Hippie. Happy. Hampi!

Tere! Tore, et j2lle lugema sattusid!
Nyyd siis, nagu juba eile mainisin, olen kohal Hampis. Pehmelt oeldes on tegemist ylimalt tsilli kohaga. V6i nagu p2kp2kkerid ytlevad - hippie, happy, Hampi. Tegemist teistmoodi hingamisega kohaga. Palju rahulikum, palju puhtam, palju m6nusam. Tekib tunne, et polegi nagu enam Indias.
Teekond siia kulges esmalt Mamallapuramist bussiga Chennaisse, siis sealt rong Bangalore'i, kus tuli kaks tundi oodata ning siis tulime oorongiga Hospeti, kust j2i Hampisse vaid umbes 10km. Viimaseks v6tsime tuk-tuki ehk riksa.
Kogu see asi v6ttis aega 24h. K6ige karmim oli p2evane rong Chennaist Bangalore'i. Istutakse nii, et kolm inimest k6rvuti, kaks pingirida, keskel vahek2ik. Eespool paikneva istme seljatoe kaugus j2tab loomulikult minu kabariitidega mehe puhul soovida - kuidagi ei taha sinna 2ra mahtuda ja p6lved on peale 7-tunnist rongis6itu muljumisest valusad.
Minu istekoht juhtus olema pingi keskel. Ehk siis nii minust vasakul kui paremal olid teised reisijad. M6lemad mehed, m6lemad kergelt keskmisest laiemad. Algas s6it. Minust paremalpool akna all istuv tegelane kuulas mingit tymakat ning tegi k2te v6i jalgadega igasuguseid liigutusi. K2tega tehtud liigutused meenutasid neid, mida meil tegi PIMP TV-st ja 2rapanijast tuntud DJ Ryan Angelos. Ja siis m6nikord t6i mees rytmi oma jalaga niimoodi, et tema jalalaba puudutas peaaegu minust paremal istunud mehe varbaid.
Vahek2igus k2ib vilgas kauplemine. Kogu aeg h6igutakse v2lja erinevaid kaubaartikleid, mis just parajasti sinust moodumas on. Osta saab rists6nu, lastele m2nguasju, teed, kohvi, puuvilju, suppi, j2rjehoidjaid, kleepekaid, mitmeid erinevaid saiakesi ja suupisteid, vett, mahla, kokakoolat, k22re, patareisid, juuksekumme, klambreid ja veel mitmeid mitmeid muid asju. Ja iga kauba jaoks on eraldi myyja. Vahek2ik on totaalne turuplats, kus kaupmehed kandikute, mannergute ja kastidega sebivad. Ja rong on kui kaubamaja! Mitmed kaupmehed on pimedad. M6nel on mustad prillid ees, m6nel on n2ha silmad, mis ei n2e. Alguses on see valus vaadata ning tundub v2ga synge ja kuidagi ylekohtune, kuid peagi harjud - mis teha, elu on siin selline.





J2rsku kuuled selja taga mingit syytut kiljatust. Hetke p2rast hakkab laulma naine, kes mingi puust nooriga yhendatud kl6patstokkidega rytmi loob. Mingil hetkel l2hevad rytm ja s6nad justkui kokku, enamus ajast ei l2he ka. Vahepeal on laul ylimalt tugev ja kiljumine k6rvulukustav, m6nel hetkel v2heke vaiksem. Teadsin juba juttude j2rgi ette, mida see k6ik t2hendab, seega ennast ymber poorama ei kiirustanud. Laul kestis m6ne minuti ning siis hakkas vaguni otsast liikuma naisterahvas. Liikus mooda tervest vagunit2iest inimestest, keda v6iks olla umbes paarsada. Yhe k2ega hoidis "pilli" ja surus puusale aasta-paarist poisip6nni, teine k2si k2is iga pingirea juurest, praktiliselt iga inimese eest l2bi. Ta moodus paarisajast inimesest, kellest vaid kolme-nelja k2si vastas talle heldemal v6i v2hemheldemal moel. Ehk siis tegemist j2rjekordse kerjusega. Naine oli noor ja ilus. Ja ka ilusasti riides, s2titud ja ehitud. J2rjest enam ja enam vaevab mind kysimus, kuidas nad ometi niimoodi elavad, sest ma n2en, et sellest rahast, mida kerjused niimoodi teenivad, 2ra elada pole v6imalik. Ja loomulikult liiguvad rongis ringi teisedki kerjused, kyll pimedad, kyll jalutud, kyll yke k2ega, kyll kyyrakad. Ja peaaegu mitte keegi ei anna neile mitte midagi.
Minul ongi siiani veel kerjustele raha andmise systeem puudu. Yldjuhul ma ei anna. Lihtne p6hjus on selles, et ma n2en, et SEE LIHTSALT EI AITA NEID! Annan mustlasele 10 ruupiat, minu s6ber k6rvalt annab teise kymnese. Ja siis l2heb mustlane nende kahe kymnelisega esimese putka juurde ja ta ostab selle eest omale yhe pepsi v6i kokakoola. Ja ise s6braga joome vett ega taha igal korral syyes isegi omale mahla raha kokkuhoiu m6ttes toidu k6rvale osta(mitte, et see nyyd kallis oleks, aga lihtsalt seet6ttu, et v6ib ju vabalt ka vett juua ning seega pea poole toiduarve pealt kokku hoida). Kyll annan ma neile v6imalusel midagi syya, m6ne banaani v6i poole oma saiakesest v6i miskit muud, kui mul juhtub midagi olema. Raha anda ei ole lihtsalt m6tet.
Viimasel p2eval oligi Mamallapuramis olukord, kus mul ei olnud mitte midagi anda, v2ikest raha ka polnud, aga minu juurde tuli naine, kel taas pisike laps puusal. Kui seisma j22d, silma vaatad ja syvened, siis oled juba sama h2sti kui "v6rku" pyytud. See noor naine vaatas mulle otsa, tegi haleda n2o, palus kenasti jne ja mina andsin yhe dollari. Ja naine kadus kui tina tuhka. Tema asemele tekkis aga kohe neli uut k2tt. Siis tegin sydame k6vaks ja k2skisin neil omavahel seda dollarit jagada, sest yks dollar on 10-20 korda suurem sellest, mis kerjus tavaliselt saab. Tihtipeale ylimalt ebamugav, sest tegelikult ma ju tean, et see 5 ruupiat ei tee mind vaesemaks. Keeruline.
Aga aitab nyyd sellest. K6ik ei ole nii must ja murelik.
Bangalore'is oli meil aega kaks tundi. S6ime 6htust ning tegime lyhikese jalutusk2igu raudteejaama l2heduses. Bangalore j2ttis palju puhtama mulje. Tundus, et 6hk on puhtam, t2navad v2hem prahised, majad on suuremad ja ilusamad ning inimesed kuidagi rikkamad ja omadega paremal j2rjel. Raske kyll t2pselt oelda, sest n2gime linna vaid paar tunnikest ning sedagi pimedas. Aga lihtsalt tunne j2i selline. Sinna tahaks tagasi minna, aga seda mitte seekord.
Oorong oli t2itsa m6nus. Meil vedas voodikohtadega, saime m6lemad Alvisega omale kohad kolmandal korrusel ja k6rvuti. Kolmas korrus on parim seet6ttu, et esimesel ja teisel korrusel istuvad inimesed. Kui nad magama minna ei taha, siis pead ise ka yleval passima ja ootama. Aga kolmandal korrusel ei ole muret - v6ib kohe oma koikusse kolida ja uinuda. Onneks oli vagunisaatja p2ris kuri tegelane, kes t2pselt sydaool k6ik tuled surnuks l6i ja magama ajas. P2ris naljakas. Meil t6useks sellest kohe p2ris korralik kisa, aga siin ei olnud kellelgi midagi vastu oelda - kui vagunisaatja k2seb uinuda, siis tuleb uinuda!

Sedasi lae all me siis oo mooda saatsime

Rong v2ljus 22:35 graafiku j2rgi. Reaalsuses oli see 23:05. Kohale j6udsime Hospet'i umbes poole seitsme paiku. Hakkasime siis omale rikshat vaatama. Kohtasime yht jaapanlast, kellel oli samuti plaan minna Hampisse. Kuna meid oli kaks, s6idukis kohti aga kolm, otsustasime tema ka kohe punti v6tta, et kulusid jagada. Jaapanlane Ibi on ka vahva sell. 22-aastane mingist Jaapani l6unapoolsemast linnast. Mul ei j22nud nimi meelde. Tegelane on v2ga palju reisida j6udnud, k2inud l2bi Laose, Kambodza, Vietnami, Malaisia, Tai, osa Hiinat ning elanud veel ka kolm aastat Austraalias. Me p2rast Alvisega m6tlesime, kas ta yleyldse koolis kunagi k2inud on, sest kui ta nii palju reisida j6udnud, siis ilmselgelt peab olema kuskil mingisugune auk. Aga me t2psemalt ei syvenenud. Tore tegelane, l6bus ja asjalik. Ja r22gib taas jaapanlase kohta v2ga head inglise keelt(eks loomulikult kolm aastat Austraaliat teeb oma too). Ise ta kyll naerab, et India on ta keeleoskusest yle k2inud nagu orkaan - lihtsalt ei ole kellegagi siin r22kida v6i kui on, siis on tase kohutav.
Aa, vahem2rkuseks v6ib oelda, et siin on nii, et n2iteks bussijaamas ei ole yldse kindel kysida hindult, kas buss on juba l2inud, sest tema "bus will come" v6ib v2ga vabalt t2hendada, et buss l2ks juba 2ra. Samamoodi ei ole m6tet kysida, kas "raudteejaam on sealpool", sest see v6ib anda vastuseks lihtsa "yes"-i. Seega tuleb alati kysida, mis teed pidi saaks raudteejaama, et v2listada jah/ei vastust.
Kui riksha meid Hampisse kohale t6i, v6tsime omale toa Shanthi Guest House'is. V2ga rahulik ja vaikne pisikese sisehooviga kylalistemaja. Meie Alvisega v6tsime kahese toa, jaapanlane Ibi sai yhekohalise.

Ja meie toa ukse ees on selline lukk. Tuba valvab Hitler isiklikult!
Hampi on...v2ga palju. H2sti ilus. H2sti rahulik. Kuigi v2ga palju on k6ikv6imalikke turiste ja seiklejaid, on k6ik rahulik ja vaikne. Ei ole tormamist, ei ole t2navatel kisaga kauplemist. Eilse p2eva veetsime peaasjalikult yhes ylim6nusas kohvikus, millel nimeks Reggae Riverview Restaurant v6i midagi sarnast. S6ime, j6ime ja siis lihtsalt istusime. Ja siis istusime veel, v6tsime veel yhed teed. Ja siis istusime edasi ja j6ime veel paar teed. Ikka p2ris mitu head tundi.
Vaade kohvikust
Hapu n2oga jaapanlane. Fotole ta kuidagi imelikult j22nud, tegelikult ta nii hapu n2oga pole

Ning siis...tegelikult tulime me ju ka oma kolmandat reisiselli otsima. Jun Koreast...kui restoranist tagasi j6udsime, siis palusin hotellitootajalt kogu politseiraamatut viimase n2dala kohta(iga kylastaja peab t2itma mingi kohustusliku lehe politsei jaoks). Mees vaatas mind kyll imelikult, aga ma seletasin, et meil l2ks Sri Lankal kaduma yks korealane, kes pidavat ennast siin majutama(v2hamelt nii Jun ise lubas - kohe kui Indiasse j6uab, tuleb otse Hampisse ja peatug Shanthi Guest House'is), meil aga vaja h2dasti mees leida, ytlesin nime ja riigi jne ja siis t6i mees oma raamatu v2lja. Lappasin l2bi - loomulikult ei leidnud. Istusime siis maha ja m6tlesime, kust otsima hakata. Ja Alvis l2ks banaane ostma. Ja voilaa - tagasi saabus koos kahe korealasega, kellest yks oligi meie kadunud "l2tlane" Jun. Taaskohtumisr66m on p2ris m6nus r66m!
Ta oli leidnud vahepeal omale ka yhe uue reisikaaslase - 9 kuud mooda Indiat reisinud 17-aastase! poisi, kelle isa Indias meditatsiooni 6ppinud. Poisil on viisa kaheks aastaks. Poiss loomulikult iseseisev, tal pole isaga eriti mingit pistmist. Aga fakt iseenesest, et tal Indias isa juba viiendat aastat, aitas tal saada viisa kaheks aastaks.



6htu saatsimegi mooda viiekesi. Istusime niisama j6e 22res muru peal ja jutustasime. Korealased ja leedukas puhuvad oma Di-Gi-Dii-Doo'sid. Nii nimetavad nad neid torusid, mida puhuvad. Minagi olen proovinud. Helil pole viga, aga hingamine ei tule veel v2lja. Kuna mul oma pilli pole, siis ma ei saa eriti palju proovida ka. Ja jaapanlane Ibi ostis omale india floodi ning pyyab seda puhuda. Kui Alvis oma parmupilli v2lja v6ttis, siis oli ta di-gi-dii-doo minu p2ralt...t6eline koor...ja aeg seisab. Pole t2htsust, palju on kell, pole t2htsust, mis n2dalap2ev, pole oluline, mis kuup2ev on. On soe, leebe 6htutuul paitab kukalt, kivi, millel istud, on soe, eemal 6ngitsevad kalamehed, teiselpool j6ge p6leb mingi l6ke, mille vingu haisu on kergelt siinpool aimata...kvaliteetaeg...

Siinne internetikohvik yllatab oma kiirusega. Viie pildi korraga yleslaadimiseks kulub umbes pool minutit, sellist kiirust polegi oma reisil kohanud. Seega m6ned pildid...
Naised on endiselt valdavalt v2ga kenad ja s2titud. Nagu siitki paistab, siis nende igap2evakleidid meenutavad meile pigem naiste peor6ivaid. H2sti v2rvilised, palju ehteid, tihti on jalgade ymbes k6linad, mis natuke kuljuseid meenutavad.
Hampi peat2nav, millel jalutades on ka mitmed j2rgnevad pildid tehtud...












Rikkust ei anna h2beneda - Alvis soodab lehmi banaanidega
Hotelli sisehoovi on keegi pesunoori koeratopise riputanud. Alguses tundus eemalt ysna ehtne, aga l2hemal vaatlusel on siiski m2rgata, et tegemist siiski vaid naljaga


Ja ohtu saatsime mooda viiekesi ringi kulgedes...
Vaatasime, kuidas kalamehed kala pyyavad

Yhel hetkel ilmusid meie seltskonda kaks v2ikest poissi. Yhel trumm, teisel mingi vaibamoodi r2bal ja kaks pikka toigast. Vaatasid, kuidas me seal istume, kuidas osa meist toru puhusid, naerda l6kerdasid ja kergelt sulandusid seltskonda. Me siis seletasime poistele, et noh, pange trumm p6risema, b2nd v6iks v6imsam olla. No ja siis hakkas tulema. Yks neist m2ngis trummi, teine hakkas tantsima selle kaltsuvaiba peal. K6ik k2is maru kiiresti ning j2rsku olid trummari jalgade kyljes needsamad pikad toikad seotud. Ise ta loomulikult pysti ei saanud, aga Ibi aitas. Ja siis...






Meil olid igatahes suud peas ammuli, vahtisime artiste, vaikisid floodid ja di-gi-dii-doo'd! Kuradi asjalikud ja tublid poisid. Loomulikult kysisid nad peale etteastet raha selle meelelahutuse eest, aga niimoodi ei olnud meil kellelgi kahju seda neile ka anda. Ilmselt v6isid nad meilt saada ligi 100 ruupiat. Me andsime vist k6ik oma lahtise raha kambaga 2ra. Mina aga muidugi pidin siis uurima hakkama, et mis paran2htused nad sellised on, vanad on, mis nad teevad, kuidas elavad. Muud ei tulnudki, et yks oli 9-aastane ja teine kuuene ja et teevad niisama pulli. Igatahes v2ga muljetavaldav ning peale sellist etteastet nende poiste poolt tekksid minu p2he vastused nii m6nelegi kysimusele kerjuste koha pealt.

Meie 6htu moodus aga nii:

K2isime yhes kohvikust 6htust soomas. Kuna meid oli 5 ning kelner meiega inglise keeles r22kida ei tahtnud ja lisaks oli tal veel ka kiire, andis ta meile oma m2rkmiku, et me sinna oma tellimuse kirja paneks. Nii see siis v2lja n2gigi...

Muuseas, see oli eile alles teine koht, kus me syya saime. Esiteks proovisime minna sinna Riverside Reggae kohvikusse. Seal aga oli imelik intsident. Nimelt Pyydsime peale 15-minutilist menyyuurimist tellima hakata. Moodus yks preili, keda me siis k6netasime. Preili pomises midagi oma keeles...see oli aga nii naljakas, et me k6ik h22lekalt naerma puhkesime. Loomulikult neiu solvus. Siis pidime ootama veel umbes 15 minutit. Ootasime ilusasti 2ra. Tuli yks meesterahvas ning hakkasime idee poolest j2rjest tellima. Alvis istus nurgas ning tema oli esimene tellija. Ta siis kysis mingi toidu kohta menyyst, et kas see on terav. Kuna see kelner ei teadnud, siis l2ks ta kellegi teise k2est kysima. See teine, selgus, ka ei teadnud ning teine l2ks koka k2est kysima. Siis tuli see teine meie juurde ja ytles, et kokk ka ei teadnud, ning ka kokk l2ks kuskilt uurima. Kogu see v2rk tundus ikka ylimalt imelik. Ja siis l2ks elekter 2ra ning kelner teatas, et seal kohvikus elektrikatkestuse t6ttu syya ei pakutagi.
L2ksime siis j2rgmisse kohta, kus meie laud oli pandud huvitava koha peale. Nimelt oli seal p6randas mingi suur auk. Seal ees v6re, aga l2bi augu oli n2ha, et selle v6re kyljes ripub alumise korruse laes olev lyhter:)



T2na hommikul s6in mingit ebatavalist juurikat. Hirmharuldane, lugege ise ylevalt...

Ja ylej22nud pildid on tehtud t2nase k2igu jooksul teisele poole j6ge. Seal on elu veelgi vaiksem ja rahulikum, inimesi v2hem. Istusime paar tunnikest yhes kohvikus, mis asus absoluutselt keset riisip6ldu. Samas oli ka yks kylalistemaja. Ilmselt homsest kolimegi sinna elama m6neks ajaks. Praegu seebitame, et ka korealased meiega liituksid.









Nii palju siis praeguseks mu tegemistest. Tegelikult on nii-nii palju igasuguseid asju veel, aga mis teha, k6ik ei mahu siia.

K6ike toredat!