Ka siin juhtub asju...

Kui ma esialgu m6tlesin, et ei hakka juhtunust siia kirjutama, siis asja yle pisut j2rele m6elnuna ning ka targemate arvamustega arvestades otsustasin ikkagi kirjutada.

Eile 6htul l2ksin kenasti oma kylalistemajja. J6udsin oma tuppa ehk umbes kella poole yheteistkymne paiku. Yle koridori yhes toas m2ngis vali muusika ning oli kuulda meesh22li k6nelemas. M6tlesin valmis, et kui magama hakkan minema, siis l2hen ja palun neil selle vaiksemaks keerata. Aga veel ei l2inud, seega OK. Lugesin voodi peal raamatut. Tymps k2is. Siis aga kuulsin l2bi muusika tytarlapse h22lt, kes kuidagi justkui millelegi vasu punnis. Kaeblik eitav h22l. Muusika m2ngis k6vasti ning teritasin siis tugevalt k6rva. Ikka kuulsin naisterahva h22lt. V2ga t2pne oleks praegu kasutada s6na "vigin", ilma halvustamata. Ehmatasin muidugi kohe 2ra ja kujutusv6ime hakkas silme ette pilti manama. Hyppasin pysti ning l2ksin kohe ukse taha. Koputasin. Hetke p2rast ilmus uksele umbes minu kasvu tiibetlase n2oga tegelane, kes kysivalt otsa vahtis. Ma siis ytlesin, et ma elan yle koridori, pangu vaiksemaks, on oo. Noogutas ja lykkas ukse kinni. Ukse vahelt vilksatas aga, et voodi 22re peal toas istuski tydruk. L2ksin oma tuppa tagasi, aga kuna muusika m2ngis t2pselt samamoodi edasi, siis ei moodunud minutitki kui ma naaberukse taga tagasi olin. Tyyp tegi ukse lahti ning kui mind n2gi, siis noogutas ja hakkas ust kinni lykkama. Mina panin aga jala ukse vahele ja trygisin sisse. Istuski seal v2ikeses toas voodi22rel tydruk, kes mulle hirmunud ja pisarates silmadega otsa vaatas. K2ratasin tyypidele, et mis, kurat, toimub. Yks tegelane hakkas t6uklema ja kisendama ning mind uksest v2lja lykkama. Ma kaklema ei hakanud, taganesin uksest tagasi v2lja, tekkinud segaduses ja v2ikses ryseluses sai aga ka tydruk olukorda kasutada ning tuli kiirelt sealt toast v2lja. Kordas mooda koridori kiiresti eemale k6ndides yle 6la: "Thank you", "thank you" ning l2ks kiiresti valja t2nava peale. Kaks tyypi, kes toas olid, l2ksid kiiresti talle j2rele, et midagi r22kida ja seletada. Tydruk kadus ning mina l2ksin oma tuppa. Paari-kolme minuti p2rast kuulsin samme. Ootasin juba ette ja no muidugi - koputati minu uksele. Kurat kyll, seda tunnet on raske kirjeldada. Aga m6tlesin kiirelt, et mis seal ikka, ega mul midagi teha pole, kuhugi p6geneda pole ning yleyldse - ma olen yksik v66ras kuskil kurat-teab-kus. Koputati veel ja l2ksin ja tegin ukse lahti. No loomulikult, samad tyybid. Yks kysis, kas tohib sisse tulla. Astusin sammu tagasi, nemad astusid sammu edasi. Viina hais k2is yle pea. Ja siis hakkas pikem r22kima. Ja hakkas seletama olukorda ja vabandasid jne. Seletasid, et neil oli pidu ja tydruk olevat olnud neist yhe pruut ja et neil oli tyli majja tulnud ja ma ei tea, mida veel. Ma ytlesin neile, et ma n2gin seal seda, mida ma n2gin ning kui tegelikult on neil 6igus, siis ma v2ga loodan seda. Surusime k2tt ja nad l2ksid oma tuppa.
Ma ei usu eluilmaski, et see oli nende kellegi tydruk. Ma n2gin neid silmi...Igatahes kokkuv6ttes l2ks siis nii. Nii h2sti v6i halvasti kui see seekord kellegi jaoks l2ks. Tohutu ehmatus. Arvan ka, et poisid ise, kes olid vast napilt 20 v6i pisut peale, said k6va ehmatuse osaliseks. Ja ma loodan, et ma olin kellelegi jaoks 6igel ajal 6iges kohas.

Eks elu olegi ilmas selline, et kogu aeg ei ole ilusad lumised m2etipud, pole p2ikeset6use Adam's Peakil, pole tahistaevaga k6rbeoid. Kuskil on 6nnetused, kannatused, koledused ja 6udused.

Niisamuti ka minu reisil.

Ikka ilusat ja ainult ilusat!

Triundi matk...

Tere! Olen endiselt McLeod Ganj'is. Eile hommikul otsustasin minna m2gedesse ronima. Kuigi ma alguses nii ei plaaninud, j2in ka ooseks yles. Ronisin Triundi, kuhu siit 9 km matkamist. Triund on McLeod Ganj'is matkajate hulgas ysna popp sihtkoht, sest esiteks ei ole rada kuigi raske ning aega v6tab yles ronimine samuti v2he - rahulikus tempos liikudes umbes 5 tundi. Seega kui hommikul minna, siis j6uab vabalt enne pimedat alla tagasi. Minul oli hommikul uni imelikult magus ning kuigi kella 8ks 2ratuskella s2ttisin, ei tulnud t6usmisest mitte midagi v2lja. K6igepealt lykkasin kella 10 min edasi, siis veel 10 ning siis lylitasin 2ratuse yldse v2lja ja magasin poole yheteistkymneni. Siis aga hakkas loomulikult kiire, sest v2hemalt esimese plaani kohaselt tahtsin eile ka alla tagasi j6uda. Alustasin korraliku tempoga, j6udsin yles pisut v2hem kui 4 tunniga. Oleks j6udnud ka kiiremini, aga poole tee peal moodusin yhest saksa-inglise paarist, kellega juttu ajasime ning siis koos yles l2ksime, kuid nende tempo oli m2rgatavalt rahulikum. No ja Triundi kohale j6udes oli seal k6ik nii ilus, mina ise omajagu v2sinud, s6brad ka leitud, yhes6naga otsustasin kiirelt, et kuhugi ma alla ei l2he ning j22n ooseks yles laagrisse. Saime omale 500.- ooseks toa ning madratsid-tekid ning elu ilus. Sakslanna oli Birgit ning inglane(kelle vanemad Indiast p2rit, siit aga Londonisse l2inud ning mees ongi Londonis syndinud) oli Aron. Veel oli imelik juhtum. Nimelt enne kui yes j6udsime, haakis meile sappa mingi hindu, kes v2itis, et professionaalne kriketim2ngija on ning ka puhkab. Ise suitsetas pidevalt ning kohis sedasi, et me arvasime, et enne tippu j6udmist vedru v2lja viskab. Oli imeliku olemisega, natuke nagu kohtlane v6i kuidagi...v2ga kahtlust2ratav jne. N2iteks ei olnud tal isegi veepudelit kaasas. Hiljem selgus, et raha ka mitte:) No ja kuna me neljakesi yles j6udsime, siis v6tsime omale toa ning ta oli ka justkui meie toas. Siis aga oli mitmeid intsidente, mille j2rgi v6iks oelda, et meheke kyll t2ie m6istuse juures pole, naeris kohtlaselt, r22kis omaette, segas t2iesti lambist oma hoopis muu jutuga teiste jutuajamisele vahele jne. No kahtlane, aga m6tlesime, et no mis seal ikka. Yleyldse on k6iksugu r2ndurid s6bralikud ja abivalmid ning keegi ei pane ullukesele pahaks kui ta ohutu ullukene on. Siis aga juhtus nii, et ta ise meile otsa vaadates ja midagi r22kides minu seljakoti kallale l2ks. Mina oskasin ainult 6hku ahmida ja k2ratada, et "what the fuck?" Igatahes oli selge, et tegelane ikka p2ris ohutu pole ning andsime talle yhise toa eest makstud 80 ruupiat(kuigi tegelikult pidi igayks maksma 125, aga tal lihtsalt polnud rohkem!) tagasi ning ytlesime kenasti, et meheke, kui kiiresti astud, j6uad veel enam-v2hem valges alla tagasi. Yhes6naga saatsime ta enda juurest viisakalt 2ra ning seletasime ka, et mees, 2ra solvu, aga sa pole usaldusv22rne. Tagant j2rele m6eldes tundub ysna loogiline, et ta ikka mingi kelm oli, sest no mis kriketim2ngija ta olla sai kui sadat ruupiat rahagi polnud, suitsetas ja kohis ja v2lja n2gi ka natuke ylekaalus ning...no mida k6ike veel, aga mitte sportlik. Naljakas.
Igatahes s2ttisime ennast kenasti sisse oma tuppa ning jutustasime trepil kuni p2ikeseloojanguni. Siis ytles Aron, et ta v6ttis alt pool pudelit viskit kaasa, et saaks minu synnip2eva t2histada ning nii me seal siis istusimegi. Umbes kuni sydaooni.
Hommikul 2rkasin 7 ajal ning tagasi alla hakkasin tulema kell 9, kohale j6udsin keskp2evaks. Allatulekuga veel selline lugu, et mingil hetkel tuli vastu yks h2rra, kes kahel eeslil yles mingit kaupa viis. Oli teelahk ning mina kysisin, et kumb oleks m6istlikum. Mees n2itas pikemalt aru pidamata mulle teeotsa k2tte ning hakkasin astuma. Astusin tubli 15 minutit allapoole kui tee yhe lahtistest kividest m2gimajakese juures sisuliselt l6ppes ning siis pidin tubli tunnikese mooda okkalisi p66said k2ima enne kui taas mingi raja peale sain. Seal yleval tuli vist ikka kolm eeslit vastu. Igatahes j6udsin kenasti tagasi ning viimased paar kilomeetrit v6tsin yldse riksa, sest ei viitsinud k6ndida.
Aga...kuidas muidu oli? V2ga ilus. Erakordselt ilus ja m6nus. Ja ma ei oskagi rohkem midagi oelda. Eks piltidelt saab aimu.
T6usu siit sinna oli kokku umbes 500m ehk siis yleval olin natuke v2hem kui 3000m k6rgusel. Mingit k6rgushaigust peapoorituse v6i mingil muul moel ei kogenud, ei saanud aru sellestki, et 6hk oleks h6redam olnud. Polnud mitte mingit vahet - kui pingutada, siis v6tab ju igalpool hingeldama. Triund on muuseas selle m2etipu l6unakyljel, mida eelmise postituse juures yhelt pildilt n2ha v6is(https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgqr9wKzaqTkAQSrTAiIxQRcG5cg81P0bZPU310KGb_cx7al_rL_sQ7muv1FpaZZBbfBS2KhYOyAkNmRTvNQB0VSlDzeTZK1BObIsMi_dANSjfEBvfVEGrGeeVUqfdhUKkGlTEbM9LKWiUO/s1600-h/J9+030.jpg). Yhes6naga ronisin sellele m2etipule, mis yle linna valvab, v6imalikult l2hedale. Nii lihtne oligi. Eks ma pean hakkama ennast ette valmistama Annapurna ringiks aprillis, mil plaanis trekkida ymber Annapurna. Ja seal on ring umbes 350km. Sellega peaks kolme n2dalaga rahulikult kulgedes hakkama saama kyll.



Umbes pool teed oli selline 6itsev.




Sain sel aastal esimest korda lumekuuli teha. Aga ilmselt kodumaisel lugejal hakkab k6hus keerama kui ma sellest pikemalt r22gin...
Kui alguses yles j6udsime, siis oli pisut pilvine. Muide, kohtasimegi teel ka neid, kes pettunud ja pahurad olid, et yleval pilvine ning mitte midagi n2ha polnud. Kui meie kohale j6udsime, siis hakkas aga selgeks minema ning umbes tunni-pooleteise moodudes olidki pilved t2ielikult kadunud. Siis avanev vaade oli ikka v2ga vinge.
Ma ka ikka pildile. Muuseas. Kui p2ike pilve taha l2heb, on ilm koheselt kylm. Seega fliis tuli kogu aeg seljas hoida. Ja tuul on terav. Muuseas juhtuski halb lugu Aronil, kes sai eile yles tulles kylma. Seljakoti alt hakkab selg ronides tublisti higistama ning kui koti seljast v6tad, l6ikab kylm tuul seljal nagu noaga. Ja Aron saigi niimoodi kylma, et t2na hommikul ajas ta end pysti v2ga suure vaevaga ning nad j2idki Birgitiga ka t2na ooseks yles.
Minuga oli veel aga eriline lugu, sest mina astusin eile oma hotellist v2lja peaaegu kaks k2tt taskus. Ehk siis mul polnud ei magamiskotti, pikki pykse, r22kimata sallidest-mytsidest. Aron n2iteks t6mbas mytsi omale p2he ja sidus salli ka ymber pea. Birgit andis siis mulle yhed oma dressipyksid, mis ma oma p6lvpykste alla t6mbasin. Ja oosel magasin yhe 6hukese ja yhe paksema teki all ning poole oo pealt t6mbasin omale ka kaltsuvaiba peale. Siis oli soe. Ja hommikul kui p2ike t6useb, on 6hk ka praktiliselt koheselt soe, aga maa on h2rmas - temperatuur langeb oosel alla nulli.
Yleval oli lihtsalt suur muruplats, paar majakest, kus inimesed tube said ooseks yyrida ning kolm poekest, mis ka v2ga lihtsaid toite pakkusid. N2iteks meie tellisime eile 6htul kolme peale 6 omletti ja 12 chapatit(6huke pannkoogi-laadne kuiv panniline, mida siinseks elementaarseks leivaks v6iks pidada). Yleval saab ka telkida. Ning see hulluke, kelle me enda juurest 2ra saatsime, oligi mingi telgi v2lja v6lunud, kus ta siis oo mooda saatis. V2ga kummaline tegelane.



Ja p2ikeseloojang oli ka taas v2ga erakordne. Ainult, et seekord selle negatiivse tooniga, et kui p2ike loojus, hakkas koheselt pakane paukuma.
No vot siis. Minu synnip2evakylalised ja synnip2evalaud. V2ga peen, kas pole? Ainult, et maitsvad omletid on otsas, mitte-nii-maitsvad chapatid samamoodi. J22nud vaid kypsised. Ja viskiklaasid olid meil peened, l6ikasime veepudelitel p6hjad alt. Kurram...Swarovski kristall, ma ytlen!







Selle m2gimajakese juurde j6udsingi mooda "parimat teed, mu s6ber". Ja siis tuli hakata okkaid kerest v2lja t6mbama. Aga majake iseenesest oli v2ga p6nev. Ma kiikasin aknast sisse - k6ik olid kodust 2ra. Ja majakeses ei olnud peale "tunnuste, et kitsed on siin k2inud" mitte midagi. Ehk oli see m2gikarjuste mingi majake, kus nad m6nikord oma karjaga peatuvad, ma ise m6tlesin.


Ja mul tuli m2gedes ronides yks nali meelde. Nimelt oli vahva eestlaste seltskond l2inud kaheksakymnendate l6pus Moskvasse. No kui juba seal, siis tuli ikka ka Leninit mausoleumi vaatama minna. Seltskond oli aga loomulikult ka purjus. No l2ksid siis mausoleumi ja valvurid olid kysinud, et mida seltskond soovib. Seepeale oli yks tegelane seltskonnast oelnud: "А МЫ ХОТЕЛИ ЕТУ ВОБЛУ ВИДЕТЬ".

Ilusat!

Tervitused maailma katuselt!

Tere! Kui maailma katus on pisut ehk liialdatult oeldud, siis pooninguks v6ib minu siinset asupaika pidada kyll. Yleeile hommikul l2ks vaatamata hilisele voodisseminekule uni imelikult vara 2ra. 2rkasin kell 6 ning otsustasin, et tuleb minna P6hja edasi. Arvestades asjaolu, et hiljemalt 3. aprilli 6htul tahan kindlalt olla Kathmandus ning kindlasti tahaks l2bi k2ia Agrast Taj Mahali juurest ning Varanasist, olen ilmselgelt ajah2das. L2ksin siis bussi peale, s6itsin Pathankoti, sealt edasi Dharamsalasse ning edasi McLeod Ganj'isse, mis on pisike linnake Dharamsalast 10km kaugusel ning asupaigaks ka Dalai Lamale ning kogu Tiibeti Valitsusele eksiilis.
Kui kell 7 Amritsaris bussi peale istusin, siis 9 tundi hiljem olin siin kohal. McLeod Ganj on Himaalaja m2estiku alguses, keskmine k6rgus merepinnast on umbes 2100m ning piirkonna k6rgeim tipp on enam kui 5600 meetrit. T2nvapilt on sootuks teistsugune kui Indias harjutud. Nimelt nimetatakse seda linna siin ka Dhasa'ks v6i Little Lhasa'ks ehk V2ike-Lhasaks. Seda sel p6hjusel, et Tiibeti pealinn on Lhasa ning siin on v2ga, v2ga palju Tiibeti p6genikke, kes Hiina kommunistliku reziimi eest on Indiasse pakku tulnud. Pagulasi on siin t6epoolest palju ja ma julgen arvata, et hindusid on siin v2hem kui tiibetlasi.
Pisut Tiibetist. Pean tunnistama, et kuigi olin kuulnud Tiibetist varem loosungeid stiilis "Free Tibet" ja "Tiibet vabaks" jne, ei teadnud ma varem suurt Tiibetist ega sellest konfliktist mitte midagi. Oli teada vaid, et hiinlased seal midagi m2gedes toimetavad ja kiusavad tiibetlasi taga, aga mis ja kuidas t2psemalt, ei teadnud. Nyyd tean rohkem. Nimelt oli Tiibet t2iesti omaette riik kuni aastani 1949. T6si, ka sinna l2ksid britid oma kolooniaid ajaloos laiendama, kuid siiski j2i Tiibet autonoomseks ning omaette riigiks. Tiibet on 22retult suur. Pindala on 2 500 000km2, ehk siis umbes kaks kolmandikku Indiat. Ja tegemist on ka ilmselgelt maailma fyysiliselt k6ige k6rgemal asuva riigiga, sest keskmiseks k6rguseks on tal yle 4000m. Samas on tiibetlasi v2ga v2he. Yle maailma kokku umbes 6 000 000. Kuid nende ellusuhtumine, kultuur ja religioon teevad tiibetlased minu meelest yheks suurimaks rahvaks, mida leida v6ib. Siingi, t2ielikult geograafiliselt Indias, on elu hoopis teistsugune kui mujal Indias n2htud. Tiibetlased on viimaste aastakymnete jooksul muutnud siinse linnakese vaikseks, rahulikuks, puhtaks ja inims6bralikuks. Keegi ei l2rma, keegi ei tylita sind mingi myygisooviga, k6ik on rahulik. 1949 ja edasi viiekymnendatel aga hakkaski Mao Ze Dong, hiinlane, Tiibetis mollama. K6ike seal toimunu on v2ga sarnane sellega, mis meil hakkas toimuma peale "suure ja ilusa" N6ukogude Liidu baaside lubamisega meie riigi territooriumile. Kogu intelligents h2vitati, toimusid piinamised, vangistamised, v2gistamised ja sunnitood. V2ga suur osa hindamatust kultuuri- ja religioonip2randist h2vitati. Kuigi tiibetlased organiseerisid ka relvastatud vastupanu ning s6disid p2ris muljetavaldavalt kaks aastakymmet, ytlevad nad isegi ahastuses k2si laiutades, et nad on ju nii v2ikesed... T2naseks on surnud Tiibetis hiinlase tegevuse t6ttu yle 1 200 000 inimese, tiibetlased on omal maal j22nud hiina naturalisatsiooni- v6i rahvuspoliitika tulemusel v2hemuseks oma enda maal ning kui NL korjas 90ndate alguses oma kodinad meie maalt kokku, siis Tiibetis l2heb k6ik t2nase p2evani edasi. K6ige masendavam selle asja juures on aga see, et tiibetlased ise on 22rmiselt rahumeelsed, heasoovlikud ja sydamlikud inimesed. V2ga valdav enamus tiibetlastest on budistid, mis juba iseenesest annab aimu, millise rahvusega on tegemist.
Positiivseks peab aga pidama kindlasti seda, et tiibetlased eesotsas oma vaimse ja poliitilise juhi Tema Pyhaduse Dalai Lamaga on suutnud ennast maailmas p2ris h2sti kuuldavaks teha ning maailm yldiselt teab kogu nende muret. Ka n2eb Dalai Lama kurja vaeva hiinlastega l2bir22kimistel. Ta on v2lja tootanud ka 5-punktilise plaani Tiibeti jaoks, mis peaks tulevikus Tiibeti taas iseseisvusele aitama. Ja ilus ja v6imas on see, kuidas k6ik tiibetlased oma juhti austavad ja armastavad ning on talle t2ielikult lojaalsed. Looja, v6ta Tiibetile 6nne anda!

Eilne p2ev moodus mul peaasjalikult oma hotellitoas vaadet nautides. Ei teinud eriti mitte miskit asjalikku. K2isin vaid lyhikesel jalutusk2igul linnat2navail ning s6in 6htust yhes kohvikus koos kolme inglasega.
T2nane p2ev oli seevastu palju sisukam. K2isin vaatamas nii siinset budistide templit, Tema Pyhaduse residentsi kui kylastasin ka Tiibeti muuseumi. Otsast alates tuleb templi kohta oelda kohe seda, et see on budistide k6ige t2htsam tempel terves maailmas. Paljud religioossed ja pyhad esemed on toodud salamisi Lhasast, kus hiinlane l6hkus ja peksis k6ik segamini. Nii m6nedki templi esemeist leidsid templisse oma tee hobuse seljas l2bi Nepaali ja yle Himaalaja m2estiku. Tempel ise ehitati yles vaid umbes 200 000 ruupia eest, mille annetasid budistid ise. Ehitis on v2ga minimalistlik, mitte millegagi pole priisatud, ei ole kulda, karda ega kaunistusi. Tegin ka m6ned pildid templis.
Siin on templiesine 6u, kus mungad vabalt v66rastega suhtlevad ja omavahel pingelisi v2itlusi ja vaidlusi peavad. Muuseas, tausaks on siin Dalai Lama residents, mis kohe templi k6rval asub.
Tempel seestpoolt. Nagu n2ha, v2ga lihtne ja tagasihoidlik.
Siin on yks kahest templi saalist. Nimelt olid yleval kirjad, et templis sees pildistamine lubatud pole. Kui kompleksi sisenesin, siis kysisin ning sealt kinnitati, et on lubatud kyll ning mingid hindud jooksid kogu aeg kaameratega ringi. Siiski saalides sees mungad pildistamist ei lubanud ning siis otsustasin ikkagi yhe pildi teha eemalt ukse pealt. 2kki ikkagi ei tohtinud.


Selline kena vaade avaneb templi terrassilt
Ning...mul 6nnestus n2ha ka Tema Pyhadus Dalai Lamat isiklikult. Juhtusin templit kylastama sel ajal, mil ta parajasti oma residentsist lahkumas oli. T6si kyll, n2gin vaid l2bi autoakna, kuid asi ju seegi.
Turvameetmed Tema Pyhadus Dalai Lama ymber on m2rkimisv22rsed. Kindlasti ei j22 ta alla mis iganes riigijuhile. Konvois oli 5 autot, millest enamikul toonitud klaasidega pooleldi avatud akendest automaaditorud v2lja ulatusid. See on ka v2ga loomulik, sest ilmselt leidub piisavalt inimesi, kes temaga nii suurest armastusest(kindlasti valdavalt) kui suurest vihast(kindlasti v2hemus) "kohtuda" tahaksid. Nende eest tuleb teda kaitsta.
Muuseumi kohta, mida kylastasin, tuleb samuti vaid lausuda kiidus6nu. K6ik on minimalistlik, v2ga konkreetne ning v2ga kenasti ylevaadet andev, mis on Tiibet, kus on Tiibet ning milles seisneb nende tohutu mure. Seal on lyhike kokkuv6te ajaloost ning Tiibetist kui riigist, samas, t6si ta on, et kogu r6hk on siiski pandud konfliktile, et sellest r22kida ja ylevaadet anda.



Ja muuseumi ees tegi l6unast v6ttis uinakut(tegi bjuutisliipi) yks pullimyrakas. Mind aga loomulikult ei paelunud niiv6rd see magav pull kui hoopis see neiu seal seismas. Pilt ei ole yleliia hea saanud. Reaalsus loeb.

Aga edasi panen siia yles pildid oma teekonnast Amritsarist Dharamsalani.
M2gedes siiani m6nelpool kasutusesolev kitsaroopmeline raudtee. Ja ma olin ka tunnistajaks, et t6epoolest rong neil roobastel s6idab, sest me olimegi t6kkepuu taga kinni
Istusin bussis esimese istme peal, juhi k6rval. Mulle see bussijuht kangesti meeldis, sest mulle tundus, et ta kartis surma. Ehk siis s6itis ettevaatlikult. P2ris rahulik teekond oli temaga. Aga selle liiklusega on t2pselt nii, et ega see sind p22sta, kui teel juhtub olema m6ni juht, kes surma ei karda, m6ni eesel, siga, kits, lammas, lehm, pull, ahv, koer...

Aknast v2lja eemale vaadates, ei ytlekski, et Indias oled. Pigemini v6iks oelda, et s6idaks Tartust Tallinnasse. K6ik roheline, puudel laiad lehed, p6llul v6rsub nisu ja rukis...

aar pilti maanteelt. P2ris 2ge sild oli. Seal on reegel see, et k6igil on savi! Sillale mahub vaid yks auto s6itma, aga m6lemad s6idavad sillale ning siis hakatakse vaidlema, kumb peab tagasi tagurdama. Yldiselt v6idab see, kellel on suurem s6iduk, ehk siis bussiga ei hakka keegi jamama!

See oli bussijuht. Ja buss. Kui bussijuht tegi s6idu ysna kindlaks ja turvaliseks, siis ma m2rkasin, et rool on mingi klambriga ainult kinni bussi kyljes. Ja armatuurlaua alt paistis juhtmepundar kui ussipesa. V6ib-olla ongi see k6ik normaalne ja roolid on alati bussidel nii, aga m6nikord on need asjad ehk kaetud...
Meie kiisul kriimud silmad. Meie bussil kumm l2ks katki.

Aga peale m6netunnist bussis6itu l2ks pilt v2ljas v2ga ilusaks. Paistma hakkas Himaalaja m2estik ning lumised m2etipud. Kaamera ei anna paraku reaalsust ausalt edasi.
Hotellituba, kus siin peatun. Muuseas. Ood on p2ris kylmad. Ja kui tuppa sisse kolid, siis ootavad vatitekid. See on muidugi m6istlik, sest kui omal magamiskotti poleks, siis ei kujutaks ilma elu ettegi.
Minu toa r6dult on kena vaade orule ja ka m2gedele. Selle lumise m2etipu k6rgus v6ib olla umbes 4500m. Aga paganama v6imas ja ilus on kyll, seda ma luban.

T2navapilt McLeod Ganj'is. On m2rgatavalt puhtam ja kenam. Ja inimesed on ka justkui kuidagi kenamad.
Mu hotell ripub justkui 6hus.

Kui yhelpool linna n2eb m2gesid, siis teiselpool saab n2ha sygavaid orgusid. Maaliline. V2ga muljetavaldav.

Seks korraks k6ik,
olge terved!