alati v2ga ebameeldiv. Siis on ikka pisut n2rvilisem olemine oma isiklike asjade p2rast, tihti on pikal reisil k6ht tyhi, pole tualetti, pesta nagunii ei saa jne. Tegelikult t6tt-oelda...k6ik on v6imalik. N2iteks soogi saab kaasa osta ja pikkadel reisidel saab ka rongist osta, aga k6ik on lihtsalt nii ropp ja kole must, et mina ei riski niimoodi. Samamoodi on tihtilugu rongis tualetis ka duss. Ma ei tea, kui pikk peaks mu rongireis olema, et seda kasutama hakkaksin. Et tegelikult tahan oelda seda, et 2ra ei sure, lihtsalt olen pirtsakas.
J6udsin Agrasse selles naisi t2is vagunis ilusasti kohale. Tegelikult oli seal mehi veel, aga nad olid koos oma naiste ja pisiperedega. Siis on nagu lubatud ja okei. Sain infopunktist kenasti kogu vajaliku teabe linna kohta, sain kaardi, hotellisooitused ja yhe prantslase ka. See tuli sama rongi pealt. Oli igavesti kummaline tyyp. V2ga eluv66ras ja t2itsa nagu koopast v2lja tulnud. Oli tulnud kolmeks n2dakas India vaatamisv22rsustega tutvuma. Et Calcutta ja Dehli olid n2htud. Nyyd siis Taj Mahal, siis Mumbai ja siis vist paar p2eva randa. Ringi k2is kui 2rimees - pikad mustad teksad jalas, kallid moeprillid ees ja k2ek6rval ratastega suur kohver. No nagu t6eliselt t2htis 2ritegelane. Koos siis v6tsime infopunktist riksa hotelli. Alguses pidime eraldi minema, siis ta tuli ka sinna hotelli. Kui tubade kohta uurisime, siis mina ytlesin v2ga konkreetselt, et vajame KAHTE ERALDI tuba, sest mulle tundus esimesest pilgust see tegelane kahtlane. Saime toad, k2isime 6htust soomas ning kuna ta pidi j2rgmisel p2eval lahkuma, siis kinnitasin talle, et mulle siin ikka meeldib ning ma j22n yheks p2evaks veel. ^htul hakkasin juba magama j22ma kui ta tuli ja teatas, et ta j22b ikka ka vel yheks p2evaks. Ma hakksin juba p6genemisplaane hauduma. Aga nagu ikka - k6ik lahenes iseenesest. Tyyp oli j2rgmisel hommikul varakult ennast hotellist v2lja kirjutanud ning l2inud ta oligi. Kergendus suur.
T2na oosel magasin pehmelt oeldes kohutavalt. Tunne oli t2pselt selline nagu oleks voodis mingisugused satikad. Selg sygeles kangesti ning vaiusilmas n2gin juba, kuidas mul selg samasuguseks saab nagu korealasel, kes Gokarnas Paradiisirannal omale voodilutikad selga sai. V2ga halb. Igatahes see tingis selle, et mul oli hommikul ysna kerge 2rgata ning kell 5:30 t6usin, et seada sammud Taj Mahali poole. Teel piletikassasse kohtusin teel kaht sakslast, kellega terve Taj Mahali ringi koos olime. T2itsa tore paarike. M6lemad Frankfurdist ning tydruk oli graafilise disaini l6petanud, poiss veel 6ppis. Igatahes jagus huumorit terveks selleks neljaks tunniks.
Taj Mahali peetakse maailma yheks k6ige v2gevamaks arhitektuuriliseks meistriteoseks. Tegemist on 17. sajandi keskpaigas ehitet kompleksiga, mille lasi teha kohalik kuningas oma lemmiknaise surma puhul. Niisiis on Taj Mahal mausoleum v6i hauakamber. Kui kompleks on suur, siis v2ravate ja k6rvalhoonete keskel ongi suur valgest marmorist neljakandiline ylipeene arhitektuurilise viimistlusega...palee("palee" pole kindlasti 6ige s6na, aga nii see v2lja n2eb. Ilmselgelt on tegemist ikkagi hauakambriga), mille igas nurgas k6rguvad tornid v6i sambad justkui majakad. Kindlasti on nendel k6ikidel asjadel ja arhitektuurielementidel oma spetsiifilised nimetused, mida ma aga lihtsalt ei tea ega ole omale selgekd teinud. Naljakas on see, et kui Taj Mahal valmis sai, siis tekkis kuningal oma pojaga tyli ning poeg vangistas oma isa siinsamas Agra linnas kindluse torni, kust isa siis Taj Mahali kuni surmani imetleda sai. Yleyldse on siinse piirkonna ajaloo- ja kultuurilugu v2ga rikas ja kirju, sest naiteks oli Agra siin paiknenud moslemiriigi kauaaegne pealinn. Aga ajalugu j22gu pigemini nendele r22kida, kes selles tugevad on. Mina kardan igat s6na, mille siia kirja panen, sest pagan teab, kust mulle midagi kylge on j22nud, kust midagi kuulnud olen v6i kui 6ige mu jutt on. Seega kel rohkem huvi, see v6ib k6iki neid asju ise internetis rohkem ja t2psemini uurida ning minu juttu palun siin kindlasti mitte puhta kullana v6tta. Kuigi ma ehk pisut pettusin Taj Mahalis kui turismiobjektis, on see vaieldamatult tohutult v6imas kui selle sisu ja tausta peale m6elda. Yks mees ehitas selle oma naisele symboliseerimaks surematust ja igavest elu. Oli ikka armastus, mis? Ehitustoodest v6ttis osa n2iteks 20 000 inimest yle terve Aasia. Vot niimoodi armastas. Ise aga paraku sai seda kinnisest kindlustornist vaadata. Taj Mahal on ideaalse geomeetrilise arhitektuuriga. Ehk siis k6ik neli seina on justkui peeglis. T2pselt yhesugused, t2pselt samad m66tmed ning sedasi ylimate peensusteni. Ning selle viimistlus on ylimalt peen. Panen m6ned pildid, et aimu anda. V6imas...


Kui umbes kilomeetri kauguselt v2ravast sai pilet 750 raha eest lunastatud, siis tuli liikuda v2ravasse, kus turvakontroll tehti. Muuseas...turvan6uded on nii vinged, et territooriumile ei v6i peale fotokaamera isegi mitte kahakotti, v6tmekimpu ega m6nd raamatut v6tta. Ning eraldi uuritakse ka, kas kylastajal juhtub ehk taskus n2tsupakk olema - see on rangelt keelatud! Kuid sellegipoolest ma arvan, et viimane on keelatud seet6ttu, et ei oleks vaja hakata valgete marmorplaatide pealt n2tsul2rakaid kraapima ning raamatut ei lubata selleks kaasa, et sa hakkad seal seda ju pargipingil v6i muru peal siis lugema! Muuseas on pildil n2ha ka, et j2rjekorrad on meestele ja naistele erinevad.

P2ikeset6us idav2rava kohal
Paistab

Siin see siis on. Selline on tavaliselt pilt postkaardil v6in internetis. Enne ytlesin, et olen natuke pettunud. Pettunud olen esiteks selles m6ttes, et see on nii meeletu turistimagnet. Inimesi on kirjeldamatult palju. Ma saan aru, et ega midagi teha polegi, terve maailm l2hebki sinna kokku seda fantastilist rajatist vaatama ja uurima, kuid see selleks. Minu meelest kaob sellistes tingimustes 2ra vaimsus v6i h6ng, mis yhe hauakambri juures olema peaks. Muuseas. Hauakambris sees on pildistamine keelatud, aga see kaotas oma symmeetrilisuse siis, kui kuningas vangitornis suri. Nimelt otsustas poeg, et paneb isa sinna kenasti puhkama selle naise k6rvale, kellele isa selle ehitanud oli. V2ga v6imas. See on yldse huvitav intriig, millest ma tuhkagi ei tea. Kindlasti aga uurin j2rele.
Aga, jah, v2ga, v2ga tohutud turistihordid on seal...




Kui eemalt tekib kysimus, et mida need 20 000 ehitajat siis nii v2ga seal ehitasid, siis l2hemale mitte tekib tunne, et p2ris tublid mehed olid ja kiirete k2tega...

Nii palju siis Taj mahalist ja t2nasest k2igust sinna. Edasi on plaanis minna homme 6htul oise rongiga Varanasisse, kust juba edasi Nepaal ning t6eline maailma katus terendab. L6petuseks veel paar pilti...
Minu siinne kodut2nav. Viimasel kahel p2eval on aga mooda seda t2navat likumine eriliselt raskendatud, sest t2na oli p2eval temperatuur ei rohkem ega v2hem kui 41C ja eile oli 40C. Ja kell on siin 18:11 ning internetiubriku seinal n2itab termomeeter 37C. P2ike on loojunud, v2ljas on pime
Yhest katusekohvikust paistis Taj Mahal ka kenasti 2ra. aga katuserestoranid ongi v2ga popid, igal kylalistemajal on oma...
Ja l6petuseks...see v2ike tydruk elab kohe minu kylalistemaja v2lisukse k6rval oleva ukse taga. Eile 6htul kysis mu k2est shokolaadi. Mul polnud. Ytlesin, et teen siis temast 2kki yhe pildi.

Kohtumiseni Varanasis!

No comments:

Post a Comment