Pisike matk

Tere!
Olen endiselt Hampis, kust edasiliikumine tundub eriliselt keeruline, sest siin on lihtsalt niiv6rd m6nus ja rahulik.
Ilmad on viimastel p2evadel olnud liiga kuumad. Paar-kolm esimest kuuma p2eva olidki seet6ttu ysnagi tegevusetud, sest lihtsalt oli liiga kuum. Aga peale kolmandat p2eva sain aru, et midagi paremaks minemas ilmselt pole, seega tuleb ikkagi liigutada olenemata koledast kuumusest. Temperatuur pysib p2eval ehk umbes 29-32 kraadi ymber varjus, p2ikese k2es on loomulikult kuumem ning oht 2ra p6leda on p2ris suur. Oosel on 25-27 kraadi. T6siasi ka see, et haavad ei taha sellise kuumaga absoluutselt paraneda. Suure varba peal on teist n2dalat villist tekkinud haav, mis on kogu aeg t2pselt yhesugune, absoluutselt paraneda ei taha.
K6ikv6imalikke reisiselle on igast maailma nurgast siin koos. Kuid erilist t2helepanu v22rivad rootslased, kellel, tundub, sealsest talvest eriliselt villand on saanud. Rootslasi reisib ringi ikka t6eliselt palju. Eile lahkus yks seltskond kolme inimesega meie kylalistemajast. Yks teine neljane seltskond on siin veel ning eile 6htul saabusid ei-tea-kust meie pisikesse restorani 5 rootsi tydrukut. T2ielik mystika. Tundub, et k6ik rootslased on oma riigist reisima l2inud, kodus pole mitte kedagi. Edasi v6ib r22kida prantslastest, hispaanlastest ja itaallastest. Ka neid on ringi liikumas omajagu. Ning kui muidu on r2ndamas valdavalt noored, siis prantslased on tihtipeale keskealised v6i isegi vanemad inimesed. Ning siis on austraallased, kes samuti p2ris palju ringi armastavad vaadata. Yhte v6ib aga t2heldada. Nimelt mitte midagi pole teha, aga on kaks rahvust, kelle v6ib 2ra tunda vaid oma hoiaku ja suhtumise j2rgi(tihtipeale ka aktsendi, aga selle peale ei saa siiski alati sajaprotsendiliselt panustada). Need on venelased ja poolakad, kes j2tavad endast kuidagi ylbe ja yleoleva mulje. Kuigi nad on viisakad ning k2imas on meeldiv s6bralik vestlus mis iganes teemal, kumab l2bi mingisugune joon, mis on mingitmoodi ebameeldiv ja eemalet6ukav. Olen m6elnud, et 2kki on asi minus, 2kki olen lihtsalt liiga emotsionaalne ning m6tlen halbade asjade peale, mis ajaloos toimunud ja no mis iganes. Kuid see pole nii. Teiste reisisellidega Koreast, Hispaaniast, Austraaliast ja ka Leedust ning mujalt sel teemal r22kides tunnistavad nemadki, et tunnevad mingit pinget, mida raske seletada. See on nende hoiak, et nad on teistest kuidagi paremad, neile on justkui rohkem lubatud. K2ituvad kui "chosen ones". Loodan, et tundlik lugeja vihaseks ei saa. Mis teha, nii need asjad miskip2rast on. On ka loomulikult erandeid, aga v2ga valdavalt on asjad siiski nii.
Mina n2iteks tunnistan, et meie l6unanaabrite, l2tlaste ja leedukate ja ka rootslaste legend, et eestlased on pagana aeglased ja uimased, on saanud siin kinnitust kyll. Tunnen, et mina ei ole mitte aeglane, vaid neil k2ivad asjad uisa-p2isa. Ise vabandan oma aeglust v2lja sellega, et mul l2heb kyll m6tlemise ja otsustamise peale natuke aega, aga otsused, mis teen, on kuradima head:) Ja ka soogilauas olen tavaliselt viimane, kes oma taldriku tyhjaks teeb. Siis loomulikult laiutan k2si ja vangutan pead ning kysin teistelt, et no miks nad ometi niimoodi kugistama peavad ning toitu nautida ei oska:)

Aga eile k2isin hommikul yhel m6nusal lyhikesel matkal. Nimelt olin kuulnud, et kolme kilomeetri kaugusel pidavat olema yks kosk. Kuna ma kolm p2eva mitte tuhkagi teinud polnud, otsustasin minna seda vaatama. V6tsingi siis v2ikese seljakoti vajaliku kraamiga selga ning asusin teele. K6igepealt riisip6ldu mooda kylasse, sealt edasi j6e 22rde, paadiga yle j6e Hampisse ning siis otsisin yles infomajakese, et mingit kaarti v6i teed uurida. Seal ei saanud ma tegelikult yldse targemaks, sest oeldi, et v6ta aga riksa ja s6ida kohale. Peale v2ikest kauplemist istusingi riksasse ning s6itsin koske vaatama. Nn kosk asub ysna keerulise koha peal. Riksa viis mind keset banaaniistandust, kust edasi tuli omal seigelda. Juht seletas teed ka. See oli umbes nii, et "k6igepealt mine otse, siis keera paremale, siis natuke veel otse, siis tuleb yks lagendik(aga sina 2ra seda lagendikku t2hele pane, mine ikka edasi), siis mine veel edasi, siis keera vasakule ja mine otse. Siis keera uuesti paremale, veelkord vasakule" - no yhes6naga t2iesti syrri juttu ajas. Ja nende instruktsioonide j2rgi ma muidugi mitte kuhugi ei j6udnud. Aga j6udsin siis mingi j6e 22rde, kus pesi pesu yks naine. Naine seletas oma kehvas inglise keeles ning osutas k2ega, et kosk on umbes "seal". Mul k2is yle kere lootusetusev2rin ning l6in k2ega, sest k6ik juhised olid omavahel vastuk2ivad. Naine l2ks oma teed, mina istusin m6ned hetked j6e 22res ning siis otsustasin ka tagasi jalutada. J6udsin v2lja sinna parklasse, kuhu riksajuht mind toonud oli enne. Seesama naine seal. Mingi mees ka. Kysis, kas leidsin kose:) Hoidsin ennast tagasi ja ytlesin, et ma arvan, et see pole selle asukohta teadmata reaalselt v6imalik. Mees noogutas ja ytles, et no v6ta giid. Kauplesin siis giidi 100 asemel 50 raha peale ja hakkasime minema. Teekond j6eni oli sama. Siis tuli aga see j6gi yletada ning edasi poleks ma t6epoolest osanud omap2i minna, mingeid silte rajal ei olnud ning see kulges t2ielikult...justkui m66da mingit v2ga suurt sootis ja kivist p6ldu.
Keset banaaniistandust sain korraliku ehmatuse osaliseks. Nimelt yhel hetkel hakkas l2heduses k6ik krabisema ning oli n2ha, kuidas paari meetri pikkune "uss" kiiruga
p66sasse pages. Giid ytles, et tegemist oli kobraga. Uss oli umbes 2-2,5 meetri pikkune, tumepunane v6i punakaspruun. Ja liikus v2ga kiiresti. Siis heitsin pilgu oma pl2tudele ja paljastele varvastele...
Metsik loodus kardab inimest. Meil metsas liikudes on karuga kohtumine v2ga ebat6en2oline, sest loomad hoiavad eemale. Tavaliselt on nii, et kui inimene juhtub loomale l2henema, siis loom taganeb juba piisavalt kaugel nii, et me teda ei n2e ega kuule, aga...kui see t6esti kobra oli, kelle hammustus l6ppeb teadagi, kuidas, siis... on raske ennast selle m6ttega kuidagi lohutada. Sest see pole ju nii:)
Igatahes j6udsime peale 20-minutilist matka kose juurde. Kosk aga, nagu selgus, on peidus kivide all. Eks piltidelt saab mingi ettekujutuse. Giid r22kis, et kui on mussooni aeg, siis on terve j6gi vett 22reni t2is ning ymberkaudsed alad vee all. P6nev on see, et vesi on aastatuhandetejooksul kividesse uuristanud justkui sirkliga joonistatud ning siis v2ljal6igatud augud. Ja seda k6ike sellise koha peal, mida endal yles leida v2ga keeruline. Loomulikult ei olnud seal ka mitte yhtegi inimest peale minu ja giidi. V2ga m6nus retk oli ning maksin giidile ka 50 asemel 100 raha.
Kuigi riksajuht pakkus, et ta v6ib mind oodata seni kuni ma kose juures k2in, otsustasin, et jalutan tagasi ise. Tee polnud pikk, ehk umbes 3km, aga seda kuuma p2ikese all. K6ndisin sellest umbes poole banaaniistanduse vahel ning siis j6udsin yhte kylla. K6ndisin aeglaselt mooda t2navat ning kuulsin j2rsku oma selja taga tydruku h22lt. Kohe ymber ei pooraNUD, sest...ega ma esimest p2eva siinkandis ole:) Jalutasin rahulikult paarkymmend sammu edasi. Kuna tydruk minust maha ei j22nud, j2in seisma ning keerasin ennast ymber. Umbes 3-4-aastane plikatirts vaatas mulle otsa ning j2tkas oma seletamist. Ma siis kykitasin maha ja segasin oma kysimusega vahele, et mis v2rk on, mis tal mureks. Tydruk astus kohe minu k6rvale ja pani n2pu vastu mu seljakoti kyljetaskus olnud veepudelit. No selge pilt. Tahad juua? Pole probleemi. V6tsin pudeli, keerasin korgi pealt ja ulatasin tydrukule. Tydruk v6ttis pudeli ja sirutas kohelselt teise k2e korgi j2rele, mis mul peos oli. Einoh...mis seal ikka. Andsin korgi ka. Plikatirts keeras punni pudelile peale ja astus s6nagi lausumata minema. "You're welcome", pomisesin endamisi:) 6nneks oli mingi poekene kohe paarikymne meetri kaugusel. Astusin ligi ja palusin uue veepudeli. Kohe oli minu k6rval v2ike poiss, kes hakkas shokolaadi n6udma. kategooriliselt keeldusin shokolaadi ostmast. Ja oma peas keeldusin shokolaadi ostmast ilmselt juba ammu enne tema kohalesaabumist. Kuna seal puuvilju ega muud m6istlikumat toidupoolist ei myydud, palusin myyjalt kaks kommi. Andsin need poisile. Ryypasin pudelist vett ja kreemitasin ennast sealsamas varju all p2ikesekreemiga sisse. Kohe saabus teine j6nglane, kes hakkas oma keeles seletama ja osutas poe lettide poole. Kuna esimene poiss oli veel minu juures, siis k2skisin sel esimesel poisil yhe kommi anda uuele tulijale. Andis kyll yhe kommi 2ra, aga selle poisi silmadest n2gin, milline viha tal selle uue j6nglase vastu tekkis. See oli v2ga huvitav seik. Aga kuna yks pisike koolimaja oli seal vahetus l2heduses ning ma kuulsin l2rmi j2rsult valjenemas, siis oletasin, et ehk on koolip2ev v6i tund l6ppenud ning asjad v6ivad minu jaoks kohe v2ga j2rsult halveneda. Ruttu kott selga ja minema...
Kuna ma hommikul alustain oma matka juba kella 9 paiku, siis olin tagasi riisip6ldude vahel kella 14ks. T2pselt l6una ajaks. Tore hommikupoolik!

Mul hakkab tekkima seikluste j2rele vajadus. Viimased paar n2dalat on moodunud v2ga rahulikult. 6igem oleks seda h22ldada: "t2iesti tegevusetult". Olen lihtsalt puhanud, soonud korralikult, palju maganud ning vaadanud p2ikeseloojanguid. P2ikeseloojang ongi saanud kohustuslikuks osaks p2evast. Igal 6htul kella 18 paiku tuleb ronida m6nele kaljunukile ning vaadata, kuidas p2ike silmapiiri taha vajub. V2ga tervistav, ma ytlen, v2ga tervistav.

Internetiyhendus on siinses kohas ahastamapanev! Katkeb kogu aeg ning pilte ei ole praktiliselt v6imalik yles laadida seet6ttu. J2tan selle praegu pooleli ning lisan ylej22nud pildid postitusele hiljem. Praegu aga vaid need: P6him6tteliselt on need tehtud jalutusk2igul "kose" juurest tagasiteel. Babaabiistandusest olen ka juba l2bi...








Head p2eva!