Tere!
Mul oli selle tyki kirjutamisega tohutu kiire taga, seega v6ib see kohati olla natuke segane ja mingid asjad j2id korralikult seletamata. Samas on m6tted p6imitud ning kohati l2heb jutt yldse mujale, aga no mis teha - mu interneti-aeg oli v2ga piiratud ning tegelikult on kogu selle loo juures nii palju k6rvallugusid, et julgelt pool k6igest j22b r22kimata.
Ja ma vabandan ka ette, kui jutt on liiga erialane v6i detailne. Polnud aega lauseid ilusaks vormida ja viimistleda. J2i ehk liiga tahumatuks:)
Nagu pealkirjastki aru v6ib saada, tuleb seekord juttu siinsest haiglaelust. Nimelt juhtus minuga erakordselt ebameeldiv, tuska ja meeleh2rmi p6hjustav lugu. Sain toidumyrgituse, mille sarnast pole varem tundnud.
Eellugu on pikk. Ja kogu v2rk yldse nii pentsik, et raske uskuda, kui ise poleks peategelane.
Alustama pean selles, et minu plaan n2gi ette Bangladeshi j6udmist t2na, 27. aprillil. Minu india 3-kuuline viisa aegubki t2na syda88sel. Seega plaanisin, et alustan siit 25. aprillil s6itu, et 26ndal j6uda India piiri 22rde(bussis6it Kathmandust idapoolseimasse piirilinna Kakarbhittasse v6tab 12-20h aega), sealt l2bida umbes 30km Indiat ning siis siseneda Bangladeshi. Siinkohal m2rgin 2ra, et kui Bangladeshi saatkonda l2ksin, siis laabusid asjad minule k6ige m6nusamal moel. Hommikul kl 10 t2itsin ankeedi, maksin 10USD ja kell 16 sain viisa passi. Asjad k2ivad ka saatkondades t6esti nii nagu juhtub. Kui ankeedis oli kirjas, et lisada tuleb kolm pilti, siis mind juhendanud proua ytles, et kui kolme pole, piisab ka yhest. Ma siis kysisin, et kas juba kasutatud pilt ka sobib. Pidavat sobima, jah. Kangutasin siis oma Annapurna matkaloalt templiga m22ritud pildi noaga klambritest lahti, panin ankeedile, lasin uuesti klambritega kinni ja k6ik olid 6nnelikud. Eriti mina, sest mul pildid otsas ja siis oleks tulnud minna uusi tegema. Siis l2ksin saadiku jutule, kes l6i templid passi, aga ytles, et passi saan k2tte alles kell 16. Muide. Kui ma kell 16 passile j2rele l2ksin, selgus, et minu pass oligi tol p2eval ainuke ning saadiku t88p2ev sai l2bi. Saadik pakkus, et kuna ta just koos oma perega Dhakasse s6idab(ta naine ja poeg olid ka saatkonnas), v6ib ta mu soovi korral koheselt auto peale v6tta. Ma arvasin alguses, et viskab nalja, aga ilmselt ikka ei visanud. Aga mina pidin paraku keelduma pakkumisest, sest Sakala Alpiklubi oli m2e otsast ekspeditsioonilt just alla saanud ning meil oli 6htuks kokku lepitud yhine koosviibimine. Aga p2ris 2ge oleks olnud tema uue kurvasilmse mersuga, millel ka pisike Bangladeshi lipuke ees lehvimas, Dhakasse s6ita...
Igatahes, sain omale osta hotellist sealse t88taja kaudu bussipileti mugavasse "turistibussi", et alustada kell 16 s6itu India poole. Umbes kell 13 l2ksin hotellist v2lja, et enne bussis6itu korralik l6una v6tta ning siis bussi peale minna. Leidsin yhe restorani. Astusin sisse. Tellisin omale s88gi. Seda sain aga oodata k6rvalasuvas internbetikohvikus, kuhu ettekandja pidi tulema ytlema, kui toit valmis. Okei. 10 minuti p2rast tuli ja teatas, et neil polegi seda, mida palusin. Kysisin mitme asja kohta veel, mitte midagi polnud. L6puks kysisin, mida on. No siis mindi k88ki uurima. T2iesti absurdne olukord. L6puks lubati, et saavad teha mingit pyhvlikastet riisiga. L6in k2ega, et olgu siis seesama. L2ks aega, kaua l2ks, l6puks toodi toit lauale. Tegelikult tundsin juba syyes, et midagi opn valesti selle pyhvliga, juba vyrtsine oli ka ning l6puks s6ingi vaid v2ikesed lihatykid 2ra ning s6in paljast vastikult maitsetut riisi peale - aga no mis sa teed - pikk bussis6it, kuni 20h, ees ootamas. Kui omadega valmis sain(tegelikult v6iks veel r22kida pikalt, kuidas seal ise omale arve kirjutasin, sest mingid noored poisid, t2ielikud lambapead, ise ei osanud; kuidas seal vaidlesin, koos nendega arvutasin(mina peast, nemad kalkulaatoritega) jne jne, aga lihtsalt saab liiga palju!), l2ksin taksoga bussijaama. Ja yllatus oli suur, sest minu kalli bussipileti eest n2idati mulle igavesti vana bussironti ning k2sti k6ige viimasesse pinki ronida, sest mul pidavat olema pikad jalad! Assavanavikat, kuidas ma vihastasin! Nimelt hotellipoiss oli piletit myyes mulle seletanud, et buss on viisakas ja hea ning minu koha nr. on 3, just nimelt selle m6ttega, et see on juhi selja taga, kus on palju ruumi minu jalgadele. Vaidlesin, mis ma vaidlesin, ega buss paremaks ikka ei muutunud. Ytlesin, et andku mu pilet siia(mingi tyyp bussijaamas v6ttis selle enda k2tte) ja l2hen n6uan raha tagasi. See m6te neile j2lle ei meeldinud ja nii vaidlesimegi. L6puks v6tsin pileti poolj6uga tagasi. V6tsin j2lle takso ja s6itsin tagasi hotelli. Mulle pileti myynud tyyp oli seal ning vabandas ette ja taha, et ikka niimoodi juhtus, et ilmselt mingi probleem ja buss vahetusse l2inud jne jne. L6in k2ega, mida iganes. Ytles, et seal on veel mingi buss minemas, et l2hme koos bussijaama. No mul midagi valida ka polnud. India viisa ju aegumas! L2ksime siis taksoga. Ja j6udsime mingile ristmikule, kus seesama bussilogu mind ootamas. Tyybid lubasid, et saan oma mugava koha seal, kus k6ige parem ja mingu ma aga pardale. No sinnasamasse bussi ei lubanud juba mul mu uhkus minna. Kui yhe korra juba olin 8elnud, et ma ei l2he sellega, siis nii on! Ja pealegi, kysimus ei olnud mitte ainult selles, et see oli romu, vaid selles, et mulle lubati maad ja ilmad kokku! Saatsin seenele, buss s6itis Kakarbhitta poole minema. Seletasin siis tyybile, et tal on nyyd paras jama minuga kaelas, sest kyllap on nad harjunud, et petavad sedasi piletiostjaid, kes logu bussi n2hes k2ega l88vad ja ikka s6idavad, aga mina nyyd selline puuslik kaelas. Tyyb m6tles ja otsustas siis, et l2heme bussijaama, et uurida, kas veel m6ni buss l2heb. Sinna tuli aga teise bussiga s6ita. Istusime siis pisikesse mikrobussi, mis meid suurde bussijaama viima pidi. S6it kestis umbes 10 minutit kui hakkasin tundma, et midagi on v2ga valesti ja 6hk hakkab otsa saama. Vaatasin vasakule-paremale - teistel polnud h2da midagi. Ju siis ikka minul mingi jama. Siis hakkasid kuumav2rinad ja suu tohutult vett jooksma. Pilt ka imelik ees. Ning siis oli selge, et yht-teist hakkab alt yles tulema. N6udsin kiiresti peatust. Hyppasin bussist maha ja voilaa...keset linnat2navat...yksikasjad pole t2htsad. Peale esimest raksu hakkas kohe parem. K6ndisime ehk oma kolm minutit, sama jama. Veel paar minutit ja siis tundsin, et vaja ka kiiremas korras m6nd restorani v6i kohvikut, kus tualett oleks. Leidsime. Tyyp oli ka kaasas. Kohvikusse(6igemini mingisse suvalisse teeputkasse) minnes kandis tyyp juba mu seljakotti, sest minu jaoks oli see liig raske. Pisut aega, ehk oma 10 minutit olime selle putka juures, enam edasi minna ei saanud. Seest l6i k6ik t2iesti puhtaks poole tunniga. Ylevalt ei tulnud enam miskit, maos olid krambid ja s88gitoru tahtis v2lja tulla. Andke mulle andeks minu detailid. Ja siis ei olnud muud, kui kiiresti takso peale ja haiglasse, sest see oli mul tunda, et mingit s6itu mitte kuhyugi ei tule ning n6rkus oli peal. Saime takso, saime haiglasse. Ka takso pidi kinni pidama, et saaksin taas oma vahepeal sissejoodud vett tagasi v2lja lasta, kuigi s6it kestis ehk maksimaalselt 10 minutit.
Haiglas oli ootamas arst. P2dev. Koheselt seletas oma 6dedele mingit v2rki ning nii kaua kui ta mind yle kuulas ja yle vaatas, valmistati ette palat, kus juba tilgutid ja v2rgid ootamas. Kui nyyd blogi pealkirja juurde minna ja r22kida sellest, kuidas haiglas elu on, siis tuleb tunnistada, et...on ikka teistmoodi kyll. Tegemist oli erahaiglaga, mitte riikliku. Ilmselt sain ma omale tegelikult v2ga luksusliku palati, sest mul oli n2iteks r6du, lagi oli valgeks v2rvitud ja toas oli ka televiisor. Viimast mamuidugi vaadata ei saanud, sest enemasti ei olnud elektrit. Kogu see elu on aga mannetu kyll. Tilguti oli vana ja roostes ning 88sel jooksis teleskooptoru pauguga alla sisse. R6dult avanes vaade aeda, mis iseenesest oli asjaolusid arvestades tegelikult v2ga ilus. Aga aias oli tagapool l6kkeplats, kus p2letati 2ra kogu prygi, mis haiglast tuli - alatest pappkastidest l6petades systaldega. Ja nii see t6epoolest oli, sest kui ma eile sinna aeda korraks vaatama l2ksin, siis olid poolp6lenud systlad seal vedelemas.
Kohe k6rval ehitatakse suurt maja, kust tuleb l2rmi ja tolmu. Kuna elekter on pidevalt 2ra, t88tab otse r8du all diiselgeneraator, seega v6ib igayks ise ette kujutada, mis aroom palatis levib. 6dedel ei ole ravimitest mitte mingit aimu. Mul olid erinevad rohud laua peal, mille toimeid ja vajalikkust oli arst mulle seletanud, eile 6htu tuli palatisse 6de, kes v6ttis ja ulatas mulle kahed tabletid, et neid v6tma hakkaksin. Yks oli mingi antibiootikumipakk, teine mingi oksendamist 2rahoidev asi. Kysisin siis, et miks ma neid oksendamisrohtusid v6tma peaksin. Ta seletas, et need on rahustava toimega, et mul hea uni tuleks. Ytlesin siis viisakalt, et nalja teeb v6i, et kas ta tegelikult ka teab, mis rohud need on? Seepeale ta ytles, et noh, v6tku ma siis neid teisi tablette. Hommikul tuli arst j2lle vaata mind. Kysisin siis, et kas tal on aimu, et ta 6ed ei jaga tablettidest mitte midagi. Arst kostis seepeale:"Noh, sellep2rast ma sind ise vaatama nyyd tulingi". T2ielik absurd!!! T2iesti uskumatu suhtumine. Ja siis tekibki iga nende liigutuse peale kahtlus, et kas see mu elule hoopis ohtlik pole. Siinkohal t2nud ja tervitused doktor J2rvele kodumaal, kes minu ravimist kodumaalt assisteeris ning kellega ma mingite kysimuste korral konsulteerida sain. Naljakas veel see, et kraadiklaasid on neil siin elektroonilised. N2ha, et vanad ja kulunud ning mustad ja koledad. Eile oli kyll k6ht korda saanud, aga miskip2rast t6usis palavik. Enesetunne ytles v2ga selgelt, et mul oli palavik, kraadiklaas aga ei n2idanud. Ma lasin ennast mitu korda paari tunni jooksul kraadida ja siis l6puks n2itas kraadiklaas numbrit 100,4. Tegemist siis Kelvini skaalaga. Siis tekkis kysimus, et palju see siis Celsiust teeb. Eks arvutage ise v2ja. Aga seda n2itas kraadiklaas ainult korra. Ka peale seda numbrit n2itas ta v2hem justkui poleks mul palavikku olnudki. Kogu haigla oli tolmune ja must. Kuigi koristajat2di k2is pidevalt ringi ja pyhkis tolmu, oli 88ga telefoniekraanile ikkagi m2rkimisv22rne tolmukiht kogunenud. Lihtsalt kogu elu siin on selline tolmune.
Hea kyll. Olenemata igasugustest tingimustest ja olmekoledustest olenemata sain ma terveks. Ahjaa, eile oli veel selline lugu, et hommikul esimese asjana lasin kanyyli k2est v2lja v6tta, sest 88ga oli k2si imelikult valusaks l2inud ning oli n2ha, kuidas umbes 10cm ulatuses oli veen paistes ja punane. Hakkasin igasugu koledusi omale ette kujutama ning arvasin, et targem on v2lja v6tta. Kui palavik t6usis, tahtsid nad tagasi panna, aga seda ma neil teha ei lubanud.
Aga t2na 88sel magasin (erinevalt esimesest 88st) p2ris h2sti ning hommikul oli enesetunne hea. Aeti kyll korduvalt yles, et kuulata ja m66ta verer6hku kell 6, 7:30, 10 ja 11:30!!!, aga no see selleks. Kokkuv6ttes j2i kogu sellest asjast t2pselt selline mulje, et ega keegi t6siselt mingit arstiteadust seal jaga ning asju tehakse lihtsalt seep2rast, et umbes niimoodi vist tehakse.
Kui t2na p2rastl6unal haiglast v2lja kolida otsustasin, hakkas huvitama, et palju kogu mu sealviibimine mu kindlustusele maksma l2heb. Ytlesin, et tahan n2ha arvet. Mehed hakkasin vaidlema, et ei ole mingit arvet, et on garantiikiri, et minu kulud tasutakse. Ma ytlesin, et ma tean kyll, kuidas need asjad k2ivad, aga ma tahan oma ravikulude arvet n2ha. Ja siis valetasin neile, et minu kindlustuspoliisis oli seda s6lmides punkt, et ma pean arve allkirjastama, et see p2rast mingi kolossaalne 6igustamata summa poleks. Mehed vaidlesid k6vasti vastu. Ytlesin siis, et okei, kui te mu arvet mulle ei n2ita, helistan oma kindlustusseltsi ja seletan neile olukorda, et mulle arvet ei n2idata, ju siis on asi m2da ning neil ei tule seda maksta. V6tsin taskust mobiili, k6ndisin ruumist v2lja. Ja siis - palun v2ga - tuli mingi tyyp minu juurde ja ytles, et n2ed, siin on veel rohtusid, mis sul kaasa tuleb v6tta. Johhaidii!!! Ma olin haiglast juba lahkunud, kuidas saab mulle veel mingeid rohtusid anda, aga no mis seal ikka. Selle telefoninaljaga(loomulikult ma kedagi Salva kindlustusest k2tte ei saanud, liinid h6ivatud ja yleyldse tuleb siit kuhugi helistamisega kurja vaeva n2ha ja kymneid kordi yritada) mehed leebusid ja ytlesid, et natuke l2heb aega enne kui nad arve kokku panevad. L2ks natuke aega ning l88di kokku, et 680USD! Tegelikult on tegemist siinses m6istes kosmilise summaga. Ma n2gin k6ikide rohtude pakkide ja ehtede pealt hindasid, valdavalt j2id need alla 50 ruupia(julgelt alla 1USD), ma tean, mis on siinsed personalikulud jne. N2iteks oli arve peal, et see, et arst mind p2evas kolm korda vaatamas k2ib, maksab kokku 150USD! Kokkuv6ttes...ega ma tahtnud mingit tyli ega pahandust, ma lihtsalt tean nii paljusid lugusid, kuidas kindlustustelt n6utakse t2iesti ebareaalseid summasid, aga tahtsin lihtsalt n2ha, kuidas asjad k2ivad ja mis v2rk on. Ma arvan, et minu reaalne ravikulu oli ehk 100-150USD(ja siia v6ib julgelt sisse arvestada elektri, mida lamp laes kulutas, vesi, mida hambaid pestes kulutasin ja k88gis toimetava koka palga, r22kimata ravimitest v6i arsti palgast), aga ega ma seal midagi vaidlema hakanud. Ytlesin, et selge pilt ja suured t2nud ravimast.
Ja seda teadvustan ma endale ka, et k6ige olulisem on ikkagi see, et ma terveks sain, mitte see, palju see maksma l2heb. Ilmselt lihtsalt t2rkas minus uudishimu ja natuke ka ylihella 6iglustunnet, et teeks ikka v6imalikult ausat 2ri:)
Toitudest seda, et esimesel 6htul, kui ma haiglasse sattusin umbes kella 17 paiku, oli enesetunne juba syda88ks m2rksa parem ja tekkis isu. Arst keelas aga s88mise-joomise kategooriliselt. Ma ei suutnud oma k6rvu uskuda, sest no kuidas on v6imalik, et ma ei tohi vett juua. Kinnitati, et k6ik tuleb tilgutiga, mul pole mingit muret. Ma olin ju aga seest nii tyhi kui yldse olla saab. Sega j6in ikka vett. Arst ytles, et ei tohi ka seet6ttu, et hakkan oksendama. V6tsin siis yhendust oma doktor J2rvega, kes samamoodi imestas, et ei tea, miks mul syya-juua ei lubata. Sellest sain muidugi julgust juurde ja loomulikult s6in ma oma r2ndurikypsiseid ja r2ndurisnickersit(need on mul alati seljakotis, kui kuhugi teel olen, sest iial ei tea, mis v6ib ette tulla v6i millal j2rgmine kord syya saab. See on nagu teine "medkit"). Ja loomulikult t6usis s88misest vaid mu tuju ja enesetunne. J2rgmisel hommikul lubati juua tass teed ja toodi pisike pakk kypsiseid. Suurele mehele! Mis te nalja teete! 6nneks oli kotis veel teinegi Snickers mul varuk, sain selle ka syya. L6unaks sain suppi ja FRIIKARTUEID! T2itsa kreisi. Tublid ja toitvad, rasvased friikartulid, no mida muud veel tahta:) 6htul oli palavik ja paha, siis polnud mingit isu. Hommikul tuli arst ja kysis, kuidas mulle friikartulid maitsesid eile. Nooh...muigasin ja ytlesin, et parimad, mida Nepaalis saada on. Ja voilaa...l6unaks taas mu laual seesama supp ja veel suurem ports t2pselt samu friikartuleid.
See ongi mu l6unas88k.
Kokkuv6ttes tuleb 8elda, et kui meditsiinilised tingimused olid kyll nigelad, tegelased silmn2htavalt, k6rvkuuldavalt teadmatud ja oskamatud, oli tegemist v2ga toredate, s6bralike ja m6nusate inimestega. Sai palju arstide ja 6dedega nalja ja niisama juttu aetud, elust-ilmast seletatud. Samas j22b ikkagi tumeda varjuna haigla kohale see, et haigla on eelk6ige raviasutus ning heal tasemel terviseloomine peaks olema esmane prioriteet.
L6ppu veel paar pilti...
Aga pole hullu midagi. 6htul tulin haiglast v2lja ja p2ike loojus ilusasti.
V2ga vahva 6de. K6ige targem ka k6igist kolmest, keda ma seal kohatasin.
K6ike ilusat, olge terved!
No comments:
Post a Comment