Tuleb edasi minna...

Kohalikud inimesed on siin paljuski sarnased srilankalastega. V2limuse j2rgi mingit vahet polegi. Samamoodi on 22rmiselt konservatiivsed ka naised. Nimelt peetakse v66ra mehega r22kimist lausa patuasjaks. V2hemalt nii on see eemal suurematest linnadest. On ju meilgi vahe - linnades on inimesed palju vabameelsemad ja avatumad, maal on inimesed pisut reserveeritumad, vaoshoitumad.
Olen pannud t2hele, et naised vananevad siin palju kiiremini. Kyllap tuleneb see sellest, et naised teevad r2nkraskeid toid. Seda sel ajal, kui mehed niisama varjus istuvad ja juttu ajavad. N2iteks olen korduvalt n2inud, kuidas naised ehitusel pea peal suuri segupotte kannavad ning segu ka kolmandale korrusele mooda redelit yles veavad. Mees on see, kes seal yleval siis kelluga midagi toimetab, aga umbes pool segust kukub ikka alla seina 22rde maha.
Naised kasvatavad lapsi ja on yldiselt kodused. Seda vist olen juba maininud, et naise(ja loomulikult terve pere) ylalpidamine on mehele auasi, mis t2hendab, et mees ei pea naise tooleminekut lihtsalt v6imalikuks ning selle arvelt v6ib ka vabalt elada vaesemalt. V6i siis t2itsa vaeselt.
Umbes kuni 20ndate eluaastate l6puni on naised noored, aga kolmekymnene naine n2eb v2lja v2sinud ja kurnatud. Ei ole tal siin puhkust, ei ole sanatooriumi, ei ole l6unani magamist v6i mingeid n2omaske. Tuleb teha tood.

Eile oli vahva seik. K2isin teiselpool j6ge korealastel kylas.

Hiljem, kui oli vaja tagasi oma riisip6ldude vahele minna, hakkasin mooda yht k6rvalt2navat j6e 22rde minema. Keset t2navat oli yks v2ike tydruk, kes parajasti joonistas. L2ksin temast mooda, aga siis m6tlesin, et l2heks tagasi ja joonistaks ka midagi. L2ksin tagasi, kykitasin maha ja kysisin, et kas tohib... Tydruk ulatas mulle topsiku valge pulbriga, mis liiva meenutas. Nimelt joonistavadki nad nii, et mitte ei kraabi mingi toikaga ega kratsi maad kiviga, vaid kasutavad erinevat v2rvi no pulbreid v6i liivasid. Ma siis v6tsin ja joonistasin lihtsalt yhe suure naeratava n2o. No teate kyll - kaks silma, suu ja ring siis ymber. Selle kahe minuti jooksul aga kogunes minu ymber p2ris suur seltskond nii noori kui vanu. Ja k6ik nad olid h2sti s6bralikud ja vaimustuses minu kunstiandest;) Ma siis tegin kraapsu ja kummarduse, panin k2ed kokku ja t2nasin ilusasti ning hakkasin edasi minema. See vaimustus ja sagin aga, mis minu ymber oli tekkinud, ei tahtnud vaibuda ning inimesed lausa hakkasid minuga kaasa liikuma. Ise seletasid midagi naeruste n2gudega oma keeles. Selline...kylavanema v6i kylatarga tunne tekkis:)
Vot kui j22ngi siia ja hakkangi kylavanemaks.

Ja l6petuseks yks pilt kohalikust postkontorist. Siit mu kaardid tulevadki!


Homme hommikul kell 6 t6usen yles ja liigun edasi. J2rgmine peatus on Gokarnas.

Kena p2eva!