Tervitused!
M6tlesin, et tulen ja kiikan internetiavarustesse. Siis selgus, et internet on tervest kylast 2ra kadunud. Kysisin, et millal internet v6iks saabuda. Mees vastas, et no ta peab siis helistama. Helistas. Olevat oeldud, et poole tunni p2rast on internet kohal. Ma siis istusin internetiubriku trepile ootama. Viis minutit ootasin ning siis tuli m6te, et teeks interneti2rimehega kaupa, et v6iksin kuni interneti saabumiseni kasutada arvutit tasuta. Ja kui internet kohale saabub, siis hakkab ka minu tasuline aeg jooksma. Oli n6us. Hea diil – mina saan nii kaua tasuta kirjutada.
Hampi on t6epoolest teistmoodi hingamisega. Hampis elab erinevatel andmetel praegu 3000-5000 inimest. Aga mina polegi p2ris Hampis, vaid Hampi kylje alt l2bijooksva j6e teisel kaldal, mis t2hendab, et suuremast asulast olen v2ljas. Kylalistemaja, kus peatun, asub ka veel omakorda j6est oma poole kilomeetri kaugusel riisip6ldude vahel. Seega uskumatult omaette. Selle kohta ei saa isegi oelda, et elan mingis kylakeses, vaid s6naotseses m6ttes “in the middle of nowhere”.
Kui praegu elab Hampis vaid m6nituhat inimest, siis pooltuhat aastat tagasi oli linna suurus hoopis teine. Paikseid inimesi elas siin koguni umbes pool miljonit. (Andmed on taas erinevad – LP annab numbriks pool miljonit, yks teine raamat, mida Alvis luges, r22kis isegi pooleteisest miljonist). Igatahes oli tegemist yhe L6una-India sisemaal paikneva suurima linnaga. Inimesed t6i siia kokku kauplemine. Hampi oli v6imas kaubalinn, kus ristusid nii Euroopa kui Aasia kaupmeeste teed. Minu jaoks on see natuke kummaline asukoht, aga kui nii oli, siis ju nii oli. Igatahes t2naseks on k6igest sellest alles j22nud vaid tohutud varemed.
P2evad on v2ga kuumad. P2ikese k2es v2ga olla ei kannatagi. Ses suhtes, et no kannataks ikka, aga ma ei tulnud ju siia kannatama:) Seega elan hommikusoogist l6unasoogini, siis ootan ohtusooki ning siis l2hen magama. Vahepeal suhtlen k6ikv6imalike karvaste ja sulelistega, kes siia kokku on tulnud. N2iteks eile 6htul oli meie kylalistemaja hoovis asuva varikatusega restoranis inimesi Itaaliast, Hispaaniast, Kanadast, Saksamaalt, Rootsist, Soomest, Eestist, Portugalist, Leedust, USA-st, Austraaliast ja v6imalik, et veel kuskilt, sest k6igi kohta lihtsalt ei j6udnud kuulda. Istutakse, r22gitakse, juuakse teed, m6ned suitsetavad rohelisemat, m6ned v2hemrohelisemat, m6ni joob ka 6lut, aga kokkuv6ttes…6hkkond on lihtsalt h2sti m6nus. Mitte keegi ei muretse mitte millegi p2rast, mis kaugemal kui paar meetrit.
Ja mul tuleb v2gisi siin riisip6ldude vahel meelde see Kuldse Trio lugu...
See lugu on yleyldse selline, et vahet pole, mitmendat korda korda kuulad, tuleb ikka muie suule.
K6ike head!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment