Next stop Bangadesh!

Tere!
Olemine on t2itsa hea. Ilus 6htu ka. Aga siit riigist tuleb nyyd kiirendatud korras pageda. Nimelt on maoistid, va kommunistid organiseerinud kuulduste ja uudiste j2rgi algavaks n2dalavahetuseks laiaulatuslikud streigi- ja protestiaktsioonid. Juba esmasp2eval olevat Kathmandus maoistid autosid p6letanud.
Homme on seega viimane turvaline v6imalus riigis ringi liikuda ilma, et tee peal mingeid maoistidega seotud muresid v6iks tekkida. Reedel ja laup2eval pidavat kommunistid tervest riigist pealinna tulema ning p6hiline m8ll pidavat olema pyhap2eval, mil kohalike kinnitusel ei ava uksi mitte ykski pood, ei s6ida ykski takso ega buss. P6nev ehk kyll, kuid siiski ma seda k6ike vaatama j22da ei kavatse.
Pealegi sain ma t2na k2tte ka oma india transiitviisa, mida saatkonnast taotlemas k2isin oma haiglassesattumise t6ttu. Hommikul esitasin avalduse, maksin 1750 ruupiat raha ja kell 17:30 sain kenasti saatkonnas oma passi koos viisaga tagasi. Kehtib kuni viienda maini, mida on maa ja ilm, sest selleks ajaks olena ma juba Kuala Lumpuris, Malaisias.
Nyyd siis ootab mind homme ees umbes 17-tunnine bussis6it Kakarbhittasse, et sealt m88da maismaad Indiasse minna, et edasi Bangladeshi saada. Ja vahva uudis on see, et ma v6tsin niisama naljaviluks yhendust oma Korea s6bra Juniga, kes yllatuslikult samamoodi viibib praegu Bangladeshis. Tema on kyll Chittagongis, kuid kuuldes, et mina plaanin reede 6htuks Dhakasse, Bangladeshi pealinna j6uda, lubas ennast samamoodi selleks ajaks sinna organiseerida. V2ga tore oleks kokku saada. Jun on v2ga lahe tyyp.
Niisiis: Next stop Bangladesh.
Peatsete r66msate kohtumisteni!

Haiglaseiklused Kathmandus...

Tere!
Mul oli selle tyki kirjutamisega tohutu kiire taga, seega v6ib see kohati olla natuke segane ja mingid asjad j2id korralikult seletamata. Samas on m6tted p6imitud ning kohati l2heb jutt yldse mujale, aga no mis teha - mu interneti-aeg oli v2ga piiratud ning tegelikult on kogu selle loo juures nii palju k6rvallugusid, et julgelt pool k6igest j22b r22kimata.
Ja ma vabandan ka ette, kui jutt on liiga erialane v6i detailne. Polnud aega lauseid ilusaks vormida ja viimistleda. J2i ehk liiga tahumatuks:)

Nagu pealkirjastki aru v6ib saada, tuleb seekord juttu siinsest haiglaelust. Nimelt juhtus minuga erakordselt ebameeldiv, tuska ja meeleh2rmi p6hjustav lugu. Sain toidumyrgituse, mille sarnast pole varem tundnud.
Eellugu on pikk. Ja kogu v2rk yldse nii pentsik, et raske uskuda, kui ise poleks peategelane.
Alustama pean selles, et minu plaan n2gi ette Bangladeshi j6udmist t2na, 27. aprillil. Minu india 3-kuuline viisa aegubki t2na syda88sel. Seega plaanisin, et alustan siit 25. aprillil s6itu, et 26ndal j6uda India piiri 22rde(bussis6it Kathmandust idapoolseimasse piirilinna Kakarbhittasse v6tab 12-20h aega), sealt l2bida umbes 30km Indiat ning siis siseneda Bangladeshi. Siinkohal m2rgin 2ra, et kui Bangladeshi saatkonda l2ksin, siis laabusid asjad minule k6ige m6nusamal moel. Hommikul kl 10 t2itsin ankeedi, maksin 10USD ja kell 16 sain viisa passi. Asjad k2ivad ka saatkondades t6esti nii nagu juhtub. Kui ankeedis oli kirjas, et lisada tuleb kolm pilti, siis mind juhendanud proua ytles, et kui kolme pole, piisab ka yhest. Ma siis kysisin, et kas juba kasutatud pilt ka sobib. Pidavat sobima, jah. Kangutasin siis oma Annapurna matkaloalt templiga m22ritud pildi noaga klambritest lahti, panin ankeedile, lasin uuesti klambritega kinni ja k6ik olid 6nnelikud. Eriti mina, sest mul pildid otsas ja siis oleks tulnud minna uusi tegema. Siis l2ksin saadiku jutule, kes l6i templid passi, aga ytles, et passi saan k2tte alles kell 16. Muide. Kui ma kell 16 passile j2rele l2ksin, selgus, et minu pass oligi tol p2eval ainuke ning saadiku t88p2ev sai l2bi. Saadik pakkus, et kuna ta just koos oma perega Dhakasse s6idab(ta naine ja poeg olid ka saatkonnas), v6ib ta mu soovi korral koheselt auto peale v6tta. Ma arvasin alguses, et viskab nalja, aga ilmselt ikka ei visanud. Aga mina pidin paraku keelduma pakkumisest, sest Sakala Alpiklubi oli m2e otsast ekspeditsioonilt just alla saanud ning meil oli 6htuks kokku lepitud yhine koosviibimine. Aga p2ris 2ge oleks olnud tema uue kurvasilmse mersuga, millel ka pisike Bangladeshi lipuke ees lehvimas, Dhakasse s6ita...
Igatahes, sain omale osta hotellist sealse t88taja kaudu bussipileti mugavasse "turistibussi", et alustada kell 16 s6itu India poole. Umbes kell 13 l2ksin hotellist v2lja, et enne bussis6itu korralik l6una v6tta ning siis bussi peale minna. Leidsin yhe restorani. Astusin sisse. Tellisin omale s88gi. Seda sain aga oodata k6rvalasuvas internbetikohvikus, kuhu ettekandja pidi tulema ytlema, kui toit valmis. Okei. 10 minuti p2rast tuli ja teatas, et neil polegi seda, mida palusin. Kysisin mitme asja kohta veel, mitte midagi polnud. L6puks kysisin, mida on. No siis mindi k88ki uurima. T2iesti absurdne olukord. L6puks lubati, et saavad teha mingit pyhvlikastet riisiga. L6in k2ega, et olgu siis seesama. L2ks aega, kaua l2ks, l6puks toodi toit lauale. Tegelikult tundsin juba syyes, et midagi opn valesti selle pyhvliga, juba vyrtsine oli ka ning l6puks s6ingi vaid v2ikesed lihatykid 2ra ning s6in paljast vastikult maitsetut riisi peale - aga no mis sa teed - pikk bussis6it, kuni 20h, ees ootamas. Kui omadega valmis sain(tegelikult v6iks veel r22kida pikalt, kuidas seal ise omale arve kirjutasin, sest mingid noored poisid, t2ielikud lambapead, ise ei osanud; kuidas seal vaidlesin, koos nendega arvutasin(mina peast, nemad kalkulaatoritega) jne jne, aga lihtsalt saab liiga palju!), l2ksin taksoga bussijaama. Ja yllatus oli suur, sest minu kalli bussipileti eest n2idati mulle igavesti vana bussironti ning k2sti k6ige viimasesse pinki ronida, sest mul pidavat olema pikad jalad! Assavanavikat, kuidas ma vihastasin! Nimelt hotellipoiss oli piletit myyes mulle seletanud, et buss on viisakas ja hea ning minu koha nr. on 3, just nimelt selle m6ttega, et see on juhi selja taga, kus on palju ruumi minu jalgadele. Vaidlesin, mis ma vaidlesin, ega buss paremaks ikka ei muutunud. Ytlesin, et andku mu pilet siia(mingi tyyp bussijaamas v6ttis selle enda k2tte) ja l2hen n6uan raha tagasi. See m6te neile j2lle ei meeldinud ja nii vaidlesimegi. L6puks v6tsin pileti poolj6uga tagasi. V6tsin j2lle takso ja s6itsin tagasi hotelli. Mulle pileti myynud tyyp oli seal ning vabandas ette ja taha, et ikka niimoodi juhtus, et ilmselt mingi probleem ja buss vahetusse l2inud jne jne. L6in k2ega, mida iganes. Ytles, et seal on veel mingi buss minemas, et l2hme koos bussijaama. No mul midagi valida ka polnud. India viisa ju aegumas! L2ksime siis taksoga. Ja j6udsime mingile ristmikule, kus seesama bussilogu mind ootamas. Tyybid lubasid, et saan oma mugava koha seal, kus k6ige parem ja mingu ma aga pardale. No sinnasamasse bussi ei lubanud juba mul mu uhkus minna. Kui yhe korra juba olin 8elnud, et ma ei l2he sellega, siis nii on! Ja pealegi, kysimus ei olnud mitte ainult selles, et see oli romu, vaid selles, et mulle lubati maad ja ilmad kokku! Saatsin seenele, buss s6itis Kakarbhitta poole minema. Seletasin siis tyybile, et tal on nyyd paras jama minuga kaelas, sest kyllap on nad harjunud, et petavad sedasi piletiostjaid, kes logu bussi n2hes k2ega l88vad ja ikka s6idavad, aga mina nyyd selline puuslik kaelas. Tyyb m6tles ja otsustas siis, et l2heme bussijaama, et uurida, kas veel m6ni buss l2heb. Sinna tuli aga teise bussiga s6ita. Istusime siis pisikesse mikrobussi, mis meid suurde bussijaama viima pidi. S6it kestis umbes 10 minutit kui hakkasin tundma, et midagi on v2ga valesti ja 6hk hakkab otsa saama. Vaatasin vasakule-paremale - teistel polnud h2da midagi. Ju siis ikka minul mingi jama. Siis hakkasid kuumav2rinad ja suu tohutult vett jooksma. Pilt ka imelik ees. Ning siis oli selge, et yht-teist hakkab alt yles tulema. N6udsin kiiresti peatust. Hyppasin bussist maha ja voilaa...keset linnat2navat...yksikasjad pole t2htsad. Peale esimest raksu hakkas kohe parem. K6ndisime ehk oma kolm minutit, sama jama. Veel paar minutit ja siis tundsin, et vaja ka kiiremas korras m6nd restorani v6i kohvikut, kus tualett oleks. Leidsime. Tyyp oli ka kaasas. Kohvikusse(6igemini mingisse suvalisse teeputkasse) minnes kandis tyyp juba mu seljakotti, sest minu jaoks oli see liig raske. Pisut aega, ehk oma 10 minutit olime selle putka juures, enam edasi minna ei saanud. Seest l6i k6ik t2iesti puhtaks poole tunniga. Ylevalt ei tulnud enam miskit, maos olid krambid ja s88gitoru tahtis v2lja tulla. Andke mulle andeks minu detailid. Ja siis ei olnud muud, kui kiiresti takso peale ja haiglasse, sest see oli mul tunda, et mingit s6itu mitte kuhyugi ei tule ning n6rkus oli peal. Saime takso, saime haiglasse. Ka takso pidi kinni pidama, et saaksin taas oma vahepeal sissejoodud vett tagasi v2lja lasta, kuigi s6it kestis ehk maksimaalselt 10 minutit.
Haiglas oli ootamas arst. P2dev. Koheselt seletas oma 6dedele mingit v2rki ning nii kaua kui ta mind yle kuulas ja yle vaatas, valmistati ette palat, kus juba tilgutid ja v2rgid ootamas. Kui nyyd blogi pealkirja juurde minna ja r22kida sellest, kuidas haiglas elu on, siis tuleb tunnistada, et...on ikka teistmoodi kyll. Tegemist oli erahaiglaga, mitte riikliku. Ilmselt sain ma omale tegelikult v2ga luksusliku palati, sest mul oli n2iteks r6du, lagi oli valgeks v2rvitud ja toas oli ka televiisor. Viimast mamuidugi vaadata ei saanud, sest enemasti ei olnud elektrit. Kogu see elu on aga mannetu kyll. Tilguti oli vana ja roostes ning 88sel jooksis teleskooptoru pauguga alla sisse. R6dult avanes vaade aeda, mis iseenesest oli asjaolusid arvestades tegelikult v2ga ilus. Aga aias oli tagapool l6kkeplats, kus p2letati 2ra kogu prygi, mis haiglast tuli - alatest pappkastidest l6petades systaldega. Ja nii see t6epoolest oli, sest kui ma eile sinna aeda korraks vaatama l2ksin, siis olid poolp6lenud systlad seal vedelemas.



Kohe k6rval ehitatakse suurt maja, kust tuleb l2rmi ja tolmu. Kuna elekter on pidevalt 2ra, t88tab otse r8du all diiselgeneraator, seega v6ib igayks ise ette kujutada, mis aroom palatis levib. 6dedel ei ole ravimitest mitte mingit aimu. Mul olid erinevad rohud laua peal, mille toimeid ja vajalikkust oli arst mulle seletanud, eile 6htu tuli palatisse 6de, kes v6ttis ja ulatas mulle kahed tabletid, et neid v6tma hakkaksin. Yks oli mingi antibiootikumipakk, teine mingi oksendamist 2rahoidev asi. Kysisin siis, et miks ma neid oksendamisrohtusid v6tma peaksin. Ta seletas, et need on rahustava toimega, et mul hea uni tuleks. Ytlesin siis viisakalt, et nalja teeb v6i, et kas ta tegelikult ka teab, mis rohud need on? Seepeale ta ytles, et noh, v6tku ma siis neid teisi tablette. Hommikul tuli arst j2lle vaata mind. Kysisin siis, et kas tal on aimu, et ta 6ed ei jaga tablettidest mitte midagi. Arst kostis seepeale:"Noh, sellep2rast ma sind ise vaatama nyyd tulingi". T2ielik absurd!!! T2iesti uskumatu suhtumine. Ja siis tekibki iga nende liigutuse peale kahtlus, et kas see mu elule hoopis ohtlik pole. Siinkohal t2nud ja tervitused doktor J2rvele kodumaal, kes minu ravimist kodumaalt assisteeris ning kellega ma mingite kysimuste korral konsulteerida sain. Naljakas veel see, et kraadiklaasid on neil siin elektroonilised. N2ha, et vanad ja kulunud ning mustad ja koledad. Eile oli kyll k6ht korda saanud, aga miskip2rast t6usis palavik. Enesetunne ytles v2ga selgelt, et mul oli palavik, kraadiklaas aga ei n2idanud. Ma lasin ennast mitu korda paari tunni jooksul kraadida ja siis l6puks n2itas kraadiklaas numbrit 100,4. Tegemist siis Kelvini skaalaga. Siis tekkis kysimus, et palju see siis Celsiust teeb. Eks arvutage ise v2ja. Aga seda n2itas kraadiklaas ainult korra. Ka peale seda numbrit n2itas ta v2hem justkui poleks mul palavikku olnudki. Kogu haigla oli tolmune ja must. Kuigi koristajat2di k2is pidevalt ringi ja pyhkis tolmu, oli 88ga telefoniekraanile ikkagi m2rkimisv22rne tolmukiht kogunenud. Lihtsalt kogu elu siin on selline tolmune.
Hea kyll. Olenemata igasugustest tingimustest ja olmekoledustest olenemata sain ma terveks. Ahjaa, eile oli veel selline lugu, et hommikul esimese asjana lasin kanyyli k2est v2lja v6tta, sest 88ga oli k2si imelikult valusaks l2inud ning oli n2ha, kuidas umbes 10cm ulatuses oli veen paistes ja punane. Hakkasin igasugu koledusi omale ette kujutama ning arvasin, et targem on v2lja v6tta. Kui palavik t6usis, tahtsid nad tagasi panna, aga seda ma neil teha ei lubanud.
Aga t2na 88sel magasin (erinevalt esimesest 88st) p2ris h2sti ning hommikul oli enesetunne hea. Aeti kyll korduvalt yles, et kuulata ja m66ta verer6hku kell 6, 7:30, 10 ja 11:30!!!, aga no see selleks. Kokkuv6ttes j2i kogu sellest asjast t2pselt selline mulje, et ega keegi t6siselt mingit arstiteadust seal jaga ning asju tehakse lihtsalt seep2rast, et umbes niimoodi vist tehakse.
Kui t2na p2rastl6unal haiglast v2lja kolida otsustasin, hakkas huvitama, et palju kogu mu sealviibimine mu kindlustusele maksma l2heb. Ytlesin, et tahan n2ha arvet. Mehed hakkasin vaidlema, et ei ole mingit arvet, et on garantiikiri, et minu kulud tasutakse. Ma ytlesin, et ma tean kyll, kuidas need asjad k2ivad, aga ma tahan oma ravikulude arvet n2ha. Ja siis valetasin neile, et minu kindlustuspoliisis oli seda s6lmides punkt, et ma pean arve allkirjastama, et see p2rast mingi kolossaalne 6igustamata summa poleks. Mehed vaidlesid k6vasti vastu. Ytlesin siis, et okei, kui te mu arvet mulle ei n2ita, helistan oma kindlustusseltsi ja seletan neile olukorda, et mulle arvet ei n2idata, ju siis on asi m2da ning neil ei tule seda maksta. V6tsin taskust mobiili, k6ndisin ruumist v2lja. Ja siis - palun v2ga - tuli mingi tyyp minu juurde ja ytles, et n2ed, siin on veel rohtusid, mis sul kaasa tuleb v6tta. Johhaidii!!! Ma olin haiglast juba lahkunud, kuidas saab mulle veel mingeid rohtusid anda, aga no mis seal ikka. Selle telefoninaljaga(loomulikult ma kedagi Salva kindlustusest k2tte ei saanud, liinid h6ivatud ja yleyldse tuleb siit kuhugi helistamisega kurja vaeva n2ha ja kymneid kordi yritada) mehed leebusid ja ytlesid, et natuke l2heb aega enne kui nad arve kokku panevad. L2ks natuke aega ning l88di kokku, et 680USD! Tegelikult on tegemist siinses m6istes kosmilise summaga. Ma n2gin k6ikide rohtude pakkide ja ehtede pealt hindasid, valdavalt j2id need alla 50 ruupia(julgelt alla 1USD), ma tean, mis on siinsed personalikulud jne. N2iteks oli arve peal, et see, et arst mind p2evas kolm korda vaatamas k2ib, maksab kokku 150USD! Kokkuv6ttes...ega ma tahtnud mingit tyli ega pahandust, ma lihtsalt tean nii paljusid lugusid, kuidas kindlustustelt n6utakse t2iesti ebareaalseid summasid, aga tahtsin lihtsalt n2ha, kuidas asjad k2ivad ja mis v2rk on. Ma arvan, et minu reaalne ravikulu oli ehk 100-150USD(ja siia v6ib julgelt sisse arvestada elektri, mida lamp laes kulutas, vesi, mida hambaid pestes kulutasin ja k88gis toimetava koka palga, r22kimata ravimitest v6i arsti palgast), aga ega ma seal midagi vaidlema hakanud. Ytlesin, et selge pilt ja suured t2nud ravimast.
Ja seda teadvustan ma endale ka, et k6ige olulisem on ikkagi see, et ma terveks sain, mitte see, palju see maksma l2heb. Ilmselt lihtsalt t2rkas minus uudishimu ja natuke ka ylihella 6iglustunnet, et teeks ikka v6imalikult ausat 2ri:)
Toitudest seda, et esimesel 6htul, kui ma haiglasse sattusin umbes kella 17 paiku, oli enesetunne juba syda88ks m2rksa parem ja tekkis isu. Arst keelas aga s88mise-joomise kategooriliselt. Ma ei suutnud oma k6rvu uskuda, sest no kuidas on v6imalik, et ma ei tohi vett juua. Kinnitati, et k6ik tuleb tilgutiga, mul pole mingit muret. Ma olin ju aga seest nii tyhi kui yldse olla saab. Sega j6in ikka vett. Arst ytles, et ei tohi ka seet6ttu, et hakkan oksendama. V6tsin siis yhendust oma doktor J2rvega, kes samamoodi imestas, et ei tea, miks mul syya-juua ei lubata. Sellest sain muidugi julgust juurde ja loomulikult s6in ma oma r2ndurikypsiseid ja r2ndurisnickersit(need on mul alati seljakotis, kui kuhugi teel olen, sest iial ei tea, mis v6ib ette tulla v6i millal j2rgmine kord syya saab. See on nagu teine "medkit"). Ja loomulikult t6usis s88misest vaid mu tuju ja enesetunne. J2rgmisel hommikul lubati juua tass teed ja toodi pisike pakk kypsiseid. Suurele mehele! Mis te nalja teete! 6nneks oli kotis veel teinegi Snickers mul varuk, sain selle ka syya. L6unaks sain suppi ja FRIIKARTUEID! T2itsa kreisi. Tublid ja toitvad, rasvased friikartulid, no mida muud veel tahta:) 6htul oli palavik ja paha, siis polnud mingit isu. Hommikul tuli arst ja kysis, kuidas mulle friikartulid maitsesid eile. Nooh...muigasin ja ytlesin, et parimad, mida Nepaalis saada on. Ja voilaa...l6unaks taas mu laual seesama supp ja veel suurem ports t2pselt samu friikartuleid.

See ongi mu l6unas88k.


Kokkuv6ttes tuleb 8elda, et kui meditsiinilised tingimused olid kyll nigelad, tegelased silmn2htavalt, k6rvkuuldavalt teadmatud ja oskamatud, oli tegemist v2ga toredate, s6bralike ja m6nusate inimestega. Sai palju arstide ja 6dedega nalja ja niisama juttu aetud, elust-ilmast seletatud. Samas j22b ikkagi tumeda varjuna haigla kohale see, et haigla on eelk6ige raviasutus ning heal tasemel terviseloomine peaks olema esmane prioriteet.

L6ppu veel paar pilti...


Aga pole hullu midagi. 6htul tulin haiglast v2lja ja p2ike loojus ilusasti.


V2ga vahva 6de. K6ige targem ka k6igist kolmest, keda ma seal kohatasin.

K6ike ilusat, olge terved!

The Himalayan kirjutab...

Ahhoi!
Huvitav lugu meie pisikese riigiga. Nimelt v2isasin t2na hommikul yht omale juba tuttavat poodi ning selle myyja tervitas mind r66msalt ning ulatas mulle k2tte siinse kohaliku ajalehe. Ajalehes pidi olema juttu just sellest riigist, kust mina p2rit olen. Ma ei tahtnud alguses h2sti uskuda, aga kui lugema hakkasin, siis...t6epoolest. Eestist ei teata eriti siinkandis kyll tuhkagi, aga ajaleht kirjutab, et me v2ga pisike, kuid tubli e-riik oleme. Kersti Luha seletab asju ja puha... Eks lugege ise pikemalt.


Aga muidu...olen ikka Pokharas ega tee mitte midagi. Puhkan m2gedest. Kuna edasine tee viib mind Bangladeshi, siis olen siin yritanud viisat omale ajada. V6i v2hemasti olen pyydnud aru saada, kuidas viisat yldse on v6imalik saada. Nimelt ytleb raamatutarkus, et Eesti Vabariigi kodanikul on v6imalik viisa saada vaid Dhaka rahvusvahelises lennujaamas maandudes. Mina tahan sinna aga maismaad m88da minna. Kuna maismaalt v2idetavalt piiri pealt viisat saada pole v6imalik, siis helistasin eile Bangladeshi Kathmandu saatkonda, kust kuri meesh22l kinnitas, et viisa saab kolmeks kuuks, korduva riiki sisenemis6igusega ning maksab 51USD. Mulle see vairiant ei meeldinud ning 6htul tuli m6te, et 2kki peaks proovima 6nne transiitviisaga. See m6te tuli sellest, et mul oleks vaja vaid yhekordse sisenemisega viisat ning sedagi vaid 10-14ks p2evaks. Kuna india transiitviisa maksab 800 ruupiat, umbes 125EEKi, kehtib aga 15 p2eva, siis m6tlesin, et 2kki saab Bangladeshi viisa ka umbes nii pikaks ajaks ja samal p6him6ttel. T2na helistasin hommikul uuesti siis saatkonda, kust meeldiv naish22l kinnitas, et turistiviisa saan 10USD eest, aga kui pikaks ajaks, see j2i segaseks. Igatahes palus saatkonnapreili mul kiiresti nende saatkonda ilmuda ning lubas seal k6ige hoolt kanda. Segased lood, aga eks ma pean nyyd ette v6tma teekonna Kathmandusse. Vahepeal pean Dumres peatuse tegema, sest sinna j2tsin ma yhte kylalistemajja v2ikese tasu eest oma suure seljakoti asjadega, mida Annapurna ringile minnes kaasa keeldusin v6tmast. Nyyd tuleb need asjad sealt kaasa v6tta.
Yhes6naga hakkab minu m6nep2evane puhkus otsa saama ning tuleb ennast asutada taas tegudele. M6te on veel selline peast l2bi k2inud, et kui ma t6epoolest Bangladeshi ei peaks saama minna(ma ei pea m6istlikuks 50USD maksmist viisa eest m6ne p2eva eest), siis pikendan oma Nepaali viisat ning teen veel yhe v2ikese matka ning l2hen vaatan Mt Everesti 2ra. Aga see j22b praegu ilmselgelt varuplaaniks.

Ahhaa... mulle nyyd veel, et kui Kathmandus olin, siis sain tuttavaks yhe toreda neiuga, kellega pidin minema tema vanavanemate kylla, et n2ha, mismoodi Nepaalis t6eline elu v2lja n2eb. Aga siis, peale yhep2evast linnaekskursiooni, otsustasin ikkagi kiiresti m2gedesse minna, sest...no kuidas ma ytlengi...selle tydrukuga, mulle tundus, hakkasin saama omale kaasa ka pool h6imu. See ehmatas mind pisut 2ra ning otsustasin kiirelt "pageda". Tegelikult ei olnud hullu midagi, k6ik oli v2ga viisakas, s6bralik ja nii nagu see Nepaalis ikka tavaks on. Lihtsalt yheksakesi tavalisele linnaekskursioonile minek tundus v2heke veider, arvestades veel asjaolu, et yheksast sain keelebarj22ri t6ttu suhelda vaid yhega. Kui oleksime l2inud ta vanavanematele kylla, siis oleks liitunud veel tema onu ja onu sugulased ka. Kui tydrukust aga veidi r22kida, siis tema nimi on Keshari Lama. Ja kui Nepaal on sarnaselt Indiale v2ga kastistunud ja selge hierarhilise yhiskonnaga, siis perenimi Lama n2itab seda, et tegemist on yhiskonna yhest k6rgeimast klassist perekonnaga. Ja t6si ta ka olla v6ib, sest tydruku isa on buddha munk. See selleks, eks n2is, ehk Kathmandus v6tan temaga yhendust, sest mitte kuidagi teistmoodi ei ole parem uurida kohaliku elu kohta kui vahetult kohalike inimestega suheldes. Aga lisan siia juurde veel m6ne pildi sest linnaekskursioonist.

Ja selline n2gi v2lja minu kaaskond. Oli nooremaid, oli vanemaid.
Korvpalluri s6brapilt koos osade sugulastega.
Minu Royal Enfield
Olin just lugenud Postimehest uudist, et kodune armas Tuhala n6iakaev oli hakanud kangesti keema. Siin yhtegi n6iakaevu pole, aga linnaekskursioonil m2rkasin yhe muud kaevu, mis elama oli hakannud

Vot nii on lood. Nyyd aga l2hen ja v6tan m6nusa l6una. Muuseas...kui vahepal oli minust saanud absoluutne taimetoitlane, siis Nepaalis olen juba kahel korral ka lihatooteid manustanud:) Esmalt olin tagasihoidlik ning piirdusin piisoni momodega. Momode n2ol on tegemist meie m6istes pelmeeni-laadsete tegelastega, aga taigna sisse v6ib sisuliselt keerata yksk6ik, mida. Ja teise asjana s6in yleeile korraliku turske jakiprae. Jakk on eelk6ige m2gedes kasvatatav paksu karvaga suur loom. Meenutab nagu h2rga, aga sarved on suuremad ja teistsugused. Igatahes m2gedes kuluvad jakid nii transpordiks kui p6llut66deks. Lisaks saadakse neilt piima, liha ehk toidukraami ning siis veel ka villa ehk riideid. V2ga universaalne loom on jakk, sobib k6igeks. Lehma ei s88 siin keegi! Lehma tapmine on keelatud ning see toob kaasa kohese kaheaastase vangistuse. Muuseas, yks kohalik mees teadis r22kida, et isegi kui lehm peaks t6epoolest hyppama n2iteks bussi ette, siis pidavat 6nnetu juht minemagi vangi, 6nnetuse asjaolud ei huvita mitte kedagi.

Olge head, palun v2ga!

Aam...peaaegu oleks unustanud Konsast ja K6ressaarest pildi lisada, aga siit see tuleb...
:)

Annapurna ring - tehtud!

Tere! Niisiis, Annapurnale sai ring peale. V6i 6igemini sai tehtud kaks kolmandikku ringist. Tuleb pikem postitus seekord, varuge aega.
Enne kui ringi pealt p2evade kaupa ylevaate teen, r22gin pisut Nepaalist yldisemalt. Tegemist on ysna v2ikese riigiga, mis pindalalt vaid kolm korda suurem kui Eesti, samas inimesi elab siin ligi 20 korda rohkem kui meil. T2nane rahvaarv hakkab liginema kolmekymnele miljonile. T2helepanuv22rne on aga see, et linnades elab kogu rahvastikust vaid umbes 10%. Kaks suuremat linna on pealinn Kathmandu, kus elab pisut yle miljoni inimese ning teine suurem linn on Pohkara. Viimases elab umbes 200 000 inimest ning siin ma praegu ka asun.
Inimestel on siin elu raske. Valdav osa riigi territooriumist on (k6rg)m2gine ning mingisugusest arenenud infrastruktuurist r22kida ei saa. Peamiselt saab riigis ringi liikuda vaid jalgsi, sest...m2ed on igalpool. Maanteedest saab r22kida vaid m6nest ning needki on meie m6istes pigem paarkymmend aastat tagasi asfaltkatte saanud k22nulised L6una-Eesti teed. Raudtee puudub t2ielikult. T6si, siseriiklikke lennuliine on v2hem ja rohkem regulaarseid mitukymmend, kuid piletihinnad on kallid ning kohalikele inimestele k2ivad need selgelt yle j6u. Lennuliiklusega on veel see lugu, et teoreetiliselt see toimib, reaalsuses on asi niimoodi, et kui ilm lubab, siis lennuk stardib. Vabalt v6ib juhtuda, et lennuk ei stardi. Ja ei stardi mitu p2eva. Maanteedest veel n6ndapalju, et need on sarnaselt Sri lanka ja Indiaga v2ga ohtlikud. Mina olen liigelnud maanteedel vaid nii palju kui Indiast Sunauli piiripunktist riiki sisenesin ja Kathmandusse s6itsin ning siis pealinnast pea paarsada kilomeetrit l22nepoole Dumre'isse s6itsin, kust edasi Besi Sahari, Annapurna ringi alguspunkti, s6itsin. Teel n2gin mitut rasket avariid ning kogu seda ekstreemsust vaadates tekib taas tunne(sarnaselt Sri Lanka ja indiaga), et kui siit ilma 6nnetusteta l2bi saab k2idud, siis v6ib vabalt vanadusse surra, sest rohkem ohtlik ei saa kuskil olla.
Naistel ja tydrukutel on elu eriti raske. Sel ajal kui naissugu meestele ehitusel kive ja segu ette veavad, k6lgutavad ehitusMEHED myyril istudes jalgu ja loovad kelluga tyhja n2oga vastu myyri tuima rytmi. Seadusega on s2testatud, et kui naine ei synnita mehele kymne aasta jooksul last, on mehel automaatselt 6igus v6tta omale uus naine ja j2tta vana...kuhu juhtub. Laps syndinud, ei ole k6ik veel h2sti. See peab olema poeg. Kui on tytar, on halvasti, sest ega tytrest muud kasu pole kui vaid seda, et siis, kui ta k2ima 6pib, saab ehk mingeid majapidamist6id teha. Samas on ta suu, mis syya tahab ning pereisal tuleb tytar ka (v6imalikult)v22rikalt mehele saata. Ehk siis tytre au tuleb kaasavaraga kaitsta. M6nev6rra lihtsam on aga tytar 2ra myya. Uskumatu statistika n2itab, et aastas myyakse Nepaalis kuni 15 000 tydrukut vanuses 7-13. Ja see t2hendab sisuliselt orjakaubandust. Ning praktiliselt piiramatu turg on Indias, kuhu tydrukud myyakse peaasjalikult seksi2risse ja pornot88stusesse. Vanuses 7-13!
Samas on Nepaal v2ga tolerantne. Kuigi siin on nii budiste, hindusid, maoiste, kristlasi kui moslemeid, siis religioossed pinged riigis peaaegu puuduvad. K6ige v2ngemalt ja minu meelest kohatult ylbelt m6llavad maoistid, kelle saavutuseks v6ib pidada ka seda, et kuningas, Nepaali Kuningriigi kuningas, v6ttis krooni peast ning kolis oma residentsist kahekordsesse elumajja. Kui ma ei eksi, siis ka praegune peaminister on maoist. Nepaali Kuningriigist sai 2008. aastal demokraatlik vabariik, mille eesotsas on kommunistidest maoistid. Kummaline, aga nii on.
Inimesed on Nepaalis hoopis teistsugused kui Indias. Juba ainuyksi n2ojoontelt. T2navatel ei n2e rahvariietes naisi ning yleyldse on riietuse poolest tegemist ysnagi euroopaliku riigiga. Teksad ja t-s2rk on v2ga tavaline. Inimesed on s6bralikud. Nad on head. Nad ei taha halba, ytle halba ega ka m6tle halba. Nad on yksteise vastu alati viisakad, v2ljapeetud, rahulikud ning kui midagi peakski halvasti olema, siis naljalt nad seda ei ytle. Siin j2rgitakse palju rangemalt reeglit, et vasaku k2ega ei toimetata midagi, mis kuidagi teist inimest puudutab. Ei poes myyjale raha ulatades, ei millelegi osutades, ei kedagi puudutades jne. Ja v2he sellest, et k6ike liigutatakse parema k2ega, on veel viisakam nii, et vasaku k2ega v6tad paremast k2sivarrest kyynarnuki juurest kinni. Siis on 6ige. Ja see n2itab, et pead teisest inimesest lugu. V2ga oluline on, et ka k6ikv6imalike arusaamatuste korral inimene endast v2lja ei l2heks. Eriti ebaviisakaks peetakse seda kui keegi oma h22lt t6stab. P6him6tteliselt on see lubamatu. See n2itab erilist matslikkust.

Aga nyyd v6iks minna sujuvalt edasi Annapurna ringi peale. Sissejuhatuseks ytlen seda, et kui ma alguses kuulutasin siin, et ring on yle 300km pikk, siis ametlikult see niimoodi kyll pole. Ametlikult on pikkust ringil 210km, aga mulle tundub, et see on mingisugune GPSiga m66detud linnulennult-pikkus ning kui erinevaid reisikirju ja blogisid uurida, siis ka sealt tuleb v2lja, et ringi pikkus ikkagi yle 300km. Igatahes, kui tavaliselt v6tab ringi l2bimine umbes 3 n2dalat v6i selle punktini, kus mina ringi l6petasin, v2hemalt kaks n2dalat, siis mina sain hakkama 8 p2evaga. Seda ilmselt eelk6ige seet6ttu, et yksinda teel olin ning ega viitsinudki eriti vaeva n2ha, et kellegagi kampa saada v6i koos liikuda. Yksi oli p2ris m6nus. Teiseks...annab tunda see, et kunagi aastaid tagasi p2ris mitu aastat nii palju jalgrattaga s6itsin, et seda isegi kergeks spordiks v6iks nimetada - jalad on siiani tugevad:) ja kolmandaks: kerge seljakott.
Kui k6ik juhendid ja reeglid ytlevad, et yksinda matkamine on k6ige esimene asi, mida v2ltima peab, siis ma pean tunnistama, et kui igat oma sammu j2lgida, korralikult jalgu t6sta, mitte v2sinuna teel olla ning meeled 2rkvel hoida, siis ei ole eriti ohtlikku mitte midagi. Samuti ei tohi kindlasti pimedaga teele minna v6i teele j22da, sest m6nikord, kuigi siiski harva, v6ib juhtuda, et kui valesse kohta astud, siis lenged m6nikymmend kuni sada meetrit allapoole. Samuti on v2ga lihtne kivide t6ttu jalg v2lja v22nata. Veel seda, et naisterahvastel on kuuldavasti eriti ohtlik yksinda liigelda ning kui meestele piisab sellest, et kaasas on giid v6i kandja, siis yksikule naisele ei piisa ka sellest, sest kohalikud kandjad-giidid on arvamusel, et L22nest tulevatel naistel on pisut l6dvemad elukombed ning vastupidise t6estamine v6ib v2ga raskeks osutuda. Aga see selleks. Tegelikult on k6ik v2ga hea ja ilus ning 6nnetusi juhtub harva.

1. p2ev, Besi Sahar(800m)-Bahundanda(1310m).
Varajasest 2rkamisest ei tulnud v2lja midagi, 88bisin Besi Saharis ning kuigi plaan oli hommikul kella kaheksa paiku teele minna, magasin kuni kella 12ni. Siis istusin bussi peale ja s6itsin Bhulbulesse. Tegelikult oleks vabalt v6inud ennast s22sta ja alustada juba Besi Saharist jalgsi(nagu paljud matkajad ka teevad), aga mina arvasin, et olen nii palju hiljaks j22nud, et m6ttekam on bussiga natuke maad s6ita. halb m6te. Sain omale istekoha viimases reas, mis aga t2hendas t2iesti absurdsete teetingimuste juurest kirjeldamatut rappumist ja uskumatuid kontrollimatuid liigutusi. Nii n2iteks l6in kogemata jalaga minu ees istuvat iisraellast ning oma pea l6in lakke 2ra kahel korral. M2rkimist v22rib, et bussi katusel s6itsid kaks prantslast. Seda kyll vaid esimese peatuseni. Tee oli t6esti uskumatu. Sisuliselt ol
i see kuivanud muda, mille seest tihtipeale umbes 15-20cm ulatuses suured kivid v2lja paistsid. Kuid...kui tunnise bussis6ide j2rel Bhulbulesse kohale j6udsime, siis olid kondid kyll pisut valusad, kuid vaatepilt oli p2ris kena. Roheline, m2ed, j6gi. Registreerisin ennast rajale ning pikemalt ootamata hakkasin astuma. Tee kulges mooda j6eorgu, m6lemale poole t6usid mitmesaja meetri k6rgused m2ed.
Tihti tuli j6ge yletada yle rippsildade. Need olid erinevatel k6rgustel ja erinevate pikkustega. Siiski tavaliselt ysna uued ja nii...enam-v2hem turvalised. Aga ega rippsillal ei olegi vaja liialt hypata.
Seda v2gevat silda mul yletada ei tulnud. Oli kyll v6imalik, aga ma eelistasin eemalasuvat v2heke turvalisemat varianti. Yldse tuleb 6elda, et valisin peaaegu alati turvalisema ja lihtsama tee pidades silmas, et liigun yksinda. Kambaga minnes oleks v6inud selle ringi jooksul nii m6ndagi p6nevamat ja n2rvek6ditavamat ette v6tta.
Puu otsas pidu. Poisid pidasid onniplaani. Pildilt on ehk kehvasti n2ha, aga kui keegi sealt alla kakuks, siis oleks langemist tubli 7-10 meetrit.
Yks ysna tavaline kyla, mis tee peale j2i. Kylad on v2ikesed ning peaasjalikult elavad sealsed inimesed turismusest. Ehk siis on m6ned kylalistemajad, m6ned teepoed ja restoranid. kasvatatakse ka loomi, mis tavaliselt t2hendab, et kasvatatakse kitsi. Muuseas, lehma tapmise eest on automaatselt karistuseks kaks aastat vangikongi. Kohalikud teadsid r22kida, et vangi tuleb minna ka siis, kui tapmine on aset leidnud kogemata - n2iteks kui loom teele veoki ette jookseb.
Yks pikem sild.



Annapurna ring on maailma yks populaarsemaid matkaradasid, mis t2hendab, et tee on v2ga selgesti arusaadav ning kui mingil hetkel peaksi teelahk tulema, siis eranditult on 6ige see, mis on rohkem kulunud. Yleval pildil on n2ha h2sti, miks pimedas matkamine ohtlik olla v6iks.
Juba esimesel p2eval sain aru, et liigun kaarte ja graafikuid vaadates veerandi kuni kolmandiku v6rra kiiremini. Seda ilmselt t2nu mitmetele asjaoludele. Esiteks mu kerge seljakott...otsustasin kaasa v6tta minimaalselt tavaari ning l2bi ajada vaid h2davajalikuga. Olin kuulnud lugusid, kuidas inimesed paarikymne-kilose seljakotiga teel pool kraamist mingil hetkel kuhugi kylalistemajja j2tavad v6i yleyldse tagasi p66rduvad. otsustasin kohe alguses, et minuga nii ei juhtu ning see oli ylimalt m6istlik.
Siin mu varustus:

Magamiskott, pealamp, MP3-m2ngija(mis on 512MB ja nii ajast ja arust, et kui selle v2lja v6tsin, siis sakslased-prantslased uurisid, mis asi see yldse on. Ning selle 100 muusikapala j2rjestus, mis seal peal, on mul une pealt peas! Aga k6igest hoolimata - ta on mulle armas ja mind truult teeninud!), 20 pastakat, 5 karpi v2rvipliiatseid ja rasvakriite. M6tlesin, et lihtsalt oleks hea, kui mul oleks, mida lastele anda, kust nad muidu ikka saavad. Ja loomulikult ei j22nud yle midagi ja t2itsa imelik oli vaadata, kui palju r66mu yhest pisikesest pastakast olla v6ib. Edasi mustas kotis hygieeniv2rk. Seebid-shampoonid ja tualettpaber! Siinkohal tuleb mainida, et sarnaselt India ja Sri Lankaga ei kasutata ka Nepaalis tualetis k2ies paberit. K6ik k2ib k2ega. VASAKU k2ega! ka seet6ttu on eriliselt ebasynnis kedagi vasaku k2ega puudutada v6i n2iteks s66gilauas ringik2ivat riisikaussi edasi ulatada. L2ikivas pruunis kotis on sulevest, mille ma ostsin kathmandust. V2ga praktiline ja m6istlik ost! T2nud Ahole, kes ytles, et ilma selleta polegi sisuliselt yldse m6tet ronima hakata:) Kollases on sees "Margus Tsahkna linnapeaks 350" kilekas, mida mul vaja ei l2inudki. Edasi yleval Nepaali raamat kaartidega, selle all mu reisip2evik. Edasi termos, mida ma ei kasutanud ning mille olemasolu ma m6nikord lausa vihkan, aga kuna see on mulle reisi jaoks kingitud, siis ma lihtsalt vean seda kaasas. Siis prillitoos ja ravimid ehk "medkit". Prillidest nii palju, et sarnaselt vestiga on nende t2htsust v6imatu ylehinnata! P2ike on m2gedes ylimalt...aktiivne? Ehk siis kiirgus on filtreerimata ning UVA-d ja UVB-d teevad tublisti kurja. Ma ei tea, kuidas see 6ige on, aga igatahes ilma prillideta ei saa. Ja kui yles minna, siis lume peal on p2ike nii ere, et isegi prillidega on m6nikord ebamugav lund vaadata. Ravimikotist nii palju, et praktiliselt ei l2inud mitte midagi vaja. kasutasin vaid p2ikesekreemi ja neelasin 6htuti igavusest m6ne vitamiini. Korraks proovisin mingil p2eval ka villi peale plaastrit, aga see oli ysna m6ttetu, sest spetsiaalset villiplaastrit mul polnud ning tavaline ei aita midagi. Edasi m2rjad taskur2tikud - ylivajalikud, peab mainima! Lisatallad mu Salomoni v6rkude sisse ning siis riided - pikk soe pesu, vahetuss2rk, paar paari sokke, fliis, lyhikesed pyksid ja kogu lugu! Rohkemat keeldusin kaasa v6tmast. Lisaks oli kotis ka pea alati liiter joogivett varuks, mis kohe terve kilo juurde andis. Joogivee kohta seda, et pyydsin ajada l2bi esiteks v6imalikult odavalt ja teiseks v6imalikult looduss22stlikult, mis t2hendas seda, et ostsin ringi peal kokku vist 4 liitrist pudelit vett, ylej22nud 30-40 liitrit v6tsin ojadest(loomulikult v2ga valikuliselt, mitte suvalisest, mis kuskilt kylast l2bi jookseb ning kus emad n2iteks laste m2hkmeid pesevad, ning vett puhastasin joodilahusega. Liitri peale lisasin umbes 1-3 tilka ning...no maitse oleks v6inud ka maasikane v6i apelsisine olla, aga no mis sa h2daga teed, oli joodine:)) Vot selline oli minu reisikott. Absoluutselt t2iesti minimaalne, mis teised matkajad tihtipeale kadedusest roheliseks ajas. No ei ole ju m6tet vedada k6rgustesse kolme paari jalan6usid ja kuut erinevat s2rki!

Kui matka juurde tagasi minna, siis esimesel p2eval selgus Ngadis, et minu ees on liikumas yksik saksa tydruk. Yks restoraniomanik ytles, et olevat tore tydruk, umbes minuvanune, jutukas ja s6bralik. Lisasin kohe tempot juurde ning j2tsin isegi 6htuoote soomata, et j6uaks talle j2rele ja ehk oleks koos tore minna. Aga siis juhtus, et astusin umbes 45 minutit m66da valet teed. Ja just ylimalt rasket valet teed, pea 45-kraadise nurga all liivateed. Sylgasin tuld, kui suure kamba sillaehitajate juurde v2lja j6udsin. Need muigasid ja viipasid juba kaugelt, et "mine aga tagasi, siin on tupik". ^nneks n2itasid mulle k2tte tee, kust sain natuke l6igata. Seega sakslane oli l2inud. 6htuks j6udsin Bahundandasse. L6pp oli eriliselt veniv ja v2sitav, sest vahetult enne asulat oli p2ris pikk ja t6sine trepp-t6us. V6tsin omale 66maja 100 ruupia eest ning...kaamera aku sai tyhjaks. Esimesel p2eval! Ja loomulikult, ma ju ei v6tnud mitte midagi "ylearust" kaasa, seega laadijat mul polnud. Kus h2da k6ige suurem, seal abi k6ige l2hem. Siin on levinud mingi hybriid-universaallaadija, mis laeb iga telefoni, MP3-m2ngija, kaamera ja ma ei imestaks kui ka traktori akut. Leidsin selle yhest poekesest. ja sel ajal kui laadimist palusin, tuli poe juurde yksik bnaisterahvas. Pakkusin talle kohe v2lja, et ta v6iks olla Saksamaalt ning yksinda matkal. Just. Renate oligi yksinda teel. Frankfurdist p2rit ja puha. Aga...polnud ta nii v2ga s6bralik midagi ning minust tubli 15 aastat vanem oli ka:) 6htus66gilauas ajasin juttu hoopis endavanuse kohaliku restoranipidaja tytrega, kes oli palju s6bralikum.
Esimese p2eva kohta v6ib 6elda, et oli v2ga m6nus algus ja v6ib-olla tegin 6igesti, et kaua magasin ja pool p2eva vaid matkasin. M6nus.

2. p2ev - Bahundanda - Karte(1870m)
2rkasin juba 5:30 ja 7:15 olin teel. Hommikul l2heb tee alati kiiremini. J6udu on rohkem, tuju parem, k6ik tundub ilusam ja toredam. Kohtusin yhe p6neva Austraaliast p2rit vanah2rraga. Vanust oli yle kuuekymne. Christopher. V2ga p6nev tegelane. Oli terve ilma l2bi r2ndanud, kuigi, t6si, Eestis pole k2inud. Annapurna ringi tegi ka kolmandat korda, aga ytles, et on juba nii vana, et ta ei hakka enam yles Thorung Lale ronima. Pealegi, ta on seal juba kaks korda k2inud, mis seal ikka enam... P2eva jooksul kohtusime veel mitu korda, sest kuigi mina temast m2rgatavalt kiiremini liikusin, j6udis ta mulle j2rele kui l6unat pidasin ning siis veel kaks korda kui mind kinni peeti kaljul6hkamise t6ttu. Nimelt k2ib Annapurna regioonis tubli tee-ehitus. Seal siis s6jav2gi valvab, et inimesed teele ei satuks, kui parajasti kuskil midagi l6hatakse. kokku oli vist kolm pausi niimoodi. See aga t6mbas tempo maha ja peale seisakut on alati raske ennast taas "k2ima" saada. Igatahes poole nelja paiku j6udsin Tal'i, kuid otsustasin veel yhe kyla edasi minna. Ei olnud hea m6te - tee oli v2ga raske ja t6usu oli l6pus tublisti. Sain aru ka sellest, et v2sinud jalgadega on ohtlik teel olla, sest...lihtsalt ei j6ua igast kivist v6i kynkast m66da astuda ja kiiresti reageerida. Sedasi on igasugu jamad kerged juhtuma. Aga ei juhtunud. P2eva l6puks kogunes teekonda umbes 20 km, j6udsin v2lja Kartesse.


Sellised tegelased on m2gedes v2ga tavaline n2htus. See, milliseid kandameid kandjad yles-alla veavad, on fenomenaalne. Aga veavad.
Kui hoolikalt otsida, siis n2eb, kuidas k2ib tee-ehitus. Kaljuseina lihtsalt uuristatakse. Ja siis j2lle l6hatakse. ja siis j2lle silutakse. Talter tahaks 2kki k2tt proovida Nepaalis?

3. p2ev - Karte - Dhukur Pokhari(3240m)
T2iesti hullumeelne p2ev! Raske, v2ga raske! Distantsi tuli 32km ja ronimist kokku pea 1400 meetrit. Avastasin, et mul ei ole raha! 6igemini oli kyll, aga umbes nii, et kui 10 p2eva kokku teel olla, siis saan iga p2ev kulutada 1000 ruupiat. M6neks n2iteks, et 66maja maksis umbes 150-200 raha, pudel vett 100, iga s88gikord umbes 250-300, Snickersi shokolaad 100 jne jne. See aga t2hendas seda, et kui ma oleksin normaalset graafikut(mille nt Lonely Planet annab) j2lginud ja mitte kiirustanud, siis oleksin oma rahaga saanud magada 2ra 66, syya hommiku- ja 6htus88gi ning siis osta p2evas pudeli vell ka. T2iesti masendav! Kysimus ei olnud selles, et mul raha ei olnud, ma lihtsalt ei saanud seda kaardi pealt k2tte. Ja esimene lootus t2rkaski kolmandal p2eval Chame kylas, kus kohalike s6nul pidavat olema sularahaautomaat(ATM). V2ga vahva, mul kaart ytles ka, et Chames on pank ja selle peale v6tsin kohe korraliku 600-ruupiase l6unas88gi, et rahalaeva saabumist t2histada. Aga...natuke vara sai...kui Chames siis ATMi ja panka otsima hakkasin, selgus, et pole mingit automaati ning pank kujutab endast lihtlabast valuutavahetusputkat, kus dressides bande, tatt l6ua otsast tilkumas, 6lut j6id ja t2iesti alaarenenulikult hysteeriliselt naeru pritsisid. T2itsa syrr v2rk. ja siis meenus veel see ka, et olin just l6petanud "pidus88gi", mis, v6imalik, et mu terve kahe p2eva eelarve maksis. Astusin edasi, v2hemalt oli k6ht t2is:) M6tlesin, et j22n puhkama j2rgmises asulas, aga olin nii oma m6tteis, et "2rkasin" alles Dhukur Pokharis. L6pp hakkas taas koledasti venima ning l6puks vedasin jalgu lausa j2rel. 6nneks ei olnud t6us kuigi j2rsk.
Yldiselt on nii, et allapoole 3500 meetrit on 6hk udune ja h2gune. Sudu? Segu tolmust, suitsust ja udust. Hommikuti on selgem, peale sydap2eva l2heb t2itsa halliks v6i isegi pilviseks, seega peale l6unat ei ole mitte midagi ymberringi n2ga. Kui k6rgus rohkem kui 3500 meetrit, siis l2heb k6ik palju selgemaks ja paremaks.
Dhukur Pokharisse kohale j6udes l2ksin "sooja" dussi alla, mis tegelikkuses osutus j22kuubikuid pritsivaks toruks. T2iesti uskumatult kylm vesi. Ei tea, kust tuli, ilmselt otse kuskilt liustlikult. Igatahes peale dussi ronisin t2isvarustuses(pikk soe pesu, s2rk, tuulekindel jakk, fliis, sulevest, villased sokid ja dressipyksid) magamiskoti sisse ja t6mbasin vatiteki ka peale. Ootasin pool tundi, ikka soe ei hakanud. Siis tuli kylalistemaja omanik, kes mulle selgelt ytles, et kraanist tuleb sooja vett, kysima, et no millal ma juba 6htus88ki tellima tulen, sest ma olin ju lubanud seda peale SOOJA dussi teha. Esimesed s6nad, mis suust tulid, olid mul kindlasti tugevama h22letooniga kui viisakusreeglid seda lubaksid, aga sain kiiresti enda kontrolli alla ning seletasin talle siis olukorda... Mees m6tles hetke ja siis ytles, et tulgu ma k88ki lahtise leegi 22rde, siis hakkab ikka parem.Vot see ylemine pilt ongi sellest k88gist, kus ma siis pingil tule 22res ennast soojendasin, samas, minu varvastest umbes 40cm kaugusel podisesid minu 8htus88gispagetid. Elu on ikka lill m2gedes.

Tihti v6ib teel n2ha eeslikaravane, m2gede rekkad. Ka nende koormad on m6nikord uskumatud. Eeslitega ja yldse loomadega m2gedes matkates on veel see lugu, et kui mitmekymne-pealine eeslikonvoi m88da teed on juhtunud minema, siis on j2rel paras miiniv2li. Siis tuleb seal sammu vaadata. Aga kolmandal p2eval hakkasid paistma lumised k6rgemad tipud.

4. p2ev - Dhukur Pokhari - Bragha(3475m)
T2itsa uskumatu. Kui eelmisel 6htul olin sudu sees seigelnud ja Dhukur Pokharisse j6udnud, siis polnud mul aimugi, et minu kylalistemaja aknasse paistab Annapurna II.
Ilus, v6imas, vinge! Annapurna II, 7937m!
Ja see oli nii l2hedal, et oleks peaaegu saanud k2ega katsuda. ja yleyldse...nyydsest l2heb teekond ikka v2ga v2gevaks. Yllatav, et tee ei olegi nii v2ga raske ronimise m6ttes. T6usu on kogu aeg, aga t6us on leebe ega murra konti. T6si on see, et neljandal p2eval v6tsin rahulikumalt. P6hjus lihtne - eelmise p2eva 32 kilomeetriga tegin omale liiga. Jalad olid valusad ning vasaku jala suure varba alla oli tekkinud p2ris mehine vill. Ja parem puus valutas ka tugevalt. Tegelikult on vill siiani alles ja puus valutab ka praegu, aga tol p2eval polnud ma veel lihtsalt harjunud. J6udsin v2lja Braghasse, mis on viimane kyla enne Manangi. Manang on natuke suurem kyla, mida isegi natukene nagu kohalikuks keskuseks peetakse. Siiski ei olnud sealt lootust leida ei pangaautomaati, haiglat, panka ega muud sellist luksust. J2in Braghasse 88seks, ei viitsinud Manangi minna, Braghas ka rahulikum ja vaiksem, samas k6rgusid seal kohe l2hedal Annapurna III(7555m) ja Gangapurna(7455m).






5. p2ev. Aklimatiseerun Braghas.
Yldiselt on nii, et 3500 meetri peal tuleb aeg maha v6tta ja p2evake aklimatiseeruda. 6hk on siin juba h6redam ning kui edasi kiirustada, siis v6ib see valusasti k2tte maksta. mina j2rgisin taas reeglit, et kui oled yksi, siis ole ettevaatlik. ja j2in ilusasti Braghasse pidama. magasin 88 2ra kenasti. Aklimatiseeruda aitab v2ga h2sti see, kui p2eval k6rgel k6ndida, aga 88seks allapoole magama laskuda. Nii ma siis tegingi. Viiendal p2eval v6tsin ette v2ikese matka Milerepa koopa juurde. Milerepa oli Buddha munk, kes 10-11.sajandil Nepaalis ringi liikus ning 6petust jagas. Eelk6ige 6petas ta inimesi loodust austama ning loodust tunnetyama. Ta elas mitmelpool, enamasti koobastes ning ajalugu ytleb, et ta peatus ka Bragha l2hedal, umbes 4300m k6rgusel, yhes koopas.

V6tsingi ette teekonna yles. Kuna see on v2ga pyha koht ning ka m6ningate palver2ndurite sihtpunkt, elab seal suviti yks yksik munk, kes ymbrust korras hoiab, muru kastab, palver2ndureid vastu v6tab ning seal ringi toimetab. Tee polnud kuigi raske sinna yles. L2ks yllatavalt kiiresti. Aga "koobas"(koopaks ma seda kyll enam ei nimetaks. Koobas v6is see olla pea 1000 aastat tagasi, kui Milerepa seal peatus, kuid t2nasel p2eval on seal justkui pisike tempel ning v2ike elumaja) oli v2ga mystiline. Just Gangapurna liustiku k6rval. J6in mungaga yhe tassi teed ning siis otsustasin, et roniks veel ylespoole p2ris liustiku 22rele. Tegin 2ra.

Gangapurna. jama oli see, et kui yles ronisin, l2ks pilve, kui alla j6udsin paari tunni p2rast, l2ks selgeks. Ju polnud ette n2htud.
Aga pagana kylm ja tuuline oli seal liustiku k6rval. Pilves ilm ei aita muidugi kaasa, et soojem oleks.

V2ike kohalik poiss. M6nikord kysivad(kui yldse kysivad midagi) lapsed magusat. nii ytlevadki: "Sweet!?", aga ega naljalt seda magusat kuskilt v6tta pole. ja kui peakski olema yks shokolaad kotis, siis seda ei saa 2ra anda. Aga mitte midagi anda ju ka ei saa. Sellistel hetkedel ongi igasugu pastakad-pliiatsid kotip6hjas v2ga m6istlikud. Pealegi on nendest lastele endile ka palju rohkem kasu kui shokolaadist.

Kui p2eval t6usin pea 4600 meetri peale, siis 88 magasin ilusasti Braghas, kus k6rgust napilt alla 3500 meetri. Yldjuhul on nii, et k6rgemal kui 3500 meetrit enam pysivat elu ei toimu. See t2hendab, et aastaringselt sel k6rgusel ei elata. Suvel v6ivad inimesed aga ka m2rksa k6rgemale t6usta. N2iteks ringi k6rgeimas punktis, 5416 meetri k6rgusel Thorung La yleminekul oli ka pisike teemaja, kus yks tegelane toimetas, aga sellest natuke hiljem.

6. p2ev - Bragha - Letdar(4230m)
Kuues p2ev. Hakkab tekkima harjumus - olen teel. Ja nii on. J2rjest enam l2heb m6te ka selle peale, et k6rgust tuleb aina juurde ning lugesin veelkord yle k6ik AMSi(Acute Mountain Sickness, ma ei teagi, kuidas seda t6lgitakse...) symptomid ja tunnused ning otsustasin, et mis iganes hetkel mingi jama peale hakkab, p88ran otsa ringi ja l2hen alla tagasi v6i k6nnin esimesse asulasse 88bima. Ja ega tegelikult v2ga kaua jalutada tulnudki. T2pselt Ledtari kylas hakkas kuklas tuim valu tonkama. See on ka esimene AMSi symptom. Otsustasin, et riske ei v6ta ning j22n 88bima.





Tegelikult j6udsin Letdari juba umbes kella poole kolme paiku p2rastl6unal, mis oleks v6inud t2hendada, et peale pausi v6inuks edasi liikuda, aga...eks oli juba omajagu matkatud ka ja ega v2ga ei viitsinud. Pealegi oli teada, et peagi saab eriti raske olema...

7. p2ev - Letdar - Muktinath(3800m)...
...ehk siis juhtus nii, et yletasin Thorung La 5416 tipu seitsmendal p2eval. Ja ega ma p2ris t2pselt teagi, kuidas see juhtus. Hakkasin hommikul 8:15 minema Letdarist. Hommikul l2ks tee nagu ikka - kiiresti. J6udsin juba kella poole kymne paiku Thorung Phedisse ja s6in seal varajase l6una. See oli mul selge, et liigun nii kiiresti kyll, et rahadega peaks v2lja tulema. pidasin kiivalt meeles ka seda, et kui k6rgus tervisele kuidagi m6juma hakkab v6i tunda annab, siis teen peatuse, kui j2rele ei anna, p88ran tagasi. tegelikult olin ka natukene eilse p2rast pettunud, et Letdaris pea valutama hakkas. Ei oleks uskunud, et nii madalal juba...Aga t2na on hoopis teine p2ev! Ei Thorung Phedis ega ka High Camp'is tundnud mingit valu. Hakkasin siis ronima. L6pp oli raske. Oi-oi kui raske. Umbes pool tundi enne tippu istusin maha ja vandusin, sylgasin tuld. Tavaliselt hakatakse tippu t6usma hommikul kell 5-6, m6ned ka kell 7, mina aga hakkasin ronima kell 10, mis t2hendas seda, et olin ilmselgelt viimane mees teel. Aga ega tagasi ka ju minna saanud enam. Imelikul kombel kadus mul aga 2ra ajataju ning tegelikult on seegi yks AMSi tunnuseid. Ma arvasin, et kell on kolm, kui yles j6udsin, tegelikult oli aga 12:15. Yleval ootas mind yks vanah2rra. 68-aastane seikleja. Hindu, kes USAs elab ja nyyd pensionip6lve peab. Ta oli seal oma meeskonnaga laagris, et k6rvaloleva 6200-meetrise tipu otsa ronida. Ytles, et sai pisiku kylge yle-eelmisel aastal Aafrikas, mil Kilimanjaro otsas k2is. No t2itsa ull v2rk ikka. Varem siis ei avastanud v6i, et ronida vahva:) Aga mis sa teed, papi oli igatahes v2ga vahva ja s6bralik, tal oli terve meeskond kaasas, kandjad, giid, grupijjuht v6i ekspeditsioonijuht jne.
Igatahes...j6in seal yleval 5416m k6rgusel pisikeses hytis yhe tee, ajasin vanah2rraga pooltunni juttu ning hakkasin alla tagasi ronima. Ja laskumist oli 1600 meetrit. Kui m6elda, et enne seda olin ka 1200 meetrit yles roninud, siis...p2ris karm. Ja ytleme nii, et...algaja kohta t2itsa tubli tulemus. Natuke valmistas pettumuse see, et ma ei teadnud, et Annapurna I tippu polegi sealt ylevalt n2ga. Aga seda ma sinna Annapurna ringile ju vaatama l2ksingi. Samas, k6ik see, mida ma seal yleval n2gin, mida teel kogesin...see korvab ilusasti, nii et...muret pole.

8. p2ev - Muktinath - Jomsom.

Nii nagu paljud teised matkajad, otsustasin ka mina, et l6petan oma retke Jomsomis 2ra. Seda lihtsatel p6hjustel: olin v2sinud, ilm halb, raha otsas ning tagatipuks veel suuremalt osalt see tee, mis alla tagasi tuleb, kulgeb m88da autoteed, mis on tyytu ja ebamugav.
V2simus on t6epoolest peal. Mitte ainult jalgades, vaid mujal ka. Peas ka. K6ike on h2sti palju. Head ja ilusat ja m6nusat. V2sinuna tundub, et osa l2heb justkui raisku, aga k6ik on ikka ilus ja hea. Jomsomis oligi raha otsas. Seal oli, t6si, sularahamasin, mis loomulikult minu kaarti ei aktsepteerinud. K6igist seiklustest seoses selle automaadiga, minu seiklustest panga tagaruumides, dressides dollarilugejatest ja paljust muust v6iks r22kida terve igaviku, aga ma lihtsalt ei j6ua enam kirjutada:)

M6ned pildid ylevalt veel...
Kaheksanda p2eva hommikul avanes enne teele minekut just selline pilt



Hurraaaa! Ongi katus k2es! Thorung La!

Selline see pisike teemajake oligi, kus papi istus ja ennast soojendas ning homset ootas, et saaks 6200-meetrist tippu vallutama minna. H2mmastamapanev!
See on see tyyp, kes yleval teed keetis. Natuke naljakas n2eb v2lja, aga...mis sa seal 5400 peal ikka tahad:)


Konkurentsitult k6ige koledam ja hirmu2ratavam rippsild. Oli nii kole, et ma isegi vaatasin, kas ehk oleks v6imalik kuidagi sellest m66da saada. Aga ei saanud, pidi yletama.
Ja viimase p2eva l6puks sain sellist p2ikeseloojangut n2ha. Muuseas...vasakult esimene m2gi on maailma 6. tipp Dhaulagiri - 8167m!

Selline see matk mul siis oligi, v2ga lyhida kokkuv6ttena, lihtsalt, et oleks aimu, millega viimase n2dala tegelesin.


Eile, kui Jomsomisse j6udsin ning olin otsustanud, et l6petan matka 2ra, ostsin lennupileti Jomsomist Pokharasse. maksma l2ks 80USD, lendu 20 minutit. mis seal ikka, m6tlesin, et kui jalgsi alla seiklema hakkan, siis v2ga palju odavam nagunii ei tule, pealegi vaeva oleks kirjeldamatult rohkem. L2ksin siis lennufirmasse. Aga raha mul ju polnud ja automaat, neetud aparaat, v2lja ka ei andnud. Saime siis kokkuleppele, et nad v6tavad hommikul mu krediitkaardi ja annavad selle piloodi k2tte, kellega siis hiljem l2hen nende firma terminali ja siis maksan.
Hommikul olin ilusasti 5:45 turvakontrollis. L2ksime lennukisse. Lennukiks oli pisike kihulane, 18-kohaline pinisev putukmasin, v2ga vahva aparaat. Istusin kenasti esimese pingi peale nii, et jalad l2ksid lennuki kokpitti. Piloodid itsitasid, tegid nalja ja olid yldse kuidagi ylevas meeleolus. 2kki olid mingi aine all, ega ma ka ei tea. Sisuliselt s6itsingi lennuki kabiinis koos pilootidega.
Tegelikult oli see aga ilmselgelt mu elu k6ige pingelisem ja n2rves88vam lennureis. kestis kyll lyhikest aega, aga...m2gede vahel muutus elu peale 6hkut6usu j2rsult t2iesti pilviseks, raputas ja k6igutas. Ja siis yhel hetkel murdus yhe piloodi s6rmede vahel yks nupp 2ra. Tyybid vaatasid yksteisele otsa, seletasid midagi ning siis v6ttis yks tegelane v2lja lennuki k2siraamatu, et ilmselt uurida, mis v2rk on. kogu see olukord oli minu jaoks nii syrr ja 6udne, et lubasin omale enam mitte kunagi Nepaalis lennata. Aga...kohale j6udsime ilusasti, enne maandumisrada l2ks ka t2iesti selgeks ning...elu on lill:)

Lennujaamas hommikul ilus vaade
Saabuv kihulane
Seisev kihulane
startiv kihulane
Niimoodi me m2gede vahel pikeerisime
kohal!

Ja l6petuseks veel seda, et oma Annapurna I, 8091-meetrise tipu, n2gin ka lennuki aknast 2ra. Oleks v6inud parem olla, aga no mis teha.

K6ike ilusat,
olge terved!