Viguriv2nt toimetab...

Tervist!
T2na sai natuke nalja. @rkasin hommikul varakult yles, pakkisin koti kokku, k2isin soomas, siis v6tsin inimj6ul liikuva riska ja s6itsin postkontorisse, et paar paar postkaarti saata. Kui tagasi hakkasime s6itma, tuli m6te p2he, et istuks ise riksa rooli. Tehtud! Julgustasin vanah2rrat tagaistmele istuma ning ytlesin, et ma olen osav ja lausa syndinud riksajuht - 2rgu muretsegu. Hyppasingi rooli. Andsin p2ris korralikult hagu sellele aparaadile. Aga kui h2rra tagaistmel kolmandat korda ytles, et aeglasemalt on palju parem s6ita, siis v6tsin hoo maha. T2itsa vahva, inimesed lehvitasid ja tervitasid t2navatel, m66das6itev koolibuss lasi signaali ja lapsed k6ik koos lehvitasid ning autojuhid, kes mind roolimas m2rkasid, lasid valgele juhile samuti tervituseks signaali.
Eks vanah2rra sai aru, et mul midagi targemat tema ringis6idutamisest teha pole ja pakkus v2lja, et 2kki viitsin s6ita mingisse poodi, kus marmorist esemeid valmistatakse ja myyakse. Nimelt on nii, et kui riksajuht poodi kliendi toob, saab riksajuht 20 ruupiat. Kui toodud klient ka veel midagi ostab, siis saab riksajuht veelgi rohkem raha. M6tlesin, et tyhja kah, ilus p2ev, mida muud ikka teha. Ah, sa, pagan, tegemist oli p2ris viisaka poega, mis tegeleski marmorist esemetega. Nii graveerimise, uuristamise, l6ikamise ja k6ige muuda. Peale v2ikeste asjade(igasugu kaunistused ja dekoratiivsed esemed) teevad ka n2iteks lauaplaate ja seinaplaate ja mida k6ike muud. Mina astusin siis poodi sisse, surusin k2ppa ning n2hes, et tegu suure poega, luiskasin ennast disaineriks. Seletasin k6ik ja puha, kuidas minu t66 k2ib nii, et meie firmale antakse valmis korter k2tte ning meie siis sisustame ja disainime seda niimoodi, et mitte ei pane vaid moobli sisse, vaid paneme n6ud ka koogikappi. No mida iganes. V2ikeste asjade kohta ytlesin kohe, et need mind ei huvita, aga igasugu laudadest ja n2iteks p6randa- ja seinaplaatidest oleks ma kyll kangesti huvitet. Loomulikult oleks omanik mulle kohe kas v6i seitse suurt lauda kaasa pakkinud, aga ma siis seletasin, et nii need asjad ikka ei k2i. Et ma v6tan ikka tema kaardi, vahetame kontakte ning pean ikka enne oma inimestega l2bi r22kima. Tegin seal tema lahkel loal hulganisti pilte kaameraga ja k6ik k2is nii nagu see ikka k2ib.





No mis seal ikka. 2rikontaktid saadud, tuli edasi liikuda. J2tsin uue 2ripartneriga hyvasti ning istusin riksasse. Uurisin kohe riksajuhilt, kas tal veel m6ni selline vahva pood on, mis talle komisjonitasu maksab, kui ta m6ne kliendi sinna viib. Muidugi oli. S6itsime kohe kilomeetrikese eemal olnud vaibavabrikusse, mille juures ka suur pood oli. Nonii. Systeem sama. Astusin pika sammuga sisse ja hakkasin uurima. Myygimees tegi mulle kiire ekskursiooni vabrikus, n2itas ja seletas, mismoodi vaibad k2sitoona valmivad ning siis astusime edasi suurde poodi. Ma olin tunni-pooleteise jooksul ainuke klient, muide. Igatahes hakkas ta mulle siis igasuguseid erinevaid vaipu ette kandma. Mina ikka kiitsin, et kyll on ilusad, aga kallid ka. J6udsime siis suurtest uhketest emale-50ndaks-juubeliks-1500-eurosest-vaibast kuni 2--eurose vaese tudengi mediteerimisvaibani, kui avastasime, et olime oma jutuajamistes myygimehega j6udnud kaugele vaipadest ning m6tlesime hoopis selle peale, misasi see 6nn olla v6iks ning kas seda raha eest saab osta v6i ei saa.


Kogu sellest jutuajamisest v6iks omaette pika postituse teha. L6ppes see poesk2ik nii, et mina lamasin suure vaiba peal sedasi, et toetasin pead v2ikeste "tudengivaipade" hunniku otsa ning keset lugu, kuidas myygimees oma perefirmaga 10 aastat tagasi alustas, avastas ta, et kell on nii kaugel, et tal tuleb minna palvetama. Ja loomulikult meenus siis mulle, et minu riksa ootab ka v2ljas. Kokkuv6ttes tuleb 6elda, et l6puks tundsin isegi natuke piinlikkust, et niimoodi k2in ja tyssan, aga samas...yhe 6nn on teise 6nnetus ning ega need poemyyjad 20 ruupia v6rra vaesemaks ka j22.Ja yleyldse, esimene myyja sai omale Euroopast kasuliku 2rikontakti ning teine sai feispuuki eksklusiivse v2lismaa-s6bra:) Elu on ikka ilus.
Kui aus olla, siis...kui mul oleks t6epoolest vaipa vaja, siis ma julgeks seda siit tellida-saata kyll. Hinnad on enam-v2hem samad, mis meil, aga siin on tegemist v2ga peene k2sitooga ning yhe suurema vaiba valmistamine annab kaheks kuni kolmeks kuuks tood tervele yhele v2iksemale perekonnale maapiirkonnas.
Aga kui poodide juurde j6udma hakkasime, siis ei tohtinud mina mitte mingil juhul riksaroolis olla, sest kokkuleppe kohaselt maksab pood komisjoni vaid siis, kui kindel riksajuht kliendi oma riksa tagaistmel kohale v2ntab. Seega...kui ma ise kohale oleksin s6itnud, siis see ei oleks kategoriseerunud "t6i meie poodi" alla. Ja siis on oluline erinevus veel, kas ma midagi poest ostan. Niisama vaataja - 20 ruupiat, ostja - 50.-! Kui ma poest v2lja tulin, oli riksajuhi esimene kysimus kohe, et kas ma ostsin kah. Oleks v6inud pulli teha ja oelda, et ikka ostsin, muidugi.



Aga et oma aega ehk v2he m6istlikumalt sisustada, l2hen paari tunni p2rast rongi peale, mis mind homme hommikuks Varanasi linna toimetab. Ja see linn ilmselt pikemat seletamist ja tutvustamist ei vaja.
T2nan t2helepanu eest!

Triundi matk...

Tere! Olen endiselt McLeod Ganj'is. Eile hommikul otsustasin minna m2gedesse ronima. Kuigi ma alguses nii ei plaaninud, j2in ka ooseks yles. Ronisin Triundi, kuhu siit 9 km matkamist. Triund on McLeod Ganj'is matkajate hulgas ysna popp sihtkoht, sest esiteks ei ole rada kuigi raske ning aega v6tab yles ronimine samuti v2he - rahulikus tempos liikudes umbes 5 tundi. Seega kui hommikul minna, siis j6uab vabalt enne pimedat alla tagasi. Minul oli hommikul uni imelikult magus ning kuigi kella 8ks 2ratuskella s2ttisin, ei tulnud t6usmisest mitte midagi v2lja. K6igepealt lykkasin kella 10 min edasi, siis veel 10 ning siis lylitasin 2ratuse yldse v2lja ja magasin poole yheteistkymneni. Siis aga hakkas loomulikult kiire, sest v2hemalt esimese plaani kohaselt tahtsin eile ka alla tagasi j6uda. Alustasin korraliku tempoga, j6udsin yles pisut v2hem kui 4 tunniga. Oleks j6udnud ka kiiremini, aga poole tee peal moodusin yhest saksa-inglise paarist, kellega juttu ajasime ning siis koos yles l2ksime, kuid nende tempo oli m2rgatavalt rahulikum. No ja Triundi kohale j6udes oli seal k6ik nii ilus, mina ise omajagu v2sinud, s6brad ka leitud, yhes6naga otsustasin kiirelt, et kuhugi ma alla ei l2he ning j22n ooseks yles laagrisse. Saime omale 500.- ooseks toa ning madratsid-tekid ning elu ilus. Sakslanna oli Birgit ning inglane(kelle vanemad Indiast p2rit, siit aga Londonisse l2inud ning mees ongi Londonis syndinud) oli Aron. Veel oli imelik juhtum. Nimelt enne kui yes j6udsime, haakis meile sappa mingi hindu, kes v2itis, et professionaalne kriketim2ngija on ning ka puhkab. Ise suitsetas pidevalt ning kohis sedasi, et me arvasime, et enne tippu j6udmist vedru v2lja viskab. Oli imeliku olemisega, natuke nagu kohtlane v6i kuidagi...v2ga kahtlust2ratav jne. N2iteks ei olnud tal isegi veepudelit kaasas. Hiljem selgus, et raha ka mitte:) No ja kuna me neljakesi yles j6udsime, siis v6tsime omale toa ning ta oli ka justkui meie toas. Siis aga oli mitmeid intsidente, mille j2rgi v6iks oelda, et meheke kyll t2ie m6istuse juures pole, naeris kohtlaselt, r22kis omaette, segas t2iesti lambist oma hoopis muu jutuga teiste jutuajamisele vahele jne. No kahtlane, aga m6tlesime, et no mis seal ikka. Yleyldse on k6iksugu r2ndurid s6bralikud ja abivalmid ning keegi ei pane ullukesele pahaks kui ta ohutu ullukene on. Siis aga juhtus nii, et ta ise meile otsa vaadates ja midagi r22kides minu seljakoti kallale l2ks. Mina oskasin ainult 6hku ahmida ja k2ratada, et "what the fuck?" Igatahes oli selge, et tegelane ikka p2ris ohutu pole ning andsime talle yhise toa eest makstud 80 ruupiat(kuigi tegelikult pidi igayks maksma 125, aga tal lihtsalt polnud rohkem!) tagasi ning ytlesime kenasti, et meheke, kui kiiresti astud, j6uad veel enam-v2hem valges alla tagasi. Yhes6naga saatsime ta enda juurest viisakalt 2ra ning seletasime ka, et mees, 2ra solvu, aga sa pole usaldusv22rne. Tagant j2rele m6eldes tundub ysna loogiline, et ta ikka mingi kelm oli, sest no mis kriketim2ngija ta olla sai kui sadat ruupiat rahagi polnud, suitsetas ja kohis ja v2lja n2gi ka natuke ylekaalus ning...no mida k6ike veel, aga mitte sportlik. Naljakas.
Igatahes s2ttisime ennast kenasti sisse oma tuppa ning jutustasime trepil kuni p2ikeseloojanguni. Siis ytles Aron, et ta v6ttis alt pool pudelit viskit kaasa, et saaks minu synnip2eva t2histada ning nii me seal siis istusimegi. Umbes kuni sydaooni.
Hommikul 2rkasin 7 ajal ning tagasi alla hakkasin tulema kell 9, kohale j6udsin keskp2evaks. Allatulekuga veel selline lugu, et mingil hetkel tuli vastu yks h2rra, kes kahel eeslil yles mingit kaupa viis. Oli teelahk ning mina kysisin, et kumb oleks m6istlikum. Mees n2itas pikemalt aru pidamata mulle teeotsa k2tte ning hakkasin astuma. Astusin tubli 15 minutit allapoole kui tee yhe lahtistest kividest m2gimajakese juures sisuliselt l6ppes ning siis pidin tubli tunnikese mooda okkalisi p66said k2ima enne kui taas mingi raja peale sain. Seal yleval tuli vist ikka kolm eeslit vastu. Igatahes j6udsin kenasti tagasi ning viimased paar kilomeetrit v6tsin yldse riksa, sest ei viitsinud k6ndida.
Aga...kuidas muidu oli? V2ga ilus. Erakordselt ilus ja m6nus. Ja ma ei oskagi rohkem midagi oelda. Eks piltidelt saab aimu.
T6usu siit sinna oli kokku umbes 500m ehk siis yleval olin natuke v2hem kui 3000m k6rgusel. Mingit k6rgushaigust peapoorituse v6i mingil muul moel ei kogenud, ei saanud aru sellestki, et 6hk oleks h6redam olnud. Polnud mitte mingit vahet - kui pingutada, siis v6tab ju igalpool hingeldama. Triund on muuseas selle m2etipu l6unakyljel, mida eelmise postituse juures yhelt pildilt n2ha v6is(https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgqr9wKzaqTkAQSrTAiIxQRcG5cg81P0bZPU310KGb_cx7al_rL_sQ7muv1FpaZZBbfBS2KhYOyAkNmRTvNQB0VSlDzeTZK1BObIsMi_dANSjfEBvfVEGrGeeVUqfdhUKkGlTEbM9LKWiUO/s1600-h/J9+030.jpg). Yhes6naga ronisin sellele m2etipule, mis yle linna valvab, v6imalikult l2hedale. Nii lihtne oligi. Eks ma pean hakkama ennast ette valmistama Annapurna ringiks aprillis, mil plaanis trekkida ymber Annapurna. Ja seal on ring umbes 350km. Sellega peaks kolme n2dalaga rahulikult kulgedes hakkama saama kyll.



Umbes pool teed oli selline 6itsev.




Sain sel aastal esimest korda lumekuuli teha. Aga ilmselt kodumaisel lugejal hakkab k6hus keerama kui ma sellest pikemalt r22gin...
Kui alguses yles j6udsime, siis oli pisut pilvine. Muide, kohtasimegi teel ka neid, kes pettunud ja pahurad olid, et yleval pilvine ning mitte midagi n2ha polnud. Kui meie kohale j6udsime, siis hakkas aga selgeks minema ning umbes tunni-pooleteise moodudes olidki pilved t2ielikult kadunud. Siis avanev vaade oli ikka v2ga vinge.
Ma ka ikka pildile. Muuseas. Kui p2ike pilve taha l2heb, on ilm koheselt kylm. Seega fliis tuli kogu aeg seljas hoida. Ja tuul on terav. Muuseas juhtuski halb lugu Aronil, kes sai eile yles tulles kylma. Seljakoti alt hakkab selg ronides tublisti higistama ning kui koti seljast v6tad, l6ikab kylm tuul seljal nagu noaga. Ja Aron saigi niimoodi kylma, et t2na hommikul ajas ta end pysti v2ga suure vaevaga ning nad j2idki Birgitiga ka t2na ooseks yles.
Minuga oli veel aga eriline lugu, sest mina astusin eile oma hotellist v2lja peaaegu kaks k2tt taskus. Ehk siis mul polnud ei magamiskotti, pikki pykse, r22kimata sallidest-mytsidest. Aron n2iteks t6mbas mytsi omale p2he ja sidus salli ka ymber pea. Birgit andis siis mulle yhed oma dressipyksid, mis ma oma p6lvpykste alla t6mbasin. Ja oosel magasin yhe 6hukese ja yhe paksema teki all ning poole oo pealt t6mbasin omale ka kaltsuvaiba peale. Siis oli soe. Ja hommikul kui p2ike t6useb, on 6hk ka praktiliselt koheselt soe, aga maa on h2rmas - temperatuur langeb oosel alla nulli.
Yleval oli lihtsalt suur muruplats, paar majakest, kus inimesed tube said ooseks yyrida ning kolm poekest, mis ka v2ga lihtsaid toite pakkusid. N2iteks meie tellisime eile 6htul kolme peale 6 omletti ja 12 chapatit(6huke pannkoogi-laadne kuiv panniline, mida siinseks elementaarseks leivaks v6iks pidada). Yleval saab ka telkida. Ning see hulluke, kelle me enda juurest 2ra saatsime, oligi mingi telgi v2lja v6lunud, kus ta siis oo mooda saatis. V2ga kummaline tegelane.



Ja p2ikeseloojang oli ka taas v2ga erakordne. Ainult, et seekord selle negatiivse tooniga, et kui p2ike loojus, hakkas koheselt pakane paukuma.
No vot siis. Minu synnip2evakylalised ja synnip2evalaud. V2ga peen, kas pole? Ainult, et maitsvad omletid on otsas, mitte-nii-maitsvad chapatid samamoodi. J22nud vaid kypsised. Ja viskiklaasid olid meil peened, l6ikasime veepudelitel p6hjad alt. Kurram...Swarovski kristall, ma ytlen!







Selle m2gimajakese juurde j6udsingi mooda "parimat teed, mu s6ber". Ja siis tuli hakata okkaid kerest v2lja t6mbama. Aga majake iseenesest oli v2ga p6nev. Ma kiikasin aknast sisse - k6ik olid kodust 2ra. Ja majakeses ei olnud peale "tunnuste, et kitsed on siin k2inud" mitte midagi. Ehk oli see m2gikarjuste mingi majake, kus nad m6nikord oma karjaga peatuvad, ma ise m6tlesin.


Ja mul tuli m2gedes ronides yks nali meelde. Nimelt oli vahva eestlaste seltskond l2inud kaheksakymnendate l6pus Moskvasse. No kui juba seal, siis tuli ikka ka Leninit mausoleumi vaatama minna. Seltskond oli aga loomulikult ka purjus. No l2ksid siis mausoleumi ja valvurid olid kysinud, et mida seltskond soovib. Seepeale oli yks tegelane seltskonnast oelnud: "А МЫ ХОТЕЛИ ЕТУ ВОБЛУ ВИДЕТЬ".

Ilusat!

Thari k6rb...

Olen tagasi k6rbest. Retk kestis tegelikult t2pselt 24 tundi. Seega kui tahta seda nimetada 2-p2evakseks, siis oleks see kerge liialdus. V2lja n2gi see nii, et eile hommikul tuli hotelli j2rele auto, mis meid umbes 30km Jaisalmerist l22nde viis. Ma nimetaksin selle koha nime, aga seal ei olnudki yhtegi kohta, r22kimata siis veel nimest. Oli lihtsalt k6rb. Maantee 22res oli pisike varjualune ning varjualuse ees ootamas 5 kaamlit - neli meile k6igile, yks vedas k6ike vajalikku, et 24 tundi k6rbes soodud-joodud saaks. Muidugi mahtus kaamli selga ka veel giide istuma, sest erinevatel hetkedel kokku oli erinevaid giide koguni 5. Esmalt istusime kaamlite selga ning liikusime umbes tunnikese jagu liivav2lja mooda, siis tegime lounapausi. Paus kestis kokku oma kolm tundi, sest peale soogi valmistamist ning soomist ytles giid, et p2ike on lihtsalt sedav6rd kuum keskp2eval, et edasi liikuda on liiga piinarikas. Edasi saime liikuma kella 15 paiku, mil p2ike oli v2heke madalamale vajunud ning s6it kestis umbes paar tundi v6i pisut enam. Ning siis j6udsime kohale k6rbesse, mida meie m6istes k6rbeks t6epooleks ka nimetada v6ib. Asi nimelt selles, et kuigi tervet siinset piirkonda k6rbeks peetakse, on siiski palju igasugust rohelist - puid ja p66said, aga umbes kella poole kuue paiku j6udsime sellisesse k6rbesse, kus pole enam yhtegi puud ega p66sast - vaid liivaluited ning dyynilained.
Ilus. K6rb on hoopis isemoodi loodus. Kui meie kasutame m6istet "haudvaikus"(kuigi me eriti ei tea, milline vaikus ikkagi hauas on), siis 6igustatult v6iks v6tta kasutusele m6iste "k6rbevaikus", sest kui parajast tuul ei puhu, j22b ymberringi k6ik nii vaikseks, et k6rvus hakkab vilistama. V6imalik, et see on veel eriliselt harjumatu m6eldes eelnenud paarikuulisele kisale-l2rmile ning arvestades siinse tanava- kyla v6i linnaeluga, kuid vaikus, mis k6rbes valitseb on t6epoolest erakordne. Liiv on kuum. See on nii kuum, et naljalt palja jalaga sellel astuda ei tahagi. V6i no tahaks kyll, aga see on talumatu. 6htul, kui p2ike juba madalamal, siis l2heb paremaks ning peale p2ikeseloojangut muutub liiv esmalt leigeks, siis jahedaks ning oosel on see j2llegi veidralt kylm.
K6rbes meie peatuspaigas oli korraldajatel v2ike laagriplats. Pisike varjualune, kus m6ned raudvoodid ja madratsid ning ootamatult oli ootamas ka kuskilt yle dyynide kohalesaabunud h2rra kylmade 6llede ja muude karastusjookidega. Absoluutselt v6imatu oli mitte osta ning loomulikult ei tulnud see p2hegi. Kysisin ka giidilt, kui kohale j6udsime, palju v6is kuuma tol hetkel olla ning giid arvas, et umbes 35C. Igatahes 22retult meeldiv tervitus.
Giid r22kis, et v2hemalt seal, kus meie oobisime, ei olevat mitte mingisuguseid erilisi ohtusid. Kuigi k6rbes v6ib kohata nii erinevaid 2mblikke, ussilisi, putukaid ja n2iteks ka skorpioni, ei olevat viimase 10 aasta jooksul ykski loom yhelegi inimesele mingit ohtu kujutanud. Ainuke intsident, mida yks giid teadis r22kida, oli juhtunud alles m6ned p2evad tagasi, kui l6kke 22res 6htul istudes yks pisike skorpion yht tydrukut oli salvanud. Aga seegi oli piirdunud pigem ehmatusega, sest tydrukuga ei olevat juhtunud mitte midagi. Kuid t6si on see, et l6ket tehes ongi k6ige ohtlikum aeg, sest ohtlikud k6rbeasukad v6ivad tulla sooja, toitu otsima v6i niisama uudistama. Ning taas pidavat ka k6rbes kehtima reegel, et loodus siiski inimest kardab ning k6ikv6imalikud loomad on inimese saabumi seks ammu juba taganenud.
K6rbes pole ka praktiliselt v6imalik olla ilma p2ikesekreemi ja p2ikeseprillideta. Nimelt on p2ike erakordselt ere ning kuna ymbrus on samamoodi hele ning liiv peegeldab, siis saaks ilma prillideta silmi lahti hoides ilmselt ysna kiiresti mingi kahjustuse. Ja ilma p2ikesekreemita samamoodi olla ei saa. Kuigi mu nahk juba p2ikesega nii harjunud, et igap2evaselt ma p2ikesekreemi ei kasuta, siis k6rbesse v6tsin kreemi igaks juhuks kaasa ning loomulikult 6igesti tegin. Peale tunnikest kaameli seljas loksumist l6unapausile j6udes tundsin, kuidas p2ike oli mingi valemiga isegi p6lvpykste 22re alt sisse paistnud ning isegi riiete all oli kere punane. M22risin siis ennast hoolikalt kreemiga sisse ning sellega p22stsin end p6letusest.
Kui p2eval on k6rbes talumatult kuum, siis oosel on seal minu m6istes paukumas lausa pakane. Kui p2eval ei kannata palja liiva peale astuda, sest on kuum, ei saa hommikul enne p2ikeset6usu taas liiva peale astuda ning yldse ennast magamiskoti seest v2lja ajada, sest v2ljas on v2ga kylm. T2na hommikul otsustasingi, et ei l2he enne voodist v2lja kui p2ike juba 15 minutit paista j6udnud - 10 minutit piisab, et 6hk m2rkimisv22rselt inims6bralikuks muutuks. Raske on oelda, mis v6iks olla oine temperatuur, arvan, et see v6ib olla nii umbes 15-20 kraadi, aga kui tuul puhuma juhtub, siis on asi p2ris hull. Meil 6nneks tugevat tuult polnud(kyll aga olevat eelmine oo olnud v2ga tuuline), puhus v2ga ornalt, aga see muutis ohu nii kylmaks, et nina tuli hoida magamiskoti sees.
Mina veetsin peaaegu kogu oma eilse "valge" k6rbeaja yhe k6rgema dyyni otsas lihtsalt k6rbe vaadates. Vahepeal tundus see mulle endale ka imelik, et - no mis seal ikka passida, seal ju pole midagi - aga ikka istusin ja vaatasin. Kyllap seal ikka on midagi. See vaikus ja rahulikkus, mis k6rbes valitseb, on lihtsalt teistmoodi. Aeg seisab taas, ja mitte ainult aeg, vaid kogu elu. See koht on seal olnud t2pselt yhesugune aastasadu, muutuvad vaid j2ljed liival, mille tuul siis taas yhtlaseks silub ja k6ik. Muud ei midagi. Teistmoodi. Ja sellistel v6imsatel ja ylevatel hetkedel tunned, et oled justkui jumalale natuke l2hemal.
Aga nyyd...taevast alla maa peale! Eile oli ka p2ris terav ytlemine minu ja korealaste vahel. V6i minu ja Juni vahel. Lausa tulevahetus, kui tohib. Nimelt olen t2hele pannud, et nad loomadesse jube halvasti suhtuvad. Kuidagi alandavalt. Ja loomade kiusamine neile v2ga naljakas tundub. M2letan, et m2rkasin seda juba siis, kui Juni esimest korda Sri Lankal Sigiriyas kohtasin. Siis oli mingi moment, kus ta koerale mandariini koored p2he pani. Muidu v2ga tore tegelane, aga miks siis nii!? Selle viimase kolme n2dala jooksul olen aga korduvalt, korduvalt n2inud igasuguseid asju. Kyll matavad nad Gokarnas rannal magava kutsika vaikselt liiva alla, kyll lykkavad mingit v2ikest uudistama tulnud kitse-moodi sarvilist jalaga, siis valavad koerale kahe k2ega liiva p2he jne jne. Ja siis tuli yks giididest meie juurde ning l6i heast peast kaamlit rusikaga vastu kaela. Mina vaatasin k6rvale, aga korealased puhkesid hysteeriliselt naerma. Mul sai syda jube t2is ja kysisin, et mida, kuradit, seal naerda on. Et mis see nalja teeb v6i milles nali seisneb. Jun sai eriti kurjaks ja hakkas lausa karjuma, et miks nad ei v6i naerda kui on naljakas. Ma siis uurisin, et kuidas on v6imalik, et on naljakas kui keegi kellelegi liiga teeb v6i kedagi solvab v6i alandab. See, et loom r22kida ei oska, ei t2henda, et ta ei tunne valu v6i alandust. Mismoodi saab see naljakas olla. Kysisin ka liiva p2hevalamise ja muude asjade kohta. Ega neil polnudki midagi m6istlikku oelda ning ma n2gin, kuidas Jun sellest ka v2ga h2sti aru sai, aga vaielda ja huumorit kinnitada oli ikkagi pikalt vaja. T6siseks muutus ta siis, kui ytlesin, et 2rgu 2rritugu ja kisagu, et ma lihtsalt uurin, et mismoodi on v6imalik, et nende kultuuris nad inimesest nii sygavalt lugu peavad(ja see t6epoolest nii on, kultuuripooltunni teen siin millalgi hiljem) ja samal hetkel loomadesse nii halvasti v6i lausa vastikult ja alandavalt suhtuvad. Meie jutt j2i paljuski poolikuks, sest... mulle tundus, et nemad said aru, et midagi on justkui valesti ning mina ei tahtnud ka rohkem surkida. Avaldasin vaid oma arvamust, et mida v6imsam, targem ja suuremate v6imetega on yks, seda enam peaks ta oskama arvestada ja lugu pidada teisest. Igatahes l6ppes see sellega, et hiljem l6kke 22res Jun vabandas, et oli endast v2lja l2inud, Koh ytles hiljem voodis, et sai sellelt kaamlit loonud giidilt t2na hea 6ppetunni ning mina tundsin suurt kergendust, et olin saanud 2ra oelda, mis ma sellest k6igest arvan, sest see oli mind h2irinud j2rjest ja j2rjest enam ja hoogu kogunud juba pikemat aega.
Kui lahing peetud, l2ksime l6kke 22rde, kus ootas grillimist kana ning syte all kypsesid kartulid. S6ime-j6ime-jutustasime tunnikese-poolteist ning siis esmalt l2ksid giidid magama ning ysna pea l2ksime meiegi pikali, et hakata taevast uurima. Ja k6rbetaevas on, mida uurida...t2iesti selge t2histaeva all magamiskotiga magada on omaette v2ga vinge elamus. Ega seda siin suurt kirjeldada annagi, kyllap kogu olukord, k6rb ja liiv, lahedad reisisellid ning kaks suurt Kingfisherit teevad oma too ning ei ole v6imalik kirjeldada, milline see taevas oli. V6in kinnitada, et see on enam-v2hem sama vinge kui augustikuus Palup6hjas Emaj6e 22res soode-rabade vahel t2histaeva all pikutada. Eksootikat teeb siin juurde k6rb. Aga kahtlemata v2ga v6imas ning meeldej22v kogemus, mida tasus pikalt reisi jooksul oodata ning kui mingit pingerida teha, siis oleks see ehk peale Adam's Peak'i Sri Lankal kohe teine v6imas asi.
Edasi siit nyyd aga hunnikuga pilte. Meid on siin nii palju seet6ttu, et mul 6nnestus saada pilte ka Ceoni ja Koh' kaameratest, kes juhtusid samuti korraks netti tulema. Seega panen nad siia yles. Yleyldse arvan, et mul ongi k6ige m6istlikum hakata pilte interneti riputama, sest ma n2iteks olen 2ra kaotanud oma m2lupulga(kuigi pigemini ma arvan, et selle pistsid omale h2bematult taskusse 6mblustookoja mehed, kelle juures mu kott 6mblemisel k2is), mis t2hendab, et mul pole mitte yhtegi muud pilti Sri Lankalt peale nende, mis siin yleval ja Orkutis yleval. Ehk siis mida rohkem neid siin on, seda rohkem on neid ka t6siselt salvestatud.

Esmalt Ceoni m6ned valitud pildid...














Siit edasi Koh' kaameraga tehtud pildid...









Ja viimaks minu enda pildid...





















P2ikeseloojang...
...ja p2ikeset6us on ysna sarnased. Ainuke vahe selles, et t6useb yhelt ja loojub teisele poole



Nii palju k6rbest.
Ja l6petuseks seda, et yleeile sai k2idud Jaisalmeri kindluses. See on m2rkimisv22rne yle 600 aasta vana kindlus, mille erip2ra on see, et t2nap2evalgi elab kindluses umbes 2000 inimest. Tegemist siis taas yle linna kerkiva k6rge myyriga ymbritsetud rajatisega, mis vanadel aegadel kohalikku kuningat v6i valitsejat ning siinset rahvast kaitses.
Tegemist on taas Unesco maailmap2randi nimekirja kuuluva objektiga, aga samas ka maailma yhe ohustatuima objektiga. Nimelt on kindluses puudulik kanalisatsioonisysteem ning reovesi koguneb k6ik kindluse alla, kus see siis ussitab ja m2dandab maad kindluse all. Viimase paarikymne aasta jooksul ongi toimunud ka m6ningaid 6nnetusi, kus m6ned majad ja osa myyrist on kokku varisenud. Kohalik valitsus ei v6ta aga mitte midagi erilist ette peale restaureerimise, sest valitsusele avaldavad survet kohalikud turismi2rimehed - hotellide ja kylalistemajade omanikud), kes(ilmselt altk2emaksu makstes) on suutnud siiani valitsust survestada, et see ei l6petaks vee pumpamist kindlusesse ning ei evakueeriks inimesi. Nimelt iga p2ev voolab kindlusesse 120l vett iga elaniku kohta ehk siis 240000l, millest tee "6igesse kohta" leiab v2hemus.
Kindlus ise on aga v2ga kena, ylimalt peene ja hoolikalt viimistletud arhitektuuri ja nikerdustega, kitsaste t2navate ning r66msate inimestega t2navatel...





Edasi on plaanis liikuda vist Dehlisse. V6i siis teeme peatuse Jaipuris, mida ka "roosa linnana" teatakse, aga seda pole me veel otsustanud. Jaisalmer on veel omaette huvitav seet6ttu, et siinne 6hkkond on natuke sarnane Gokarna v6i Hampiga. Elu on kuidagi rahulikum ja s6bralikum. Ka odavam, tuleb tunnistada. See on ka p6hjus, miks me praegu veel arvatagi ei oska, millal siit edasi liigume. Ning l6petuseks leidsin pildi meie praegusest hotellist.

Head!