Head aega, Mamallapuram!

Tere!
Pole tykk aega mitte midagi kirjutanud, sest mul on olnud endiselt tohutult kiire. Ehk siis tegelikult on nii, et ei ole eriti midagi kirjutada olnud. K6ik p2evad on moodunud m2rkimisv22rselt yhtmoodi. Hommikuti jooga v6i jooks, siis hommikusook, siis v2ike uinak, siis l6unasook, siis v2ike uinak ning siis kolan linna peal, siis p2ikeseloojang ja 6htusook, siis veel pisut linnas ja siis ongi j2lle aeg magama minna. Tegelikult see "linnas" t2hendab poodide juures myyjate ja kaupmeestega suhtlemist. Nimelt on meie t2naval poed pysti loonud mehed Kashmirist. Ehk siis Loode-Indiast. K6ik on rahulikud ja s6bralikud sellid. See on neil juba selgeks saanud, et ega me midagi nagunii osta. Nii siis saabki nendega seal maast ja ilmast r22gitud. Mina olen kuidagi eriti tihti sattunud jutustama sellise mehega nagu seda on Jamal.
Tegemist sympaatse mehega. Seda on raske seletada. Meie m6istes on selline tegelane mingisugune suvaline joppar, kes sulle turul kurke myyb. Siin on aga riigis miljard inimest ning kui sa oled iseseisvalt yhe poe myyja, siis t2hendab see seda, et sa oled p2ris tubli mees ja saad oma eluga v2ga ilusasti hakkama. Jawal on 25 aastane, pole naist, pole lapsi. On h2sti s6bralik, hea huumorimeelega ning j2ttis juba v2ga alguses siira ja heatahtliku inimese mulje. Tema poe juures ma siis tihtipeale istungi. Ja joon teed. H2sti magusat ja piimast. Tee on nii Sri Lankal kui Indias v6rreldes selle asjaga, mida meie joome, hoopis midagi muud. Kui tee on kange, siis meenutab m6nikord lausa kohvi. Muuseas kohvi polegi ma nyyd joonud juba umbes poolteist kuud. Aga maitset on raske kirjeldada. Tee maitse on siinsel teel. Meie teel tavaliselt tee maitset pole, sellest olen nyyd siin aru saanud:) Olen saanud ka paar kontakti meestelt, kes aprillikuus Kashmiri tagasi l2hevad. Kui veab, ehk 6nnestub mul m6nega kohtuda. Igatahes on jutuajamised p6nevad. Teemad alates india rahvameditsiinist l6petades homoabielude legaliseerimise v6i majanduslangusega Indias(mida siin tegelikult p6him6tteliselt pole).
K6ikjal t2navatel v6ib n2ha hulkuvaid koeri. Neid on igasuguseid - igat v2rvi ja igat suurust. Aga t6ug on k6igil sama - krants. Koeri v6ib magamas n2ha v2ga ebatavalistes kohtades. M6ni on auto ratta koopasse roninud, m6ni magab lillepotis, M6ni mootorratta korvis ja m6ni on omale kaevanud pesa rannas liiva sisse sedasi, et vaid sabaots august paistab. Ja kui nad t2navatel jalutavad, siis lasevad nad iga auto ja mootorratta kummile yhe siraka. Ise imestan, et kust nad seda v6tavad - v2ljas on yle 30 kraadi kuuma ja juua ei anna neile keegi...mystika...
Aga homme hommikul on aeg edasi liikuda. Nimelt kell 9 tuleb minna Chennaisse, kust kell 13 v2ljub rong Bangalore'i. Ja kaks tundi hiljem v2ljub oine rong Hampisse. Ja teisip2eva varahommikul olen kohal Hampis. Eks n2is, mis seal saab. See on samamoodi t2ielikult Unesco maailmap2randisse kantud linn. Aga eks ma uurin nende asjade kohta seal t2psemini ja siis kirjutan siia ka. L6petuseks nagu ikka, m6ned pildid...

Teel internetikohvikusse j2i teele ette mingi p6nev t2navakontsert. Tegime leeukaga paar tantsimise moodi liigutust ning kohalikud l2ksid v2ga poordesse:) Aga nad tundusid lausa ylemeelikud, seega tantsusamm vaibus kiiresti ning irdusime seltskonnast...
ALvis ja Jawal. Sellised n2evadki p2evad v2lja
Lonely Planet on v2ga selgesti oelnud, et nende nime ei tohi mitte kuskil kasutada reklaamides ega mingitel muudel 2rilistel eesm2rlidel. Indias aga loomulikult ei huvita see mitte kedagi. Ja ma ei usu eluilmaski, et nad LP nime kasutamiseks luba kysisid...
T2itsa tavaline t2navapilt

K6ike kena,
kohtumiseni Hampis paari p2eva p2rast!