Kui ma esialgu m6tlesin, et ei hakka juhtunust siia kirjutama, siis asja yle pisut j2rele m6elnuna ning ka targemate arvamustega arvestades otsustasin ikkagi kirjutada.
Eile 6htul l2ksin kenasti oma kylalistemajja. J6udsin oma tuppa ehk umbes kella poole yheteistkymne paiku. Yle koridori yhes toas m2ngis vali muusika ning oli kuulda meesh22li k6nelemas. M6tlesin valmis, et kui magama hakkan minema, siis l2hen ja palun neil selle vaiksemaks keerata. Aga veel ei l2inud, seega OK. Lugesin voodi peal raamatut. Tymps k2is. Siis aga kuulsin l2bi muusika tytarlapse h22lt, kes kuidagi justkui millelegi vasu punnis. Kaeblik eitav h22l. Muusika m2ngis k6vasti ning teritasin siis tugevalt k6rva. Ikka kuulsin naisterahva h22lt. V2ga t2pne oleks praegu kasutada s6na "vigin", ilma halvustamata. Ehmatasin muidugi kohe 2ra ja kujutusv6ime hakkas silme ette pilti manama. Hyppasin pysti ning l2ksin kohe ukse taha. Koputasin. Hetke p2rast ilmus uksele umbes minu kasvu tiibetlase n2oga tegelane, kes kysivalt otsa vahtis. Ma siis ytlesin, et ma elan yle koridori, pangu vaiksemaks, on oo. Noogutas ja lykkas ukse kinni. Ukse vahelt vilksatas aga, et voodi 22re peal toas istuski tydruk. L2ksin oma tuppa tagasi, aga kuna muusika m2ngis t2pselt samamoodi edasi, siis ei moodunud minutitki kui ma naaberukse taga tagasi olin. Tyyp tegi ukse lahti ning kui mind n2gi, siis noogutas ja hakkas ust kinni lykkama. Mina panin aga jala ukse vahele ja trygisin sisse. Istuski seal v2ikeses toas voodi22rel tydruk, kes mulle hirmunud ja pisarates silmadega otsa vaatas. K2ratasin tyypidele, et mis, kurat, toimub. Yks tegelane hakkas t6uklema ja kisendama ning mind uksest v2lja lykkama. Ma kaklema ei hakanud, taganesin uksest tagasi v2lja, tekkinud segaduses ja v2ikses ryseluses sai aga ka tydruk olukorda kasutada ning tuli kiirelt sealt toast v2lja. Kordas mooda koridori kiiresti eemale k6ndides yle 6la: "Thank you", "thank you" ning l2ks kiiresti valja t2nava peale. Kaks tyypi, kes toas olid, l2ksid kiiresti talle j2rele, et midagi r22kida ja seletada. Tydruk kadus ning mina l2ksin oma tuppa. Paari-kolme minuti p2rast kuulsin samme. Ootasin juba ette ja no muidugi - koputati minu uksele. Kurat kyll, seda tunnet on raske kirjeldada. Aga m6tlesin kiirelt, et mis seal ikka, ega mul midagi teha pole, kuhugi p6geneda pole ning yleyldse - ma olen yksik v66ras kuskil kurat-teab-kus. Koputati veel ja l2ksin ja tegin ukse lahti. No loomulikult, samad tyybid. Yks kysis, kas tohib sisse tulla. Astusin sammu tagasi, nemad astusid sammu edasi. Viina hais k2is yle pea. Ja siis hakkas pikem r22kima. Ja hakkas seletama olukorda ja vabandasid jne. Seletasid, et neil oli pidu ja tydruk olevat olnud neist yhe pruut ja et neil oli tyli majja tulnud ja ma ei tea, mida veel. Ma ytlesin neile, et ma n2gin seal seda, mida ma n2gin ning kui tegelikult on neil 6igus, siis ma v2ga loodan seda. Surusime k2tt ja nad l2ksid oma tuppa.
Ma ei usu eluilmaski, et see oli nende kellegi tydruk. Ma n2gin neid silmi...Igatahes kokkuv6ttes l2ks siis nii. Nii h2sti v6i halvasti kui see seekord kellegi jaoks l2ks. Tohutu ehmatus. Arvan ka, et poisid ise, kes olid vast napilt 20 v6i pisut peale, said k6va ehmatuse osaliseks. Ja ma loodan, et ma olin kellelegi jaoks 6igel ajal 6iges kohas.
Eks elu olegi ilmas selline, et kogu aeg ei ole ilusad lumised m2etipud, pole p2ikeset6use Adam's Peakil, pole tahistaevaga k6rbeoid. Kuskil on 6nnetused, kannatused, koledused ja 6udused.
Niisamuti ka minu reisil.
Ikka ilusat ja ainult ilusat!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment