Tere!
Pidin p2ris kaua pusima, et meelde tuletada, kuidas blogile ligi saada ja siis postitus teha, pilte lisada jne. Eks paistab, palju j22b kirjutamiseks aega - varsti tuleb internetikohviku peremees ja paneb poe kinni.
Muzungu on valge mees. Tihtipeale v6ib t2naval kuulda, kuidas nii h6igatakse.
Kui k6ike otsast alata, siis 17. veebruari varahommikul viis s6ber Liiv mu Tallinnasse, kust lendasin Riiga. Riiast edasi Istanbuli ning sealt 6htul Turkish Airlinesi lend Kilimanjaro lennuv2ljale. Kohale j6udsin 18. veebruari hommikul kell 4. Kuna mul mingit 88bimist polnud organiseeritud, siis otsustasin mitte liialt riskida ning kuni hommiku saabumiseni magasin lennujaama terminalis. Ebamugav, kuid see on l2hen-kohale-ja-siis-hakkan-vaatama-suhtumise hind.
Hommikul s6itsin taksoga bussipeatusesse, kust sain dalla-dalla peale, mis t6i mind umbes 40km kaugusel asuvasse Arusha linna. Dalla-dalla on meie m6istes marsruuttakso. Tavaliselt on need umbes 12-18-kohalised kindlat marsruuti s6itvad v2ikebussid, kuid vajadusel paisuvad need 30-kohalisteks. Olen n2inud, kuidas 6htuse tipptunni ajal on dalla-dalla rahvast nii t2is, et bussil krigisevad rattad vastu rattakoopaid. Musti mehepoegi oli isegi bussist v2ljaspool - m6ned olid lihtsalt uksest v2ljas ja paar meest rippusid akende kyljes.
Arusha on 300 000 elanikuga linn P6hja-Tansaanias. Kuna paljud rahvuspargid, vaatamisv22rsused, rahvusvaheline lennujaam, m2ed Mt Kilimanjaro ja Mt Meru on k6ik siin l2heduses, siis on siin valgeid inimesi t2itsa omajagu. Mitte palju, iga p2ev n2en kuni kymmet valget kodanikku. Aga praegu pole ka turismi hooaeg.
Tegelikult algas reis mitte just k6ige paremini. Esmasp2eval, kohe reisi esimesel p2eval sain p2ikese k2est p6letada. Seda aga mitte nahale, vaid p2he. 6htuks t6usis korralik palavik ja tekkisid vaheldumisi t2itsa tublid kylma- ja kuumav2rinad. Ravisin end une ja rohke vee joomisega. Magasin 36 tunnist umbes 24 ning kolmap2eval oli palavik kadunud ja enesetunne hoopis parem. Vahepeal olin joonud 6,5 liitrit vett ka 2ra. Teine asi on malaaria tablettidest tulenevad k6rvaln2hud. Meeleolulangus muutus mingil hetkel lausmasenduseks, liigesed ja lihased valutasid. Kusjuures veidral kombel valutasid k6vasti ka silmad. Eile aga oli k6ik juba r66msam. K2isin Tarangire rahvuspargis safaril ning 6htul otsustasin v2lja minna ning juua palju 6lut. Ja oh yllatust, t2na hommikul oli ka silmadest valu kadunud:)
Tansaania, r22gitakse, on ysma m6istlik paik, kust musta Aafrika avastamisega alustada. V6ib-olla see nii on ka, sest midagi koledat pole juhtunud. Yldiselt soovitatakse pimedal ajal pysida hotellis ning vajadusel liikuda vaid taksoga. P2eval pole ohtu, et keegi ihu kallale kipuks, kyll aga on t6sine ja v2ga reaalne oht, et kui kohaliku h2rrasmehe, kes k6ike myyb, k6ike teab ja k6ike oskab, endale ligi lased, siis p6hjustab ta sulle koheselt tuska ja meeleh2rmi. Selliseid tegelasi on piisavalt palju ning loomulikult on mustade meeste suhtumine valgesse inimesse kui liikuvasse rahakotti - ja k6ik raha tuleb kiiresti ja yksk6ik, kuidas, k2tte saada. Kuna mina olen k6ige sellega Aasias tutvunud, siis v2ga hull minu jaoks asi siin pole. Kyll tuleb tunnistada, et siinsed mehed on selgelt agressiivsemad ja pealetykkivamad. Aasiaga v6rreldes ongi siinne suhtumine yldisemalt kuidagi robustsem ja v2hem inimlik. Aasias ei kippunud keegi elu kallale, siin seda tunnet kyll pole. Ei tea, kas see tuleneb vihast valge orjapidaja vastu v6i on see mingi sygavam ja lihtsalt kultuuriline erip2ra.
See selleks. Kui pileti Tansaaniasse ostsin, oli kindel plaan, et k2in 2ra ka Mt Kilimanjaro otsas. Kui kodut88d tegema hakkasin, selgus, et see ettev6tmine maksab umbes 2000USD. Siis m6tlesin, et hea kyll, Kili pole v6imalik, v6tan siis k6rguselt teise tipu Mt Meru(u 4500m). Kui siia j6udsin, siis selgus, et ka see l6bu maksab yle m6istuse palju - umbes 600USD. Nyyd siis ongi nii, et mul j22bki m2kke ronimata, sest see on ebam6istlikult kallis. Tansaania kohta v6ib yleyldse 8elda, et see on ebam6istlikult kallis riik. K6ikv6imalikud tasud rahvusparkides(nt Kilimanjarole minnes tuleb maksta pisut yle 100 USA dollari p2evas puhtalt pargis k6ndimise eest), muuseumides, 88bimiskohad...see k6ik on v6rreldamatult kallim kui n2iteks L22ne-Euroopas. Aga no midagi pole teha, riik tahab raha saada ja kui tuleb inimene, kes on n6us maksma, siis on...riik 6nnelik. Kylaline mitte.
Tansaania peamine vaatamisv22rsus v6i turismimagnet on kahtlemata metsik loodus. 6igemini vist loomad metsikus looduses. Sellest tulenvalt on turistide hulgas v2ga populaarne minna safarile. Kuigi mina pole tegelikult eriline loomas6ber, otsustasin, et kui m2kke minna ei saa, siis midagi tuleb ju teha ning et k2in siis safaril 2ra. Nii tuligi eile hommikul mulle j2rele yks v2ga vahva sell Moses, istusin safari Land Cruiserisse ning s6itsime Tarangire Rahvusparki. Jah, oli kyll palju loomi. N2gin elevante(nende kontsentratsioon, muuseas, on selles rahvuspargis maailma suurim ehk siis looduslikult on tegemist k6ige elevandirohkema piirkonnaga maailmas), kaelkirjakuid, mingeid v2ga suuri kilpkonni, antiloope, mingit metssea-laadset isendit, kellel kihvad suust v2lja kasvasid(nagu mingi pisike ninasarvik vms), igat v2rvi igas suuruses tundmatuid linde ja muidugi veel palju igasuguseid tundmatuid loomi. P2rliks oli aga l6vi. K6igepealt yks emane ja siis veel kolm, kellest yks oli isal6vi. Muuseas, isal6vid on p2ris haruldane v2rk, sest neid on umbes 7 korda v2hem kui emaseid. Nad toimetavad ringi umbes 7-8-pealises kambas, kus on yks isal6vi, m6ned emased ja siis pojad. Elevandi kohta seda, et siin iseenesestm6istetavalt on tegemist aafrika elevandiga. V6rreldes india elevandiga on aafrika elevant hoopis kurjem loom. N2iteks pole siin sellist asja, et elevandile selga istud ja s6itma l2hed. Indias oli selline v6imalus v2ga laialt levinud. Siin on isegi juhtunud, et kui rahulikult oma teed kulgevale elevandile ei meeldi, et rahvuspargis teda vaatama tullakse ja pildistatakse, siis hakkab ta safariautot taga ajama. Tegelikult kyll esialgu ainult hirmutab tehes m6ned kiiremad sammud h2irija poole. Kui see end siis kohe minekule ei s2ti, tuleb ja vemmeldab autot londiga. Nii et nalja ei ole - mitte keegi ei m2ssa Aafrikas elevandiga! Ja siis seda veel ka, et(v2hemalt mulle tundub) siinne elevant on v2iksem. Aasias olid vantsid minu meelest hoopis suuremad. Aga no v6ib-olla pole mul 6igus.
Kuna nyyd sai rahvuspargi- ja loomajutt r22gitud, siis panen siia pildid safarist.
Tegelikult oli elevantide juures k2imine k6ige koledam osa safarist. Ma kardan loomi. Juba v2iksest peale. Kardan lehma ja hobust, mis siis veel kurjast aafrika elevandist r22kida. Kui safari-mees Moses tavatses loomi vaadeldes auto mootori seisata, siis elevantide juures ytlesin, et las mootor k2ib. Ta s6itis neile m6nikord ka v2ga l2hedale. Selgelt liiga l2hedale, minu meelest. Aga no las olla. Loomade kartus tuleb mul aga sellest, et...m6elda nyyd, kui nt hobune sind hammustab v6i lehm l88b sarve ribide vahele, siis mida on v6imalik teha? Hakkan s6imama? Kaeban kohtusse? N6uan valuraha? L2hen kallale? Aga mida kyll siis teha, kui elevant jookseb kohale ja londiga tuuseldama asub...? Ei tasu 2ra, ma arvan.
Kaelkirjak on kahtlemata minu lemmikloom Aafikas. Nad on nii s6bralikud ja viisakad. Muuseas, Mosese s6nul on kaelkirjak Tansaania rahvusloom. Kui ma kysisin, et oh, lahe valik, aga miks ikkagi selline valik, siis ytles Moses: "Well, you just look at them - they are so kind and polite". Yhes6naga, nad on lahked ja viisakad. Ja t6epoolest, nad lihtsalt vaatavad ja 66tsuvad. Liigutavad oma neid sarvekesi ka k6rvu ning neil on t2pselt selline n2gu peas, et nad ei saa absoluutselt mitte midagi mitte millestki aru. See konkreetne isend oli tegelikult alguses t2pselt meie tee peal ees. Ta j6i teele dziibi rataste j2lgedesse j22nud vett. Ja kuidas kaelkirjak ulatub vett jooma maast? Niimoodi, et ta laseb esimesed jalad harki. See on p2ris kummaline vaatepilt.
Siin on v2ga mikroskoopiline osa Tarangire rahvuspargist ja selle elevantidest. Elevante oli seal t6esti v2ga palju. Karjade kaupa.
Need on soliidsed loomad. Ilusad ka. Neid ma ei kardaks.
Tagasiteel paistis l2bi auto akna h2guselt Mt Meru m2gi. Tegemist sarnaselt Mt Kilimanjaroga kustunud vulkaaniga. T6siselt kahju, et m2kke ronimata j22b. Aga no midagi pole teha, seekord j22b nii.
Ma ei tea, kas postituse avaldades on v6imalik pilte suuremalt vaadata. Igatahes, selle puu all magab l6vi.
Miskip2rast muutus pildi formaat, kui pildi arvutis ymber keerasin. Ei tea, miks. Igatahes, selline see auto oli. P2ris uskumatu, kus ja mis tingimustes see v6imeline liikuma on. Tegelikult ei ole see auto, see on masin.
Enne l6ppu veel ilmast ka. Ilm on kuum. Liigagi kuum. P2eval julgelt 30 kraadi ja pealegi. T2na oli 34. M6nikord on 6htuti sadanud, siis l88b 6hu ylim6nusaks, isegi natuke jahedaks, mis on v2ga kosutav peale p2evast palavust. Nii ongi, et praegu on siin vihmaperioodile eelnevad hetked. Yldiselt hakkabki juba praegu v2hehaaval aina rohkem sadama ning nii j6uabki k2tte vihmaperiood.
T6tt-8elda ei tundu mulle praegu blogi kirjutamine p2ris 6ige asjana. Aga v6ib-olla tuleb see sellest, et kui ma Aasiasse minnes blogi kirjutama hakkasin, siis oli siin kirjutamine natuke teisel eesm2rgil. Tookord olid teised tegemised ja aeg hoopis pikem. Nyyd on reis lyhike. Tunne on selline, et no mis ma ikka kirjutan, tulen nagunii kohe varsti kohale, kyll siis r22gin, kui on huvitav.
Homme varahommikuks on mul pilet juba olemas. Ees ootab 8-10-tunnine bussis6id Dar es Salaami, kust l2hen edasi Zanzibarile. Aga kuna juba kell 19 on pime, ja kui l2heb pimedaks, siis bussid-laevad enam ei s6ida, pean arvestama, et ma ilmselt ei j6ua viimase praami peale. Seekord aga broneerisin omale Daris ka 88bimise 2ra - ilgelt tyytu ja ebam6istlik oleks j2lle kuskil bussijaamas v6i kurat teab kus 88d m88da saata.
T2nan t2helepanu eest!
Pidin p2ris kaua pusima, et meelde tuletada, kuidas blogile ligi saada ja siis postitus teha, pilte lisada jne. Eks paistab, palju j22b kirjutamiseks aega - varsti tuleb internetikohviku peremees ja paneb poe kinni.
Muzungu on valge mees. Tihtipeale v6ib t2naval kuulda, kuidas nii h6igatakse.
Kui k6ike otsast alata, siis 17. veebruari varahommikul viis s6ber Liiv mu Tallinnasse, kust lendasin Riiga. Riiast edasi Istanbuli ning sealt 6htul Turkish Airlinesi lend Kilimanjaro lennuv2ljale. Kohale j6udsin 18. veebruari hommikul kell 4. Kuna mul mingit 88bimist polnud organiseeritud, siis otsustasin mitte liialt riskida ning kuni hommiku saabumiseni magasin lennujaama terminalis. Ebamugav, kuid see on l2hen-kohale-ja-siis-hakkan-vaatama-suhtumise hind.
Hommikul s6itsin taksoga bussipeatusesse, kust sain dalla-dalla peale, mis t6i mind umbes 40km kaugusel asuvasse Arusha linna. Dalla-dalla on meie m6istes marsruuttakso. Tavaliselt on need umbes 12-18-kohalised kindlat marsruuti s6itvad v2ikebussid, kuid vajadusel paisuvad need 30-kohalisteks. Olen n2inud, kuidas 6htuse tipptunni ajal on dalla-dalla rahvast nii t2is, et bussil krigisevad rattad vastu rattakoopaid. Musti mehepoegi oli isegi bussist v2ljaspool - m6ned olid lihtsalt uksest v2ljas ja paar meest rippusid akende kyljes.
Arusha on 300 000 elanikuga linn P6hja-Tansaanias. Kuna paljud rahvuspargid, vaatamisv22rsused, rahvusvaheline lennujaam, m2ed Mt Kilimanjaro ja Mt Meru on k6ik siin l2heduses, siis on siin valgeid inimesi t2itsa omajagu. Mitte palju, iga p2ev n2en kuni kymmet valget kodanikku. Aga praegu pole ka turismi hooaeg.
Tegelikult algas reis mitte just k6ige paremini. Esmasp2eval, kohe reisi esimesel p2eval sain p2ikese k2est p6letada. Seda aga mitte nahale, vaid p2he. 6htuks t6usis korralik palavik ja tekkisid vaheldumisi t2itsa tublid kylma- ja kuumav2rinad. Ravisin end une ja rohke vee joomisega. Magasin 36 tunnist umbes 24 ning kolmap2eval oli palavik kadunud ja enesetunne hoopis parem. Vahepeal olin joonud 6,5 liitrit vett ka 2ra. Teine asi on malaaria tablettidest tulenevad k6rvaln2hud. Meeleolulangus muutus mingil hetkel lausmasenduseks, liigesed ja lihased valutasid. Kusjuures veidral kombel valutasid k6vasti ka silmad. Eile aga oli k6ik juba r66msam. K2isin Tarangire rahvuspargis safaril ning 6htul otsustasin v2lja minna ning juua palju 6lut. Ja oh yllatust, t2na hommikul oli ka silmadest valu kadunud:)
Tansaania, r22gitakse, on ysma m6istlik paik, kust musta Aafrika avastamisega alustada. V6ib-olla see nii on ka, sest midagi koledat pole juhtunud. Yldiselt soovitatakse pimedal ajal pysida hotellis ning vajadusel liikuda vaid taksoga. P2eval pole ohtu, et keegi ihu kallale kipuks, kyll aga on t6sine ja v2ga reaalne oht, et kui kohaliku h2rrasmehe, kes k6ike myyb, k6ike teab ja k6ike oskab, endale ligi lased, siis p6hjustab ta sulle koheselt tuska ja meeleh2rmi. Selliseid tegelasi on piisavalt palju ning loomulikult on mustade meeste suhtumine valgesse inimesse kui liikuvasse rahakotti - ja k6ik raha tuleb kiiresti ja yksk6ik, kuidas, k2tte saada. Kuna mina olen k6ige sellega Aasias tutvunud, siis v2ga hull minu jaoks asi siin pole. Kyll tuleb tunnistada, et siinsed mehed on selgelt agressiivsemad ja pealetykkivamad. Aasiaga v6rreldes ongi siinne suhtumine yldisemalt kuidagi robustsem ja v2hem inimlik. Aasias ei kippunud keegi elu kallale, siin seda tunnet kyll pole. Ei tea, kas see tuleneb vihast valge orjapidaja vastu v6i on see mingi sygavam ja lihtsalt kultuuriline erip2ra.
See selleks. Kui pileti Tansaaniasse ostsin, oli kindel plaan, et k2in 2ra ka Mt Kilimanjaro otsas. Kui kodut88d tegema hakkasin, selgus, et see ettev6tmine maksab umbes 2000USD. Siis m6tlesin, et hea kyll, Kili pole v6imalik, v6tan siis k6rguselt teise tipu Mt Meru(u 4500m). Kui siia j6udsin, siis selgus, et ka see l6bu maksab yle m6istuse palju - umbes 600USD. Nyyd siis ongi nii, et mul j22bki m2kke ronimata, sest see on ebam6istlikult kallis. Tansaania kohta v6ib yleyldse 8elda, et see on ebam6istlikult kallis riik. K6ikv6imalikud tasud rahvusparkides(nt Kilimanjarole minnes tuleb maksta pisut yle 100 USA dollari p2evas puhtalt pargis k6ndimise eest), muuseumides, 88bimiskohad...see k6ik on v6rreldamatult kallim kui n2iteks L22ne-Euroopas. Aga no midagi pole teha, riik tahab raha saada ja kui tuleb inimene, kes on n6us maksma, siis on...riik 6nnelik. Kylaline mitte.
Tansaania peamine vaatamisv22rsus v6i turismimagnet on kahtlemata metsik loodus. 6igemini vist loomad metsikus looduses. Sellest tulenvalt on turistide hulgas v2ga populaarne minna safarile. Kuigi mina pole tegelikult eriline loomas6ber, otsustasin, et kui m2kke minna ei saa, siis midagi tuleb ju teha ning et k2in siis safaril 2ra. Nii tuligi eile hommikul mulle j2rele yks v2ga vahva sell Moses, istusin safari Land Cruiserisse ning s6itsime Tarangire Rahvusparki. Jah, oli kyll palju loomi. N2gin elevante(nende kontsentratsioon, muuseas, on selles rahvuspargis maailma suurim ehk siis looduslikult on tegemist k6ige elevandirohkema piirkonnaga maailmas), kaelkirjakuid, mingeid v2ga suuri kilpkonni, antiloope, mingit metssea-laadset isendit, kellel kihvad suust v2lja kasvasid(nagu mingi pisike ninasarvik vms), igat v2rvi igas suuruses tundmatuid linde ja muidugi veel palju igasuguseid tundmatuid loomi. P2rliks oli aga l6vi. K6igepealt yks emane ja siis veel kolm, kellest yks oli isal6vi. Muuseas, isal6vid on p2ris haruldane v2rk, sest neid on umbes 7 korda v2hem kui emaseid. Nad toimetavad ringi umbes 7-8-pealises kambas, kus on yks isal6vi, m6ned emased ja siis pojad. Elevandi kohta seda, et siin iseenesestm6istetavalt on tegemist aafrika elevandiga. V6rreldes india elevandiga on aafrika elevant hoopis kurjem loom. N2iteks pole siin sellist asja, et elevandile selga istud ja s6itma l2hed. Indias oli selline v6imalus v2ga laialt levinud. Siin on isegi juhtunud, et kui rahulikult oma teed kulgevale elevandile ei meeldi, et rahvuspargis teda vaatama tullakse ja pildistatakse, siis hakkab ta safariautot taga ajama. Tegelikult kyll esialgu ainult hirmutab tehes m6ned kiiremad sammud h2irija poole. Kui see end siis kohe minekule ei s2ti, tuleb ja vemmeldab autot londiga. Nii et nalja ei ole - mitte keegi ei m2ssa Aafrikas elevandiga! Ja siis seda veel ka, et(v2hemalt mulle tundub) siinne elevant on v2iksem. Aasias olid vantsid minu meelest hoopis suuremad. Aga no v6ib-olla pole mul 6igus.
Kuna nyyd sai rahvuspargi- ja loomajutt r22gitud, siis panen siia pildid safarist.
Tegelikult oli elevantide juures k2imine k6ige koledam osa safarist. Ma kardan loomi. Juba v2iksest peale. Kardan lehma ja hobust, mis siis veel kurjast aafrika elevandist r22kida. Kui safari-mees Moses tavatses loomi vaadeldes auto mootori seisata, siis elevantide juures ytlesin, et las mootor k2ib. Ta s6itis neile m6nikord ka v2ga l2hedale. Selgelt liiga l2hedale, minu meelest. Aga no las olla. Loomade kartus tuleb mul aga sellest, et...m6elda nyyd, kui nt hobune sind hammustab v6i lehm l88b sarve ribide vahele, siis mida on v6imalik teha? Hakkan s6imama? Kaeban kohtusse? N6uan valuraha? L2hen kallale? Aga mida kyll siis teha, kui elevant jookseb kohale ja londiga tuuseldama asub...? Ei tasu 2ra, ma arvan.
Kaelkirjak on kahtlemata minu lemmikloom Aafikas. Nad on nii s6bralikud ja viisakad. Muuseas, Mosese s6nul on kaelkirjak Tansaania rahvusloom. Kui ma kysisin, et oh, lahe valik, aga miks ikkagi selline valik, siis ytles Moses: "Well, you just look at them - they are so kind and polite". Yhes6naga, nad on lahked ja viisakad. Ja t6epoolest, nad lihtsalt vaatavad ja 66tsuvad. Liigutavad oma neid sarvekesi ka k6rvu ning neil on t2pselt selline n2gu peas, et nad ei saa absoluutselt mitte midagi mitte millestki aru. See konkreetne isend oli tegelikult alguses t2pselt meie tee peal ees. Ta j6i teele dziibi rataste j2lgedesse j22nud vett. Ja kuidas kaelkirjak ulatub vett jooma maast? Niimoodi, et ta laseb esimesed jalad harki. See on p2ris kummaline vaatepilt.
Siin on v2ga mikroskoopiline osa Tarangire rahvuspargist ja selle elevantidest. Elevante oli seal t6esti v2ga palju. Karjade kaupa.
Need on soliidsed loomad. Ilusad ka. Neid ma ei kardaks.
Tagasiteel paistis l2bi auto akna h2guselt Mt Meru m2gi. Tegemist sarnaselt Mt Kilimanjaroga kustunud vulkaaniga. T6siselt kahju, et m2kke ronimata j22b. Aga no midagi pole teha, seekord j22b nii.
Ma ei tea, kas postituse avaldades on v6imalik pilte suuremalt vaadata. Igatahes, selle puu all magab l6vi.
Miskip2rast muutus pildi formaat, kui pildi arvutis ymber keerasin. Ei tea, miks. Igatahes, selline see auto oli. P2ris uskumatu, kus ja mis tingimustes see v6imeline liikuma on. Tegelikult ei ole see auto, see on masin.
Enne l6ppu veel ilmast ka. Ilm on kuum. Liigagi kuum. P2eval julgelt 30 kraadi ja pealegi. T2na oli 34. M6nikord on 6htuti sadanud, siis l88b 6hu ylim6nusaks, isegi natuke jahedaks, mis on v2ga kosutav peale p2evast palavust. Nii ongi, et praegu on siin vihmaperioodile eelnevad hetked. Yldiselt hakkabki juba praegu v2hehaaval aina rohkem sadama ning nii j6uabki k2tte vihmaperiood.
T6tt-8elda ei tundu mulle praegu blogi kirjutamine p2ris 6ige asjana. Aga v6ib-olla tuleb see sellest, et kui ma Aasiasse minnes blogi kirjutama hakkasin, siis oli siin kirjutamine natuke teisel eesm2rgil. Tookord olid teised tegemised ja aeg hoopis pikem. Nyyd on reis lyhike. Tunne on selline, et no mis ma ikka kirjutan, tulen nagunii kohe varsti kohale, kyll siis r22gin, kui on huvitav.
Homme varahommikuks on mul pilet juba olemas. Ees ootab 8-10-tunnine bussis6id Dar es Salaami, kust l2hen edasi Zanzibarile. Aga kuna juba kell 19 on pime, ja kui l2heb pimedaks, siis bussid-laevad enam ei s6ida, pean arvestama, et ma ilmselt ei j6ua viimase praami peale. Seekord aga broneerisin omale Daris ka 88bimise 2ra - ilgelt tyytu ja ebam6istlik oleks j2lle kuskil bussijaamas v6i kurat teab kus 88d m88da saata.
T2nan t2helepanu eest!
Kirjuta ikka!! KR
ReplyDeleteElevanti pole vaja karta! Loomi pole vaja üldse karta! Loom ründab vaid kaitseks(või kui ta on näljane, inimese puhul enamasti kaitseks). Metsiku loomaga kohtumisel ongi oluline teada, kui lähedale, kui valjult, mitmekesi jne.
ReplyDeletePildid on täiesti avatavad ja nauditavad! Kirjuta kindlasti!
Väga huvitav lugemine, mis ajab mustale mandrile minemise isu peale;) Kriba veel kui aega jääb! Edu sulle!
ReplyDeleteTänan kirjutamast! Mõnus lugemine oli!
ReplyDeleteHuvitav ja lahe lugemine, naerda saab peale selle. Mis ja kuidas edasi?
ReplyDeleteMa olen Dar Es Salaami lennujaamas öö veetnud. International terminalist välja astudes tuli ikka kerge hirm naha vahele, ööbimist ju orgunnitud polnud. Sealsamas ukse ees mingid valged inimesed ikka magasid pinkide peal, kohvrid ripakil, aga meile tundus see suht kahtlane. Läksime passisime domestic terminali suletud ukse ees, kuni keegi hea inimene meile halastas ja meid sinna sisse lasi. Sees oli vähe kindlam tunne. Omamoodi lõbus oli vaadata, kuidas seal igast asjapulgad ringi jõlkusid ja mitte midagi ei teinud. Mõni magas pagasilindi peal, mõni lihtsalt papitüki peal. Kõige naljakam oli see, kui hommikupoole hakati check-ini järjekordade linte paika sättima - kui keegi oli need paika sättinud, siis raudselt tuli 5 minuti pärast keegi teine, kes need ümber tõstis ja nii mingi 5x vähemalt. Ehh, aga Zanzibar oli mõnus.
ReplyDeleteVare
Kirjuta ikka, mis siis, et on selline tunne, et oled kohe kodus ja siis räägid. Vahetud emotsioonid on hoopis midagi muud - neis on kirge. Aitäh - oli hea lugemine. :)
ReplyDelete