Next stop Mumbai

Tere!
Meelakkumine ja niisama lesimine ja logelemine saab nyyd v2hemalt m6neks ajaks l2bi. V6tan koti selga ja l2hen tundmatusse. T2nane oo moodub rongis, mis homme hommikul 6:30 Mumbaisse j6uab. Tegelikult ongi juba tekkinud isu seikluste ja p6nevuse j2rele, ranna22rsetes kylades-linnakestes on oldud praeguseks piisavalt.
Mumbai on maailma yks suurimaid linnu oma erinevatel andmetel 16-19 miljoni elanikuga. Ehk siis yhes linnas on v2hemalt 10 eestit2it inimesi. Ja suurlinnade rahvastikutiheduse arvestuses on see linn kolmas(esimene on Karachi Pakistanis, teine Kairo Egiptuses). Veel ei olegi plaane, mis me sinna yldse l2heme, midagi kindlat, mida tingimata n2ha tahaks, hetkel polegi. Aga mul on tark raamat, kus Mumbai kohta k6ik kenasti kirjas, saan rongis teadmisi koguda. See on peatuseks enne Rajastani, kus kindlasti tahan minna kaameli seljas paariks p2evaks k6rbesafarile, loodan, et 6nnestub. Koh n2iteks teab aga, et Mumbais on maailma suurim pesumaja. 2kki siis vaatame ka maailma suurimat pesumaja:) Kyllap on selline linn juba omaette vaatamisv22rsus. Lonely Planet kirjutab Mumbai kohta ilusasti sissejuhatuses, aga selle j2tan juba j2rgmiseks korraks - ehk oskan siis ise midagi juurde arvata.
Gokarnas on meil elamine-olemine need kolm p2eva olnud h2sti tore ja rahulik. Elame kylalistemajas, mille pealkiri on "Off Shore". Tuba on kena, ookean myhiseb m6nekymne meetri kaugusel, liiv on kuum, ootaevas selge ja no nagu ikka siin.
Umbes selline n2eb meie tuba v2lja

Eile oli EV aastap2ev. Palju 6nne meile k6igile! Seda ei j2tnud meiegi siin t2histamata. L2ksime korealastega 6htust sooma ja siis ma seletasin neile, et t2na on v2ga t2htis p2ev ning 6htusook on minu poolt. See ehmatas neid natukene 2ra ning nad oma viisakuses ja tagasihoidlikkuses hakkasid pisut toidu tellimist pelgama. Ma siis julgustasin neid ning l6puks saime kena mereanni-6htu.
Arutasime 6htul pikalt rahvuslikel teemadel ning mina j6udsin t6demuseni, et kyllap me ennast pisikese rahvusena ka natuke heas m6ttes suuremana tunneme. V2ga hea ja uhke tunne on oelda, et mina tulen Eestist ja olen eestlane. N2iteks ei ole minu teele veel sattunud mitte kedagi, kes oleks oma reisi jooksul m6nd teist eestlast kohanud. Kyll kohtasin yhte paarikest, kes oma teekonda Eestist alustasid. Lendasid Tallinnasse ning sealt siis maadmooda l2bi Venemaa ja Hiina Indiasse olid j6udnud.
Samuti leidsime, et miskip2rast on nii, et v2ikestest riikidest p2rit inimesed teavad geograafiat ja yldse maailma palju paremini kui suurriikidest p2rit tegelased. Ja seega m6istavad ka teisi inimesi paremini, oskavad teise inimesega paremini arvestada. Ja seda v6ib tihti isegi t2heldada suurematest riikidest p2rit r2ndurite puhul. See, et meie teame, kus asub Kuuba saar, mis on Saksamaa pealinn v6i seda, et Jaapan on saar, peame loogiliseks. Seda, et suurriikidest p2rit tegelased neid asju ei tea, v6ib ka pidada ysnagi loogiliseks. Ja ameeriklased on yleyldse tihtipeale omaette n2htused. Hampis kohtasin yhte tegelast, kelle puhul tekkis kysimus, et kuidas ta yldse Indiasse j6udnud on, sest selle olemasolust ta justkui ei teadnudki. Aga eks inimesed ole erinevad ning n2iteks New Yorki meenutades saan ma v2ga h2sti aru, miks inimestel polegi vaja teada rohkem kui vaid oma linnaosa v6i paari l2himat kvartalit. P6hjus on lihtsalt selles, et absoluutselt k6ik, mida vaja v6ib minna, on olemas paari-kolmesaja meetri raadiuses. Alates autorendist ja pesumajast l6petades matusebyrooga v6i mis iganes poega.
Aga nii palju sellest, avastasin, et kell on palju. Nyyd pean minema asju kokku panema, riksa on ees poole tunni p2rast.
Veel m6ned pildid...


Igalpool on prygi, vesi j6es on sysimust!
Restoran "Pai"
T2na hommikul Gokarnas jalutades sain proovida p6nevat jooki, mida nedest vartest sellise masina abil pressitakse. V2ga maitsev, magus. Myyja ytles, et sellestsamast varrest teevad nad ka suhkurt.


Umbes niimoodi on v2lja n2inud k6ik 6htud viimased paar-kolm n2dalat.

Head!

Full power - twenty-four hours!

Tervitused Gokarnast!
Karini kysimusele vastates v6in kohe oelda, et ei, olen siinkandis olnud juba neli p2eva. Tulime laup2eval siia 2ra juba, aga kohale j6udsime hilja ning otsustasime koheselt minna Paradise Beach'ile, ehk siis paradiisiranda, kus ei olnud mitte mingit telefonilevi, r22kimata siis veel internetist.
Teekond v6ttis aega t2pselt terve p2eva. 2rkasime hommikul kell 7, s6ime ning asusime teele. Esmalt siis l2bi kyla teiselepoole j6ge, sealt bussiga tagasi Hospetisse ning sealt peale pooletunnist ootamist s6itsime Hublisse. Bussis6it Hublisse v6ttis aega umbes 4 tundi ning sealt edasi Gokarnasse umbes 5-6 tundi. Teine pool teest oli v2ga n2rvesoov. Liiklus! See on lihtsalt kohutav. Bussijuht, kyll ise v2ga r66mus ja entusiastlik, s6itis pidevalt silma j2rgi 80-90km/h teel, kus normaalne kiirus v6iks olla umbes 40-50km/h. Tee viis l2bi metsade ja linnuvaatluspargi, see oli v2ga, v2ga k22nuline ning auklik. Korduvalt juhtus, et pimedas kurvis tuli vastu m6ni teine buss v6i veoauto. Kindlasti avaldas enesetundele m6ju ka paar liiklus6nnetust, mida teel n2gin. M6lemad olid juhtunud veokitega. Yks oli kergem, aga teine 6nnetus oli selline, kus killustikku vedanud auto kabiinist ei olnud teise veokiga kokkup6rke tulemusel j22nud j2rele absoluutselt mitte midagi ja viimasedki riismed vedelesid auto kastis killustiku sees. V6imalust, et keegi seal kabiinis ellu j2i, pole. Ja siis vaatad seda kamikaze-bussijuhti ja lihtsalt ahastad. Vahepeal tuli isegi m6te, et k2seks bussijuhil peatuse teha ja l2heks maha, h22letaks edasi v6i mis iganes, aga...no kuhu mul ikka minna...j2rgmine buss v6i mis iganes s6iduk on t2pselt samasuguses ohus.
Buss oli ebamugav ja kitsas. Kangesti raputas ning tagument hakkas valutama juba peale paaritunnist bussis6itu. Peale m6netunnist reisi on k6ik ymberringi muutunud nii ebameeldivaks, j6llitavad kaasreisijad talumatult tyytuks, liiklus niigi n2rvesoov, siis on veel mure eemaloleva pagasi p2rast(pagas on tihti ees bussijuhi juures, sest bussi istmete vahele see ei mahu ja v6tab liigselt ruumi), higi voolab mooda selga, k6ik h2irib. Siis aga tuleb selles 22retus ebamugavuses lihtsalt naer peale. K6ik tundub nii ebareaalne ja lootusetu, et lihtsalt hakkad naerma. Mis teha, elu ongi siin selline:)
Prillideta on Koh, prillidega on Jun.
Bussi ninast on aimata, et seegi on v2heke togida saanud...

Aga...me j6udsime kenasti kohale. Niisiis olen praegu koos kahe korealasega. On Jun ja on Koh. Nad on v2ga m6nusad reisikaaslased. Alati rahulikud, alati viisakad ja v2ljapeetud. Kunagi ei n2rvitse ega muretse asjade p2rast, mis pole olulised. Muuseas...Koh' kohta veel seda, et kui ta reisile tuli, oli ta 16. Nyydseks on ta Indias r2nnanud 10 kuud ning vahepeal saanud ka 17. Ta vanemad lahutasid m6ned aastad tagasi, poiss j2i isa juurde. Aga kuna isa ka r2ndab palju, tegeleb meditatsiooni ja joogaga, siis on poiss ka selline...K6ige paremas m6ttes teistsugune. V6ttis koti selga ja l2ks r2ndama. Ema-isaga eriti kontakti pole. Viimati r22kis emaga aasta tagasi ning isaga r22kis kuu aega tagasi - kysis raha laenuks:) Uurisin ka temalt, et millal plaanib tagasi Koreasse minna. Selle peale sain vastuseks: "Hmm...maybe this year...". K6lab h2sti.
J6udsime Gokarnasse ning otsustasime minna paljukiidetud paradiisiranda. Leppisime riksajuhiga hinnas kokku ja algas s6it. Juht kysis meilt kaks korda, kas meil taskulambid on. Olid kyll, aga tekitas veidi segadust, et miks seda vaja teada nii kangesti. Selgus siis, et riksa sinna p2ris kohale ei s6idagi. Tee l6ppeb 2ra ning siis tuleb pool kilomeetrit jalgsi edasi k6ndida. Yle m2gede ja kivide mooda kitsaid radu. 6nneks juhtusime kohtama riksatee l6pus kahte soomlast, kes samuti paradiisirannas peatusid, t2nu nende juhatamisele j6udsime kohale. Omap2i poleks me sellega pimedas kindlasti hakkama saanud ning oleks tulnud oobida kuskil p66sas.
Paradiisirand on Gokarna pisikestest randadest k6ige viimane. See on umbes 100-meetri laiune rannariba kivide-kaljude vahel. Ilmselt ei ole seda v6imalik iseseisvalt kogemata leida. Peab teadma, et sinna saab paadiga ning et see ylyldse olemas on. Rannas l2ksime esimesse ettejuhtuvasse kylalistemajja, et tuba saada. Saimegi. Terve maja saime.


Sellise...bambusest ja banaanilehtedest kokkuklopsitud rannamajakese. Ylimalt m6nus ja lahe asi, umbes 30 meetrit rannast. Tuul k2is l2bi, s22sed ka. Ja oo maksis kolmele inimesele 150 raha. Ranna 22res m6ned restoranid, vesi ja rand ujumiseks ideaalsed.

Need pildid on tehtud rannas asuvast restoranist

T6eline paradiisirand. Siin siis viimased 3 ood veetsimegi...
Sellel pildil ongi tyypiline seltskond, kes siin aega veedab. S6naotseses m6ttes karvased ja sulelised. Ja siin on palju ka seiklejaid Soomest ja Iisraelist.

Siinne internetiyhendus on pehmelt oeldes olematu, mis t2hendab, et kui ma oma teksti saan yleslaadida, siis on juba v2ga h2sti l2inud! Iga pilt on kui kingitus k6rgemalt.
"Dussiruum" oli samuti vahva. Nimelt pisikese restorani taga asuva banaaniistanduse keskele oli veetud kraan, seotud see yles yhe banaanipuu kylge ning seal siis sai pesta. Minimaalsed tingimused, yhes6naga. Aga p2ris m6nus oli peale kuuma p2eva minna banaanipuu alla ning siis v6tta yks v2rskendav duss. Pilvitu t2histaevas, laternaks kuu, eemal poosas siristab mingi ritsikas, puhub soe tuul...no...mida seal veel tarvis.
Paradiisirannast tulime t2na hommikul 2ra. Peamine p6hjus selles, et korealased said omale voodist v6i 6igemini madratsi seest selga mingid lutikad. M6lemal on selja peal n2ha v2hemalt 50 hammustust. Pidavat nii kangesti sygelema, et v6imatu olevat uinuda. Minul aga miskip2rast on selg t2iesti puutumatu. Ei ole yhtegi lutikat. Mul on 6huke madrats, mida kodust kaasa olen kogu aeg vedanud. Mitmed on kyll oelnud, et m6ttetu vaev ja ainult koormaks seljas, aga ma ytlesin neile ka, et kui ma teda juba nii kaua kaasas olen vedanud, siis yhel hetkel peab ta ennast lihtsalt 2ra tasuma, tal pole muud v6imalust. Loodetavasti p22sesin nyyd t2nu madratsile lutikatest v6i muust 6nnetusest. Kyll aga ei saa ma enam oelda, et pole k6huh2da tunda saanud. Eile ja yleeile olid ses suhtes ysna 6nnetud p2evad. Ilmselt tekitas selle kraanivesi, millest mahla tehakse, puu- ja koogivilju pestakse jne. Muud varianti ma pakkuda ei oska, ei soonud-joonud mitte midagi v66rast, ei eksperimenteerinud millegagi. Neelasin peoga soetablette, siis sai oo 2ra magada.
Paradiisirand oli muidu tore ja rahulik kyll, aga sealne hipikultuur on minule siiski natuke liiast. Mulle meeldib, kui pole oluline, palju kell on, mis n2dala- v6i kuup2ev parajasti olema juhtub, aga hommikust 6htuni k6ikv6imalikke v2hem- ja rohkemtuntud vigureid suitsetada ja syya mulle ei meeldi. Proovida...no seda v6ib. Ja ehk isegi peab proovima, et m6ista, et tegemist jamaga, aga laias plaanis elustiilina...see pole minu rida. Tunnen ennast palju tobedama ja rumalamana. M6te l2heb kyll r2ndama ja m6nikord v6ivad m6tted t2itsa vahvad olla, aga kaob reaalne arusaadav kontakt v2lise maailmaga, mis minu meelest on ohtlik. N2iteks kui keset oma toredaid r2ndavaid m6tteid pyyad meenutada teed tagasi oma tuppa, et magama minna, siis v6ib see raskusi tekitada. Ning ma ei pea seda m6istlikuks. Aga...see olen mina. N2en teisi tegelasi, kellele maa ja taeva vahel h6ljumine on meeltmooda, las siis nii olla.
Kohtasime paradiisirannal yhte prantslast, kes n2gi pehmelt oeldes eriliselt...halb v2lja. V2rises, r22kis katkendlikult, liigutused kohmakad jne. Tuli ja uuris, kas meil juhtub vaaliumi olema. Me muidugi vahtisime kui vasikad aiaauku ega osanud esimese hooga mitte midagi kosta. Ta siis seletas, milleks seda vaja. Nimelt pidavat see olema leevendava toimega justkui ravim, mida saab kasutada siis, kui pole k2ep2rast v6tta mingeid tugevaid narkootilisi aineid. Meil loomulikult polnud teda millegagi aidata. Ta siis keeras omale yhe rohelise pl2ru ning rahunes veidi maha. Istus ja hakkas seletama, et elu on kuradima ilus. Aga seda ei ole m6tet yleliia myrgitada. Me noogutasime.
Siin teekond paadiga paradiisist Gokarnasse...




Nyyd aga selgub, et mul on 6nnestunud ka enamus piltidest kenasti yles laadida selle aja jooksul, mis ma siin istunud olen. V6tan otsad kokku ja l2hen ujuma. Rand on siin v2hemalt kilomeetri pikkune rahulik riba. Inimesi v2ga h6redalt. Tulime siia ka selle m6ttega, et loodetavasti saame Gokarnas broneerida pileti Mumbaisse, et edasi p6hjapoole liikuda. Ja peale Mumbaid Rajastan. Aga praeguseks k6ik. Ja ma ei saa aru, kas midagi on mu kaameral viga v6i on arvutis viga. Pildid tunduvad kuidagi udused ja v2rvid hallid, loodetavasti on syydi siinne monitor.

Olge terved!

Siin on n2ha k6ige lihtsam viis prygim2e tyhjendamiseks. Tuli otsa! K6ik, mis 2ra p2leb, p6leb 2ra, mis ei p6le, see kaetakse kohe uue prahiga


Eestlane, l2tlane, leedukas. Viimane 6htu Hampis.
Peale p2ikeseloojangut paradiisirannas.
Koh varjab meeleheitlikult oma t2toveeringut. Ta r22kis, et tegi selle 14-aastaselt. Tal endal oli vinge legend, et mis see olema peaks, aga ma ei saa sellest kuidagi aru. Minu meelest on tegemist mingi putuka v6i mesilasega. Aga huumorit teeb see, miks see t2toveering tal selline on...Nimelt oli ta l2inud seda tegema heade m6tetega, et on tore ja lahe. No ja siis poole pealt avastas, et ikka ei ole ka enam nii tore. T6usis toolilt pysti ja ytles, et tuleb homme ja laseb edasi teha. "Homme" aga helistas ja ytles, et on haige. Ja siis loomulikult ei l2inud enam yldse. Nyyd valutab pead, et peab maksma hunniku raha kui tahab sellest lahti saada:)

L2ksin ma, jah, Gokarnasse...

No kus ma siis l2ksin...Loomulikult ei l2inud! T6de on aga see, et Hampist ongi v2ga raske edasi liikuda ning pea mitte keegi ei lahku siit algselt plaanitud ajal. Tihti v6etakse hoogu kolm p2eva, m6nel v6ib kuluda ka paar n2dalat. Kuigi ma ei v2lista, et on ka olemas inimesi, kes siit lahkunud ajal, mis alguses plaanitud, pean tunnistama, et yhtegi sellist ma n2inud ei ole.
Minu p6hjus siiaj22miseks oli v2ga lihtne. Siin on tore ja ma ei viitsinud hommikul yles tulla. Samuti kohtusin veel ka korealastega, kellest kaks l2ksid 2ra, aga kaks(juba teada Jun, keda l2tlaseks kutsume ning tema noor s6ber - see 17-aastane, kellel viisa kaheks aastaks) kolisid meie juurde teiselepoole j6ge paariks p2evaks ning v2hemalt Junil plaan ka Gokarnasse edasi liikuda. Nii siis olemegi neljakesi veel paar p2eva Hampis olnud. Eilne p2ev moodus korealasi sisse kolides ning 6htul k2isime kohalikega v6rkpalli m2ngimas. Ja see on muidugi omaette lugu j2lle.
Mina ja Jun l2ksime platsime. Plats loomulikult selline nagu oli, tolmav prahihunnik. Ja v6rk minule m6nusasti madalal, sest kohalikud ju k6ik ilmselgelt lyhikesed tegelased. Aga siis...punkte keegi platsi peal ei loe. V6rgu l2hedale platsi kyljele ronis m2ngu alguses mingi suvaline taat yles istuma, kes siis kohtuniku rollis oli. Punkte luges ta t2pselt nii nagu ise paremaks pidas. Kui muidu on ju iga serviga punkt, siis h2rra arvas teisiti. Nii n2iteks saigi punkti tihti alles siis, kui kolm korda yks meeskond saanud servida. Servimas k2is igayks siis, kui ise tahtis. M6nikord andis "kohtunik" punkti niisama ka, olenes, kuidas emotsioon hetkel oli. Ja siis olid "3" ja "14" sellised numbrid, mida kohtunik ei tunnistanud. Neid numbreid m2ngus ei olnud! Naljakas olukord oli siis, kui mina otsustasin kohtuniku punktilugemise vastu protestida. Nimelt oleks pidanud olema meie punkt, aga kohtunik andis kaks punkti teisele meeskonnale. Laiutasin k2si ja vaatasin kohtuniku poole ning kysisin imestunult, et "what the fuck?". Seepeale vaatas kohtunik mind pahase pilguga ja k6ik m2ngijad platsil olid samuti h2mmingus, et mis mul h2da hakkas. Kogu see asi oli seda kummalisem, et tegelikult kohalikud h2rrad platsil ei m2nginud yldse k6ige kehvemini, kohati tootas asi justkui oleks tegemist meeskonnam2nguga. Ja servida oskasid ka k6ik kenasti. Aga v2ljakul k2is tohutu rabelemine palli p2rast. Polnud mitte mingi ime, et mees tagant vasakult tuli jooksis diagonaalis v6rgu alla paremale poole palli t6stma olenemata asjaolust, et seal juba niigi kaks meest kohal rabelemas. Kokkuv6ttes sai korralikult rahmeldatud ning peale tunnikest m2ngimist olin kohalikega t2pselt sama v2rvi.

Ja kui juba spordi peale jutt l2ks, siis Kanadas on k2imas olympiam2ngud, eks. Meil on isegi yks h6bemedal ette n2idata. V6tke ja vaadake ja uurige, kui suur on miljardiriigi India esindus nendel olympiam2ngudel;)

Aga...kui veel korealastest r22kida, siis yks nendest tegelastest, kes eile hommikul 2ra l2ksid, on eriliselt metsik mees. Muuseas on tema ka see tegelane, kes neli n2dalat Pakistanis r2ndas. Tema ainuke h2da oli see, et ta inglise keelt ei r22kinud. Ei saanud eriti midagi teada tema seiklustest, Jun vahepeal t6lkis pisut. Aga hull on ta ka seet6ttu, et tal sai paar n2dalat tagasi raha otsa. Ja nii ongi meheke nyyd ilma rahata. Kusjuures pyydis ta paarilt s6bralt laenu saada, aga ei olevat laenatud. Asi nimelt ka selles, et ta ei plaani tagasi minna Koreasse, vaid l2heb Taisse ja reisib rahulikult edasi. Kyll m6ni teine r2ndur talle syya ostab v6i teeb kuskil tood v6i mis iganes. Vot see on ekstreemne tegelane:)

Homme l2hen t6esti edasi Gokarnasse. T2na pesin k6ik oma riided 2ra ja nyyd lahen ja hakkan kotti kokku pakkima. Muide, riiete pesemine k2ib ylimalt lihtsalt. Nimelt on nii, et kysid kylalistemaja omanikult pool peot2it pesupulbrit(kui ta ei anna v6i luiskab, et tal pole, siis l6ikad noaga m6ne 6hukese viilu oma seebist, raputad selle siis 2mbrisse, viskad riided sisse, lased vee peale ja lased tunnikese liguneda. Igas kohas, kus siiani olnud olen, on vannitoas(kui on olnud vannituba) olnud suur 2mber. Siis tunni aja p2rast ronid jalgadega 2mbrisse ja tammud seal siis...nii kaua kui tunned, et peaks olema enam-v2hem puhas. Peale eilset v6rkpalli ei tahtnud aga minu riided enam yldse puhtaks minna. Pidin tammuma ja vett vahetama 4 korda. No ja siis, kui riided puhtaks pestud, v22nad v2lja ja paned noorile, kust tunnikese p2rast v6id kuivad ja puhtad riided selga saada. Muuseas niimoodi pesevad oma riideid siiani k6ik r2ndurid, keda kohanud olen. Ka vanemad inimesed. N2iteks Mamallapuramis tuli yhe ligi 50-aastase prantslasega juttu riiete pesemisest. Ma siis kysisin nii...natuke vihjavalt ja arglikult, et kuidas on, kas pesed nii nagu ikka...ja liigutasin jalgu. Mees ei teinud teist n2gugi ja kysis, no aga kuidas siis veel...:).
Ilmselt saan ma omale homme kaasa ka v2hemalt yhe korealase, aga v6imalik, et nad m6lemad tulevad Gokarnasse. Alvydas leidis ennast yhel hetkel majanduslikest raskustest ning tema peab nyyd minema otse P6hja-Indiasse, et niimoodi ilma peatusteta raha s22sta. Leidis omale ka reisikaaslase, yhe venelase Ruslani. T2itsa vahva sell see Ruslan. Tegeleb fotograafiaga, umbes meievanune. Aga suitsetab jubedalt. Neil m6lemal plaanis Varanasi ja siis edasi Nepaal. Ehk kohtume seal mingil hetkel.
Ega ma tegelikult olegi p2ris kindel, et otsus korealasi ootama j22da 6ige oli. Ehk peaks m6ne aja yksi edasi minema, on rahulikum. Samas...korealased on v2ga pullid kujud. Hea huumoriga, s6bralikud. Igav v6i paha vaevalt, et nendega hakkab, tundub, et korealased juba on sellised.

Panen siia l6ppu paar pilti banaaniistandusest, mis tuli l2bida kui selle kose juurde l2ksin. Seal nende madalate banaanipuude vahel oli ka see kobra, millest r22kisin.



Giidiks oli mulle see naine. H2sti s6bralik. Aga noh, kuidas teisiti ta olekski olla saanud. Kokkuv6ttes oli see t6epoolest v2ga huvitav k2ik sinna "kose juurde". Hoopis teistmoodi j2lle. Metsik loodus, t2iesti tundmatud teed ja rajad t2iesti v66ral maal.



Ja enne ma ei kirjuta enam midagi kui olen Gokarnas!
Olge terved!

Tuleb edasi minna...

Kohalikud inimesed on siin paljuski sarnased srilankalastega. V2limuse j2rgi mingit vahet polegi. Samamoodi on 22rmiselt konservatiivsed ka naised. Nimelt peetakse v66ra mehega r22kimist lausa patuasjaks. V2hemalt nii on see eemal suurematest linnadest. On ju meilgi vahe - linnades on inimesed palju vabameelsemad ja avatumad, maal on inimesed pisut reserveeritumad, vaoshoitumad.
Olen pannud t2hele, et naised vananevad siin palju kiiremini. Kyllap tuleneb see sellest, et naised teevad r2nkraskeid toid. Seda sel ajal, kui mehed niisama varjus istuvad ja juttu ajavad. N2iteks olen korduvalt n2inud, kuidas naised ehitusel pea peal suuri segupotte kannavad ning segu ka kolmandale korrusele mooda redelit yles veavad. Mees on see, kes seal yleval siis kelluga midagi toimetab, aga umbes pool segust kukub ikka alla seina 22rde maha.
Naised kasvatavad lapsi ja on yldiselt kodused. Seda vist olen juba maininud, et naise(ja loomulikult terve pere) ylalpidamine on mehele auasi, mis t2hendab, et mees ei pea naise tooleminekut lihtsalt v6imalikuks ning selle arvelt v6ib ka vabalt elada vaesemalt. V6i siis t2itsa vaeselt.
Umbes kuni 20ndate eluaastate l6puni on naised noored, aga kolmekymnene naine n2eb v2lja v2sinud ja kurnatud. Ei ole tal siin puhkust, ei ole sanatooriumi, ei ole l6unani magamist v6i mingeid n2omaske. Tuleb teha tood.

Eile oli vahva seik. K2isin teiselpool j6ge korealastel kylas.

Hiljem, kui oli vaja tagasi oma riisip6ldude vahele minna, hakkasin mooda yht k6rvalt2navat j6e 22rde minema. Keset t2navat oli yks v2ike tydruk, kes parajasti joonistas. L2ksin temast mooda, aga siis m6tlesin, et l2heks tagasi ja joonistaks ka midagi. L2ksin tagasi, kykitasin maha ja kysisin, et kas tohib... Tydruk ulatas mulle topsiku valge pulbriga, mis liiva meenutas. Nimelt joonistavadki nad nii, et mitte ei kraabi mingi toikaga ega kratsi maad kiviga, vaid kasutavad erinevat v2rvi no pulbreid v6i liivasid. Ma siis v6tsin ja joonistasin lihtsalt yhe suure naeratava n2o. No teate kyll - kaks silma, suu ja ring siis ymber. Selle kahe minuti jooksul aga kogunes minu ymber p2ris suur seltskond nii noori kui vanu. Ja k6ik nad olid h2sti s6bralikud ja vaimustuses minu kunstiandest;) Ma siis tegin kraapsu ja kummarduse, panin k2ed kokku ja t2nasin ilusasti ning hakkasin edasi minema. See vaimustus ja sagin aga, mis minu ymber oli tekkinud, ei tahtnud vaibuda ning inimesed lausa hakkasid minuga kaasa liikuma. Ise seletasid midagi naeruste n2gudega oma keeles. Selline...kylavanema v6i kylatarga tunne tekkis:)
Vot kui j22ngi siia ja hakkangi kylavanemaks.

Ja l6petuseks yks pilt kohalikust postkontorist. Siit mu kaardid tulevadki!


Homme hommikul kell 6 t6usen yles ja liigun edasi. J2rgmine peatus on Gokarnas.

Kena p2eva!

Pisike matk

Tere!
Olen endiselt Hampis, kust edasiliikumine tundub eriliselt keeruline, sest siin on lihtsalt niiv6rd m6nus ja rahulik.
Ilmad on viimastel p2evadel olnud liiga kuumad. Paar-kolm esimest kuuma p2eva olidki seet6ttu ysnagi tegevusetud, sest lihtsalt oli liiga kuum. Aga peale kolmandat p2eva sain aru, et midagi paremaks minemas ilmselt pole, seega tuleb ikkagi liigutada olenemata koledast kuumusest. Temperatuur pysib p2eval ehk umbes 29-32 kraadi ymber varjus, p2ikese k2es on loomulikult kuumem ning oht 2ra p6leda on p2ris suur. Oosel on 25-27 kraadi. T6siasi ka see, et haavad ei taha sellise kuumaga absoluutselt paraneda. Suure varba peal on teist n2dalat villist tekkinud haav, mis on kogu aeg t2pselt yhesugune, absoluutselt paraneda ei taha.
K6ikv6imalikke reisiselle on igast maailma nurgast siin koos. Kuid erilist t2helepanu v22rivad rootslased, kellel, tundub, sealsest talvest eriliselt villand on saanud. Rootslasi reisib ringi ikka t6eliselt palju. Eile lahkus yks seltskond kolme inimesega meie kylalistemajast. Yks teine neljane seltskond on siin veel ning eile 6htul saabusid ei-tea-kust meie pisikesse restorani 5 rootsi tydrukut. T2ielik mystika. Tundub, et k6ik rootslased on oma riigist reisima l2inud, kodus pole mitte kedagi. Edasi v6ib r22kida prantslastest, hispaanlastest ja itaallastest. Ka neid on ringi liikumas omajagu. Ning kui muidu on r2ndamas valdavalt noored, siis prantslased on tihtipeale keskealised v6i isegi vanemad inimesed. Ning siis on austraallased, kes samuti p2ris palju ringi armastavad vaadata. Yhte v6ib aga t2heldada. Nimelt mitte midagi pole teha, aga on kaks rahvust, kelle v6ib 2ra tunda vaid oma hoiaku ja suhtumise j2rgi(tihtipeale ka aktsendi, aga selle peale ei saa siiski alati sajaprotsendiliselt panustada). Need on venelased ja poolakad, kes j2tavad endast kuidagi ylbe ja yleoleva mulje. Kuigi nad on viisakad ning k2imas on meeldiv s6bralik vestlus mis iganes teemal, kumab l2bi mingisugune joon, mis on mingitmoodi ebameeldiv ja eemalet6ukav. Olen m6elnud, et 2kki on asi minus, 2kki olen lihtsalt liiga emotsionaalne ning m6tlen halbade asjade peale, mis ajaloos toimunud ja no mis iganes. Kuid see pole nii. Teiste reisisellidega Koreast, Hispaaniast, Austraaliast ja ka Leedust ning mujalt sel teemal r22kides tunnistavad nemadki, et tunnevad mingit pinget, mida raske seletada. See on nende hoiak, et nad on teistest kuidagi paremad, neile on justkui rohkem lubatud. K2ituvad kui "chosen ones". Loodan, et tundlik lugeja vihaseks ei saa. Mis teha, nii need asjad miskip2rast on. On ka loomulikult erandeid, aga v2ga valdavalt on asjad siiski nii.
Mina n2iteks tunnistan, et meie l6unanaabrite, l2tlaste ja leedukate ja ka rootslaste legend, et eestlased on pagana aeglased ja uimased, on saanud siin kinnitust kyll. Tunnen, et mina ei ole mitte aeglane, vaid neil k2ivad asjad uisa-p2isa. Ise vabandan oma aeglust v2lja sellega, et mul l2heb kyll m6tlemise ja otsustamise peale natuke aega, aga otsused, mis teen, on kuradima head:) Ja ka soogilauas olen tavaliselt viimane, kes oma taldriku tyhjaks teeb. Siis loomulikult laiutan k2si ja vangutan pead ning kysin teistelt, et no miks nad ometi niimoodi kugistama peavad ning toitu nautida ei oska:)

Aga eile k2isin hommikul yhel m6nusal lyhikesel matkal. Nimelt olin kuulnud, et kolme kilomeetri kaugusel pidavat olema yks kosk. Kuna ma kolm p2eva mitte tuhkagi teinud polnud, otsustasin minna seda vaatama. V6tsingi siis v2ikese seljakoti vajaliku kraamiga selga ning asusin teele. K6igepealt riisip6ldu mooda kylasse, sealt edasi j6e 22rde, paadiga yle j6e Hampisse ning siis otsisin yles infomajakese, et mingit kaarti v6i teed uurida. Seal ei saanud ma tegelikult yldse targemaks, sest oeldi, et v6ta aga riksa ja s6ida kohale. Peale v2ikest kauplemist istusingi riksasse ning s6itsin koske vaatama. Nn kosk asub ysna keerulise koha peal. Riksa viis mind keset banaaniistandust, kust edasi tuli omal seigelda. Juht seletas teed ka. See oli umbes nii, et "k6igepealt mine otse, siis keera paremale, siis natuke veel otse, siis tuleb yks lagendik(aga sina 2ra seda lagendikku t2hele pane, mine ikka edasi), siis mine veel edasi, siis keera vasakule ja mine otse. Siis keera uuesti paremale, veelkord vasakule" - no yhes6naga t2iesti syrri juttu ajas. Ja nende instruktsioonide j2rgi ma muidugi mitte kuhugi ei j6udnud. Aga j6udsin siis mingi j6e 22rde, kus pesi pesu yks naine. Naine seletas oma kehvas inglise keeles ning osutas k2ega, et kosk on umbes "seal". Mul k2is yle kere lootusetusev2rin ning l6in k2ega, sest k6ik juhised olid omavahel vastuk2ivad. Naine l2ks oma teed, mina istusin m6ned hetked j6e 22res ning siis otsustasin ka tagasi jalutada. J6udsin v2lja sinna parklasse, kuhu riksajuht mind toonud oli enne. Seesama naine seal. Mingi mees ka. Kysis, kas leidsin kose:) Hoidsin ennast tagasi ja ytlesin, et ma arvan, et see pole selle asukohta teadmata reaalselt v6imalik. Mees noogutas ja ytles, et no v6ta giid. Kauplesin siis giidi 100 asemel 50 raha peale ja hakkasime minema. Teekond j6eni oli sama. Siis tuli aga see j6gi yletada ning edasi poleks ma t6epoolest osanud omap2i minna, mingeid silte rajal ei olnud ning see kulges t2ielikult...justkui m66da mingit v2ga suurt sootis ja kivist p6ldu.
Keset banaaniistandust sain korraliku ehmatuse osaliseks. Nimelt yhel hetkel hakkas l2heduses k6ik krabisema ning oli n2ha, kuidas paari meetri pikkune "uss" kiiruga
p66sasse pages. Giid ytles, et tegemist oli kobraga. Uss oli umbes 2-2,5 meetri pikkune, tumepunane v6i punakaspruun. Ja liikus v2ga kiiresti. Siis heitsin pilgu oma pl2tudele ja paljastele varvastele...
Metsik loodus kardab inimest. Meil metsas liikudes on karuga kohtumine v2ga ebat6en2oline, sest loomad hoiavad eemale. Tavaliselt on nii, et kui inimene juhtub loomale l2henema, siis loom taganeb juba piisavalt kaugel nii, et me teda ei n2e ega kuule, aga...kui see t6esti kobra oli, kelle hammustus l6ppeb teadagi, kuidas, siis... on raske ennast selle m6ttega kuidagi lohutada. Sest see pole ju nii:)
Igatahes j6udsime peale 20-minutilist matka kose juurde. Kosk aga, nagu selgus, on peidus kivide all. Eks piltidelt saab mingi ettekujutuse. Giid r22kis, et kui on mussooni aeg, siis on terve j6gi vett 22reni t2is ning ymberkaudsed alad vee all. P6nev on see, et vesi on aastatuhandetejooksul kividesse uuristanud justkui sirkliga joonistatud ning siis v2ljal6igatud augud. Ja seda k6ike sellise koha peal, mida endal yles leida v2ga keeruline. Loomulikult ei olnud seal ka mitte yhtegi inimest peale minu ja giidi. V2ga m6nus retk oli ning maksin giidile ka 50 asemel 100 raha.
Kuigi riksajuht pakkus, et ta v6ib mind oodata seni kuni ma kose juures k2in, otsustasin, et jalutan tagasi ise. Tee polnud pikk, ehk umbes 3km, aga seda kuuma p2ikese all. K6ndisin sellest umbes poole banaaniistanduse vahel ning siis j6udsin yhte kylla. K6ndisin aeglaselt mooda t2navat ning kuulsin j2rsku oma selja taga tydruku h22lt. Kohe ymber ei pooraNUD, sest...ega ma esimest p2eva siinkandis ole:) Jalutasin rahulikult paarkymmend sammu edasi. Kuna tydruk minust maha ei j22nud, j2in seisma ning keerasin ennast ymber. Umbes 3-4-aastane plikatirts vaatas mulle otsa ning j2tkas oma seletamist. Ma siis kykitasin maha ja segasin oma kysimusega vahele, et mis v2rk on, mis tal mureks. Tydruk astus kohe minu k6rvale ja pani n2pu vastu mu seljakoti kyljetaskus olnud veepudelit. No selge pilt. Tahad juua? Pole probleemi. V6tsin pudeli, keerasin korgi pealt ja ulatasin tydrukule. Tydruk v6ttis pudeli ja sirutas kohelselt teise k2e korgi j2rele, mis mul peos oli. Einoh...mis seal ikka. Andsin korgi ka. Plikatirts keeras punni pudelile peale ja astus s6nagi lausumata minema. "You're welcome", pomisesin endamisi:) 6nneks oli mingi poekene kohe paarikymne meetri kaugusel. Astusin ligi ja palusin uue veepudeli. Kohe oli minu k6rval v2ike poiss, kes hakkas shokolaadi n6udma. kategooriliselt keeldusin shokolaadi ostmast. Ja oma peas keeldusin shokolaadi ostmast ilmselt juba ammu enne tema kohalesaabumist. Kuna seal puuvilju ega muud m6istlikumat toidupoolist ei myydud, palusin myyjalt kaks kommi. Andsin need poisile. Ryypasin pudelist vett ja kreemitasin ennast sealsamas varju all p2ikesekreemiga sisse. Kohe saabus teine j6nglane, kes hakkas oma keeles seletama ja osutas poe lettide poole. Kuna esimene poiss oli veel minu juures, siis k2skisin sel esimesel poisil yhe kommi anda uuele tulijale. Andis kyll yhe kommi 2ra, aga selle poisi silmadest n2gin, milline viha tal selle uue j6nglase vastu tekkis. See oli v2ga huvitav seik. Aga kuna yks pisike koolimaja oli seal vahetus l2heduses ning ma kuulsin l2rmi j2rsult valjenemas, siis oletasin, et ehk on koolip2ev v6i tund l6ppenud ning asjad v6ivad minu jaoks kohe v2ga j2rsult halveneda. Ruttu kott selga ja minema...
Kuna ma hommikul alustain oma matka juba kella 9 paiku, siis olin tagasi riisip6ldude vahel kella 14ks. T2pselt l6una ajaks. Tore hommikupoolik!

Mul hakkab tekkima seikluste j2rele vajadus. Viimased paar n2dalat on moodunud v2ga rahulikult. 6igem oleks seda h22ldada: "t2iesti tegevusetult". Olen lihtsalt puhanud, soonud korralikult, palju maganud ning vaadanud p2ikeseloojanguid. P2ikeseloojang ongi saanud kohustuslikuks osaks p2evast. Igal 6htul kella 18 paiku tuleb ronida m6nele kaljunukile ning vaadata, kuidas p2ike silmapiiri taha vajub. V2ga tervistav, ma ytlen, v2ga tervistav.

Internetiyhendus on siinses kohas ahastamapanev! Katkeb kogu aeg ning pilte ei ole praktiliselt v6imalik yles laadida seet6ttu. J2tan selle praegu pooleli ning lisan ylej22nud pildid postitusele hiljem. Praegu aga vaid need: P6him6tteliselt on need tehtud jalutusk2igul "kose" juurest tagasiteel. Babaabiistandusest olen ka juba l2bi...








Head p2eva!

Kaugel, kaugel Hiinamaal...

Tervitused!
M6tlesin, et tulen ja kiikan internetiavarustesse. Siis selgus, et internet on tervest kylast 2ra kadunud. Kysisin, et millal internet v6iks saabuda. Mees vastas, et no ta peab siis helistama. Helistas. Olevat oeldud, et poole tunni p2rast on internet kohal. Ma siis istusin internetiubriku trepile ootama. Viis minutit ootasin ning siis tuli m6te, et teeks interneti2rimehega kaupa, et v6iksin kuni interneti saabumiseni kasutada arvutit tasuta. Ja kui internet kohale saabub, siis hakkab ka minu tasuline aeg jooksma. Oli n6us. Hea diil – mina saan nii kaua tasuta kirjutada.

Hampi on t6epoolest teistmoodi hingamisega. Hampis elab erinevatel andmetel praegu 3000-5000 inimest. Aga mina polegi p2ris Hampis, vaid Hampi kylje alt l2bijooksva j6e teisel kaldal, mis t2hendab, et suuremast asulast olen v2ljas. Kylalistemaja, kus peatun, asub ka veel omakorda j6est oma poole kilomeetri kaugusel riisip6ldude vahel. Seega uskumatult omaette. Selle kohta ei saa isegi oelda, et elan mingis kylakeses, vaid s6naotseses m6ttes “in the middle of nowhere”.

Kui praegu elab Hampis vaid m6nituhat inimest, siis pooltuhat aastat tagasi oli linna suurus hoopis teine. Paikseid inimesi elas siin koguni umbes pool miljonit. (Andmed on taas erinevad – LP annab numbriks pool miljonit, yks teine raamat, mida Alvis luges, r22kis isegi pooleteisest miljonist). Igatahes oli tegemist yhe L6una-India sisemaal paikneva suurima linnaga. Inimesed t6i siia kokku kauplemine. Hampi oli v6imas kaubalinn, kus ristusid nii Euroopa kui Aasia kaupmeeste teed. Minu jaoks on see natuke kummaline asukoht, aga kui nii oli, siis ju nii oli. Igatahes t2naseks on k6igest sellest alles j22nud vaid tohutud varemed.

P2evad on v2ga kuumad. P2ikese k2es v2ga olla ei kannatagi. Ses suhtes, et no kannataks ikka, aga ma ei tulnud ju siia kannatama:) Seega elan hommikusoogist l6unasoogini, siis ootan ohtusooki ning siis l2hen magama. Vahepeal suhtlen k6ikv6imalike karvaste ja sulelistega, kes siia kokku on tulnud. N2iteks eile 6htul oli meie kylalistemaja hoovis asuva varikatusega restoranis inimesi Itaaliast, Hispaaniast, Kanadast, Saksamaalt, Rootsist, Soomest, Eestist, Portugalist, Leedust, USA-st, Austraaliast ja v6imalik, et veel kuskilt, sest k6igi kohta lihtsalt ei j6udnud kuulda. Istutakse, r22gitakse, juuakse teed, m6ned suitsetavad rohelisemat, m6ned v2hemrohelisemat, m6ni joob ka 6lut, aga kokkuv6ttes…6hkkond on lihtsalt h2sti m6nus. Mitte keegi ei muretse mitte millegi p2rast, mis kaugemal kui paar meetrit.

Ja mul tuleb v2gisi siin riisip6ldude vahel meelde see Kuldse Trio lugu...



See lugu on yleyldse selline, et vahet pole, mitmendat korda korda kuulad, tuleb ikka muie suule.

K6ike head!

Hippie. Happy. Hampi!

Tere! Tore, et j2lle lugema sattusid!
Nyyd siis, nagu juba eile mainisin, olen kohal Hampis. Pehmelt oeldes on tegemist ylimalt tsilli kohaga. V6i nagu p2kp2kkerid ytlevad - hippie, happy, Hampi. Tegemist teistmoodi hingamisega kohaga. Palju rahulikum, palju puhtam, palju m6nusam. Tekib tunne, et polegi nagu enam Indias.
Teekond siia kulges esmalt Mamallapuramist bussiga Chennaisse, siis sealt rong Bangalore'i, kus tuli kaks tundi oodata ning siis tulime oorongiga Hospeti, kust j2i Hampisse vaid umbes 10km. Viimaseks v6tsime tuk-tuki ehk riksa.
Kogu see asi v6ttis aega 24h. K6ige karmim oli p2evane rong Chennaist Bangalore'i. Istutakse nii, et kolm inimest k6rvuti, kaks pingirida, keskel vahek2ik. Eespool paikneva istme seljatoe kaugus j2tab loomulikult minu kabariitidega mehe puhul soovida - kuidagi ei taha sinna 2ra mahtuda ja p6lved on peale 7-tunnist rongis6itu muljumisest valusad.
Minu istekoht juhtus olema pingi keskel. Ehk siis nii minust vasakul kui paremal olid teised reisijad. M6lemad mehed, m6lemad kergelt keskmisest laiemad. Algas s6it. Minust paremalpool akna all istuv tegelane kuulas mingit tymakat ning tegi k2te v6i jalgadega igasuguseid liigutusi. K2tega tehtud liigutused meenutasid neid, mida meil tegi PIMP TV-st ja 2rapanijast tuntud DJ Ryan Angelos. Ja siis m6nikord t6i mees rytmi oma jalaga niimoodi, et tema jalalaba puudutas peaaegu minust paremal istunud mehe varbaid.
Vahek2igus k2ib vilgas kauplemine. Kogu aeg h6igutakse v2lja erinevaid kaubaartikleid, mis just parajasti sinust moodumas on. Osta saab rists6nu, lastele m2nguasju, teed, kohvi, puuvilju, suppi, j2rjehoidjaid, kleepekaid, mitmeid erinevaid saiakesi ja suupisteid, vett, mahla, kokakoolat, k22re, patareisid, juuksekumme, klambreid ja veel mitmeid mitmeid muid asju. Ja iga kauba jaoks on eraldi myyja. Vahek2ik on totaalne turuplats, kus kaupmehed kandikute, mannergute ja kastidega sebivad. Ja rong on kui kaubamaja! Mitmed kaupmehed on pimedad. M6nel on mustad prillid ees, m6nel on n2ha silmad, mis ei n2e. Alguses on see valus vaadata ning tundub v2ga synge ja kuidagi ylekohtune, kuid peagi harjud - mis teha, elu on siin selline.





J2rsku kuuled selja taga mingit syytut kiljatust. Hetke p2rast hakkab laulma naine, kes mingi puust nooriga yhendatud kl6patstokkidega rytmi loob. Mingil hetkel l2hevad rytm ja s6nad justkui kokku, enamus ajast ei l2he ka. Vahepeal on laul ylimalt tugev ja kiljumine k6rvulukustav, m6nel hetkel v2heke vaiksem. Teadsin juba juttude j2rgi ette, mida see k6ik t2hendab, seega ennast ymber poorama ei kiirustanud. Laul kestis m6ne minuti ning siis hakkas vaguni otsast liikuma naisterahvas. Liikus mooda tervest vagunit2iest inimestest, keda v6iks olla umbes paarsada. Yhe k2ega hoidis "pilli" ja surus puusale aasta-paarist poisip6nni, teine k2si k2is iga pingirea juurest, praktiliselt iga inimese eest l2bi. Ta moodus paarisajast inimesest, kellest vaid kolme-nelja k2si vastas talle heldemal v6i v2hemheldemal moel. Ehk siis tegemist j2rjekordse kerjusega. Naine oli noor ja ilus. Ja ka ilusasti riides, s2titud ja ehitud. J2rjest enam ja enam vaevab mind kysimus, kuidas nad ometi niimoodi elavad, sest ma n2en, et sellest rahast, mida kerjused niimoodi teenivad, 2ra elada pole v6imalik. Ja loomulikult liiguvad rongis ringi teisedki kerjused, kyll pimedad, kyll jalutud, kyll yke k2ega, kyll kyyrakad. Ja peaaegu mitte keegi ei anna neile mitte midagi.
Minul ongi siiani veel kerjustele raha andmise systeem puudu. Yldjuhul ma ei anna. Lihtne p6hjus on selles, et ma n2en, et SEE LIHTSALT EI AITA NEID! Annan mustlasele 10 ruupiat, minu s6ber k6rvalt annab teise kymnese. Ja siis l2heb mustlane nende kahe kymnelisega esimese putka juurde ja ta ostab selle eest omale yhe pepsi v6i kokakoola. Ja ise s6braga joome vett ega taha igal korral syyes isegi omale mahla raha kokkuhoiu m6ttes toidu k6rvale osta(mitte, et see nyyd kallis oleks, aga lihtsalt seet6ttu, et v6ib ju vabalt ka vett juua ning seega pea poole toiduarve pealt kokku hoida). Kyll annan ma neile v6imalusel midagi syya, m6ne banaani v6i poole oma saiakesest v6i miskit muud, kui mul juhtub midagi olema. Raha anda ei ole lihtsalt m6tet.
Viimasel p2eval oligi Mamallapuramis olukord, kus mul ei olnud mitte midagi anda, v2ikest raha ka polnud, aga minu juurde tuli naine, kel taas pisike laps puusal. Kui seisma j22d, silma vaatad ja syvened, siis oled juba sama h2sti kui "v6rku" pyytud. See noor naine vaatas mulle otsa, tegi haleda n2o, palus kenasti jne ja mina andsin yhe dollari. Ja naine kadus kui tina tuhka. Tema asemele tekkis aga kohe neli uut k2tt. Siis tegin sydame k6vaks ja k2skisin neil omavahel seda dollarit jagada, sest yks dollar on 10-20 korda suurem sellest, mis kerjus tavaliselt saab. Tihtipeale ylimalt ebamugav, sest tegelikult ma ju tean, et see 5 ruupiat ei tee mind vaesemaks. Keeruline.
Aga aitab nyyd sellest. K6ik ei ole nii must ja murelik.
Bangalore'is oli meil aega kaks tundi. S6ime 6htust ning tegime lyhikese jalutusk2igu raudteejaama l2heduses. Bangalore j2ttis palju puhtama mulje. Tundus, et 6hk on puhtam, t2navad v2hem prahised, majad on suuremad ja ilusamad ning inimesed kuidagi rikkamad ja omadega paremal j2rjel. Raske kyll t2pselt oelda, sest n2gime linna vaid paar tunnikest ning sedagi pimedas. Aga lihtsalt tunne j2i selline. Sinna tahaks tagasi minna, aga seda mitte seekord.
Oorong oli t2itsa m6nus. Meil vedas voodikohtadega, saime m6lemad Alvisega omale kohad kolmandal korrusel ja k6rvuti. Kolmas korrus on parim seet6ttu, et esimesel ja teisel korrusel istuvad inimesed. Kui nad magama minna ei taha, siis pead ise ka yleval passima ja ootama. Aga kolmandal korrusel ei ole muret - v6ib kohe oma koikusse kolida ja uinuda. Onneks oli vagunisaatja p2ris kuri tegelane, kes t2pselt sydaool k6ik tuled surnuks l6i ja magama ajas. P2ris naljakas. Meil t6useks sellest kohe p2ris korralik kisa, aga siin ei olnud kellelgi midagi vastu oelda - kui vagunisaatja k2seb uinuda, siis tuleb uinuda!

Sedasi lae all me siis oo mooda saatsime

Rong v2ljus 22:35 graafiku j2rgi. Reaalsuses oli see 23:05. Kohale j6udsime Hospet'i umbes poole seitsme paiku. Hakkasime siis omale rikshat vaatama. Kohtasime yht jaapanlast, kellel oli samuti plaan minna Hampisse. Kuna meid oli kaks, s6idukis kohti aga kolm, otsustasime tema ka kohe punti v6tta, et kulusid jagada. Jaapanlane Ibi on ka vahva sell. 22-aastane mingist Jaapani l6unapoolsemast linnast. Mul ei j22nud nimi meelde. Tegelane on v2ga palju reisida j6udnud, k2inud l2bi Laose, Kambodza, Vietnami, Malaisia, Tai, osa Hiinat ning elanud veel ka kolm aastat Austraalias. Me p2rast Alvisega m6tlesime, kas ta yleyldse koolis kunagi k2inud on, sest kui ta nii palju reisida j6udnud, siis ilmselgelt peab olema kuskil mingisugune auk. Aga me t2psemalt ei syvenenud. Tore tegelane, l6bus ja asjalik. Ja r22gib taas jaapanlase kohta v2ga head inglise keelt(eks loomulikult kolm aastat Austraaliat teeb oma too). Ise ta kyll naerab, et India on ta keeleoskusest yle k2inud nagu orkaan - lihtsalt ei ole kellegagi siin r22kida v6i kui on, siis on tase kohutav.
Aa, vahem2rkuseks v6ib oelda, et siin on nii, et n2iteks bussijaamas ei ole yldse kindel kysida hindult, kas buss on juba l2inud, sest tema "bus will come" v6ib v2ga vabalt t2hendada, et buss l2ks juba 2ra. Samamoodi ei ole m6tet kysida, kas "raudteejaam on sealpool", sest see v6ib anda vastuseks lihtsa "yes"-i. Seega tuleb alati kysida, mis teed pidi saaks raudteejaama, et v2listada jah/ei vastust.
Kui riksha meid Hampisse kohale t6i, v6tsime omale toa Shanthi Guest House'is. V2ga rahulik ja vaikne pisikese sisehooviga kylalistemaja. Meie Alvisega v6tsime kahese toa, jaapanlane Ibi sai yhekohalise.

Ja meie toa ukse ees on selline lukk. Tuba valvab Hitler isiklikult!
Hampi on...v2ga palju. H2sti ilus. H2sti rahulik. Kuigi v2ga palju on k6ikv6imalikke turiste ja seiklejaid, on k6ik rahulik ja vaikne. Ei ole tormamist, ei ole t2navatel kisaga kauplemist. Eilse p2eva veetsime peaasjalikult yhes ylim6nusas kohvikus, millel nimeks Reggae Riverview Restaurant v6i midagi sarnast. S6ime, j6ime ja siis lihtsalt istusime. Ja siis istusime veel, v6tsime veel yhed teed. Ja siis istusime edasi ja j6ime veel paar teed. Ikka p2ris mitu head tundi.
Vaade kohvikust
Hapu n2oga jaapanlane. Fotole ta kuidagi imelikult j22nud, tegelikult ta nii hapu n2oga pole

Ning siis...tegelikult tulime me ju ka oma kolmandat reisiselli otsima. Jun Koreast...kui restoranist tagasi j6udsime, siis palusin hotellitootajalt kogu politseiraamatut viimase n2dala kohta(iga kylastaja peab t2itma mingi kohustusliku lehe politsei jaoks). Mees vaatas mind kyll imelikult, aga ma seletasin, et meil l2ks Sri Lankal kaduma yks korealane, kes pidavat ennast siin majutama(v2hamelt nii Jun ise lubas - kohe kui Indiasse j6uab, tuleb otse Hampisse ja peatug Shanthi Guest House'is), meil aga vaja h2dasti mees leida, ytlesin nime ja riigi jne ja siis t6i mees oma raamatu v2lja. Lappasin l2bi - loomulikult ei leidnud. Istusime siis maha ja m6tlesime, kust otsima hakata. Ja Alvis l2ks banaane ostma. Ja voilaa - tagasi saabus koos kahe korealasega, kellest yks oligi meie kadunud "l2tlane" Jun. Taaskohtumisr66m on p2ris m6nus r66m!
Ta oli leidnud vahepeal omale ka yhe uue reisikaaslase - 9 kuud mooda Indiat reisinud 17-aastase! poisi, kelle isa Indias meditatsiooni 6ppinud. Poisil on viisa kaheks aastaks. Poiss loomulikult iseseisev, tal pole isaga eriti mingit pistmist. Aga fakt iseenesest, et tal Indias isa juba viiendat aastat, aitas tal saada viisa kaheks aastaks.



6htu saatsimegi mooda viiekesi. Istusime niisama j6e 22res muru peal ja jutustasime. Korealased ja leedukas puhuvad oma Di-Gi-Dii-Doo'sid. Nii nimetavad nad neid torusid, mida puhuvad. Minagi olen proovinud. Helil pole viga, aga hingamine ei tule veel v2lja. Kuna mul oma pilli pole, siis ma ei saa eriti palju proovida ka. Ja jaapanlane Ibi ostis omale india floodi ning pyyab seda puhuda. Kui Alvis oma parmupilli v2lja v6ttis, siis oli ta di-gi-dii-doo minu p2ralt...t6eline koor...ja aeg seisab. Pole t2htsust, palju on kell, pole t2htsust, mis n2dalap2ev, pole oluline, mis kuup2ev on. On soe, leebe 6htutuul paitab kukalt, kivi, millel istud, on soe, eemal 6ngitsevad kalamehed, teiselpool j6ge p6leb mingi l6ke, mille vingu haisu on kergelt siinpool aimata...kvaliteetaeg...

Siinne internetikohvik yllatab oma kiirusega. Viie pildi korraga yleslaadimiseks kulub umbes pool minutit, sellist kiirust polegi oma reisil kohanud. Seega m6ned pildid...
Naised on endiselt valdavalt v2ga kenad ja s2titud. Nagu siitki paistab, siis nende igap2evakleidid meenutavad meile pigem naiste peor6ivaid. H2sti v2rvilised, palju ehteid, tihti on jalgade ymbes k6linad, mis natuke kuljuseid meenutavad.
Hampi peat2nav, millel jalutades on ka mitmed j2rgnevad pildid tehtud...












Rikkust ei anna h2beneda - Alvis soodab lehmi banaanidega
Hotelli sisehoovi on keegi pesunoori koeratopise riputanud. Alguses tundus eemalt ysna ehtne, aga l2hemal vaatlusel on siiski m2rgata, et tegemist siiski vaid naljaga


Ja ohtu saatsime mooda viiekesi ringi kulgedes...
Vaatasime, kuidas kalamehed kala pyyavad

Yhel hetkel ilmusid meie seltskonda kaks v2ikest poissi. Yhel trumm, teisel mingi vaibamoodi r2bal ja kaks pikka toigast. Vaatasid, kuidas me seal istume, kuidas osa meist toru puhusid, naerda l6kerdasid ja kergelt sulandusid seltskonda. Me siis seletasime poistele, et noh, pange trumm p6risema, b2nd v6iks v6imsam olla. No ja siis hakkas tulema. Yks neist m2ngis trummi, teine hakkas tantsima selle kaltsuvaiba peal. K6ik k2is maru kiiresti ning j2rsku olid trummari jalgade kyljes needsamad pikad toikad seotud. Ise ta loomulikult pysti ei saanud, aga Ibi aitas. Ja siis...






Meil olid igatahes suud peas ammuli, vahtisime artiste, vaikisid floodid ja di-gi-dii-doo'd! Kuradi asjalikud ja tublid poisid. Loomulikult kysisid nad peale etteastet raha selle meelelahutuse eest, aga niimoodi ei olnud meil kellelgi kahju seda neile ka anda. Ilmselt v6isid nad meilt saada ligi 100 ruupiat. Me andsime vist k6ik oma lahtise raha kambaga 2ra. Mina aga muidugi pidin siis uurima hakkama, et mis paran2htused nad sellised on, vanad on, mis nad teevad, kuidas elavad. Muud ei tulnudki, et yks oli 9-aastane ja teine kuuene ja et teevad niisama pulli. Igatahes v2ga muljetavaldav ning peale sellist etteastet nende poiste poolt tekksid minu p2he vastused nii m6nelegi kysimusele kerjuste koha pealt.

Meie 6htu moodus aga nii:

K2isime yhes kohvikust 6htust soomas. Kuna meid oli 5 ning kelner meiega inglise keeles r22kida ei tahtnud ja lisaks oli tal veel ka kiire, andis ta meile oma m2rkmiku, et me sinna oma tellimuse kirja paneks. Nii see siis v2lja n2gigi...

Muuseas, see oli eile alles teine koht, kus me syya saime. Esiteks proovisime minna sinna Riverside Reggae kohvikusse. Seal aga oli imelik intsident. Nimelt Pyydsime peale 15-minutilist menyyuurimist tellima hakata. Moodus yks preili, keda me siis k6netasime. Preili pomises midagi oma keeles...see oli aga nii naljakas, et me k6ik h22lekalt naerma puhkesime. Loomulikult neiu solvus. Siis pidime ootama veel umbes 15 minutit. Ootasime ilusasti 2ra. Tuli yks meesterahvas ning hakkasime idee poolest j2rjest tellima. Alvis istus nurgas ning tema oli esimene tellija. Ta siis kysis mingi toidu kohta menyyst, et kas see on terav. Kuna see kelner ei teadnud, siis l2ks ta kellegi teise k2est kysima. See teine, selgus, ka ei teadnud ning teine l2ks koka k2est kysima. Siis tuli see teine meie juurde ja ytles, et kokk ka ei teadnud, ning ka kokk l2ks kuskilt uurima. Kogu see v2rk tundus ikka ylimalt imelik. Ja siis l2ks elekter 2ra ning kelner teatas, et seal kohvikus elektrikatkestuse t6ttu syya ei pakutagi.
L2ksime siis j2rgmisse kohta, kus meie laud oli pandud huvitava koha peale. Nimelt oli seal p6randas mingi suur auk. Seal ees v6re, aga l2bi augu oli n2ha, et selle v6re kyljes ripub alumise korruse laes olev lyhter:)



T2na hommikul s6in mingit ebatavalist juurikat. Hirmharuldane, lugege ise ylevalt...

Ja ylej22nud pildid on tehtud t2nase k2igu jooksul teisele poole j6ge. Seal on elu veelgi vaiksem ja rahulikum, inimesi v2hem. Istusime paar tunnikest yhes kohvikus, mis asus absoluutselt keset riisip6ldu. Samas oli ka yks kylalistemaja. Ilmselt homsest kolimegi sinna elama m6neks ajaks. Praegu seebitame, et ka korealased meiega liituksid.









Nii palju siis praeguseks mu tegemistest. Tegelikult on nii-nii palju igasuguseid asju veel, aga mis teha, k6ik ei mahu siia.

K6ike toredat!