Friday, April 16, 2010

Annapurna ring - tehtud!


Tere! Niisiis, Annapurnale sai ring peale. V6i 6igemini sai tehtud kaks kolmandikku ringist. Tuleb pikem postitus seekord, varuge aega.
Enne kui ringi pealt p2evade kaupa ylevaate teen, r22gin pisut Nepaalist yldisemalt. Tegemist on ysna v2ikese riigiga, mis pindalalt vaid kolm korda suurem kui Eesti, samas inimesi elab siin ligi 20 korda rohkem kui meil. T2nane rahvaarv hakkab liginema kolmekymnele miljonile. T2helepanuv22rne on aga see, et linnades elab kogu rahvastikust vaid umbes 10%. Kaks suuremat linna on pealinn Kathmandu, kus elab pisut yle miljoni inimese ning teine suurem linn on Pohkara. Viimases elab umbes 200 000 inimest ning siin ma praegu ka asun.
Inimestel on siin elu raske. Valdav osa riigi territooriumist on (k6rg)m2gine ning mingisugusest arenenud infrastruktuurist r22kida ei saa. Peamiselt saab riigis ringi liikuda vaid jalgsi, sest...m2ed on igalpool. Maanteedest saab r22kida vaid m6nest ning needki on meie m6istes pigem paarkymmend aastat tagasi asfaltkatte saanud k22nulised L6una-Eesti teed. Raudtee puudub t2ielikult. T6si, siseriiklikke lennuliine on v2hem ja rohkem regulaarseid mitukymmend, kuid piletihinnad on kallid ning kohalikele inimestele k2ivad need selgelt yle j6u. Lennuliiklusega on veel see lugu, et teoreetiliselt see toimib, reaalsuses on asi niimoodi, et kui ilm lubab, siis lennuk stardib. Vabalt v6ib juhtuda, et lennuk ei stardi. Ja ei stardi mitu p2eva. Maanteedest veel n6ndapalju, et need on sarnaselt Sri lanka ja Indiaga v2ga ohtlikud. Mina olen liigelnud maanteedel vaid nii palju kui Indiast Sunauli piiripunktist riiki sisenesin ja Kathmandusse s6itsin ning siis pealinnast pea paarsada kilomeetrit l22nepoole Dumre'isse s6itsin, kust edasi Besi Sahari, Annapurna ringi alguspunkti, s6itsin. Teel n2gin mitut rasket avariid ning kogu seda ekstreemsust vaadates tekib taas tunne(sarnaselt Sri Lanka ja indiaga), et kui siit ilma 6nnetusteta l2bi saab k2idud, siis v6ib vabalt vanadusse surra, sest rohkem ohtlik ei saa kuskil olla.
Naistel ja tydrukutel on elu eriti raske. Sel ajal kui naissugu meestele ehitusel kive ja segu ette veavad, k6lgutavad ehitusMEHED myyril istudes jalgu ja loovad kelluga tyhja n2oga vastu myyri tuima rytmi. Seadusega on s2testatud, et kui naine ei synnita mehele kymne aasta jooksul last, on mehel automaatselt 6igus v6tta omale uus naine ja j2tta vana...kuhu juhtub. Laps syndinud, ei ole k6ik veel h2sti. See peab olema poeg. Kui on tytar, on halvasti, sest ega tytrest muud kasu pole kui vaid seda, et siis, kui ta k2ima 6pib, saab ehk mingeid majapidamist6id teha. Samas on ta suu, mis syya tahab ning pereisal tuleb tytar ka (v6imalikult)v22rikalt mehele saata. Ehk siis tytre au tuleb kaasavaraga kaitsta. M6nev6rra lihtsam on aga tytar 2ra myya. Uskumatu statistika n2itab, et aastas myyakse Nepaalis kuni 15 000 tydrukut vanuses 7-13. Ja see t2hendab sisuliselt orjakaubandust. Ning praktiliselt piiramatu turg on Indias, kuhu tydrukud myyakse peaasjalikult seksi2risse ja pornot88stusesse. Vanuses 7-13!
Samas on Nepaal v2ga tolerantne. Kuigi siin on nii budiste, hindusid, maoiste, kristlasi kui moslemeid, siis religioossed pinged riigis peaaegu puuduvad. K6ige v2ngemalt ja minu meelest kohatult ylbelt m6llavad maoistid, kelle saavutuseks v6ib pidada ka seda, et kuningas, Nepaali Kuningriigi kuningas, v6ttis krooni peast ning kolis oma residentsist kahekordsesse elumajja. Kui ma ei eksi, siis ka praegune peaminister on maoist. Nepaali Kuningriigist sai 2008. aastal demokraatlik vabariik, mille eesotsas on kommunistidest maoistid. Kummaline, aga nii on.
Inimesed on Nepaalis hoopis teistsugused kui Indias. Juba ainuyksi n2ojoontelt. T2navatel ei n2e rahvariietes naisi ning yleyldse on riietuse poolest tegemist ysnagi euroopaliku riigiga. Teksad ja t-s2rk on v2ga tavaline. Inimesed on s6bralikud. Nad on head. Nad ei taha halba, ytle halba ega ka m6tle halba. Nad on yksteise vastu alati viisakad, v2ljapeetud, rahulikud ning kui midagi peakski halvasti olema, siis naljalt nad seda ei ytle. Siin j2rgitakse palju rangemalt reeglit, et vasaku k2ega ei toimetata midagi, mis kuidagi teist inimest puudutab. Ei poes myyjale raha ulatades, ei millelegi osutades, ei kedagi puudutades jne. Ja v2he sellest, et k6ike liigutatakse parema k2ega, on veel viisakam nii, et vasaku k2ega v6tad paremast k2sivarrest kyynarnuki juurest kinni. Siis on 6ige. Ja see n2itab, et pead teisest inimesest lugu. V2ga oluline on, et ka k6ikv6imalike arusaamatuste korral inimene endast v2lja ei l2heks. Eriti ebaviisakaks peetakse seda kui keegi oma h22lt t6stab. P6him6tteliselt on see lubamatu. See n2itab erilist matslikkust.

Aga nyyd v6iks minna sujuvalt edasi Annapurna ringi peale. Sissejuhatuseks ytlen seda, et kui ma alguses kuulutasin siin, et ring on yle 300km pikk, siis ametlikult see niimoodi kyll pole. Ametlikult on pikkust ringil 210km, aga mulle tundub, et see on mingisugune GPSiga m66detud linnulennult-pikkus ning kui erinevaid reisikirju ja blogisid uurida, siis ka sealt tuleb v2lja, et ringi pikkus ikkagi yle 300km. Igatahes, kui tavaliselt v6tab ringi l2bimine umbes 3 n2dalat v6i selle punktini, kus mina ringi l6petasin, v2hemalt kaks n2dalat, siis mina sain hakkama 8 p2evaga. Seda ilmselt eelk6ige seet6ttu, et yksinda teel olin ning ega viitsinudki eriti vaeva n2ha, et kellegagi kampa saada v6i koos liikuda. Yksi oli p2ris m6nus. Teiseks...annab tunda see, et kunagi aastaid tagasi p2ris mitu aastat nii palju jalgrattaga s6itsin, et seda isegi kergeks spordiks v6iks nimetada - jalad on siiani tugevad:) ja kolmandaks: kerge seljakott.
Kui k6ik juhendid ja reeglid ytlevad, et yksinda matkamine on k6ige esimene asi, mida v2ltima peab, siis ma pean tunnistama, et kui igat oma sammu j2lgida, korralikult jalgu t6sta, mitte v2sinuna teel olla ning meeled 2rkvel hoida, siis ei ole eriti ohtlikku mitte midagi. Samuti ei tohi kindlasti pimedaga teele minna v6i teele j22da, sest m6nikord, kuigi siiski harva, v6ib juhtuda, et kui valesse kohta astud, siis lenged m6nikymmend kuni sada meetrit allapoole. Samuti on v2ga lihtne kivide t6ttu jalg v2lja v22nata. Veel seda, et naisterahvastel on kuuldavasti eriti ohtlik yksinda liigelda ning kui meestele piisab sellest, et kaasas on giid v6i kandja, siis yksikule naisele ei piisa ka sellest, sest kohalikud kandjad-giidid on arvamusel, et L22nest tulevatel naistel on pisut l6dvemad elukombed ning vastupidise t6estamine v6ib v2ga raskeks osutuda. Aga see selleks. Tegelikult on k6ik v2ga hea ja ilus ning 6nnetusi juhtub harva.

1. p2ev, Besi Sahar(800m)-Bahundanda(1310m).
Varajasest 2rkamisest ei tulnud v2lja midagi, 88bisin Besi Saharis ning kuigi plaan oli hommikul kella kaheksa paiku teele minna, magasin kuni kella 12ni. Siis istusin bussi peale ja s6itsin Bhulbulesse. Tegelikult oleks vabalt v6inud ennast s22sta ja alustada juba Besi Saharist jalgsi(nagu paljud matkajad ka teevad), aga mina arvasin, et olen nii palju hiljaks j22nud, et m6ttekam on bussiga natuke maad s6ita. halb m6te. Sain omale istekoha viimases reas, mis aga t2hendas t2iesti absurdsete teetingimuste juurest kirjeldamatut rappumist ja uskumatuid kontrollimatuid liigutusi. Nii n2iteks l6in kogemata jalaga minu ees istuvat iisraellast ning oma pea l6in lakke 2ra kahel korral. M2rkimist v22rib, et bussi katusel s6itsid kaks prantslast. Seda kyll vaid esimese peatuseni. Tee oli t6esti uskumatu. Sisuliselt ol
i see kuivanud muda, mille seest tihtipeale umbes 15-20cm ulatuses suured kivid v2lja paistsid. Kuid...kui tunnise bussis6ide j2rel Bhulbulesse kohale j6udsime, siis olid kondid kyll pisut valusad, kuid vaatepilt oli p2ris kena. Roheline, m2ed, j6gi. Registreerisin ennast rajale ning pikemalt ootamata hakkasin astuma. Tee kulges mooda j6eorgu, m6lemale poole t6usid mitmesaja meetri k6rgused m2ed.
Tihti tuli j6ge yletada yle rippsildade. Need olid erinevatel k6rgustel ja erinevate pikkustega. Siiski tavaliselt ysna uued ja nii...enam-v2hem turvalised. Aga ega rippsillal ei olegi vaja liialt hypata.
Seda v2gevat silda mul yletada ei tulnud. Oli kyll v6imalik, aga ma eelistasin eemalasuvat v2heke turvalisemat varianti. Yldse tuleb 6elda, et valisin peaaegu alati turvalisema ja lihtsama tee pidades silmas, et liigun yksinda. Kambaga minnes oleks v6inud selle ringi jooksul nii m6ndagi p6nevamat ja n2rvek6ditavamat ette v6tta.
Puu otsas pidu. Poisid pidasid onniplaani. Pildilt on ehk kehvasti n2ha, aga kui keegi sealt alla kakuks, siis oleks langemist tubli 7-10 meetrit.
Yks ysna tavaline kyla, mis tee peale j2i. Kylad on v2ikesed ning peaasjalikult elavad sealsed inimesed turismusest. Ehk siis on m6ned kylalistemajad, m6ned teepoed ja restoranid. kasvatatakse ka loomi, mis tavaliselt t2hendab, et kasvatatakse kitsi. Muuseas, lehma tapmise eest on automaatselt karistuseks kaks aastat vangikongi. Kohalikud teadsid r22kida, et vangi tuleb minna ka siis, kui tapmine on aset leidnud kogemata - n2iteks kui loom teele veoki ette jookseb.
Yks pikem sild.



Annapurna ring on maailma yks populaarsemaid matkaradasid, mis t2hendab, et tee on v2ga selgesti arusaadav ning kui mingil hetkel peaksi teelahk tulema, siis eranditult on 6ige see, mis on rohkem kulunud. Yleval pildil on n2ha h2sti, miks pimedas matkamine ohtlik olla v6iks.
Juba esimesel p2eval sain aru, et liigun kaarte ja graafikuid vaadates veerandi kuni kolmandiku v6rra kiiremini. Seda ilmselt t2nu mitmetele asjaoludele. Esiteks mu kerge seljakott...otsustasin kaasa v6tta minimaalselt tavaari ning l2bi ajada vaid h2davajalikuga. Olin kuulnud lugusid, kuidas inimesed paarikymne-kilose seljakotiga teel pool kraamist mingil hetkel kuhugi kylalistemajja j2tavad v6i yleyldse tagasi p66rduvad. otsustasin kohe alguses, et minuga nii ei juhtu ning see oli ylimalt m6istlik.
Siin mu varustus:

Magamiskott, pealamp, MP3-m2ngija(mis on 512MB ja nii ajast ja arust, et kui selle v2lja v6tsin, siis sakslased-prantslased uurisid, mis asi see yldse on. Ning selle 100 muusikapala j2rjestus, mis seal peal, on mul une pealt peas! Aga k6igest hoolimata - ta on mulle armas ja mind truult teeninud!), 20 pastakat, 5 karpi v2rvipliiatseid ja rasvakriite. M6tlesin, et lihtsalt oleks hea, kui mul oleks, mida lastele anda, kust nad muidu ikka saavad. Ja loomulikult ei j22nud yle midagi ja t2itsa imelik oli vaadata, kui palju r66mu yhest pisikesest pastakast olla v6ib. Edasi mustas kotis hygieeniv2rk. Seebid-shampoonid ja tualettpaber! Siinkohal tuleb mainida, et sarnaselt India ja Sri Lankaga ei kasutata ka Nepaalis tualetis k2ies paberit. K6ik k2ib k2ega. VASAKU k2ega! ka seet6ttu on eriliselt ebasynnis kedagi vasaku k2ega puudutada v6i n2iteks s66gilauas ringik2ivat riisikaussi edasi ulatada. L2ikivas pruunis kotis on sulevest, mille ma ostsin kathmandust. V2ga praktiline ja m6istlik ost! T2nud Ahole, kes ytles, et ilma selleta polegi sisuliselt yldse m6tet ronima hakata:) Kollases on sees "Margus Tsahkna linnapeaks 350" kilekas, mida mul vaja ei l2inudki. Edasi yleval Nepaali raamat kaartidega, selle all mu reisip2evik. Edasi termos, mida ma ei kasutanud ning mille olemasolu ma m6nikord lausa vihkan, aga kuna see on mulle reisi jaoks kingitud, siis ma lihtsalt vean seda kaasas. Siis prillitoos ja ravimid ehk "medkit". Prillidest nii palju, et sarnaselt vestiga on nende t2htsust v6imatu ylehinnata! P2ike on m2gedes ylimalt...aktiivne? Ehk siis kiirgus on filtreerimata ning UVA-d ja UVB-d teevad tublisti kurja. Ma ei tea, kuidas see 6ige on, aga igatahes ilma prillideta ei saa. Ja kui yles minna, siis lume peal on p2ike nii ere, et isegi prillidega on m6nikord ebamugav lund vaadata. Ravimikotist nii palju, et praktiliselt ei l2inud mitte midagi vaja. kasutasin vaid p2ikesekreemi ja neelasin 6htuti igavusest m6ne vitamiini. Korraks proovisin mingil p2eval ka villi peale plaastrit, aga see oli ysna m6ttetu, sest spetsiaalset villiplaastrit mul polnud ning tavaline ei aita midagi. Edasi m2rjad taskur2tikud - ylivajalikud, peab mainima! Lisatallad mu Salomoni v6rkude sisse ning siis riided - pikk soe pesu, vahetuss2rk, paar paari sokke, fliis, lyhikesed pyksid ja kogu lugu! Rohkemat keeldusin kaasa v6tmast. Lisaks oli kotis ka pea alati liiter joogivett varuks, mis kohe terve kilo juurde andis. Joogivee kohta seda, et pyydsin ajada l2bi esiteks v6imalikult odavalt ja teiseks v6imalikult looduss22stlikult, mis t2hendas seda, et ostsin ringi peal kokku vist 4 liitrist pudelit vett, ylej22nud 30-40 liitrit v6tsin ojadest(loomulikult v2ga valikuliselt, mitte suvalisest, mis kuskilt kylast l2bi jookseb ning kus emad n2iteks laste m2hkmeid pesevad, ning vett puhastasin joodilahusega. Liitri peale lisasin umbes 1-3 tilka ning...no maitse oleks v6inud ka maasikane v6i apelsisine olla, aga no mis sa h2daga teed, oli joodine:)) Vot selline oli minu reisikott. Absoluutselt t2iesti minimaalne, mis teised matkajad tihtipeale kadedusest roheliseks ajas. No ei ole ju m6tet vedada k6rgustesse kolme paari jalan6usid ja kuut erinevat s2rki!

Kui matka juurde tagasi minna, siis esimesel p2eval selgus Ngadis, et minu ees on liikumas yksik saksa tydruk. Yks restoraniomanik ytles, et olevat tore tydruk, umbes minuvanune, jutukas ja s6bralik. Lisasin kohe tempot juurde ning j2tsin isegi 6htuoote soomata, et j6uaks talle j2rele ja ehk oleks koos tore minna. Aga siis juhtus, et astusin umbes 45 minutit m66da valet teed. Ja just ylimalt rasket valet teed, pea 45-kraadise nurga all liivateed. Sylgasin tuld, kui suure kamba sillaehitajate juurde v2lja j6udsin. Need muigasid ja viipasid juba kaugelt, et "mine aga tagasi, siin on tupik". ^nneks n2itasid mulle k2tte tee, kust sain natuke l6igata. Seega sakslane oli l2inud. 6htuks j6udsin Bahundandasse. L6pp oli eriliselt veniv ja v2sitav, sest vahetult enne asulat oli p2ris pikk ja t6sine trepp-t6us. V6tsin omale 66maja 100 ruupia eest ning...kaamera aku sai tyhjaks. Esimesel p2eval! Ja loomulikult, ma ju ei v6tnud mitte midagi "ylearust" kaasa, seega laadijat mul polnud. Kus h2da k6ige suurem, seal abi k6ige l2hem. Siin on levinud mingi hybriid-universaallaadija, mis laeb iga telefoni, MP3-m2ngija, kaamera ja ma ei imestaks kui ka traktori akut. Leidsin selle yhest poekesest. ja sel ajal kui laadimist palusin, tuli poe juurde yksik bnaisterahvas. Pakkusin talle kohe v2lja, et ta v6iks olla Saksamaalt ning yksinda matkal. Just. Renate oligi yksinda teel. Frankfurdist p2rit ja puha. Aga...polnud ta nii v2ga s6bralik midagi ning minust tubli 15 aastat vanem oli ka:) 6htus66gilauas ajasin juttu hoopis endavanuse kohaliku restoranipidaja tytrega, kes oli palju s6bralikum.
Esimese p2eva kohta v6ib 6elda, et oli v2ga m6nus algus ja v6ib-olla tegin 6igesti, et kaua magasin ja pool p2eva vaid matkasin. M6nus.

2. p2ev - Bahundanda - Karte(1870m)
2rkasin juba 5:30 ja 7:15 olin teel. Hommikul l2heb tee alati kiiremini. J6udu on rohkem, tuju parem, k6ik tundub ilusam ja toredam. Kohtusin yhe p6neva Austraaliast p2rit vanah2rraga. Vanust oli yle kuuekymne. Christopher. V2ga p6nev tegelane. Oli terve ilma l2bi r2ndanud, kuigi, t6si, Eestis pole k2inud. Annapurna ringi tegi ka kolmandat korda, aga ytles, et on juba nii vana, et ta ei hakka enam yles Thorung Lale ronima. Pealegi, ta on seal juba kaks korda k2inud, mis seal ikka enam... P2eva jooksul kohtusime veel mitu korda, sest kuigi mina temast m2rgatavalt kiiremini liikusin, j6udis ta mulle j2rele kui l6unat pidasin ning siis veel kaks korda kui mind kinni peeti kaljul6hkamise t6ttu. Nimelt k2ib Annapurna regioonis tubli tee-ehitus. Seal siis s6jav2gi valvab, et inimesed teele ei satuks, kui parajasti kuskil midagi l6hatakse. kokku oli vist kolm pausi niimoodi. See aga t6mbas tempo maha ja peale seisakut on alati raske ennast taas "k2ima" saada. Igatahes poole nelja paiku j6udsin Tal'i, kuid otsustasin veel yhe kyla edasi minna. Ei olnud hea m6te - tee oli v2ga raske ja t6usu oli l6pus tublisti. Sain aru ka sellest, et v2sinud jalgadega on ohtlik teel olla, sest...lihtsalt ei j6ua igast kivist v6i kynkast m66da astuda ja kiiresti reageerida. Sedasi on igasugu jamad kerged juhtuma. Aga ei juhtunud. P2eva l6puks kogunes teekonda umbes 20 km, j6udsin v2lja Kartesse.


Sellised tegelased on m2gedes v2ga tavaline n2htus. See, milliseid kandameid kandjad yles-alla veavad, on fenomenaalne. Aga veavad.
Kui hoolikalt otsida, siis n2eb, kuidas k2ib tee-ehitus. Kaljuseina lihtsalt uuristatakse. Ja siis j2lle l6hatakse. ja siis j2lle silutakse. Talter tahaks 2kki k2tt proovida Nepaalis?

3. p2ev - Karte - Dhukur Pokhari(3240m)
T2iesti hullumeelne p2ev! Raske, v2ga raske! Distantsi tuli 32km ja ronimist kokku pea 1400 meetrit. Avastasin, et mul ei ole raha! 6igemini oli kyll, aga umbes nii, et kui 10 p2eva kokku teel olla, siis saan iga p2ev kulutada 1000 ruupiat. M6neks n2iteks, et 66maja maksis umbes 150-200 raha, pudel vett 100, iga s88gikord umbes 250-300, Snickersi shokolaad 100 jne jne. See aga t2hendas seda, et kui ma oleksin normaalset graafikut(mille nt Lonely Planet annab) j2lginud ja mitte kiirustanud, siis oleksin oma rahaga saanud magada 2ra 66, syya hommiku- ja 6htus88gi ning siis osta p2evas pudeli vell ka. T2iesti masendav! Kysimus ei olnud selles, et mul raha ei olnud, ma lihtsalt ei saanud seda kaardi pealt k2tte. Ja esimene lootus t2rkaski kolmandal p2eval Chame kylas, kus kohalike s6nul pidavat olema sularahaautomaat(ATM). V2ga vahva, mul kaart ytles ka, et Chames on pank ja selle peale v6tsin kohe korraliku 600-ruupiase l6unas88gi, et rahalaeva saabumist t2histada. Aga...natuke vara sai...kui Chames siis ATMi ja panka otsima hakkasin, selgus, et pole mingit automaati ning pank kujutab endast lihtlabast valuutavahetusputkat, kus dressides bande, tatt l6ua otsast tilkumas, 6lut j6id ja t2iesti alaarenenulikult hysteeriliselt naeru pritsisid. T2itsa syrr v2rk. ja siis meenus veel see ka, et olin just l6petanud "pidus88gi", mis, v6imalik, et mu terve kahe p2eva eelarve maksis. Astusin edasi, v2hemalt oli k6ht t2is:) M6tlesin, et j22n puhkama j2rgmises asulas, aga olin nii oma m6tteis, et "2rkasin" alles Dhukur Pokharis. L6pp hakkas taas koledasti venima ning l6puks vedasin jalgu lausa j2rel. 6nneks ei olnud t6us kuigi j2rsk.
Yldiselt on nii, et allapoole 3500 meetrit on 6hk udune ja h2gune. Sudu? Segu tolmust, suitsust ja udust. Hommikuti on selgem, peale sydap2eva l2heb t2itsa halliks v6i isegi pilviseks, seega peale l6unat ei ole mitte midagi ymberringi n2ga. Kui k6rgus rohkem kui 3500 meetrit, siis l2heb k6ik palju selgemaks ja paremaks.
Dhukur Pokharisse kohale j6udes l2ksin "sooja" dussi alla, mis tegelikkuses osutus j22kuubikuid pritsivaks toruks. T2iesti uskumatult kylm vesi. Ei tea, kust tuli, ilmselt otse kuskilt liustlikult. Igatahes peale dussi ronisin t2isvarustuses(pikk soe pesu, s2rk, tuulekindel jakk, fliis, sulevest, villased sokid ja dressipyksid) magamiskoti sisse ja t6mbasin vatiteki ka peale. Ootasin pool tundi, ikka soe ei hakanud. Siis tuli kylalistemaja omanik, kes mulle selgelt ytles, et kraanist tuleb sooja vett, kysima, et no millal ma juba 6htus88ki tellima tulen, sest ma olin ju lubanud seda peale SOOJA dussi teha. Esimesed s6nad, mis suust tulid, olid mul kindlasti tugevama h22letooniga kui viisakusreeglid seda lubaksid, aga sain kiiresti enda kontrolli alla ning seletasin talle siis olukorda... Mees m6tles hetke ja siis ytles, et tulgu ma k88ki lahtise leegi 22rde, siis hakkab ikka parem.Vot see ylemine pilt ongi sellest k88gist, kus ma siis pingil tule 22res ennast soojendasin, samas, minu varvastest umbes 40cm kaugusel podisesid minu 8htus88gispagetid. Elu on ikka lill m2gedes.

Tihti v6ib teel n2ha eeslikaravane, m2gede rekkad. Ka nende koormad on m6nikord uskumatud. Eeslitega ja yldse loomadega m2gedes matkates on veel see lugu, et kui mitmekymne-pealine eeslikonvoi m88da teed on juhtunud minema, siis on j2rel paras miiniv2li. Siis tuleb seal sammu vaadata. Aga kolmandal p2eval hakkasid paistma lumised k6rgemad tipud.

4. p2ev - Dhukur Pokhari - Bragha(3475m)
T2itsa uskumatu. Kui eelmisel 6htul olin sudu sees seigelnud ja Dhukur Pokharisse j6udnud, siis polnud mul aimugi, et minu kylalistemaja aknasse paistab Annapurna II.
Ilus, v6imas, vinge! Annapurna II, 7937m!
Ja see oli nii l2hedal, et oleks peaaegu saanud k2ega katsuda. ja yleyldse...nyydsest l2heb teekond ikka v2ga v2gevaks. Yllatav, et tee ei olegi nii v2ga raske ronimise m6ttes. T6usu on kogu aeg, aga t6us on leebe ega murra konti. T6si on see, et neljandal p2eval v6tsin rahulikumalt. P6hjus lihtne - eelmise p2eva 32 kilomeetriga tegin omale liiga. Jalad olid valusad ning vasaku jala suure varba alla oli tekkinud p2ris mehine vill. Ja parem puus valutas ka tugevalt. Tegelikult on vill siiani alles ja puus valutab ka praegu, aga tol p2eval polnud ma veel lihtsalt harjunud. J6udsin v2lja Braghasse, mis on viimane kyla enne Manangi. Manang on natuke suurem kyla, mida isegi natukene nagu kohalikuks keskuseks peetakse. Siiski ei olnud sealt lootust leida ei pangaautomaati, haiglat, panka ega muud sellist luksust. J2in Braghasse 88seks, ei viitsinud Manangi minna, Braghas ka rahulikum ja vaiksem, samas k6rgusid seal kohe l2hedal Annapurna III(7555m) ja Gangapurna(7455m).






5. p2ev. Aklimatiseerun Braghas.
Yldiselt on nii, et 3500 meetri peal tuleb aeg maha v6tta ja p2evake aklimatiseeruda. 6hk on siin juba h6redam ning kui edasi kiirustada, siis v6ib see valusasti k2tte maksta. mina j2rgisin taas reeglit, et kui oled yksi, siis ole ettevaatlik. ja j2in ilusasti Braghasse pidama. magasin 88 2ra kenasti. Aklimatiseeruda aitab v2ga h2sti see, kui p2eval k6rgel k6ndida, aga 88seks allapoole magama laskuda. Nii ma siis tegingi. Viiendal p2eval v6tsin ette v2ikese matka Milerepa koopa juurde. Milerepa oli Buddha munk, kes 10-11.sajandil Nepaalis ringi liikus ning 6petust jagas. Eelk6ige 6petas ta inimesi loodust austama ning loodust tunnetyama. Ta elas mitmelpool, enamasti koobastes ning ajalugu ytleb, et ta peatus ka Bragha l2hedal, umbes 4300m k6rgusel, yhes koopas.

V6tsingi ette teekonna yles. Kuna see on v2ga pyha koht ning ka m6ningate palver2ndurite sihtpunkt, elab seal suviti yks yksik munk, kes ymbrust korras hoiab, muru kastab, palver2ndureid vastu v6tab ning seal ringi toimetab. Tee polnud kuigi raske sinna yles. L2ks yllatavalt kiiresti. Aga "koobas"(koopaks ma seda kyll enam ei nimetaks. Koobas v6is see olla pea 1000 aastat tagasi, kui Milerepa seal peatus, kuid t2nasel p2eval on seal justkui pisike tempel ning v2ike elumaja) oli v2ga mystiline. Just Gangapurna liustiku k6rval. J6in mungaga yhe tassi teed ning siis otsustasin, et roniks veel ylespoole p2ris liustiku 22rele. Tegin 2ra.

Gangapurna. jama oli see, et kui yles ronisin, l2ks pilve, kui alla j6udsin paari tunni p2rast, l2ks selgeks. Ju polnud ette n2htud.
Aga pagana kylm ja tuuline oli seal liustiku k6rval. Pilves ilm ei aita muidugi kaasa, et soojem oleks.

V2ike kohalik poiss. M6nikord kysivad(kui yldse kysivad midagi) lapsed magusat. nii ytlevadki: "Sweet!?", aga ega naljalt seda magusat kuskilt v6tta pole. ja kui peakski olema yks shokolaad kotis, siis seda ei saa 2ra anda. Aga mitte midagi anda ju ka ei saa. Sellistel hetkedel ongi igasugu pastakad-pliiatsid kotip6hjas v2ga m6istlikud. Pealegi on nendest lastele endile ka palju rohkem kasu kui shokolaadist.

Kui p2eval t6usin pea 4600 meetri peale, siis 88 magasin ilusasti Braghas, kus k6rgust napilt alla 3500 meetri. Yldjuhul on nii, et k6rgemal kui 3500 meetrit enam pysivat elu ei toimu. See t2hendab, et aastaringselt sel k6rgusel ei elata. Suvel v6ivad inimesed aga ka m2rksa k6rgemale t6usta. N2iteks ringi k6rgeimas punktis, 5416 meetri k6rgusel Thorung La yleminekul oli ka pisike teemaja, kus yks tegelane toimetas, aga sellest natuke hiljem.

6. p2ev - Bragha - Letdar(4230m)
Kuues p2ev. Hakkab tekkima harjumus - olen teel. Ja nii on. J2rjest enam l2heb m6te ka selle peale, et k6rgust tuleb aina juurde ning lugesin veelkord yle k6ik AMSi(Acute Mountain Sickness, ma ei teagi, kuidas seda t6lgitakse...) symptomid ja tunnused ning otsustasin, et mis iganes hetkel mingi jama peale hakkab, p88ran otsa ringi ja l2hen alla tagasi v6i k6nnin esimesse asulasse 88bima. Ja ega tegelikult v2ga kaua jalutada tulnudki. T2pselt Ledtari kylas hakkas kuklas tuim valu tonkama. See on ka esimene AMSi symptom. Otsustasin, et riske ei v6ta ning j22n 88bima.





Tegelikult j6udsin Letdari juba umbes kella poole kolme paiku p2rastl6unal, mis oleks v6inud t2hendada, et peale pausi v6inuks edasi liikuda, aga...eks oli juba omajagu matkatud ka ja ega v2ga ei viitsinud. Pealegi oli teada, et peagi saab eriti raske olema...

7. p2ev - Letdar - Muktinath(3800m)...
...ehk siis juhtus nii, et yletasin Thorung La 5416 tipu seitsmendal p2eval. Ja ega ma p2ris t2pselt teagi, kuidas see juhtus. Hakkasin hommikul 8:15 minema Letdarist. Hommikul l2ks tee nagu ikka - kiiresti. J6udsin juba kella poole kymne paiku Thorung Phedisse ja s6in seal varajase l6una. See oli mul selge, et liigun nii kiiresti kyll, et rahadega peaks v2lja tulema. pidasin kiivalt meeles ka seda, et kui k6rgus tervisele kuidagi m6juma hakkab v6i tunda annab, siis teen peatuse, kui j2rele ei anna, p88ran tagasi. tegelikult olin ka natukene eilse p2rast pettunud, et Letdaris pea valutama hakkas. Ei oleks uskunud, et nii madalal juba...Aga t2na on hoopis teine p2ev! Ei Thorung Phedis ega ka High Camp'is tundnud mingit valu. Hakkasin siis ronima. L6pp oli raske. Oi-oi kui raske. Umbes pool tundi enne tippu istusin maha ja vandusin, sylgasin tuld. Tavaliselt hakatakse tippu t6usma hommikul kell 5-6, m6ned ka kell 7, mina aga hakkasin ronima kell 10, mis t2hendas seda, et olin ilmselgelt viimane mees teel. Aga ega tagasi ka ju minna saanud enam. Imelikul kombel kadus mul aga 2ra ajataju ning tegelikult on seegi yks AMSi tunnuseid. Ma arvasin, et kell on kolm, kui yles j6udsin, tegelikult oli aga 12:15. Yleval ootas mind yks vanah2rra. 68-aastane seikleja. Hindu, kes USAs elab ja nyyd pensionip6lve peab. Ta oli seal oma meeskonnaga laagris, et k6rvaloleva 6200-meetrise tipu otsa ronida. Ytles, et sai pisiku kylge yle-eelmisel aastal Aafrikas, mil Kilimanjaro otsas k2is. No t2itsa ull v2rk ikka. Varem siis ei avastanud v6i, et ronida vahva:) Aga mis sa teed, papi oli igatahes v2ga vahva ja s6bralik, tal oli terve meeskond kaasas, kandjad, giid, grupijjuht v6i ekspeditsioonijuht jne.
Igatahes...j6in seal yleval 5416m k6rgusel pisikeses hytis yhe tee, ajasin vanah2rraga pooltunni juttu ning hakkasin alla tagasi ronima. Ja laskumist oli 1600 meetrit. Kui m6elda, et enne seda olin ka 1200 meetrit yles roninud, siis...p2ris karm. Ja ytleme nii, et...algaja kohta t2itsa tubli tulemus. Natuke valmistas pettumuse see, et ma ei teadnud, et Annapurna I tippu polegi sealt ylevalt n2ga. Aga seda ma sinna Annapurna ringile ju vaatama l2ksingi. Samas, k6ik see, mida ma seal yleval n2gin, mida teel kogesin...see korvab ilusasti, nii et...muret pole.

8. p2ev - Muktinath - Jomsom.

Nii nagu paljud teised matkajad, otsustasin ka mina, et l6petan oma retke Jomsomis 2ra. Seda lihtsatel p6hjustel: olin v2sinud, ilm halb, raha otsas ning tagatipuks veel suuremalt osalt see tee, mis alla tagasi tuleb, kulgeb m88da autoteed, mis on tyytu ja ebamugav.
V2simus on t6epoolest peal. Mitte ainult jalgades, vaid mujal ka. Peas ka. K6ike on h2sti palju. Head ja ilusat ja m6nusat. V2sinuna tundub, et osa l2heb justkui raisku, aga k6ik on ikka ilus ja hea. Jomsomis oligi raha otsas. Seal oli, t6si, sularahamasin, mis loomulikult minu kaarti ei aktsepteerinud. K6igist seiklustest seoses selle automaadiga, minu seiklustest panga tagaruumides, dressides dollarilugejatest ja paljust muust v6iks r22kida terve igaviku, aga ma lihtsalt ei j6ua enam kirjutada:)

M6ned pildid ylevalt veel...
Kaheksanda p2eva hommikul avanes enne teele minekut just selline pilt



Hurraaaa! Ongi katus k2es! Thorung La!

Selline see pisike teemajake oligi, kus papi istus ja ennast soojendas ning homset ootas, et saaks 6200-meetrist tippu vallutama minna. H2mmastamapanev!
See on see tyyp, kes yleval teed keetis. Natuke naljakas n2eb v2lja, aga...mis sa seal 5400 peal ikka tahad:)


Konkurentsitult k6ige koledam ja hirmu2ratavam rippsild. Oli nii kole, et ma isegi vaatasin, kas ehk oleks v6imalik kuidagi sellest m66da saada. Aga ei saanud, pidi yletama.
Ja viimase p2eva l6puks sain sellist p2ikeseloojangut n2ha. Muuseas...vasakult esimene m2gi on maailma 6. tipp Dhaulagiri - 8167m!

Selline see matk mul siis oligi, v2ga lyhida kokkuv6ttena, lihtsalt, et oleks aimu, millega viimase n2dala tegelesin.


Eile, kui Jomsomisse j6udsin ning olin otsustanud, et l6petan matka 2ra, ostsin lennupileti Jomsomist Pokharasse. maksma l2ks 80USD, lendu 20 minutit. mis seal ikka, m6tlesin, et kui jalgsi alla seiklema hakkan, siis v2ga palju odavam nagunii ei tule, pealegi vaeva oleks kirjeldamatult rohkem. L2ksin siis lennufirmasse. Aga raha mul ju polnud ja automaat, neetud aparaat, v2lja ka ei andnud. Saime siis kokkuleppele, et nad v6tavad hommikul mu krediitkaardi ja annavad selle piloodi k2tte, kellega siis hiljem l2hen nende firma terminali ja siis maksan.
Hommikul olin ilusasti 5:45 turvakontrollis. L2ksime lennukisse. Lennukiks oli pisike kihulane, 18-kohaline pinisev putukmasin, v2ga vahva aparaat. Istusin kenasti esimese pingi peale nii, et jalad l2ksid lennuki kokpitti. Piloodid itsitasid, tegid nalja ja olid yldse kuidagi ylevas meeleolus. 2kki olid mingi aine all, ega ma ka ei tea. Sisuliselt s6itsingi lennuki kabiinis koos pilootidega.
Tegelikult oli see aga ilmselgelt mu elu k6ige pingelisem ja n2rves88vam lennureis. kestis kyll lyhikest aega, aga...m2gede vahel muutus elu peale 6hkut6usu j2rsult t2iesti pilviseks, raputas ja k6igutas. Ja siis yhel hetkel murdus yhe piloodi s6rmede vahel yks nupp 2ra. Tyybid vaatasid yksteisele otsa, seletasid midagi ning siis v6ttis yks tegelane v2lja lennuki k2siraamatu, et ilmselt uurida, mis v2rk on. kogu see olukord oli minu jaoks nii syrr ja 6udne, et lubasin omale enam mitte kunagi Nepaalis lennata. Aga...kohale j6udsime ilusasti, enne maandumisrada l2ks ka t2iesti selgeks ning...elu on lill:)

Lennujaamas hommikul ilus vaade
Saabuv kihulane
Seisev kihulane
startiv kihulane
Niimoodi me m2gede vahel pikeerisime
kohal!

Ja l6petuseks veel seda, et oma Annapurna I, 8091-meetrise tipu, n2gin ka lennuki aknast 2ra. Oleks v6inud parem olla, aga no mis teha.

K6ike ilusat,
olge terved!

3 comments: