Full power - twenty-four hours!

Tervitused Gokarnast!
Karini kysimusele vastates v6in kohe oelda, et ei, olen siinkandis olnud juba neli p2eva. Tulime laup2eval siia 2ra juba, aga kohale j6udsime hilja ning otsustasime koheselt minna Paradise Beach'ile, ehk siis paradiisiranda, kus ei olnud mitte mingit telefonilevi, r22kimata siis veel internetist.
Teekond v6ttis aega t2pselt terve p2eva. 2rkasime hommikul kell 7, s6ime ning asusime teele. Esmalt siis l2bi kyla teiselepoole j6ge, sealt bussiga tagasi Hospetisse ning sealt peale pooletunnist ootamist s6itsime Hublisse. Bussis6it Hublisse v6ttis aega umbes 4 tundi ning sealt edasi Gokarnasse umbes 5-6 tundi. Teine pool teest oli v2ga n2rvesoov. Liiklus! See on lihtsalt kohutav. Bussijuht, kyll ise v2ga r66mus ja entusiastlik, s6itis pidevalt silma j2rgi 80-90km/h teel, kus normaalne kiirus v6iks olla umbes 40-50km/h. Tee viis l2bi metsade ja linnuvaatluspargi, see oli v2ga, v2ga k22nuline ning auklik. Korduvalt juhtus, et pimedas kurvis tuli vastu m6ni teine buss v6i veoauto. Kindlasti avaldas enesetundele m6ju ka paar liiklus6nnetust, mida teel n2gin. M6lemad olid juhtunud veokitega. Yks oli kergem, aga teine 6nnetus oli selline, kus killustikku vedanud auto kabiinist ei olnud teise veokiga kokkup6rke tulemusel j22nud j2rele absoluutselt mitte midagi ja viimasedki riismed vedelesid auto kastis killustiku sees. V6imalust, et keegi seal kabiinis ellu j2i, pole. Ja siis vaatad seda kamikaze-bussijuhti ja lihtsalt ahastad. Vahepeal tuli isegi m6te, et k2seks bussijuhil peatuse teha ja l2heks maha, h22letaks edasi v6i mis iganes, aga...no kuhu mul ikka minna...j2rgmine buss v6i mis iganes s6iduk on t2pselt samasuguses ohus.
Buss oli ebamugav ja kitsas. Kangesti raputas ning tagument hakkas valutama juba peale paaritunnist bussis6itu. Peale m6netunnist reisi on k6ik ymberringi muutunud nii ebameeldivaks, j6llitavad kaasreisijad talumatult tyytuks, liiklus niigi n2rvesoov, siis on veel mure eemaloleva pagasi p2rast(pagas on tihti ees bussijuhi juures, sest bussi istmete vahele see ei mahu ja v6tab liigselt ruumi), higi voolab mooda selga, k6ik h2irib. Siis aga tuleb selles 22retus ebamugavuses lihtsalt naer peale. K6ik tundub nii ebareaalne ja lootusetu, et lihtsalt hakkad naerma. Mis teha, elu ongi siin selline:)
Prillideta on Koh, prillidega on Jun.
Bussi ninast on aimata, et seegi on v2heke togida saanud...

Aga...me j6udsime kenasti kohale. Niisiis olen praegu koos kahe korealasega. On Jun ja on Koh. Nad on v2ga m6nusad reisikaaslased. Alati rahulikud, alati viisakad ja v2ljapeetud. Kunagi ei n2rvitse ega muretse asjade p2rast, mis pole olulised. Muuseas...Koh' kohta veel seda, et kui ta reisile tuli, oli ta 16. Nyydseks on ta Indias r2nnanud 10 kuud ning vahepeal saanud ka 17. Ta vanemad lahutasid m6ned aastad tagasi, poiss j2i isa juurde. Aga kuna isa ka r2ndab palju, tegeleb meditatsiooni ja joogaga, siis on poiss ka selline...K6ige paremas m6ttes teistsugune. V6ttis koti selga ja l2ks r2ndama. Ema-isaga eriti kontakti pole. Viimati r22kis emaga aasta tagasi ning isaga r22kis kuu aega tagasi - kysis raha laenuks:) Uurisin ka temalt, et millal plaanib tagasi Koreasse minna. Selle peale sain vastuseks: "Hmm...maybe this year...". K6lab h2sti.
J6udsime Gokarnasse ning otsustasime minna paljukiidetud paradiisiranda. Leppisime riksajuhiga hinnas kokku ja algas s6it. Juht kysis meilt kaks korda, kas meil taskulambid on. Olid kyll, aga tekitas veidi segadust, et miks seda vaja teada nii kangesti. Selgus siis, et riksa sinna p2ris kohale ei s6idagi. Tee l6ppeb 2ra ning siis tuleb pool kilomeetrit jalgsi edasi k6ndida. Yle m2gede ja kivide mooda kitsaid radu. 6nneks juhtusime kohtama riksatee l6pus kahte soomlast, kes samuti paradiisirannas peatusid, t2nu nende juhatamisele j6udsime kohale. Omap2i poleks me sellega pimedas kindlasti hakkama saanud ning oleks tulnud oobida kuskil p66sas.
Paradiisirand on Gokarna pisikestest randadest k6ige viimane. See on umbes 100-meetri laiune rannariba kivide-kaljude vahel. Ilmselt ei ole seda v6imalik iseseisvalt kogemata leida. Peab teadma, et sinna saab paadiga ning et see ylyldse olemas on. Rannas l2ksime esimesse ettejuhtuvasse kylalistemajja, et tuba saada. Saimegi. Terve maja saime.


Sellise...bambusest ja banaanilehtedest kokkuklopsitud rannamajakese. Ylimalt m6nus ja lahe asi, umbes 30 meetrit rannast. Tuul k2is l2bi, s22sed ka. Ja oo maksis kolmele inimesele 150 raha. Ranna 22res m6ned restoranid, vesi ja rand ujumiseks ideaalsed.

Need pildid on tehtud rannas asuvast restoranist

T6eline paradiisirand. Siin siis viimased 3 ood veetsimegi...
Sellel pildil ongi tyypiline seltskond, kes siin aega veedab. S6naotseses m6ttes karvased ja sulelised. Ja siin on palju ka seiklejaid Soomest ja Iisraelist.

Siinne internetiyhendus on pehmelt oeldes olematu, mis t2hendab, et kui ma oma teksti saan yleslaadida, siis on juba v2ga h2sti l2inud! Iga pilt on kui kingitus k6rgemalt.
"Dussiruum" oli samuti vahva. Nimelt pisikese restorani taga asuva banaaniistanduse keskele oli veetud kraan, seotud see yles yhe banaanipuu kylge ning seal siis sai pesta. Minimaalsed tingimused, yhes6naga. Aga p2ris m6nus oli peale kuuma p2eva minna banaanipuu alla ning siis v6tta yks v2rskendav duss. Pilvitu t2histaevas, laternaks kuu, eemal poosas siristab mingi ritsikas, puhub soe tuul...no...mida seal veel tarvis.
Paradiisirannast tulime t2na hommikul 2ra. Peamine p6hjus selles, et korealased said omale voodist v6i 6igemini madratsi seest selga mingid lutikad. M6lemal on selja peal n2ha v2hemalt 50 hammustust. Pidavat nii kangesti sygelema, et v6imatu olevat uinuda. Minul aga miskip2rast on selg t2iesti puutumatu. Ei ole yhtegi lutikat. Mul on 6huke madrats, mida kodust kaasa olen kogu aeg vedanud. Mitmed on kyll oelnud, et m6ttetu vaev ja ainult koormaks seljas, aga ma ytlesin neile ka, et kui ma teda juba nii kaua kaasas olen vedanud, siis yhel hetkel peab ta ennast lihtsalt 2ra tasuma, tal pole muud v6imalust. Loodetavasti p22sesin nyyd t2nu madratsile lutikatest v6i muust 6nnetusest. Kyll aga ei saa ma enam oelda, et pole k6huh2da tunda saanud. Eile ja yleeile olid ses suhtes ysna 6nnetud p2evad. Ilmselt tekitas selle kraanivesi, millest mahla tehakse, puu- ja koogivilju pestakse jne. Muud varianti ma pakkuda ei oska, ei soonud-joonud mitte midagi v66rast, ei eksperimenteerinud millegagi. Neelasin peoga soetablette, siis sai oo 2ra magada.
Paradiisirand oli muidu tore ja rahulik kyll, aga sealne hipikultuur on minule siiski natuke liiast. Mulle meeldib, kui pole oluline, palju kell on, mis n2dala- v6i kuup2ev parajasti olema juhtub, aga hommikust 6htuni k6ikv6imalikke v2hem- ja rohkemtuntud vigureid suitsetada ja syya mulle ei meeldi. Proovida...no seda v6ib. Ja ehk isegi peab proovima, et m6ista, et tegemist jamaga, aga laias plaanis elustiilina...see pole minu rida. Tunnen ennast palju tobedama ja rumalamana. M6te l2heb kyll r2ndama ja m6nikord v6ivad m6tted t2itsa vahvad olla, aga kaob reaalne arusaadav kontakt v2lise maailmaga, mis minu meelest on ohtlik. N2iteks kui keset oma toredaid r2ndavaid m6tteid pyyad meenutada teed tagasi oma tuppa, et magama minna, siis v6ib see raskusi tekitada. Ning ma ei pea seda m6istlikuks. Aga...see olen mina. N2en teisi tegelasi, kellele maa ja taeva vahel h6ljumine on meeltmooda, las siis nii olla.
Kohtasime paradiisirannal yhte prantslast, kes n2gi pehmelt oeldes eriliselt...halb v2lja. V2rises, r22kis katkendlikult, liigutused kohmakad jne. Tuli ja uuris, kas meil juhtub vaaliumi olema. Me muidugi vahtisime kui vasikad aiaauku ega osanud esimese hooga mitte midagi kosta. Ta siis seletas, milleks seda vaja. Nimelt pidavat see olema leevendava toimega justkui ravim, mida saab kasutada siis, kui pole k2ep2rast v6tta mingeid tugevaid narkootilisi aineid. Meil loomulikult polnud teda millegagi aidata. Ta siis keeras omale yhe rohelise pl2ru ning rahunes veidi maha. Istus ja hakkas seletama, et elu on kuradima ilus. Aga seda ei ole m6tet yleliia myrgitada. Me noogutasime.
Siin teekond paadiga paradiisist Gokarnasse...




Nyyd aga selgub, et mul on 6nnestunud ka enamus piltidest kenasti yles laadida selle aja jooksul, mis ma siin istunud olen. V6tan otsad kokku ja l2hen ujuma. Rand on siin v2hemalt kilomeetri pikkune rahulik riba. Inimesi v2ga h6redalt. Tulime siia ka selle m6ttega, et loodetavasti saame Gokarnas broneerida pileti Mumbaisse, et edasi p6hjapoole liikuda. Ja peale Mumbaid Rajastan. Aga praeguseks k6ik. Ja ma ei saa aru, kas midagi on mu kaameral viga v6i on arvutis viga. Pildid tunduvad kuidagi udused ja v2rvid hallid, loodetavasti on syydi siinne monitor.

Olge terved!

Siin on n2ha k6ige lihtsam viis prygim2e tyhjendamiseks. Tuli otsa! K6ik, mis 2ra p2leb, p6leb 2ra, mis ei p6le, see kaetakse kohe uue prahiga


Eestlane, l2tlane, leedukas. Viimane 6htu Hampis.
Peale p2ikeseloojangut paradiisirannas.
Koh varjab meeleheitlikult oma t2toveeringut. Ta r22kis, et tegi selle 14-aastaselt. Tal endal oli vinge legend, et mis see olema peaks, aga ma ei saa sellest kuidagi aru. Minu meelest on tegemist mingi putuka v6i mesilasega. Aga huumorit teeb see, miks see t2toveering tal selline on...Nimelt oli ta l2inud seda tegema heade m6tetega, et on tore ja lahe. No ja siis poole pealt avastas, et ikka ei ole ka enam nii tore. T6usis toolilt pysti ja ytles, et tuleb homme ja laseb edasi teha. "Homme" aga helistas ja ytles, et on haige. Ja siis loomulikult ei l2inud enam yldse. Nyyd valutab pead, et peab maksma hunniku raha kui tahab sellest lahti saada:)