Bandaranaike lennuv2ljalt

Tere varahommikust!
Nyyd siis nii palju rahustuseks, et eile 6nnestus mul l6puks viisa saada ning tekkis kerge 2revus, kuidas lennukile j6uda, sest 6htuti l6ppeb igasuguse yhistranspordi too v2ga vara. N2iteks Kandyst Colombosse v2ljub viimane buss 19:40, mina sain aga viisa 15:30, siis oli vaja veel Kiribathkumburasse j6uda, asjad v6tta, k6igile head aega oelda jne. J6udsin eelviimasele bussile kell 19:20.
Igatahes viisa 6nnestus saada yllatavalt valutult. L2ksin saatkonda ja viisaametniku-prouat madaamitades ja talle kenasti naeratades v6ttis ta mu passi ja lausus pildilehekylge vaadates: "We can issue this today, I think". Eelnevalt olin muidugi ka taas naeratades seletanud, et kui nad mulle viisat andma ei soostu, j22b mul 2ra lend ning lisaks saan ka veel riigis illegaaliks. Olin viimane, kellelt pass v6eti ning esimene, kes selle koos viisaga tagasi sai.
Kiirustasin siis Colombo lennujaama, oo veetsin kenasti pinkidel ning 50 minuti p2rast v2ljub lend Madrasesse.
Kohtumiseni Indias!

Kylas p2rismaalastel

Tundub, et jutt on veninud taas yle 20 000 t2hem2rgi, seega Uibo, Waldur ja teised n6rgemad, kes nii palju korraga lugeda ei j6ua v6i kel aega pole, v6ivad rahulikult j2tta osa ka homseks. V6i n2dalavahetuseks, mis ees paistab…


Eilne p2ev moodus p6nevalt. Nimelt olime r22kinud yle-eelmisel 6htul 6htusoogi ajal pikalt kohalikest aborigeenidest. Ohtu l6ppedes olid Hasantha isa ja onu kolmap2evases dzunglisseminekus kokku leppinud – ehk 6nnestuks esiisasid ka kohata. Ja kuna mina ka k6igest v2ga huvitet, lubati mindki kaasa v6tta. Hasantha pidi teisip2eva 6htul mulle teada andma, mis kell minek on, aga kuna tema unustas asja yldse 2ra ja mul endal ei tulnud ka meelde enne kui aeg oli juba liiga hiline, et talle veel helistama hakata, otsustasin, et j22n ootama – kui minek tuleb, siis kyll ta tuleb.
Hasantha helistaski hommikul. Enne kella kuut:), et oleksin valmis kell 6:35. Olin valmis ja ootasin. Liikumine hakkas toimuma alles 7:10 ning s6it l2ks lahti 7:20.
Linnast s6itsime v2lja Kandy-Dambulla maanteed pidi. Umbes 20km p2rast tegime peatuse. Nimelt j2i ette yks s6jav2ekalmistu, mida Hasantha isa televiisorist hiljuti n2inud oli. H2sti ilusa koha peal, m2gij2rve 22res. Kalmistu jooksiski umbes kilomeetri pikkuselt kitsa ribana mooda j2rve aart. Maetud olid sinna II ilmas6ja ohvrid. Paljud neist olid hukka saanud 1943. aastal, mil Jaapan Sri Lankat pommitas. Nimelt osales Sri Lanka ysna aktiivselt s6jas. Neil oli m2rkimisv22rne armee ning loomulikult v6ideldi ja toetati britte. Samuti oli Sri Lanka brittidele oluline merev2ebaas.
Igatahes mooda seda j2rveaart jalutadest hakkasin m6tlema siinsete inimeste ja asjade peale, traditsioonide peale. Nimelt kooliharidus, mis need lapsed saavad, on absoluutselt yks asi. Hoopis teine asi on see, millised teadmised ja oskused nad oma vanematelt p2rivad. Ma n2gin, kuidas onu Tony oma shveitslasest poega seal 6petas, kuidas ta talle k6iki neid asju seletas, ajaloost r22kis, kuidas lausa ootas, et poeg kysimusi kysiks ning kuidas siis koos kysimustele vastuseid otsitakse. Need teadmised, mida jagatakse, ei ole seotud Mendelejevi tabeli v6i Phythagorase teoreemiga, need on teadmised oma vaarisadest ja juurtest, need on oskused, kuidas teha tood ning oskus teise inimese tood hinnata. Ka ei 6petata koolis, kuidas m2rgata teist inimest, kuidas temast lugu pidada – see on vanemate ylesanne. Ja kui meil on see ju ka tegelikult nii, siis selle(minu meelest olulise) erinevusega, et siin vanemad s6nastavad oma ylesande.
Seal kalmistul on ka yks monument. Nimelt on ruudukujuline umbes 30-meetri pikkuste kylgedega pisike v2ljak, mille keskel k6rgub kolmnurksel p6hjal h2sti minimalistlik metall-torust pyramiid. V2ljaku igas nurgas on paari meetri k6rgune post, iga posti peal on m6ned religioossed read. Yhel postil s6nad piiblist, teisel koraanist, kolmas post budismist ja neljas hinduismist. Hakkasime siis m6tlema, et miks on posti p6hi kolmnurkne, samal ajal kui v2ljak on nelinurkne. Ja seal oli ka neli tahvlit, kus eraldi m2lestati Sri Lanka merev2es ja jalav2es hukkunuid ning Sri Lanka politsei ning 6huv2e ridades hukkunuid. Ka neid tahvleid oli neli. Kuna me l6puks ei m6elnudki v2lja, miks monument on kolmnurkne, kysisime kalmistuvahilt, kes siis seletas, et see symboliseerib kolme rassi. Selle peale oleks muidugi v6inud ise ka tulla, aga no ei tulnud:) Pilte ei teinud, polnud kohane.
Peale tunnikest kalmistul s6itsime edasi. Tee muutus yha kitsamaks ja auklikumaks ning liiklus j2i yha h6redamaks. Yhes asulas tegime peatuse ja s6ime l6unat kylalistemajas. V2ga kena ja puhas koht oli. Ainult, naljakas oli see, et kui WC-sse kellelgi minna oli vaja v6i k2si pesta, siis pidi hotelli registratuuris paluma yht meest, et too vee kuskilt peakraanist lahti keeraks. Ju oli maja peal mingi toru ehk katki v6i midagi. Aga toit oli ylimalt maitsev. M2rks6nad: riis ja karri. Ja juurde k6ikv6imalikke lisandeid juurviljahautiste, kuivatatud “j2rvekala”(nad olid v2ga vaimustunud, et said syya ”lakefish’i”, pidavat olema harukordne. Ja ma loodan, et see lakefish ei ole mingi eriline kalaliik) ning igasuguste muude kohalike vyrtsikate ja veel vyrtsikamate lisanditega. K6rvale sai 6lut ja arracki ka.
Kui l6una peetud, oligi aeg viimaks dzunglisse s6ita. Sellest kylalistemaja restoranist j2i veel s6ita umbes paarkymmend kilomeetrit. Siis poorasime metsateele ning kahe km p2rast j6udsime mingile platsile, mis meenutas piknikukohta. Seal istusid m6ned nooremad, m6ned vanemad mehed, yks tuli kohe meie bussi juurde ja pakkus ennast giidiks. Ma ei saanud loomulikult mitte midagi aru, aga m6ningase arupidamise j2rel otsustasid Hasantha isa ja onu Tony giidi ikka v6tta. S6itsime ehk 500m edasi tupikusse. Mingit parklat polnud, j2tsime bussi metsa. L2ksime v2lja. Ymberringi oli h2sti vaikne ja rahulik. Ja 6hk oli puhas ja l6hnav. Liikusime giidi juhendusel edasi mooda teerada, mis viis tihedama metsa poole. Ega saanudki pikalt k6ndida, vaevalt ehk 3-400 meetrit kui hakkasid paistma savionnid. Oigemini ei olnudki need eriti nii onnid, pigem ikkagi savist v2ikesed majakesed. Yhe maja kyljes oli suur umbes 3x4 meetrit katusealune, terass, ytleme nii. Seal siis istusidki meie p2rismaalased. Kolm vanemat meest istusid pingil ja toetasid vastu seina. Nooremaid oli umbes 5-6 ja need istusid savip6randal. Vanemad mehed n2gid toepoolest v2lja nii nagu meie oleme harjunud ajaloo- voi geograafia6pikust n2gema austraalia aborigeene – pikkade habemetega, halide juustega, sysimustade silmadega, k6verate hammastega v2sinud olemisega t6sised vanad mehed. Uks vanem mees kutsus meid k2eviipega sisse. Tema n2os ei liikunud mitte ykski n2rv, k2eviibe oli t2iesti emotsioonitu. L2ksime sisse. K6igepealt giid, siis Hasantha isa, siis mina ning viimasena tuli Shasha. Onu Tony katuse alla ei tulnudki. Jalan6udega loomulikult sisse ei minda. Aga sokid v6ivad jalga j22da. Muide, p2rast, kui 2ra l2ksime ja jalan6ud jalga panin, panin t2hele, et mu heledad sokid olid t2iesti puhtad. See t2hendab, et see savip6rand n2gi kyll v2lja konarlik ja liivane ja justkui…mitte k6ige puhtam, siis tegelikult oli see t2iesti, t2iesti puhas. K2isime k6ik j2rgemooda k6ige vanema juurest l2bi. Tervitatakse kahe k2ega. K2ib see niimoodi, et pealik sirutab oma kyynarnukkidest veidi k6verdatud k2ed v2lja ning kylaline v6tab oma k2tega m6lemast pealiku k2est pisut k6rgemalt kui pulsi koha pealt kinni. Pealik v6tab kylalise k2test samamoodi. Ei raputata, pigistatakse. Ja loomulikult mitte nii k6vasti, et vereringe seiskub, vaid ikka tundega. Tervitus sedasi j2ttiski vist k6ige sygavama ja aukartust2ratavama tunde. See oli see hetk, mil said aru, et tegemist on ikka hoopis teise maailma ja hoopis teiste kommetega.
Istusime teise seina 22rde kolmekesi pingile, mida kattis kena ja puhas matt. See oli t2pselt paras nii, et kolm meest mahtusid kenasti ritta istuma. Sellel oli ka huvitav v2rviline muster sinise, punase ja rohelise v2rviga. Giid istus l2hemale nende pealikule. Tegelikult ma ei tea, kas see just p2ris pealik oli. T2iesti v6imalik, et polnud, aga kyllap oli ta v2hemasti volitatud kylalisi vastu v6tma. V6imalik, et ta oli ka k6ige vanem kohalviibinu ning seep2rast k2is kogu suhtlemine ainult temaga.
Sri Lankal on alles j22nud erinevatel andmetel paarsada kuni paartuhat p2rismaalast. Mina pidin pealikuga suhtlema l2bi kahe t6lgi. Esimene oli Hasantha isa, kes minu inglise keele t6likis kohalikku singali keelde, teine oli meie giid, kes selle jutu edasi p2rismaalaste keelde t6lkis. Minu ja Shasha jaoks polnud mitte mingit vahet k6rva j2rgi, kas r22giti Singali keeles v6i p2rismaalaste keeles. Meile k6lasid m6lemad sarnaselt t2iesti arusaadamatult..
Kaua me seal ei istunud, maksimaalselt ehk 15-20 minutit. Giid r22kis enamuse ajast singali keeles, seega enamus l2ks tol hetkel minul ja Shashal kaduma, p2rast Hasantha isa r22kis yht-teist, mis giid r22kinud oli. Kysisin ka m6ned kysimused, n2iteks, et palju neil kylalisi k2ib, palju neil maad on ning kas see, mis neil on, on piisav. Pealik r22kis, et p6llumaad, kus riisi ja muid koogivilju kasvatavad, on 20 aakrit. Ma ei tea seda suhet hektaritega t2pselt, aga Hasantha isa ytles hiljem, et maad on umbes 30 hektarit. Aga v6ib-olla r22kisid nad ka yhest ja samast suurusj2rgust, aga lihtsalt kord hektarites, kord aakrites, ajades need asjad omavahel sassi. Igatahes pealik ytles, et kui ilm on hea ja saak on rahuldav, siis tuleb selle p6llumaaga toime. Lisaks tegelevad kyttimise ja korilusega. Ja veel eraldi t6i pealik v2lja, et nad k2ivad ka mett korjamas. Mitte ei lenda 6ielt 6iele, vaid ikka “kylastavad” mesilaste pesasid:) Mett myyvad nad ka v2lismaailmale, sest on asju, mida nad siiski ka kylast ostmas k2ivad. Kylalisi palju ei k2i.(mida iganes see siis ka t2hendab)
Poest k2ivad nad ostmas mingit asja, mis on narkootilise toimega. Nimelt n2rivad eranditult k6ik p2rismaalased vahetpidamata mingit…asja. See koosneb tubakalehest ja mingist pastast. Pasta on valge ja sarnaneb hambapastale v6i mingile kummile. Ja siis suus n2rides muutub see v2rk verega sarnaselt punaseks. Ja nad sylitavad pidevalt v2lja mingit punast koledat jama. Igatahes pidavat see tekitama hea tunde. “Gets you high”, seletas Tony hiljem. See on Sri Lankal t2iesti legaalne asi ning olen n2inud linnas varemgi mehi mingit v2rki n2rimas. Suu ja hambad teeb see hirmu2ratavaks ja punaseks - nagu oleks just kedagi soonud… Igatahes on mul plaan see asi 2ra proovida. Hasantha eile r22kis, et nendele, kes varem proovinud pole, hakkab see imelik kraam v2ga kiiresti “sarve”, aga nn vanad tegijad peavad pool p2eva n2rima, et yleyldse midagi toredat tunneks. Ja p2rismaalased n2rivad seda v2ikesest poisikesest peale ja ilmselt ka surevad veripunaste suudega.
Kui p2rismaalane kuskil tee peal vastu tuleb(kui bussiga kylla s6itsime, siis yks tuli ka), tunneb ta 2ra paljast ylakehast ning 6lal rippuvast kirvest. Tihti on kaasas ka riidest kott ning voo vahel v6ib olla erinevaid noamoodi riistu. Savionni juures n2gin ka kyttimiseks vajalikke vibusid ja nooli, aga kedagi vibu kandmas ei trehvanud ma n2gema.
Muuseas ei n2inud ma selle kylask2igu jooksul mitte ainsatki naissoost tegelast. K6ik olid mehed. V6i poisikesed.
Nyyd j6uan kurvema pooleni. Nimelt on p2rismaalaste arvukus v2henenud viimase kahe-kolmekymne aastaga umbes 5 korda. Selle olen arvutanud v2lja kuulates erinevaid jutte ja numbreid. Presidendikandidaat, kes enne Rajapaksat presidendiks sai, k2is isegi p2rismaalaste pealkikuga kohtumas. Aga mitte sellep2rast, et teda nende tegemised huvitanud oleks, vaid selleks, et nad oma h22led tema poolt annaks. Pyydsin uurida kyll, et mismoodi see v6imalik oleks olnud, sest dzunglis ei ole ju valimisjaoskonda v6i kaste, kuhu h22letussedeleid lasta, aga t6epoolest see nii olevat olnud. On olemas isegi suur plakat, kus h6imupealik presidendiga k2tt surub(s6itsime sellest mooda, aga mina ei m2rganud, oleksin kindlasti sellest pildi teinud…), endal paljas ylakeha, ning 6lal kirves rippumas, seljas vaid pikk seelikumoodi riideese. Kyllap siis oleksid aborigeenid saanud oma h22le anda kylasse minnes. Kuidas see t2pselt k2ib, ei kujuta ette, aga loogiline see nii oleks. Mingeid passe v6i dokumente h2rrastel-prouastel dzunglis loomulikult pole.
J2rjest enam ja enam tulevad aborigeenide j2reltulijad metsas v2lja. Nimelt k2ivad v2ga paljud p2rismaalaste lapsed kylakoolis, 6pivad lugema, kirjutama ja arvutama. Seega usutavasti l2heb vaid paar-kolm p6lvkonda veel ning Sri Lanka dzunglis elavatest p2rismaalastest enam r22kida ei saa. Nad lihtsalt integreeruvad, sotsialiseeruvad ning sulanduvad tahes-tahtmata yhiskonda. Kaob keel, kaovad traditsioonid.

Elu l2heb edasi. Evolutsioon k2ib. Eriti veel t2na. Kes sotsialiseerimis-yleilmastumis-infoyhiskonnastumisteerulli alla j22b, litsutakse laiaks. H6imupealikul pidavat olema mobiiltelefon! Et mitte j2ljetult kaduda; ja et me yhel hetkel lihtsalt v2ljasurnud p2rismaalastest ei r22giks, ongi ehk m6istlik ja parem, et lapsed kylakoolis k2ivad ning raha lugema 6pivad. Las v6tavad poisid omale kylatydrukud naiseks. Ja seda selleks, et mitte v2lja surra, vaid selleks, et ka mitmete p6lvkondade j2rel Colombos v6i Dehlis v6i Pariisis elades v6iks keegi 6elda: ma olen Sri Lanka p6liselanike otsene j2reltulija. Ehk pysivad niimoodi elus kas v6i m6ned yksikudki traditsioonilised kombed. Kas v6i see tervitus, mis neil t2na igap2evane.

P2ris t2pselt ei tea keegi, millal sealsed dzungliasukad sinna sattusid, aga kindel on, et juhtus see v2hemalt kaks ja pool-kolm tuhat aastat tagasi. Ja tulid need tegelased millalgi siis, kui Aafrikast igasugu h6imud ida poole purjetama hakkasid. Kindel on see, et p2rismaalased olid kohal seal enne kui praegused singalid Pohja-Indiast Sri Lankat asustama hakkasid. P2rismaalastel on olnud l2bi aegade raskeid aegu palju. Nende kallal on tarvitatud tohutut v2givalda ning p2rismaalaste kyla servalt m2lestusm2rgilt lugesin lausa genotsiidist. Aga igasugused “kutsumata kylalised” on mujalgi maailmas p6lisrahvast tapnud, v2gistanud ja h2vitanud, seega ei ole see paraku midagi uut ning on osa nukrast ajaloost.

Dzungel, mis seal ymberringi, ei ole selline dzungel, mida filmidest oleme n2inud. Pigem on see tiheda metsa moodi. Tony r22kis, et ega see p2ris 6ige dzungel seal polnudki, oli nn pool6ige dzungel:) Aga oli seegi v2ga teistmoodi kui meie metsad. Meie oleme harjunud, et puud kasvavad yles. Seal aga kasvavad puud ka kylje peale v6i kui tahavad, siis ka alla. Juured on muidugi maa sees, aga lihtsalt oksad kasvavad puudel nii nagu ise heaks arvavad. Ja peale puude on igasugu muid taimi ja p66said, mis puid katavad, mooda neid ronivad, sildasid puude vahele ehitavad jne. Kuid siiski 6ige dzungel algab kyla taga, meid lubati aga vaevalt kyla esikusse. V6i olime esiku ukse taga.

Kokkuv6ttes oli see dzunglisak2ik minule kyll v2ga sygavalt muljetavaldav, kuid mis siin salata – ikka ka j2lle ysna kommerts v2rk. Taas: k6ik on 2rimehed. Ka dzunglis. Kui sealt juttu ajamast lahkusime, viis giid meid pool km eemal olevasse kylla, kus istusid 6lgadel kirvestega mehed. N2hes meid, pakkisid lahti oma r2tiku sees oleva suveniiriputka(see “putka” on kole s6na. Mulle ei meeldi seda kasutada, aga siin on asjakohane). Pakkusid myya luust s6rmuseid, kivikestest k2ekotte, eebenipuust odaotsi, kirvekesi jne. Seega naturaalsest p2rismaalaste elust seal v2hemasti kyll r22kida ei saanud. Hiljem r22kisid Hasantha isa ja Tony, et giid oli pakkunud meile, et p2rismaalased v6ivad meile n2idata ja demonstreerida, kui soovime, kuidas vibu lasevad v6i kividega tule syytavad. Kuna v2lismaalased on kaasas, siis hind: 8000 ruupiat. Hasantha isa oli selle peale p2ris endast v2lja l2inud ning see oli p6hjuseks, miks Tony keeldus katuse alla tulemast. Sellest, kuidas kohalikud mind vaatasid, v6ib kindlalt j2reldada, et valge inimene nii lihtsalt neile kylla kyll ei satu. Mind uuriti ikka pealaest jalatallani l2bi. Natuke isegi h2iris v6i pani ebamugavalt tundma ennast selline uurimine.

Kahe otsaga asi on raha-asi: ma saan aru, et p2rismaalastel on vaja oma mis-iganes-aine eest poes maksta, aga paneb kahtlema, kas selliselt seda raha teha 6ige on. Kui seal oleks olnud kuidagiviisi yles pandud mingi annetuskast v6i v2lja m6eldud mingisugune muu viisakas viis, kuidas kylaline saaks vabatahtlikult p2rismaalaste heaks raha anda…mul pole kahtlust, et me oleksime sinna ka heldelt raha pannud. Niimoodi ei saanud nad aga mitte mingit kasu meie kylask2igust. “Kasu” k6lab halvasti, aga ma pean silmas kasu selle s6na k6ige paremas ja ausamas m6ttes. Nyyd j2i meist sinna vaid 500 ruupiat ning seegi sai giidile, kellel, kurat teab, kas p2rismaalastega yleyldse mingit jagamiskohustust on. Keeruline.

Yhtegi pilti ma seal olles ei teinud. See tundus kirjeldamatult kohatum kui v6imalik pildistamine kalmistul, kus puhkasid II ilmas6jas langenud. Kuigi seda v6imalust pakuti ning oleks v6inud isegi pildile ronida koos pealikuga. Aga ei. Ei mina ega Shasha teinud yhtegi pilti.

Kyll aga oli ka tee sinna h2sti ilus. Tee kluges viimased paarkymmend kilomeetrit mooda t2iesti tasast maapinda. Tuli kohe p2ris kodune tunne peale. Taamal paistsid m2ed(neid vaadates kadus kodune tunne kiiresti:)). Tee peal tegin kyll pilte. Ja tegin paar pilti ka Hasantha isast ja onu Tonyst ja Shashast. Teekonna jooksul oli mitmeid peatuseid, et selga sirutada ja ringi vaadata. Tihtilugu olid tee 22res ahvid ning kui me seal pisut kauem olime, siis hakksid puude ladvad elama ning ahvid liikusid k6ik meid uudistama. Kokku kestis reis kuni pimedani – tagasi Kandysse j6udsime alles kella 18 paiku. Arvestasin, et s6itsime umbes 250km kokku, aga bussis tuli istuda v2hemalt 5-6 tundi. Teed on p2ris kehvad. M6ned pildid teekonnalt...
K6igepealt m6ned pildid taas ahvidest. Mul ei ole neist kyllalt saanud. Uskumatult 2gedad tegelased. Endiselt...






Peale ahvipiltide on muud ka...









Ja siis veel...
Siin on Shasha koos oma isa Tonyga

Soomukid. Pole 6rna aimugi, mida nad just seal selles kohas tegid, aga yldiselt on nii, et kuigi s6da on l2bi ja rahu peaks valitsema, valvab s6jav2gi endiselt olulisi strateegilisi kohti. N2iteks sildasid.


Hasantha isa
Siin nad kolmekesi. Nagu n2ha, r22gib Hasanhta isa taas telefoniga.

Kui Kandysse tagasi j6udsime, l2ksime mingisse privaatklubisse. Selle klubi ajalugu ulatub tagasi yle 100 aasta ning selle l6id omal ajal britid. Srilankalasi sisse ei lubatud. T2nasel p2eval on see ka suletud – kui klubi srilankalaste poolt taasloodi, v6eti selle liikmeiks vaid kindla suurusega sissetulekut omavaid tegelasi. T2nasel p2eval on asjad pisut muutunud ning liikmeks v6ib saada ka teistel p6him6tetel, aga selge on see, et suvaline naljamees sinna ei saa. Ja klubi v6ivad kylastada ka liikmete kylalised, aga loomulikult mitte omap2i, vaid koos liikmetega. Seal oli taas teemasid, millest r22kida, omajagu. Klubi liikmed on valdavalt arstid, poliitikud ja yllatus: 2rimehed:)


Vanemate ja laste suhted on Sri Lankal hoopis teistsugused. Kui meil on keskmise 14-15-aastase jaoks koos vanema(te)ga kaubamajja minemine ikka lausa h2biasi, siis Sri Lankal k2ivad 13-aastased poisid t2naval isa-emaga k2est kinni. Kui meil on 16-aastane tydruk pidanud t6sisemalt v6i v2hemt6sisemalt juba kaks peikat, siis siin m2ngivad 16-aastased tydrukud nukkudega. Yleyldse on lapsep6lv lastel siin palju pikem. Muuseas, mees ja naine ei hakka enne koos elama kui on abiellutud ning poeg oma arvamust ei avalda enne kui on iseseisvunud. Hasantha isa r22kis v2ga ilmekalt, kuidas ta meie m6istes gymnaasiumi ajal yhe tydrukuga armastuskirju vahetas. Ja k2is neid oositi salaja vannitoas lugemas ja kirjutamas. Ja kuidas siis kiri l2bi mitme-mitme inimese “pruudini” toimetati! Kogu v2rk oli ylisalajane! Mitte keegi ei tohtinud teada. K6lab ju naljakas. Ma m2letan, et ma kirjutasin ka p6hikoolis plikadega armastuskirju, mitmega kirjutasin, aga need olid teistmoodi asjad. Neil oli see justkui keelatud ja h2biasi, meil pigem nii, et kirjutades julgesid lihtsalt rohkem r22kida. Ja siis, kui jalutama l2ksid, siis ei osanud me muidugi mitte tuhkagi r22kida:), aga nemad ei k2inud iialgi jalutamas!
Tytarlaste lapsep6lv kestabki sisuliselt kuni meheleminekuni. Tonyga oli eile p2ris huvitav jutuajamine nendel teemadel. Avaldasin kahtlust, et asjade r22kimata j2tmine suurte, t2iskasvanute ja isem6tlevate inimeste vahel v6iks ju kaasa tuua k6iksuguseid arusaamatusi ja pingeid, mida v6iks ja saaks lihtsalt 2ra hoida, kuid Tony seletas, et mingeid pingeid ei saa tekkida, sest isal on alati 6igus. Ja poeg on sellega absoluutselt p2ri, mingi kysimus, arvamusavaldus v6i k6ige v2hem veel vaidlus, ei kuulu lihtsalt poja kompetentsi. Alati ei pruugi asjad muutuda just abiellumisega v6i naise v6tmisega. Pigem kasutaks ma siinkohal seda ytlemist, mida meilgi kasutatakse – nii kaua kui jalad vanemate soogilaua all, ei ole mitte mingit mokakobinat. Ei ole v6imalik hinnata, kas see on 6ige v6i vale, see lihtsalt on nii. Ja j22bki olema nii.

Ja l6petuseks seda ka, et k6ik need inimesed siin on ylimalt kylalislahked ja s6bralikud. Loomulikult ei tulnud mul eile maksta ei kuskil soomas k2ies ega giidile ega hiljem klubis. Natuke parasiidi tunne oli. Muidusooja-tunne. Aga on ilmne, et raha ei ole ei Hasantha isa ega onu Tony jaoks mitte mingisugune kysimus. Oli v2ike nali ka. Nimelt helises Hasantha isa telefon pidevalt ning tihtipeale tuli tal ka lounasoogi lauast lahkuda ja telefoniga r22kida. Olime lounasoogi lopetanud ja laudki koristatud, aga j2ime veel istuma ja juttu ajama. Ja siis tuli taas telefonik6nelt laua juurde tagasi Hasantha isa, kes ulatas onu Tonyle oma pooliku p6leva sigareti ning ytles, et ta tohib suitsetada vaid pool sigaretti, sest ta teenis eelmise telefonik6nega vaid pool miljonit. Vanad mehed naersid nii, et pidid 2ra l2mbuma. Aga k6ige selle juures on nad h2sti viisakad ja v2ljapeetud ja mitte kuidagi t6usiklikud. Tundub, eriti Tony puhul, et mehed on terve oma elu olnud selles 2ris, mida nad ajavad. Nad teavad k6ike ja k6iki ning neil ei ole vaja muretseda v6i riskida. Raha on ka juba piisavalt. Nad naudivad m2ngu. Sarnaselt meie riigipoliitikas Mart Laariga, kes v6tab poliitikast osa vaadates kogu sellele v2rgile positiivses m6ttes pisut ylevalt alla ning nautides m2ngu ja selle ilu. Viimane on kyll minu t2iesti isiklik ja subjektiivne arvamus, andku mulle andeks k6ik teisitim6tlejad.

Igatahes oli see nendega koosveedetud p2ev t2ielik kvaliteetaeg ning muuseas nad lausa n6udsid, et ma reklaamiks neid oma s6prade ja tuttavate hulgas, kes plaanivad millalgi Sri Lankat kylastada. Ja Hasantha isa kinnitas, et on valmis k6ike aitama ja organiseerima, andma oomaja v6i juhendama hotellidega, r22kima vaatamisv22rsustest ning ise v2ikeseid ringreise korraldama – nagu see seekord minuga oli. Kontaktid on mul olemas. Neile lihtsalt kangesti meeldib igasuguste inimestega suhelda ning kuulata, mida inimesed r22givad. Ja neile endale meeldib ka r22kida, mis on samuti vahva.

Nii palju siis sest reisist ja neist inimestest.


Nii palju ytlen aga veel, et t2na siis helistasin hommikul saatkonda, kust oeldi, et helistagu ma homme aga uuesti. Oigemini k2sti homme kella 14-14:30 ajal saatkonda kohale minna:) Kysisin, et kas siis on olemas v6i pean taas peale poolep2evast ootamist kuulama tuima ametnikku: “No visa for you, Estonian Passport”. Ph22hh…l2hen parem k2in 2ra m2e otsas, kust Aadam alla tuli kui paradiisist v2lja heideti. Ja ilmselt l2hen vaatan ka maailma l6ppu. Seda siis homme-ylehomme. Plaanin Kandys tagasi olla pyhap2eva 6htuks-esmasp2evaks.

Mardikas m2ngis juuksekarvaga...
Vaadake, millised varbad tal on. Igatahes selle sitika(must t2pp) sai ta k2tte ja neelas alla...

Ja toanaabri nimi on Duminda - nyyd olen meelde j2tnud!

Head!

NB! Info kaalumisv6imaluse kohta!

L2ksin eile ilusasti Kiribathkumburasse, oma Kandy koju. Oli kohe hea ja kodune tunne. Inimesed ja koht ise tuttavad. V2ga tore oli.

Hakkasin siis oma toanaabriga r22kima, et mis mul veel Sri Lankal plaanis teha on. R22kisin, et tahan k2ia veel ikkagi 2ra Adam's Peak'il ja ka World's End'is. Ja siis veel seda, et ilmselt veedan oo-paar Clombos, sest sain tuttavaks yhe arstiga, kes mind ikka kangesti omale kyllakutsub ning siis viimase oo olen Katunayakes Ajithi juures. No sellesama h2rra juures, kelle juures pidin ka siia saabudes oo olema, aga mis mitte kuidagi v2lja ei m2nginud. R22kisin sellest siin ka. Ja siis kysis mu toanaaber(luban, et t2na teen ta nime omale selgeks), et oot-oot, mis Ajith? Ma siis r22kisin talle. Tema aga muigas ja ytles, et see Ajith oli eile seal nende juures 6htul olnud ja 6lut joonud. Nimelt on Ajith ja Hasantha v2ga head s6brad. Ja nii kusjuures ongi. Ja loogiline ka, m6lemad on juveeli2rimehed. Ja Ajith on olnud enne oma 2ri alustamist 15 aastat Kandy suurima juveeli2ri myygijuht. Nyyd on ta koos oma artneritega alustamas oma 2ri Katunayakes, lennujaama l2hedal, ning seep2rast veedab seal suure enamuse oma ajast. Mina siis v6tsin kohe telefoni v2lja ja helistasin Ajithile, tuli v2lja, et ta elab minu elukohast Tea Fortressi juurest umbes 2 km kaugusel. Yt;esin siis kohe, et tulen kylla. Ja nii oligi. Tea Fortressi autojuht-tootaja veel viskas mu kenasti 2ra ajithi juurde. Kui alguses j2ttis ta v2ga imeliku ja lausa nagu mingi maniaki mulje, siis p2riselus oli ta h2sti vahva ja s6braliku ja leebe olemisega. Kysis veel ka minu k2est, et kas MSNis ehmatasin ta jutu peale 2ra. Ma muidugi ytlesin talle ausalt, et no t6epoolest tekkis tema jutu peale MSNis vaid yks kysimus: "What the fuck...?" Aga see selleks. Tegelikult on tegemist v2ga muheda selliga, kel on kaks toredat poega ja v2ga kena abikaasa.
Pildil ta oma vanema pojaga. Nooremat pani ema juba magama.

Eile tegin ka yhe jalutusk2igu, m6nekilomeetrise, j2i igasuguseid...kuidas oeldagi...asju ette tee peale...


Muuseas on huvitav see, et v2ga paljudel plakatitel-posteritel on kasutatud modellina tunduvalt heledama nahav2rviga modelle. Kohaliku inimese nahav2rviga modelli n2eb t2navapildis plakatil yliharva...


Ja 6htuti, siis, kui v2ljas l2heb natuke jahedamaks, tulevad igasugused putukad ja loomad liiklema. Yks oli selline mardikamoodi tegelane, kellel taguotsa peal kaks tulukest p6lesid. Ja siis mingi roheline tegelane, kelle tundlad tykk maad pikemad kui keha. Istus yleval uksepiidal, pea alaspidi...



T2na ostsin omale ka uued jalan6ud. M6nusad lahtised pl2tud. Salomoni v6rkudele tuleb puhkust anda. Ja valgetele varvastele p2ikest n2idata. Maksid 600.-. Praegu ikka suure varba k6rvalt h66rub k6vasti, aga lubati, et see l2heb kiirelt yle. Aga p2ris m6nus on t2naval k6ndides varbaid sirutada.


T2na ostsin ka LP South India raamatu omale. Ei suutnud kiusatusele vastu panna. Kusjuures myygis oli ka t2ielik India raamat, aga see kaalus lihtsalt liiga palju, ma ei pidanud seda m6islikuks. Ehk leian Indias kuskil North-East India raamatu.

Yldiselt on praegu tekkinud selline stabiilne rahutunne. Ehk siis olen siinse eluga 2ra harjunud. Bussis enam petta ei saa, tuk-tuki mehed mulle kotti p2he ei t6mba, poes loen tagasisaadud raha koha peal yle, kohalike abimeestega l2bir22kimistesse ei lasku jne jne.
Kuigi t6si on kyll see, et Pohja-Sri Lanka on ikka 22retult mannetu ja mahaj22nud ja masendav. Selle peale annab ikka m6elda. Kodus6da on j2tnud ikka tohutu j2lje. Ja h2sti kahju on sellest. Kokkuv6ttes on nii, et Sri Lankal on tohutu potensiaal. See riik v6iks turismist elada v2ga m6nusat ja lahedat elu, kui ta oskaks ennast reklaamida ja eksponeerida. Aga kyllap nad seda nyyd ka tegema hakkavad. Kui olukord j22bki selliselt stabiilseks nagu praegu, saab valitsus hakata l6puks ometi tegelema riigi ylesehitamise, Pohja-Sri Lanka j2releaitamisega, infrastruktuuri remontimise-renoveerimisega, j22tmek2itluse systeemi v2ljam6tlemise ja loomisega jne jne. Yhes6naga neil on v2ga pikk tee k2ia, aga eeldused on minu meelest tohutud.

Kui eile 6htul koju l2ksin, oli selline kena tee..



Ja l6petuseks: kes tahab ennast ainult 5 ruupia eest keset t2navat kaaluda, saab seda teha sydalinnas Hambatempli k6rval:




J6udu!

K6rtsisk2ik

Jah. Eile t6usin arvuti tagant ja l2ksin bussi peale. Tahtsin soita tagasi Kandysse, sest Vavuniyas enam nagunii mitte midagi teha polnud. Laksin otsin bussi ules, millega liikuda, sain Dambullasse, kust jaab Kandysse veel oma 75km. Sealt pidi veeb busse minema kyll. Aga oh, h2da, nimelt on reede 6htuti tohutult palju reisijaid ning habematult vahe busse. Nii siis oligi, et kella 19-se bussi peale ma fuusiliselt ei mahtunud ning kella 20-ne buss jai lihtsalt tulemata. Otsisin siis yles kulalistemaja ja oobisin seal. Maksis 1000 raha. Tegelikult oli see t2itsa m6istlik otsus - eelmine oo oli nagunii raskelt moodunud ja kylalistemaja oli ilus ka...

Nii, et koik vaga hasti uhesonaga. V6tsin toa 2ra, kaisin pesus, aga kuna kell oli veel vahe, siis otsustasin minna v2lja k6ndima. Et pean omale mingid pl2tud ostma ja teistele jalan6udele puhkust andma. Aga siis n2gin, et k6rvalmajas tegutseb k6rts. V2ga p6nev. Polegi yheski k6rtsis siin kainud. M6tlesin, et peab kindlasti j2rele vaatama. Laksin sinna. Astusin sisse, trellidega luugi tagant kostis juba r66msalt h6ige: "Oo, ello, mai vrend! kam iir, vatjuvant?" Vaatasin ymberringi ning m6tlesin, et no mis seal ikka, teen yhe 6lle. Sisustus v2ga minimaalne, umbes 10X8 meetrises ruumis olid l2bisegi erinevate katetega ummargused ja neljakandilised lauad. Toolid laudade ymber v6isid olla umbes 20st erinevast sordist. Seda oli p2ris naljakas vaadata, aga kuigi mul kaamera kaasas oli, ma siiski seda taskust v2lja v6tma ei kiirustanud. P6randal oli igasugust l2bu, toiduj22nuseid ja k6iksugu pudelikorke ja silte ja konisid, no nii nagu t2navadki, erilist vahet ei leidnud. V6tsin oma suure pudeli Carlsbergi(kui ma ei eksi, siis oli see 0,625l vms) klaasi, maksin 220 raha kenasti 2ra ja istusin lauda. Syytasin sigareti ning ning v6tsin s66mu 6lut. Juba siis, kui sisse astusin k6rtsi, j2i sumin k6rtsis k6rvkuuldavalt vaiksemaks, nyyd oli sumin kyll taastunud, aga n2gin ja tundsin, kuidas k6ik mind seal vaikselt j2lgivad. Mis seal ikka. Ei l2inudki kaua kui kaks meest mind oma lauda palusid. mina kohe loomulikult ka l2ksin, sest noo...p6nev ju. Kahekesi istusid alguses, noorem mees, ja vanem. Vanem mees r22kis pisut inglise keelt, noorem absoluutselt mitte. Vahetasime siis m6ned laused, tutvusime ka(kuigi mul sealt mitte kellegi nimi meelde ei j22nud) ning l6ime klaasid kokku. Mehed v6tsid taskust telefonid ja helistasid kuhugi. Paarikymne minuti p2rast ilmusid veel kaks ainult taiesti puhast kohalikku keelt raakivat normeest. Istusid ka lauda. No tutvusime ka, pidid olema nende kahe enne siin istunud mehe parimad s6brad. Loomulikult, ikka, mis iganes. Enam meestega ma eriti ei r22kinud. Neil oli omakeskiski p2ris l6bus. Kyll aga hakkasid k6ik poisid lauda syya-juua tellima. Mitte ka nyyd p2ris ohjeldamatult, aga ikka igale mehele jooki ja mingi sn2kitaldrik ka ette. Ma ei saanud nagu alguses midagi aru. Aga vahepeal olin omale teise 6lle tellinud, mille eest mul maksmata tol hetkel j2i. Igatahes istusime ja vahepeal r22kisin selle vanema mehega ka pisut, aga sest jutust ei tulnud tegelikult mitte midagi v2lja, sest ta siiski r22kis inglist ysna arusaamatult ja kehvasti. Keel oli pehme ka. Ma siis olin oma teise 6llega poole peal kui poisid oma joogid soogid kiirendatul k2igul sisse ajasid. Siis ma taipasin - poisid arvavad, et ma maksan selle nalja kinni neile. Ja nii oligi - h2rra tegi juttu, et nad peavad nyyd minema ka hakkama. Ma ytlesin, et oodake hetk, ega minagi yksi istuma j22. Siis v6tsin oma kaamera v2lja ja tegin m6ned pildid. Nimelt olen siin t2hele pannud, et k6igile kangesti meeldib pildi peale saada ja siis fotoka ekraani pealt vaadata jne. No nii juhtuski, et nad sattusid ka elevusse ja unustasid 2ramineku. Selle ajaga kui ma siis neist pilte tegin ja siis n2itasin, kustutasin 2ra ja tegin uued, j6in rahulikult oma 6lle l6puni. Aga kaks nooremat tyypi ilmselgelt sygelesid lahkuma. Kuid kuna vanem mees oli fotoaparaadi lummuses, siis ei saanud nad siiski lahkuda. Panin oma klaasi lauale ja ytlesin, et kyll oli vahva 6htu, ait2h, poisid ja astusin ukse poole. Luugi juurest moodudes panin sealt vahel ilusasti oma teise 6lle eest 220 raha ja astusin v2lja. Neli 6nnetut meest hyydsid mind laua juurde tagasi nii kaua kui olin uksest v2lja kadunud, aga keegi j2rele ka ei jooksnud. Selline naljakas seiklus. Kusjuures ma enne nagin, kuidas need kaks esimest tegelast, kes, mind lauda kutsusid, omale lahtiste sigarettide ostmiseks metallruupiaid kokku lugesid. P2ris vahva. Ehk j2id siis sinna neljakesi seda l2bu k6rtsis koristama. Tegin neist mitmeid pilte ning salvestasin omale vaid k6ige...koledamad ja rullnokamad:) Jagan neid hea meelega teiega...





Hommikul, kui 2rkasin, istusin kohe bussi ja s6itsin Kandysse. Siin s6in ka ilusa ja maitsva hommikusoogi. See oli seekord nii kena, et tahtsin seda jagada. See on yks peenemaid l6unaid, mis mul olnud on...


Ja siis l6petuseks panen ka kaks eilse p2ikesevarjutuse pilti, aga midagi sellist nagu Postimehes vaadata oli, mul kyll v2lja ei tulnud. Minu pildid on t2itsa mooda ses m6ttes. Need peaksid vastupidi olema, et heledam ring on v2ljaspool ja tume seespool,aga mul on vastupidi. Ei tea, miks nii.




Aga t2na ja homme ei kavatse ma p6him6tteliselt mitte midagi teha. Passin niisama. V6taks p2ikest v6i midagi. Ja esmasp2eval peaks viisa saama ja siis peaks pileti ka l6puks 2ra ostma. Ja ilmselt pean seda ikkagi selle byroo kaudu tegema, sest netist endiselt ei 6nnestu. Ja siis on mul plaanis k2ia veel paar-kolm p2eva m2gedes. Hasantha soovitas, et kui ikka v2hegi huvi ja soovi on, siis peaks 2ra k2ima Adam's Peak'il ja Maailma L6pus, ehk siis World's End. Ja siis tuleb hakata Indiat ootama.
K6ike kena!

P6hja Sri Lanka on hoopis midagi muud...

Igasuguseid uudiseid ja muljeid on nii palju, et neid koiki edasi anda pole voimalik. Yritan r22kida ja naidata ponevamaid ja olulisimaid.
Vahva oli see, et just kohe peale viimase postituse kirjutamist kohtusin kahe eestlasega. Hambatempli ees Queen's hotelli peaukse juures r22sta all jutustasime ja muljetasime oma poolteist tundi. Siinkohal tervitused teile, Merike ja Sirli! Vihma sadas paris k6vasti tol 6htul. Kuna viimane buss v2ljus koju 21:30, minul aga jutustada nii m6nus oli, siis j2in loomulikult bussist maha. Kohaliku tyybi abiga, kes oli ilmselgelt korralikult pilves, kauplesin kojus6idu tuk-tukiga. L2ks maksma 500.-. Kuna oli pime, sadas ja oli hilja, oleksin tegelikult ykskoik, palju maksnud, et koju saada.

Jargmisel hommikul aga otsustasin, et v6iks edasi liikuda ja minna Dambullasse ja sealt edasi Sigiriyasse. Algne plaan oli, et vaatan ringi ka Dambullas, aga see linnake osutus vaga pisikeseks, tolmuseks ja r2paseks, mis tahendas, kus polnud mitte midagi vaadata. Seega peale vaga luhikest jalutuskaiku otsisin ules bussi, mis Sigiriyasse laheb. Leidsin kenasti. Kohtusin bussijaamas kahe itaallase, Lillo ja Juliaga. Lillo oli umbes 30-35 aastat vana meesterahvas ning Julia tapselt 55 aastat vana. Nad olid nagu pruutpaar v6i nii. Lillo ei raakinud eriti inglise keelt, kyll aga raakis Julia. Julia oli yldse omaette vaatamisv22rsus. Tema enesekindlus, temperament, samas hasti positiivne ellusuhtumine. Sinna juurde kehakeel, erinevad grimassid ja n2oilmed...Noo...kokkuv6ttes - ta oli h2sti p6nev. Ja trehvas nii, et bussis istusime k6rvuti, koos saime kylalistemajja toad ning koos k2isime ka Sigiriya kalju otsas. Isand Lillo oli muidugi ka. Panen nendest siia pildi, mis ongi seal yleval tehtud. Buss, mis meid kohale viis, peatus sisuliselt kohe kalju lahedal, umbes 500m kaugusel sellest. Ja bussi vastas oli kohe arimees, kes oomaja pakkus. Alguses oli jutt, et nemad saavad kahekesi omale toa, mille eest tuleb maksta 900.- ja mina toa, mille eest ma pidin maksma 700.-. Sellised hinnad loomulikult peale iseenesestm6istetavat rahulikku kauplemist. Laksime siis kylalistemajja, mis asus nii, et bussipeatusest tuli 3-400 meetrit tagasi k6ndida. Yhesonaga koik asus vaga lahestikku ja oli vaga soodne. Kulalistemaja oli vaikne ja rahulik. Umbrus hasti roheline ja kena. Maja seest lihtne, kuid puhas. Umberringi laulsid linnud igasuguseid erinevaid senikuulmatuid laule ning oli vaga tore. Hoovi peal jalutas ka uks sisalikuline ringi...Lopuks aga kujunes nii, et Lillo ja Julia said toa kahe peale 700 raha eest ja mina jagasin tuba yhe Korealasega ning maksin 275 raha. Soodne.




Peale kerget dussi ja paaritunnist puhkust v6tsimegi ette minna Sigiriya kalju otsa. Arvasime, et sydap2eval oleks sinna ronida liiga raske. Trepiastmeid on pisut ule 1200 ning lisaks koiksugu muid kaldteid.
Sigiriya on Sri Lanka ilmselt k6ige suurem turismimagnet voi v2hemalt see kivi voi kalju illustreerib vaga tihti igasuguseid jutte ja tekste, mis Sri Lankast raagivad. Sri Lanka symbol, voiks oelda. Teadlased-ajaloolased pole t2naseni p2ris kindlad ja vaidlevad, mis selle kalju otsas ikkagi oli. Levinud arvamus on, et oli kuninga loss, aga on ka arvamusi, et v6is olla klooster. Igatahes troon on seal uleval kull tanaseni sailinud. Mina olen seal uleval istunud ja alla vaadanud. Seega kuningaloss tundub igati loogiline ja t6enaoline kyll. Mystiline on aga see, kuidas koik ehituseks vajalik ules saadi. Kui moelda selle ehituse mastaapsuse peale...seal on meeletult palju savitelliseid kasutatud, aga ka igasugu muid kiviplaate. Tohutud myyrid, trepid ja k2igud. Kuidas koik see ules saadi, mismoodi, see on aga moistatus. St selge see, et materjal toodi yles elevantide abil, aga ikkagi, kuidas.
Joudsime ules rahulikus tempos ehk veeranditeise tunniga. Ja olime nii kaua, et lopuks otsustasime ka paikeseloojangu ara oodata. Hasti voimas. Erakordne. Julia v6rdlse seda Matchu Picchuga. Mina pole seal k2inud - j22gu j2rgmiseks korraks. Seal yleval oli tunne nagu k2iks seal praegugi t2pselt see elu, mis kunagi. Kohal on hing sees.
















Ilus, kas pole?
Paar pilti oli ka ahvidest. Ja nagu Ilus ka mainis, on t6epoolest v2ga tosi see, et ahvidega peab olema ettevaatlik. Mul oli kaks seika nendega. Esimene asi juhtus nii, et olin juba t2iesti ules joudnud kui kuulsin naisterahva kiljatust. See oli viimaste trepiastmete laheduses ning laksin kiiruga vaatama, mis juhtus. Selgus, et jaapanlanna oli ehmatusest kiljatanud sel hetkel, mil p2rdik talt kaest vaikese kilekoti rabas. Kilekotis ei olnud kull midagi vaartuslikku - vist mingi markmik ja mingid rohud. P2rdik aga oli igatahes juba kadunud. Kuna proua endaga oli koik korras, laksin oma tegemisi edasi tegema. Aga astusin vaid moned sammud, kui nagin, et umbes paari meetri k6rgusel k6rval puuoksal k66lub seesama roovel-ahv, kes yritas seda kilekotti lahti saada. Tegin kohe m6ned kiired ja jarsud liigutused, et ahvi ehmatada ja kraam tema kaest katte saada. Ahv muidugi jooksis p6genema, kuid varastatud varandus kukkus tal ehmatusest v6i hirmust s6rmede vahelt. See kukkus alla umbes pooleteisemeetrisse auku. Hyppasin kohe sinna auku ja v6tsin selle koti enda k2tte. Kui august v2lja ronima hakkasin, tuli ahv tagasi minu juurde, ikka p2ris lahedale, urises ja vehkis. Ahv oli kaunis sihikindla olemisega, et peab mult selle asja tagasi saama. Mul tekkis hetkeks kohe hirm, et tuleb kallale, aga k6rvaloleva pisikese grupi giid roogatas ahvi poole ja imiteeris maast kivi v6tmist ja ahvi pihta viskamist. Siis jooksis p2rdik ylikiiresti minema. Jaapanlanna sai oma koti igatahes tagasi.
Teine naljakas olukord tekkis siis, kui ma maha istusin ja oma koti seljast v6tsin. T6mbasin koti luku lahti ning otsisin sealt v2lja pisikese paki kypsiseid. Hakkasin pakki lahti krobistama ja... j2rsku vaatasin k6rvale, et kolm ahvi olid k6rvaloleva aia otsa tulnud. Ma m6tlesin, et ei viitsi maadlema ka hakata ja panin kupsisepaki kenasti seljakotti tagasi ja laksin edasi. Yhesonaga see, et mina ahve ei nainud, ei tahenda seda, et nemad mind ei nainud. Nad jalgivad pidevalt koiki ja koike ning ilmuvad vaga ootamatult kuskilt valja kui on voimalik midagi varastada voi minema viia. Ja toepoolest on oht paris tosine, sest tavaliselt on ikka nii, et omanik oma ahvi k2tte sattunud asju enam ei n2e. Seega ei tule k6ne allagi, et naiteks istud laua taga ja v6tad mobiiltelefoni taskust v2lja ja paned laua peale. Seda tuleb kogu aeg meeles pidada. Ka meie kulalistemaja perenaine kaskis uksed-aknad tubadel kinni hoida, sest vastasel juhul "monkey come and make you big trouble". Hoidsime kinni.
Sigiriyal kaidud, soime ohtust ning jutustasime kylalistemaja selle6htuste asunikega pea sydaooni valja. Igatahes pererahvas laks magama ja kaskis meil parast uksed enda jarel lukustada. Asunikeks olid tol ohtul peale kahe ittallase veel yks juut Dani Iisraelist ning seesama tegelane Junhe, kellega ma tuba jagasin, korealane.





Vestlused olid 22rmiselt p6nevad ja intrigeerivad. Vahetasime motteid alates kliimasoojenemisest l6petades sellega, kas ja kui eetiline on elevandi seljas ratsutamine l6bu p2rast. Vestlused j6udsid valja ikka eriti sygavale filosoofiasse. Naiteks: mis on see r66m, mida inimene tunneb kui elevandi seljas istub ning kas see r66m(minu meelest lihtne omakasupyydlikkus ja egoism) on 6igustatud. Aga see selleks. Igatahes tol 6htul tundsin, et ilmselgelt on olnud tegemist k6ige parema p2evaga kogu mu senise reisi jooksul.

Seda aga kohe kindlasti ei saa oelda eile p2eva kohta. Eilne paev algas bussidega reisimisega. Koigepealt buss Sigiriyast Dambullasse, siis Dambullast Anuradhapurasse, siis edasi sealt Vavuniyasse ning siis siit pidin saama bussiga edasi Jaffnasse. Aga jama selles, et eile pidasid tamiilid uusaastapidu, mis tahendab, et see on riiklik pyha ning kui uks lind on tamili rahvusest, siis ta sel p2eval pesast valja ei lenda. Uhesonaga mida pohjapoole ma laksin, seda vaiksemaks ja rahulikumaks koik jai ning viimane buss siit linnast oli loomulikult minu siiajoudmise ajaks juba lainud. Pidin siis minema "private busiga". Mis teha, elu on raske. Maksin 600.- ja algas s6it Dambulla poole. Siit Dambullasse on 144km. S6itsime ehk 20 km kui tuli suur ja t6sine kontrollpunkt. Koik pidid bussist valja minema, naitama dokumente, kotid ja buss otsiti labi jne. Ja kui mina bussist valja ronisin ja passi naitasin, siis selgus, et tegelikult ei tahagi keegi mu passi naha. Seda sellel lihtsal pohjusel, et mul ei ole uldse lubatud seda ala ikkagi kulastada. Mundris mehed inglise keelt ei r22kinud, kyll aga oli seal mingi tsiviilriietes kodanik, kes vaga viisakalt mulle seletas ja vabandas, et nyyd on jama kyll, aga sinna mind ei lasta. Lubati kenasti transport tagasi organiseerida ning vabandati veelkord. Nii palju siis sellest, et "koik piirid on lahti, mine kindlasti Jaffnasse!" Pandi mind istuma koos automaatidega meestega mingi katuse alla. Pidin oma transporti ootama. Ei pidanudki kaua ootama, m6ne minut parast oeldi, et auto on kohal. Oli ka. Ilmselt muidugi ei organiseeritud mulle mingit eraldi transporti, vaid v6imud lihtsalt k2skisid mingil suvalisel tegelasel, kes pohjapoolt tuli, mind peale v6tta ning tagasi Vavuniyasse tuua. Roolis istus viisakas h2rra, Fernando, kes siis mu lugu uuris. Krimpsutas nina, noogutas paljut2hendavalt ning lubas peale istuda. Kusis kohustuslikud "Your country?" ja "Married" ning tagasisoit algas. Tee polnud pikk, aga ometi j6udsime p2ris palju asju arutada. Ja peale seda kui ta uuris, kas mul on oosel kuskil olla, kutsus enda juurde. Ytles, et voodit kyll pole, aga katuse alla ikka saab ja p6randal on ruumi ka. Mul muidugi suva, olin n6us. Ytles, et kui ma alkoholi tarbin, siis on parem kui poest labi laheme - tuleb parem uni. Laksimegi poest labi. Uni tuligi parem:)
Tingimused tema juures olid loomulikult 22retult minimaalsed. Seal polnud, vaat, et tooligi, millel niisama istuda. Aga no mis mul toolist, p6rand oli ju olemas.



Leppisime kokku, et hommikul laheme kell 7 mingisugusesse byroosse, et mu minek siiski 2ra ei jaaks. Aratus oligi kenasti pool seitse, kaisime mingis s6jav2osas, kust oeldi, et nemad ei saa aidata, et mingu ma kell 8 uhte teise asutusse, sealt peaks saama. Ootasime kella 8ni. Laksime. Sealt oeldi, et kell 9 tuleb boss, et temaga peab r22kima. Kuna h2rra Fernando pidi toole minema, vahetasime telefoninumbrid ning ma jain sinna istuma ja bossi ootama. Istusin siis seal keset hoovi tooli peal. Pyssiga mees oli ka. Ja 5 koera ka.



Igatahes...kell 9:30 viskas mul siibrisse see solgutamine ja passimine ja otsustasin, et proovin uuesti. Istun lihtsalt bussi ja proovin uuesti kohale s6ita. Laksin bussijaama. Oligi buss ees. T2ielikult puupysti rahvast t2is. Reisisaatja(see, kes kisendab ja uksel k66ludes karjub, kuhu buss laheb ning pileteid myyb) oleks mulle kyll istekoha teinud bussi, aga m6tlesin, et nii ma ei taha, et minu p2rast keegi pysti kupatatakse. Tavaliselt s6idan bussiga nii, et valin mingi tagumise bussi, kus on vabu kohti ning istun siis rahulikult maha.(Bussid seisavad algpeatuses rivis uksteise j2rel. Kellel on kiire, peab seisma, aga saab kiiremini. Kellel aega, v6ib valida tagapool oleva tyhjema bussi ning saab istuda). M6tlesin, et lahen uurin, et kas praegu ka see "Private bus" s6idab, et eile sain oma raha tagasi kui bussist v2lja aeti, et maksaks uuesti ja s6idaks uuesti. Aga vot...buss oli kyll, ja juht ka. Ja juht siis kysis mu kaest, et kas mul kaitseministeeriumist luba on, et ma Jaffnasse s6ita saan. Siis sain aru, et ega mul ei ole m6tet sinna ikkagi siis nii v2ga trygida. Kui ei lubata, siis ei lubata ja mis seal ikka, l6in k2ega.
M6tlesin siis, et s6idaks aga ikkagi kuhugi. Vaatasin kaarti, lugesin Lonely Planetit(korealane Juhne rebis pohja-Sri Lanka osa oma raamatust v2lja, sest ta ei plaani siin ringi vaadata) ning otsustasin, et no paremat kohta kui Mannar pole olemaski. Otsisin bussi yles. L2ksin tagumisse, et saada istuma. Aega v2ljumiseni 40min. Istusin 20 ara. Siis m2tlesin, et kain korra 2ra, tulen kohe tagasi. Rahvast bussis palju polnud. V6tsin koti selga ja laksin. Tulin 5 minuti p2rast kohale ja - k6ik kohad olid tais. J2in siis seal vahekaigus k6igi ees t2iesti masendunult seisma ja lasin kysivate silmadega k6ikidest inimestest yle: no kuidas v6i kust kuradist te k6ik siia tekkisite!? Mitte yhegi inimese n2os ei liikunud mitte ykski n2rv ega silm ega juuksekarv. Ja siis pressis minu selja tagant must mooda mingi suure roostes 2mbriga maisimyyja ning tagantpoolt tuli pisikese sylelapsega kerjus. M6tlesin, et k6ik on ikka nii tuksis ja pekkis kui yldse olla saab... Ja otsisin yles koha, kus saaks netti, eemale reaalsusest. Siin ma nyyd olen.

Yldiselt on t6epoolest nii, et pohi ja louna erinevad yksteisest TOHUTULT! Nyyd ma saan aru, miks Hasantha mul kindlasti soovitas Jaffnat kylastada. Selleks, et aru saada, mis siin saarel 30 aastat toimunud on, millised on m6jud ja tagaj2rjed, tuleb siia kohale tulla, juttudest, mis r22gitakse, ei piisa. K6ik on nii hall ja tolmune ja masendav. Inimesedki tunduvad syngemad ja m6tlikumad. Tanavate-teede olukord on katastroofiline! Tavaline buss soidab Vavuniyast Jaffnasse umbes 4h - vahemaa: 144km! T6si, vahepeal on taas kontrollpunktid, mis aega v6tavad. Kui ma eile uurisin kohaliku k2est, kas kodus6ja ajal oli Vavuniya samuti kinnine linn, vastas too jaatavalt. Ise kyll arvan, et see pole loogiline, sest miks siis kontrollpunkt, mis labi aegade on olnud seal, kus on, on nyyd tahapoole lykatud - ma ei usu. Igatahes mulle tundub, et ei peagi minema Jaffnasse, et tajuda, mis on toimunud. Kogu selle sojaperioodi jooksul pole pandud mitte uhtegi meetrit asfalti, pole renoveeritud/remonditud yhtegi kooli ega haiglat, pole ostetud yhtegi uut bussi r22kimata siis veel kalameeste v6i riisikasvatajate toetamisest. Muuseas - riis on siin kallim kui Eestis. Samamoodi kartul, mille kilo maksab n2iteks Kandys meie rahas 23.-. See kole vaesus tuleneb otseselt s6jast. 30 aastat on iga viimne kui sent ja ruupia l2inud s6jarelvade ja -masinate, s6jameeste riiete, toidu ning koolituse peale. See, mis siin toimub, on 22retult nukker. Need 30 aastat ei ole mitte ainult sandistanud paljusid mehi, vaid on terve siinse elukeskkonna teinud silmaga n2htavalt invaliidiks. Looja, v6ta 6nne anda...

Enne siiatulekut oli tuju p2ris halb. Nyyd on palju parem. Muuseas. Vahepeal toimus siis see kange p2ikesevarjutus. See polnud mitte midagi erilist, sest tegelikult ei lainud isegi mitte h2maramaks. Ehk siiski, aga v2ga pisut. Kyll oli tunda, et see oli palju jahedam. Yritasin pilti ka teha labi paikeseprillide klaasi, aga...t2iesti m6ttetu.

Aga l6petuseks veel m6ned pildid...

T2itsa tavaline linna pilt

Vavuniya bussijaam

Selliselt kaitstud ja turvatud ala. Selliseid okastraattarasid jookseb kilomeetreid, kilomeetreid...

Viimane asutus, kust mulle Jaffna p22set lubati, aga kus mul villand sai

Anuradhapura bussijaamas ootas reisijaid selline buss. Kui pilti hakkasin tegema hakkas juht sees n2itlema, kuidas ta nagu tee peal s6idaks. Keeras rooli ja nii...

Bussijaama infokeskus

Tundub, et kanep justkui polekski illegaalne. Ka t2naval k6ndides v6ib m6nikord tunda, kuidas keegi kuskil suitsetab

Automaadiga banaanivalvur


Lahen s66ma ja siis m6tlen, mis edasi saab. Ilmselt tuleb tagasi Louna poole minna, sest siin pole midagi teha. Ja esmasp2eval pean nagunii Kandys olema ja viisale j2rele minema. Kui mulle antakse, loomulikult:)

Peatse kohtumiseni!