L2bi India ja Bangladeshi Malaisiasse

Tervist, s6brad!
Pole j2lle ysna pikka aega kirjutanud ning seda eelk6ige seet6ttu, et pole viitsinud. Vahepeal polnud ka internetti kuskilt v6tta.
Praeguseks olen j6udnud Kuala Lumpurisse, Malaisia pealinna. Teekond Kathmandust siia oli ysna pikk. Nimelt esmalt pea 88p2evane bussis6it reedest laup2evani Kathmandust India piiri 22rde Kakarbhittasse, sealt jalgsi yle piiri Indiasse ning esimesest kylast sain bussi peale, mis mind Siligurisse viis. Siligurist pyhap2eva p2eval ja 88sel vastu esmasp2eva buss Dhakasse, kus magasin 88 vastu teisip2eva ning siis lendasin Dhakast Kuala Lumpurisse.
Kui otsast alata, siis esimene bussis6it oli selgelt k6ige kolmedam ja n2rves88vam. S6it pidi kestma graafiku j2rgi v6i teoreetiliselt 12 tundi. K6ik asjaosalised aga kinnitasid, et 12 tunniga ei ole buss mitte kunagi j6udnud Kakarbhittasse, arvestada tuleb 17 tunniga, siis peaks paras olema. Reaalsus oli aga selline, et kui yhel p2eval kell 16 buss v2ljus, siis kohale j6udis see j2rgmisel p2eval 14:30, ehk siis kokku kestis s6it 22,5h.
S6it ise oli t6eline 6udus. Maanteedel toimuv on uskumatu. Teeoludele ja sealsete busside kohta yle m6istuse suured kiirused, m88das6idud pimedates kurvides, lubadeta bussijuhid, kole r2pasus, busside olematu tehniline kontroll ja l6puks veel ka loodus, mis igasugu yllatusi teha v6ib.
See, mismoodi inimese elu absoluutselt mitte midagi ei maksa, on t6epoolest kole. M88das6it v6ib m6nest veokist alata absoluutselt valimatult igal suvalisel hetkel. Kui selgub, et m88duda ei j6ua, siis lihtsalt pidurdavad k6ik asjaosalised hoo viimasel hetkel ylij2rsult maha ja loodetakse, et...ehk j6uab. Kui m88das6it toimub m6nest kolmerattalisest v6i kaherattalisest, siis sellest ei lasta ennast h2irida - vastutulev mootorrattur v6i riksajuht keerab lihtsalt teelt v2lja ning kui juhtutakse m6nest sellisest m88da s6itma, siis keeratakse talle kyljelt niimoodi ette, et s6iduk ikka teelt v2lja s6idab. On t2iesti absurdne, kuidas juhid ei tule selle pealegi, et nad on reisijate elude eest vastutavad. K6ige ahastamapanevam ongi see, et selle m6istmine ei kuulu lihtsalt nende kompetentsi. Ja sellega ongi k6ik seletatud. Ja mitte midagi pole valida ka, s6itma ju peab, edasi liikuda on vaja. Ja siis tunnedki meeletut hirmu ja...ikkagi s6idad.

Meie buss mingis maante22rses restoranis. S88gipaus.

Kathmandust pidime liikuma hakkama kell 16. Mina olin bussijaamas juba kell 15 ning 15:30 istusin bussis. Buss muudkui seisis ja seisis ega hakanud liikuma. L6puks l2ksid mingid tyybid politseiniku juurde, kes siis tuli ja me bussist nii kaua signaali lasi kui juht kuskilt kohvikust v2lja ilmus ja pika s6imamise ja vaidlemise peale bussile h22led sisse pani ja saime liikuma. See juhtus umbes poole kuue paiku. 6udust lisas kogu asjale veel see, et ma istusin kohe juhi taga, n2gin kogu aeg esiaknast v2lja ning seet6ttu oli s6it veel eriti n2rves88v. Bussil oli kaks juhti. Reaalsus oli aga selles, et esimene juht s6itis kogu teekonnast umbes 17 tundi, teine kahel korral 3 tundi. Teisel juhil polevat lube, seep2rast pidi esimene nii palju s6itma. Absurd! 88sel magasin maksimaalselt kaks tundi. Buss pidurdas tihti nii j2rsult, et polnudki eriti v6imalik magama j22da. Ja siis vaatasid aknast v2lja ning magamaj22mine oli v2listatud. Kaks tundi ajast v6ttis ka teele juhtunud maalihe. Mitte keegi ei teadnud, millal liiklus uuesti toimima hakkab. Teised reisijad laiutasid k2si ja ytlesid, et liikuma hakkame siis, kui liikuma hakkame. Kaua v6iks mingid teeparandust88d aega v6tta, ei teadnud mitte keegi. 6nneks ei l2inud kaua - paar tundi ja asi oli korras. Maalihet olin omale natuke teistmoodi ette kujutanud kui see seal olema juhtus. Nimelt oli lihtsalt varisenud paari-kolmesaja meetri k6rguselt alla paras ports kive ja kruusa. Mina arvasin varem, et maalihe t2hendab maa nihkumist, aga ju see siis nii polegi.

Kui maalihke tagant liikuma saime, oli kolonn meeletu. Busse-veokeid julgelt yle 500 reas.

Bussis6idu l6puni mul n2rvid vastu ei pidanudki ning kui lubadeta juht rooli l2ks ning jubedaid sooritusi tegema hakkas, pistsin l6ugama. Bussis oli paar tyypi, kes ingilse keelt oskasid, palusin neil siis juhile seletada, et minu elu on praegu tema k2tes ja mul on selle p2rast kole hirm. M6neks ajaks oli rahu majas, m88das6ite ikka tegi ja kiiresti s6itis ka, aga riskid, mis v6etud, polnud v2ga koledad ja suured. Meie bussiga samal ajal v2ljus teinegi buss. Samamoodi Kakarbhittasse. Kuna see aga hakkas liikuma meist varem ning t6en2oliselt s6itis meist ka kiiremini, oli ta meist alati eespool. Aga mitte kuni l6puni, sest umbes ehk 100km enne sihtpunkti oli see buss keset teed kylili maas. Meie buss ei pidanud isegi kinni, s6itis rahulikult edasi. Peale seda ma tegelikult kisendama bussis pistsingi, sest see tegi kogu s6itu veelgi koledamaks. Kokku, arvan, n2gin selle 88p2eva jooksul ligi kymmet avariid, millest umbes pooled olid bussigeda, pooled veoautodega. V2ikseid s6iduautosid liigub teedel v2ga v2he ning eks need keera suurte eest enne kokkup6rget lihtsalt kraavi. Tegelikult oli see pime juhus, et ma selles teises bussis, mis teel kylili oli, ei istunud. Tegemist oli sama firma bussiga ning vabalt oleksin v6inud oma koha ka sinna saada.

Meie bussi aknast tehtud pilt teisest bussist, mis hiljem keset teed kylili vedeles. Veel kenasti ratastel.

Kuna Indiasse j6udsime umbes 7 tundi plaanitust hiljem, oli selge, et Bangladeshi samal p2eval nagunii ei j6ua. Otsustasin, et peaksin l2himasse suuremasse linna j6udma, kust edasi Dhakasse saaks. Ja polnud probleemi. Peale piiri yletamist oligi kohe kyla, kust sain bussi peale. S6it kestis umbes kolm tundi ning sain Siligurisse. Olin kole v2sinud ning magasin terve tee. Siliguri on umbes miljoni elanikuga linn, millest varem polnud ma midagi kuulnud. Ega millestki ilma ka polnud j22nud - r2pane, tolmune ja ylerahvastatud - nagu India ikka. Aga omamoodi oli hea tunne, et olin tagasi tsivilisatsiooni saanud, bussis6idu yle elanud ning elus ja terve. Samal p2eval leidsin yles koha, kust Dhakasse mingi erafirma buss v2ljus, ostsin pileti ning 6htu veetsin kohalike inimestega hotellis.
Teekond Dhakasse oli huvitav. Esimene buss viis meid piiri 22rde, kus tuli immigratsioonipunktis pabereid t2ita ja templid passi saada. Muuseas, juhuslikult juhtus samal ajal piiri yletama samas piiripunktis ka Bangladeshi president.




India ja Bangladeshi vahel on umbes 300-400 meetri pikkune koridor, mille l6pus on Bangladeshi immigratsiooniputka. Seda tunnelit l2bides viskas mingi tatikas mind klaaspudeliga. 6nneks oli pudel v2ike(arvan, et umbes mingi ravimipudeli suurune) ning pihta ma sellega ei saanud. See maandus minust paar-kolm meetrit eemal, aga vastiku tunde tekitas kyll. Piirivalvurid n2gid intsidenti ning vabandasid ette ja taha, s6imasid ja hurjutasid tattninasid, aga...no mis sest ikka. Kell 19 v2ljus Bangladeshi piiripunkti juurest buss Dhakasse.
Bussis istusin yhe proua, Daisy, k6rvale, kellega 22retult p6nev r22kida oli. Ta tytar l6petas 12. klassi Siliguri mingis koolis ning nyyd olid nad koju tagasi minemas. Daisy r22kis, et paljud inimesed, kel rahakott kannatab, koolitavad oma lapsi Indias. Proua oli 22rmiselt avameelne ning r22kisime ka p2ris isiklikest asjadest. 6igemini pigem r22kis siiski tema. Mingil hetkel ytles isegi, et "oh, issake, nyyd olen kogu oma elu sulle 2ra r22kinud, olen kui avatud raamat". Aga ega sest midagi halba ole, pigemini ainult head, sest... N2iteks r22kis ta, kuidas naise elu peale abielu muutub. Oma abielu kohta r22kis seda, et ta abiellus oma mehega 19-aastaselt salaja - vanemate teadmata. K6igepealt r22kis ta abielust oma vanemale vennale, kelle s6ber tema vastne abikaasa olema juhtus, see aga pidi k2si koraanil vanduma, et vaikib oma teadmisest. Vanemad said abielust teada alles siis, kui Daisy lapseootele j2i. Yksikasju ma ei uurinud, aga ta avaldas ise kahetsust, et nende kultuuris enne abiellumist k6iksugu seksuaalsuhted t2itsa ebanormaalsed ja v2listatud on. Praegu tundub talle t2iesti ebanormaalne, et inimesed ennast tundma 6pivad sedav6rd hilja ning enne abiellumist t6epoolest neist asjust mitte k6ige v2himatki aimu pole. Kuid ta r22kis ka v2ga huvitavalt sellest, mismoodi abielludes terve elu totaalselt muutub ning mitte alati ei ole inimesed abielludes kangesti 6nnelikumad. Kui ta noor oli, m2ngis ta kitarri, laulis, tantsis, kirjutas ise muusikat jne. Peale abiellumist muutub aga naine t2ielikult koduseks ning mingisugune tantsimine v6i muusikakirjutamine ei tule lihtsalt k6ne alla. naine kapseldub, kaugeneb oma s6pradest-tuttavatest ning kolib justkui sygavale koopasse elama, kust ta tihtipeale v2lja enam ei tulegi. Seda k6ike ei r22kinud ta mitte kahetsusega, vaid pigemini kerge paratamatusega. Ytles kyll, et eks ta vahel ikka m6tleb, et mida k6ike oleks saanud ja v6inud teisiti teha, kuid samas on tal kaks v2ga tarka(tal on ka 7-aastane poeg, kes 6pib samamoodi Indias, Darjeelingis, Sikkimi piiri l2hedal), tublit ja armsat last, kellest on kirjeldamatult palju r66mu ning selliselt ei ole tal kahetseda mitte midagi. R22kis ka abielukriisit, mis neil abikaasaga olevat olnud. See, et abielunaine v66ra mehega kohtub, on islamikultuuris absoluutselt v2listatud. V2he sellest, et seadus n2eb karistuseks ette kuni surmanuhtlust, ei l2he ykski abielunaine teise mehega oma uhkuse, enda ja perekonna au, oma vanemate ja vanavanemate au hoidmise t6ttu. Mehed v6ivad aga teiste naistega minna kyll, kui seda heaks arvavad. Loomulikult ei ole see mingi kindel tava ega kuidagi normaalne ja "6ige asi", aga kui mees l2heb, siis...eks mees teab, mis mees teeb. Seega mingit karistust selle eest seadus ette ei n2gevat. Iseasi, kuidas pere sees need asjad lahendatakse. Ja Daisy r22kis, et tal tekkis kahtlus, et tema mees teda petnud on. Mees oli muutunud. Ja siis v6ttis ta koraani k2tte, l2ks mehe juurde ning k2skis tal vanduda k2si koraanil, et ega ta oma naist petnud pole. Mees vandus. Samal 88sel olid mehe k2ed sedasi 2ra surnud, et ta kumbagi mingi aeg liigutada ei olevat saanud. Naine oli siis Jumalat palunud, et too ikka needuse maha v6taks. No ja oligi natukese aja p2rast veri taas liikuma saanud ning k2ed "2rkasid ellu". Daisy sai sellest aga kindla teadmise, et ta mees talle valetas ning ikkagi teda petnud on. Eks...kogu see v2rk pani mind natuke ikka muigama kyll, kui seda juttu kuulasin ning m6tlesin, et ehk on aeg hakata koju minema, aga...nii see elu siin k2ib ja nii need asjad on. Daisy oli tegelikult v2ga intelligentne ja avatud ning laia silmaringiga inimene. Seda enam kinnitab see seda, et niimoodi need asjad siin k2ivadki, t2pselt selliselt jumalasse usutaksegi ning...nii lihtsalt on.
Daisy abikaasa on 2rimees. Daisy ise aga tegelenud ka veel poliitikaga ning 9 kuu eest, enne otsust minna tytre juurde Indiasse kuni too eksamiteks valmistub ja kooli l6petab, tegeles ta poliitikaga ka ysna aktiivselt. Olevat olnud koguni oma erakonna nn poliitikasuunaja. V2ga p6nev, minu meelest. Kuid Daisy ise kinnitas, et poliitikaga saab tegeleda vaid siis, kui sa ise tahad midagi anda ja midagi teha ja muuta - mingite hyvede saamiseks - nagu see tegelikult v2ga levinud on - pole poliitikaga m6tet tegeleda, sest see pole aus ei iseenda ega teiste inimeste vastu. K6lab ilusasti, kas pole?

Aga...88 saabus k2tte ning uni ei tahtnud mitte kuidagi tulla, sest taas istusin ma otse bussijuhi selja taga ning 8ised kiirused ja m88das6idud olid v2ga koledad. Ja taas ei pidanud n2rvid vastu ning hakkasin 6iendama. 6iendasin nendega kaks korda, esimene kord oldi minuga viisakad, aga teisel korral l2ksin yhe k6rvalistunud mehega peaaegu k2sipidi kokku, sest see hakkas l6ugama, et ma vait j22ks ja rahulik oleks. Umbes, et tal on vaja kiiresti Dhakasse j6uda. Kuradi debiilik. K2skisin lollil kohe suu pidada ja mitte minuga 6iendada. Pyydsin seletada, et see, et juht ei m6ista, et ta inimeste elude eest vastutab, ei t2henda, et ta ei vastuta. Igatahes kaks korda 88 jooksul tegin korralikku l2rmi ja ehk isegi meelega v6imandasin ka k6ike seal pisut yle, et see neile tegelikult ka natuke m6juks ja ehk aru saaksid kui kuradi neetult ohtlik kogu see liiklus on.
kell 4:30 hommikul j6udsime Dhaka kesklinna. Mul oli vaja m6ned asjad kotti panna, l2ksin peatuse juures olnud kohviku juurde toimetama. minu juurde tuli yks v2ga soliinde mees, kes uuris, kas mul on koht, kuhu minna ja mis asja yldse ajan. Seletasin siis 2ra, et tegelikult panen tuima - pole ei kohta kus olla, pole varasemaid kogemusi, pole miskit eriti kuulnud ega n2inud. Ta siis seletas, et tegelikult oleks v2ga ebaturvaline mul kuhugi ise seiklema hakata, sest Dhaka pidavat olema valgele inimesele pimedal ajal parajalt ohtlik. Ma ise ei tulnud selle pealegi, aga kui enda ymber natuke ringi vaatasin, siis n2gin, et sinna kohvikpoe juurde oli kogeunanud ysna palju inimesi. Mees kinnitas, et isegi kohalikud ise hoiavad pimadal ajal saabudes yhte ega l2he kuhugi k6rvalt2navaile kolama, sest pidavat olema r88vlite oht. Palju polnud vaja oodata, v2hem kui tunni aja p2rast hakkas valgeks minema. Ajasime selle tegelasega juttu. Tuli v2lja, et mees on enamuse aja hoopis Taanis. 6ppis seal elektriinseneriks ning l6petas paar aastat tagasi koguni magistri6ppe. Selles ma tegelikult v2ga ei kahtlegi, sest tegemist oli t6epoolest v2ga sympaatse ja intelligentse inimesega. Selle tunni jooksul leidsin omale ka juba hotelli valmis uurida, mis j2i sellest konkreetsest peatusest umbes poole kilomeetri kaugusele. Kui liikuma v6is hakata, siis pani mees mu riksa peale, maksis juhile minu s6idu eest ning l2ksime laiali.
J6udsin siis oma hotelli juurde ja oh h2da - uksed lukus ja h6ikumise, siis koputamise ja edasise kolkimise peale ei tulnud ust avama mitte keegi. Igasuguseid l6nguseid ja imelikke uimaseid tolguseid n2hes ei olnud tunne just k6ige kindlam, kuid ega ma sinna istuma ja ootama ka tahtnud j22da. Otsustasin, et tuleb uus hotell leida. Ja t2iesti uskumatu, aga v2he sellest, et mingit avatud hotelli oli raske leida, kui ma ka leidsin, siis kinnitati, et k6ik toad on h6ivatud. See oli aga tihtipeale t2ielik jura, sest valvelauas n2gin igas hotellis, kuidas v6tmed nagis rippusid... Aga mis teha, tuli ikka ja j2lle edasi k6ndida. L6puks, umbes kella 7-7:30 ajal l6in k2ega ja otsustasin minna m6nda suurde ja kallisse rahvusvahelisse hotelli. 88 oli magamata, v2simus peal, v2ljas v2ga kuum ja niiske, riietest oleks v6inud 2mbrit2ie vett v2lja v22nata ja yleyldse tundus k6ik halb ja kole. L6puks siis saingi Hotel Victory'sse omale 2000 taka eest toa. Meie rahas on see umbes 350.-, mis oli ylekaalukalt k6ige kallim 88, mille kuskil hotellis veetsin. Loomulikult tol hetkel ei omanud see mitte mingit t2htsust ning olin rahul. hiljem selgus, et tihti v6ibki olla v2lismaalasel hotellitoa leidmisega raskusi, sest moslemid ei taha tegemist teha v2lismaalastega.
Bangladeshist endast veel nii palju, et tegu on maailma suuruselt 8. riigiga, kus elanikke yle 100 korra rohkem kui eestis. Samas on pindala vaid kolm korda suurem kui Eesti pindala, mis t2hendab, et tegemist on maailma k6ige tihedamini asustatud riigiga. Samas on tegemist maailma yhe vaesema ja mahaj22numa riigiga. Yle 80% inimestest ajab p2evas l2bi v2hem kui 20 eesti krooniga. Bangladeshis on k2ibel rahana Bangladeshi taka, 1USD=umbes 70 takat. Keel, mida r22gitakse on bangla v6i bengali ning suuremates linnades on elu t6epoolest niiv6rd tihe ja intensiivne, t2navad kole rahvastatud, et kymnendalt korruselt aknast alla vaadates on tunne nagu vaataks suurt sipelgapesa. Kui sellest aknast alla peaks hyppama, siis langemiskiirus oleks "paksu" 6hu t6ttu nii aeglane, et t6en2oliselt saaksid maapinnale j6udes vaid jalad kergelt p6rutada. On l2bune, kole, haisev ja ylimalt ebahygieeniline. K6ik kleepub, on ligane ja must. V2ga masendav.




Bangladesh pidavat olema ylimalt lauge. M2ed praktiliselt puuduvad. Neid on vaid natuke v6imalik leida Chittagongi piirkonnas ja kaugemal P6hjas, aga needki j22vad maksimaalselt 1200 meetri k6rguseks. Jas eda oli ka bussis n2ha - v2ga tasane ja lauge maa.

Aga magasin pool p2eva ja j2rgmise 88 kenasti 2ra ning 3. mail lendasin Malaisiasse, Kuala Lumpurisse. Teretulemast Euroopasse! Absoluutselt k6ik on muutunud. On ilus, on puhas, on r66msad inimesed. T2naval ei olegi lehma, apteegis ei maga koerad ning restoranilaual ei k6nni kana. P6randad on puhtad, ukselingid ei kleepu, k6nniteel ei vedele junnid ning t2navanurgal ei urineeri mehed reas.
tegelikult on t6epoolest minu esmamulje malaisiast kui v2ga tsiviliseeritud ja ilusast riigist Aasias. Lend Dhakast kestis 4,5 tundi, mis m88dusid kui silmapilk. AirAsia lennutab oma kliente uute ja puhaste lennukitega. Chek-in'is sain omale piletil istekohaks 12B. Vaimusilmas n2gin juba ette, kuidas ma lennukis kahe bangladeshi mehe vahel istun. Yks kuulab pleierit ja vehib k2tega takti, teine pyyab lendavast lennukist mobiilik6net teha. T2pselt niisugused on minu varasemad Aasia lennukogemused. Sain lennukisse ning oodates vahek2igus kuni teised inimesed istuvad, hakkasin juba oma 12. rida lugema. Lootsin ise vaikselt, et 2kki v2hemalt trehvan istuma avariiv2ljap22su ritta, kus jalaruumi mu pikematele jalgadele rohkem. Lugesin ja arvutasin ning t6epoolest - sellistes v2ikestes lennukites ongi tavaliselt 12-14 rida just avariiv2ljap22sude juures ning nii ka l2ks. Ainuke nali oli selles, et ma istusin terves laias reas yksinda ning ka teised kolm avariiv2jap22su polnud bangladeshi inimestele lubatud! Isegi siis, kui lennuk 6hku t6usis ja liikumine lennukis lubatud oli, ei lubatud mustadel meestel avariiv2ljap22su "magusasse" ritta istuda. Minule aga naeratati ning stjuardess tuli kysima, et kas ma olen teadlik, mida tuleb avariiv2ljap22su juures avarii korral teha. Noogutasin targa n2oga angu vana kala ja polnud probleemi. M6tlesin siis lennu jooksul loogiliselt v2lja, et no loomulikult ei saa lasta istuda avariiv2ljap22sude juures inimestel, kes s6nagi inglise keelt ei oska v6i lennukis mobiiltelefoniga r22kida pyyavad. Ja nii siis oligi, et istusin uhkes yksinduses mugavuses. Pisut halvasti tundsin ennast korraks kyll siis, kui mingi mees iseseisvalt otsustas kohta vahetada ning minuga samasse pingiritta istus. Siis aga tuli meeskonnaliige, kes palus tal koheselt minna tagasi oma koha peale. meheke oli natuke 6nnetu ja siis ma tundsin ennast natuke halvasti. Aga mis seal ikka. Aa...lisaks siis veel seda, et minule anti s88giks korralik suur "baguette"(on selle asja nimi vist sellisel kujul), teised pidid aga omale syya ostma. Ma olin ainuke valge mees sellel lennul.
K6ik oli suurep2rane! Aga...taas panin ma tuima, sest kui Bangladeshis oli mul v2hemasti Lonely Planeti raamat kotis, siis malaisia kohta ei olnud mul mitte k6ige v2hematki aimu. Lennuk maandus kohaliku aja j2rgi kell 23, rongid-metrood enam ei s6itnud. Aga k6ik lahenes. Kohtasin kohe lennujaamas juhuslikult yhte 33-aastast prantslast, kes just Pekingist j6udis ning tema on siin korra varem k2inud. Mingit reserveeringut kyll polnud, kuid ta teadis Kuala Lumpuri sydalinnas yhte v2ga m6nusat ja hubast kylalistemaja. seiklesime siis bussi ja taksoga kohale ning kuigi see "tema" hotell oli t2is, leidsime suurema vaevata teise koha, kus nyyd koos elamegi ja tuba jagame. P2eval me eriti kokku ei puutu, aga 6htuti on p2ris p6nev tema Hiina-muljeid kuulata ja yldse asju arutada. Prantslase kohta on ta v2ga viisakas ja tagasihoidlik, h2sti arvestav ja m6istlik mees. Ideaalne toakaaslane selliselt.
Kuna ma eile varahommikul sain magama alles kella 4 paiku, siis ma kell 6 hommikul 2rgata ei viitsinud, et minna Petronase kaksiktornidesse. Panin kella kyll 6ks 2ratama ja isegi 2rkasin yles, kuid asjad tuleb panna t2htsuse j2rjekorda ning kuna mul kange uni peal oli, siis l6in tornidele k2ega. P2rastl6unal m6tlesin siiski, et tore oleks need ikka yle vaadata ja nii ma sinna siis l2ksingi. Petronase tornidega on selline lugu, et need on maailma k6ige k6rgemad kaksiktornid. Sealne t88taja kinnitas, et need olevat isegi olnud k6rgemad kui WTC kaksiktornid USAs, aga tegemata mingit uurimust88d ma arvan, et see nii kyll pole. Sest n2iteks Petronasel on 88 korrust, WTCl oli aga 110. Arvan, et h2rra infoletis sai mu kysimusest valesti aru v6i midagi. Igatahes on tegemist v2ga uhkete tornidega ja igatahes Malaisia kui mitte terve Aasia yhe kaasaegse symboliga. Petronase tornides on filmitud osaliselt ka James Bondi film, Sean Connory ja Catherine Zeta-Jones k66lusid turnisid. Tegemist on kaasaegse arhitektuuri tippteosega, milles kasutatud klaasi ja metalli kui islamistlikke motiive. Aga mina ei ole kindlasti arhitektuuris kuigi tugev tegija, seega las sellised yksikasjad j22vad pigem teadjamatele.

Ja nii ongi siis. Lisan l6ppu veel m6ned pildid.




Ylemised kolm pilti Dhakast. Yldiselt oli nii, et kogu see elu oli seal nii kahtlane ja ebameeldiv, k6ik j6llitasid ja vahtisid, et ma oma kaamerat eirti v2lja kiskuda ei tihanudki. Muuseas...terve Bangladeshi jooksul ei m2leta ma, et oleksin yhtegi valget inimesti seal kohanud. Hotellis n2gin kyll paari hiinlast v6i jaapanlast, aga see oli ka k6ik. Seega t2naval, kui miskit juhtuma peaks, on teiste reisijate v6i seiklejate abi v2listatud. Aam...seda ka, et kui ma 6htul pimedal ajal hotellist v2lja hakkasin minema, et omale mingeid puuvilju 6htuks vaadata, ytlesid mehed registratuuri juures v2ga yheseltm6istetavalt, et ma kindlasti kuhugi kaugele ei l2heks ning pysiksin peat2navatel. See sisendas taas usku, et Dhaka pole vist t6epoolest k6ige turvalisem koht. Sain m6nesaja meetri kauguselt oma mangod ja apelsinid ostetud ja astusin kiiresti hotelli tagasi.


ZIA Dhaka rahvusvaheline lennujaam. 6hk oli jube paks ja sudune.

minu lennuk saabus. Mul on yldiselt niimoodi, et kui lennukisseminek on, siis ma j2tan ennast tavaliselt viimaseks, sest ma ei viitsi seal j2rjekorras seista ja oodata, samas tegeleda mingite tunglevate ullikestega. Palju parem on istuda ja vaadata ,kuidas lennuki juures k2ib elu - Saabuva lennu pagas v2lja, uue lennu pagas sisse, tankimine, toiduga varustamine, mingid tehnilised kontrollid jne. kurjaks ajab ainult see, mismoodi rumalad inimesed pagasit seal loobivad. Vahel lausa valus vaadata.

Biman bangladesh Airlaines'i lennuk. Pildilt paistab p2ris uhke 747, aga tegelikult oli silmaga n2ha, kuidas see lennuk on ilmselt 80ndate algusest m6ne Euroopa v6i Aasia suurema lennufirma mahakantud lennuk. Nii vana ja v2sinud ja p2evin2inud. Must ja kole ja roostes. Kuid...Bangladeshi riikliku lennufirmaga on samad lood, mis Nepaali riikliku lennufirmaga - kui ilmad on kehvad ja tingimused lendamiseks on halvad, siis nene lennufirmade pilootidega on k6ige turvalisem lennata, sest nad on l2bi k2inud tulest ja veest ning saanud v2ga tugeva elukooli.


natuke k6he oli lennata l2bi suure 2ikesepilve. Siin on n2ha, kui sellest v2lja lendasime. Akna taga l2ks v2ga pimedaks, hakkas raputama ning piloot k2skis k6igil rangelt oma kohtadele istuda ning turvav88sid pingutada. tegelikult ei juhtunud midagi hullu.


ja nyyd Kuala Lumpurisse...






Tornid on seest v2ga peened ja luksuslikud. All on 6-korruseline kaubamaja maailma k6ige peenemate kaubam2rkide esinduspoodidega. Alates Armanist, Guccist, Puccist ja D&G-st(Dima&Gennadi) l6petades neljandal korrusel asuva Harley Davidsoni motopoega. V2ga peen.






Viimane pilt on minu kodut2navast Hiinalinnas. V2ga muhe Hiinalinn on. Mulle siin meeldib v2ga h2sti.

K6ike head, olge terved!

The Himalayan kirjutab...

Ahhoi!
Huvitav lugu meie pisikese riigiga. Nimelt v2isasin t2na hommikul yht omale juba tuttavat poodi ning selle myyja tervitas mind r66msalt ning ulatas mulle k2tte siinse kohaliku ajalehe. Ajalehes pidi olema juttu just sellest riigist, kust mina p2rit olen. Ma ei tahtnud alguses h2sti uskuda, aga kui lugema hakkasin, siis...t6epoolest. Eestist ei teata eriti siinkandis kyll tuhkagi, aga ajaleht kirjutab, et me v2ga pisike, kuid tubli e-riik oleme. Kersti Luha seletab asju ja puha... Eks lugege ise pikemalt.


Aga muidu...olen ikka Pokharas ega tee mitte midagi. Puhkan m2gedest. Kuna edasine tee viib mind Bangladeshi, siis olen siin yritanud viisat omale ajada. V6i v2hemasti olen pyydnud aru saada, kuidas viisat yldse on v6imalik saada. Nimelt ytleb raamatutarkus, et Eesti Vabariigi kodanikul on v6imalik viisa saada vaid Dhaka rahvusvahelises lennujaamas maandudes. Mina tahan sinna aga maismaad m88da minna. Kuna maismaalt v2idetavalt piiri pealt viisat saada pole v6imalik, siis helistasin eile Bangladeshi Kathmandu saatkonda, kust kuri meesh22l kinnitas, et viisa saab kolmeks kuuks, korduva riiki sisenemis6igusega ning maksab 51USD. Mulle see vairiant ei meeldinud ning 6htul tuli m6te, et 2kki peaks proovima 6nne transiitviisaga. See m6te tuli sellest, et mul oleks vaja vaid yhekordse sisenemisega viisat ning sedagi vaid 10-14ks p2evaks. Kuna india transiitviisa maksab 800 ruupiat, umbes 125EEKi, kehtib aga 15 p2eva, siis m6tlesin, et 2kki saab Bangladeshi viisa ka umbes nii pikaks ajaks ja samal p6him6ttel. T2na helistasin hommikul uuesti siis saatkonda, kust meeldiv naish22l kinnitas, et turistiviisa saan 10USD eest, aga kui pikaks ajaks, see j2i segaseks. Igatahes palus saatkonnapreili mul kiiresti nende saatkonda ilmuda ning lubas seal k6ige hoolt kanda. Segased lood, aga eks ma pean nyyd ette v6tma teekonna Kathmandusse. Vahepeal pean Dumres peatuse tegema, sest sinna j2tsin ma yhte kylalistemajja v2ikese tasu eest oma suure seljakoti asjadega, mida Annapurna ringile minnes kaasa keeldusin v6tmast. Nyyd tuleb need asjad sealt kaasa v6tta.
Yhes6naga hakkab minu m6nep2evane puhkus otsa saama ning tuleb ennast asutada taas tegudele. M6te on veel selline peast l2bi k2inud, et kui ma t6epoolest Bangladeshi ei peaks saama minna(ma ei pea m6istlikuks 50USD maksmist viisa eest m6ne p2eva eest), siis pikendan oma Nepaali viisat ning teen veel yhe v2ikese matka ning l2hen vaatan Mt Everesti 2ra. Aga see j22b praegu ilmselgelt varuplaaniks.

Ahhaa... mulle nyyd veel, et kui Kathmandus olin, siis sain tuttavaks yhe toreda neiuga, kellega pidin minema tema vanavanemate kylla, et n2ha, mismoodi Nepaalis t6eline elu v2lja n2eb. Aga siis, peale yhep2evast linnaekskursiooni, otsustasin ikkagi kiiresti m2gedesse minna, sest...no kuidas ma ytlengi...selle tydrukuga, mulle tundus, hakkasin saama omale kaasa ka pool h6imu. See ehmatas mind pisut 2ra ning otsustasin kiirelt "pageda". Tegelikult ei olnud hullu midagi, k6ik oli v2ga viisakas, s6bralik ja nii nagu see Nepaalis ikka tavaks on. Lihtsalt yheksakesi tavalisele linnaekskursioonile minek tundus v2heke veider, arvestades veel asjaolu, et yheksast sain keelebarj22ri t6ttu suhelda vaid yhega. Kui oleksime l2inud ta vanavanematele kylla, siis oleks liitunud veel tema onu ja onu sugulased ka. Kui tydrukust aga veidi r22kida, siis tema nimi on Keshari Lama. Ja kui Nepaal on sarnaselt Indiale v2ga kastistunud ja selge hierarhilise yhiskonnaga, siis perenimi Lama n2itab seda, et tegemist on yhiskonna yhest k6rgeimast klassist perekonnaga. Ja t6si ta ka olla v6ib, sest tydruku isa on buddha munk. See selleks, eks n2is, ehk Kathmandus v6tan temaga yhendust, sest mitte kuidagi teistmoodi ei ole parem uurida kohaliku elu kohta kui vahetult kohalike inimestega suheldes. Aga lisan siia juurde veel m6ne pildi sest linnaekskursioonist.

Ja selline n2gi v2lja minu kaaskond. Oli nooremaid, oli vanemaid.
Korvpalluri s6brapilt koos osade sugulastega.
Minu Royal Enfield
Olin just lugenud Postimehest uudist, et kodune armas Tuhala n6iakaev oli hakanud kangesti keema. Siin yhtegi n6iakaevu pole, aga linnaekskursioonil m2rkasin yhe muud kaevu, mis elama oli hakannud

Vot nii on lood. Nyyd aga l2hen ja v6tan m6nusa l6una. Muuseas...kui vahepal oli minust saanud absoluutne taimetoitlane, siis Nepaalis olen juba kahel korral ka lihatooteid manustanud:) Esmalt olin tagasihoidlik ning piirdusin piisoni momodega. Momode n2ol on tegemist meie m6istes pelmeeni-laadsete tegelastega, aga taigna sisse v6ib sisuliselt keerata yksk6ik, mida. Ja teise asjana s6in yleeile korraliku turske jakiprae. Jakk on eelk6ige m2gedes kasvatatav paksu karvaga suur loom. Meenutab nagu h2rga, aga sarved on suuremad ja teistsugused. Igatahes m2gedes kuluvad jakid nii transpordiks kui p6llut66deks. Lisaks saadakse neilt piima, liha ehk toidukraami ning siis veel ka villa ehk riideid. V2ga universaalne loom on jakk, sobib k6igeks. Lehma ei s88 siin keegi! Lehma tapmine on keelatud ning see toob kaasa kohese kaheaastase vangistuse. Muuseas, yks kohalik mees teadis r22kida, et isegi kui lehm peaks t6epoolest hyppama n2iteks bussi ette, siis pidavat 6nnetu juht minemagi vangi, 6nnetuse asjaolud ei huvita mitte kedagi.

Olge head, palun v2ga!

Aam...peaaegu oleks unustanud Konsast ja K6ressaarest pildi lisada, aga siit see tuleb...
:)

Elust ja surmast

Tere!
Vahepeal pole ma kirjutanud mitmel p6hjusel. K6ige peamine neist ilmselt on see, et mulle hakkab vaikselt vist p2rale j6udma, miks India v2ga paljude seiklejate ja r2ndajate meelest nii imeline ja ideaalne koht on. Olin kuulnud ka arvamusi, et sellest saabki tavaliselt aimu alles peale paari kuud Indias ringivaatamist. Ja loomulikult ei k2i see nii, et 2rkad yhel hommikul yles ja tunnedki valgustatust, vaid hakkavad tekkima mingid m6tted ja ettekujutused.
Kyllap m2ngib asjade m6istmisel omajagu olulist rolli ka Varanasi linn ise, kus praegu, enne Nepaali siirdumist, pisut pikemaks peatuma olen j22nud.
Varanasi on religioosses m6ttes k6ige pyham paik Indias, aga minugipoolest v6iks see olla k6ige pyham paik terve maakera peal. V2he sellest, et see on hindudele pyha linn, on see oluline paik ka budistidest ja moslemitest palver2nduritele. Kui Varanasi on t2nasel p2eval umbes miljoni elanikuga p2ris suur linn, siis k6ige erilisemad ja m2rkimisv22rsemad paigad j22vad Gangese j6e kaldale umbes kolme kilomeetri pikkusele alale. J6e 22res asuvad templid ja trepid v6i astmelised teed, mis vette viivad. Viimaste kohta k2ib s6na ghat. Eemalt j6e pealt vaadates on n2ha, kuidas kaldal lakkamatult mingid l6kked p6levad. Tegelikult on tegemist surnute kremeerimisega, mille poolest Varanasi ehk ongi k6ige enam kuulsust kogunud. Nii see t6epoolest ongi - siin surnud inimesed p6letatakse Gangese kaldal nendelsamadel tuleasemetel ning nende tuhk viiakse j6ele. Ehk siis j6gi on kui tohutu kalmistu, mis viimseks puhkepaigaks lugematule hulgale inimestele, sest iga p2ev kremeeritakse kaldal kahes p6letuskohas kokku koguni kuni paarsada inimest. Siin surnud inimesed leiavad ka koheselt igavese rahu, ehk pyhas linnas surnud inimese hing l6petab oma edasise r2nnaku, l6ppeb ymbersyndimise protsess.




Eelneval kahel pildil ongi siis n2ha kenasti need tulekohad, kus kremeerimised toimuvad. Ylevalt kaldalt on piltide tegemine keelatud. Ses suhtes, et loomulikult ei saa seda keelata ja veel v2hem takistada, aga kujutage nyyd ette, et matate oma s6pra v6i l2hedast. Kabelist on liigutud kenasti kirstuga valmiskaevatud hauale, mis asub kalmistu v2rava l2hedal tee 22res. Pastor peab haual veel jutlust, m2ngib syntesaator vaiket leinaviisi ja...j2rsku s6idab aia taha suur turismibuss, 45 Sony kaameratega varustatud Jaapani turisti tuleb bussist v2lja otsemaid hauale ja l2heb pildistamiseks-j22dvustamiseks...Ei saa nii. Aga j6e pealt eemalt pildistades ei h2irinud see loodetavasti kedagi.
Siin on keasti n2ha, kui palju igasugu r2mpsu j6es hulbib.


Siin n2ha iga6htune ohverdamistseremoonia lava, kus k2ivad ettevalmistused tseremooniaks.



Nii see suplemine ja pesemine j6es k2ibki. Ei midagi eriskummalist. Mehed v6tavad riideid seljast v2hemaks, naised, loomulikult, mitte.
Tee j6kke ei leia siiski mitte k6ik surnud just p6letamise teel tuhana. Nimelt ei p6letata lapsi, kel vanust alla 15, ei p6letata lapseootel naisi, ei p6letata ka inimest, keda kobra on salvanud ning neljanadaks j22vad p6letamata nn pyhad mehed, ehk siis meie m6istes 6petajad v6i vaimulikud. Nemad on n8. puhtad, kelle hing ei vaja tulega puhastamist. Nemad "maetakse" j6kke sedasi, et keha kylge seotakse kiviplaat ning lastakse siis paadilt vette ilma p6letamata.
Indias on inimesed Euroopaga v6rreldes v2ga teistmoodi. Hoopis erinev on n2iteks see, kuidas suhtutakse surma. Siin on see nii loomulik. Seda v6etakse rahulikult kui osa elust, mis meil k6igil tuleb kunagi justkui "l2bi" teha. Meie ju kardame surma. Me ei taha sellega tegeleda ning me distanseerime ennast surmast. Me kardame kirstus lamavat kadunukest, me ei taha teda puudutada ning tunneme ebamugavust ja raskust kui peame minema temaga jumalaga j2tma. Leinajaile kaastunde avaldamine on raske. V2hemalt minule on see alati raske. Nii raske on 6elda, et tunnen kaasa. V6imatu on leinajaile silma vaadata. Olen palju m6elnud, miks see nii raske on. 2kki on see nii sellep2rast, et ma ei leia piisavalt t6siseid ja asjakohaseid s6nu, mida leinajale 6elda. Inimene sureb - see on nii kohatu ja eba6iglane, et igasugune kaastunde avaldamine tundub nagu mingi naljana v6i koguni m6nitamisena. Leinaja ei vaja ju kaastunnet, ta vajab seda inimest, kes seal kirstus ta ees on. Kokkuv6ttes ma vist arvangi, et meile(mulle?) on k6ik need asjad seep2rast nii rasked, et me ei saa surmast aru kui loogilisest ja loomulikust n2htusest. Siin on see aga teisiti.
Eile 6htul kohtusin juhuslikult yhe 35-aastase kohaliku mehega. Olin parajasti yhes t2navapoes, sain kuidagi v2ga m6nusasti poe omanikuga jutule ning istusin seal ja j6in oma paar-kolm tundi teed. Siis tuli seesama mees, poe omaniku s6ber, kellega samuti kohe kuidagi v2ga hea jutusoone leidsime ning elust-ilmast r22kisime. Siis uurisin, et mis ta teeb, on tal pere, on abielus v6i nii... Ja siis kuulsin, et, jah, on abielus. Ja oli ka pisikene tytar, kes aga suri kahe aasta eest olles kahe ja poole aastane. Muidugi muutus mehe meel m6ruks ning t6siseks, aga kokkuv6tvalt laiutas ta k2si ja ytles, et mida tema teha saab, kui Jumala tahtmine oli selline. Mida tema, v2ikene inimene, saab suure j6u ja v6imu vastu. Laiutas k2si ja kehitas 6lgu. Loomulikult m6istab ta tytre surma t6sidust, loomulikult saab ta aru, mis juhtus, kuid ta seletab seda endale palju lihtsamalt. Ja v6ib-olla nii ongi palju parem ja lihtsam. Ja nii ongi ka tema tytar seal Gangese p6hjas.
Siit j6uan edasi siinse jumalakartuse ja suhtumisse teisesse inimesesse. V6in kindlalt 6elda, et siinne inimene ei ole halb inimene. T6si kyll, inimesed on m6neti palju rumalamad, tahumatumad, omamoodi kultuuritumad(kuid sedagi vaid l2bi minu silmade), kuid neil(v6i v2hemalt v2ga, v2ga valdaval enamusel) on mingid v22rtused, mida nad mitte millegi vastu ei vaheta. Nad usuvad siiralt, et k6ik, mis sa teed, tuleb sulle tagasi. Nad usuvad karmasse, millest mina r22giksin piltlikult kui iga inimese 6lal olevast heledast linasest riidest kotist, mida kaika otsas igayks meist 6lal kannab. Iga asi, mis sa teed ja mis sa m6tled, on seal sees. Iga su hea m6te, iga su halb tegu. Ja selle kotiga k6nnid sa ringi terve elu. Seal on k6ik sees. Ja kui siis yhel p2eval sured, avab K6ige V2gevam koti suu ja uurib j2rele, kes sa, sihuke, olid. Ja siis otsustab, kas sa synnid uuesti elama paremat elu kui eelnevalt elasid, v6i halvemat. Ja mitte keegi ei taha elada halvemini! Ega meiegi ju ei tahaks. Aga meiega on enamasti see mure, et me ei usu mitte millessegi. Ei usu me taevast, ei usu p6rgut, ei usu uuestisyndimist - ei paremini ega halvemini. Usume vaid iseendasse, mis justkui peaks k6ige kindlam variant olema, aga ikkagi avastame tihti, et see on ju jama.
Samas on siin tugev vastuolu. India yhiskond on kirjeldamatult materialistlik! K6ik tiirleb ymber raha! Ja t6epoolest, p2riselt, tiirlebki. K6ik yritavad k6igilt nii palju raha v2lja pigistada kui v2hegi annab. Iga ruupia on rangelt arvel! Seda n2en siin iga p2ev kordi ja kordi. Kuid samas kehtivad eranditult mingid uskumatud inimlikkuse elementaarsed algreeglid, et alati on ylimad perev22rtused, alati kuulatakse vanemat, alati aidatakse vaesemat, alati kaitstakse n6rgemat jne jne. Ja siis on seal kuskil kustumatult sees meeletu v6idujooks igale ruupiale. V2ga vastuoluline, kuid samal ajal v2ga v6imas.
Kindlasti on seda eelnevat kinnitamas ka statistika, mille kohaselt on India v2ga madala kuritegevuse tasemega riik planeedil. Ses suhtes, et eks vargusi ja pettusi tule ikka ette, ja yleyldse - "valgelt miljon2rilt" tuleb nagunii kogu raha yksk6ik, mis valemiga, k2tte saada, aga ohtu, et keegi elu kallale kipub, pole Indias kyll mitte mingit. Ja ega siin teistmoodi saakski! Indias elab t2nase seisuga 1,1 miljardit inimest. See, mis siin juba ainuyksi fyysiliselt toimub, need uskumatud t2navad, meeletud inimmassid ja ruumipuudus. Ei hakka yldse r22kima sellest, millised on inimeste hygieeniharjumused, mismoodi igayks t2naval oma h2da teeb jne jne, siis on raske ette kujutada, milline oleks olukord veel siis, kui inimesed oleksid kurjad ja 6elad, omakasupyydlikud ning yksteise elude kallale kipuksid... On ilmselge, et meil on siit palju 6ppida. Ja kyllap on see suuresti kokku k6ik see, mis siiareisijat nii v2ga lummab ja imetlema paneb.

Ganges ise on maailma yks saastunumaid j6gesid. Kuulsin numbreid, et iga p2ev voolab Gangesesse ilma igasuguse filtreerimiseta 800 000 liitrit t2iesti puhast solki. Lisaks on ylesvoolu minnes erinevad keemiatehased ja metallitoostused, mis samuti kogu oma reo- ja j22kveed otse Gangesesse lasevad, mis muuhulgas garanteerivad selle, et Gangese alamjooksul on erinevate metallide hulk yle tuhande korra suurem kui Euroopa Liidu normide kohaselt peaks olema vees, mis oleks Euroopas supeldav v6i ujutav. R22kimata siis veel sellest, palju j6kke inimesi "maetakse", kes, mis siin salata, j6e p6hjas ju lagunema ja m2danema hakkavad. Kohtasin kahte prantslast, kes olid paaiga teisele poole j6ge s6itnud ja seal t2iesti selgelt oma silmaga igasuguseid kuid-konte ja inimj22nuseid n2gid. Muidugi v6isid n2ha. Praegu on kuiv hooaeg ja Ganges on hetkel ehk vaid veerandi v6i viiendiku sellest, kui laiaks see mussooni ja vihmade perioodil muutub. Ja p6letamine ja "matmine" k2ivad 24 tundi oop2evas! Kui praegu on see toodud alla j6e 22rde, siis mussooni ajal liigutatakse p6letusplatsid ylespoole. Aga t66 k2ib iga ilmaga.
Yhel hommikul 2rkasin enne p2ikeset6usu ning otsustasin siis, et p2ikeset6usu ajal v6iks ka yhe k2igu j6ele teha.
















Ganges on pyha j6gi ning hinduismi erinevates vormides v6i vaatenurkades samastatakse j6ge koguni Jumala endaga v6i siis yhe vormiga Jumalast. Usutakse, et inimesed, kes ennast j6es pesevad, saavad oma karmav6last lahti ning hindudest palver2ndureid supleb Gangeses aastas rohkem kui miljon. Pyhameestel on samuti kombeks Gangese vett juua. Ja t6epoolest - seda nad ka teevad. Kuigi t6si, selleks, et Gangese vett juua, et pea elluj22miseks Jumalale l2hemal olema, sest seda joovad vabalt ka lihtsurelikud. Minu aerupaadi kapten j6i ka, ei teinud teist n2gugi. Samas, kui Paveliga(seesama eestlane, keda ma Rajastanis Jodhpuris kohtasin, muuseas, juhtus mu teele ka Varanasis) paadis6idule minna otsustasime, siis paati ja j6ge n2hes vahetasime yksteisele v2ga kysivaid ja paljut2henduslikke pilke, mida v6iks s6nadesse panna: "Mis siis saab, kui paat peaks p6hja minema?" ja "No siis on teadagi, kus!" Aga kohalikud elavad ja hullu pole midagi, keegi ei sure solgisurma.
See pilt on tehtud l2bi tulekolde, kus p6leb nn igavene tuli. Mitte keegi ei osanud mulle seal seletada v6i vastata, kaua see tuli sela p6lenud oli, aga igatahes pidavadki see olema see "p2ris tuli", millest k6ikide kremeerimiste jaoks tuli v6etakse. Traditsiooni kohaselt syytab tule haual kadunukese vanim poeg v6i siis isa. Siinkohal siis v6iks m2rkida ka seda, et kremeerimiste juurde naisi ei lubata. P6hjus lihtne - naised on emotsionaalsemad ja hakkavad nutma, see aga ei m6ju h2sti taevasser2ndavale hingele, kes seda nuttu peab siis pealt vaatama. See on h2iriv ning m6jub kadunukese hingele halvasti - pole lubatud!
Igal 6htul toimub yhe suurema platsi juures j6e 22res symboolne ohverdamis- ja austamistseremoonia. See algab igal 6htul kell 18 ning kestab tunni-poolteist. Lauldakse, lyyakse kellasid ning kogutakse annetusi.
Harilik t2navapilt.



Mannekeenid. See on taas nii India!
Ei 6nnestunud kuhugi yles ronida, aga see aeg, kus see kits "k6iel k6nnib", oli yhe telliskivi laiune.
Taksopark. Muuseas. Varanasis ongi liiklus nii tihe, et m6istlikuim liikumisvahend on inimj6ul liikuv riksa. See on odavam ning ka pisut kitsam, seega saab see paremini ummikutes liikuda.
Kitsed ronivad t6epoolest igasse v6imalikku kohta k6rgustes
Ja veel yks t2navapilt...liiklus on t2iesti uskumatu. Rahvast rohkem kui inimesi:)

Aga mis siin ikka. Mul t2na jutt ei jookse ja v2simus on ka peal. Kell on hommikul 3. Homme-ylehomme s6idan edasi Nepaali. Tore on see, et Varanasist l2heb otsebuss peatusega piiril Kathmandusse, Nepaali pealinna. Aga halb uudis on see, et maksab see 850 raha, aega v6tab 36 tundi ning buss pidi olema "kohalikku"-stiili. Palju 6nne!

Kohtumiseni Nepaalis!