Next stop Mumbai

Tere!
Meelakkumine ja niisama lesimine ja logelemine saab nyyd v2hemalt m6neks ajaks l2bi. V6tan koti selga ja l2hen tundmatusse. T2nane oo moodub rongis, mis homme hommikul 6:30 Mumbaisse j6uab. Tegelikult ongi juba tekkinud isu seikluste ja p6nevuse j2rele, ranna22rsetes kylades-linnakestes on oldud praeguseks piisavalt.
Mumbai on maailma yks suurimaid linnu oma erinevatel andmetel 16-19 miljoni elanikuga. Ehk siis yhes linnas on v2hemalt 10 eestit2it inimesi. Ja suurlinnade rahvastikutiheduse arvestuses on see linn kolmas(esimene on Karachi Pakistanis, teine Kairo Egiptuses). Veel ei olegi plaane, mis me sinna yldse l2heme, midagi kindlat, mida tingimata n2ha tahaks, hetkel polegi. Aga mul on tark raamat, kus Mumbai kohta k6ik kenasti kirjas, saan rongis teadmisi koguda. See on peatuseks enne Rajastani, kus kindlasti tahan minna kaameli seljas paariks p2evaks k6rbesafarile, loodan, et 6nnestub. Koh n2iteks teab aga, et Mumbais on maailma suurim pesumaja. 2kki siis vaatame ka maailma suurimat pesumaja:) Kyllap on selline linn juba omaette vaatamisv22rsus. Lonely Planet kirjutab Mumbai kohta ilusasti sissejuhatuses, aga selle j2tan juba j2rgmiseks korraks - ehk oskan siis ise midagi juurde arvata.
Gokarnas on meil elamine-olemine need kolm p2eva olnud h2sti tore ja rahulik. Elame kylalistemajas, mille pealkiri on "Off Shore". Tuba on kena, ookean myhiseb m6nekymne meetri kaugusel, liiv on kuum, ootaevas selge ja no nagu ikka siin.
Umbes selline n2eb meie tuba v2lja

Eile oli EV aastap2ev. Palju 6nne meile k6igile! Seda ei j2tnud meiegi siin t2histamata. L2ksime korealastega 6htust sooma ja siis ma seletasin neile, et t2na on v2ga t2htis p2ev ning 6htusook on minu poolt. See ehmatas neid natukene 2ra ning nad oma viisakuses ja tagasihoidlikkuses hakkasid pisut toidu tellimist pelgama. Ma siis julgustasin neid ning l6puks saime kena mereanni-6htu.
Arutasime 6htul pikalt rahvuslikel teemadel ning mina j6udsin t6demuseni, et kyllap me ennast pisikese rahvusena ka natuke heas m6ttes suuremana tunneme. V2ga hea ja uhke tunne on oelda, et mina tulen Eestist ja olen eestlane. N2iteks ei ole minu teele veel sattunud mitte kedagi, kes oleks oma reisi jooksul m6nd teist eestlast kohanud. Kyll kohtasin yhte paarikest, kes oma teekonda Eestist alustasid. Lendasid Tallinnasse ning sealt siis maadmooda l2bi Venemaa ja Hiina Indiasse olid j6udnud.
Samuti leidsime, et miskip2rast on nii, et v2ikestest riikidest p2rit inimesed teavad geograafiat ja yldse maailma palju paremini kui suurriikidest p2rit tegelased. Ja seega m6istavad ka teisi inimesi paremini, oskavad teise inimesega paremini arvestada. Ja seda v6ib tihti isegi t2heldada suurematest riikidest p2rit r2ndurite puhul. See, et meie teame, kus asub Kuuba saar, mis on Saksamaa pealinn v6i seda, et Jaapan on saar, peame loogiliseks. Seda, et suurriikidest p2rit tegelased neid asju ei tea, v6ib ka pidada ysnagi loogiliseks. Ja ameeriklased on yleyldse tihtipeale omaette n2htused. Hampis kohtasin yhte tegelast, kelle puhul tekkis kysimus, et kuidas ta yldse Indiasse j6udnud on, sest selle olemasolust ta justkui ei teadnudki. Aga eks inimesed ole erinevad ning n2iteks New Yorki meenutades saan ma v2ga h2sti aru, miks inimestel polegi vaja teada rohkem kui vaid oma linnaosa v6i paari l2himat kvartalit. P6hjus on lihtsalt selles, et absoluutselt k6ik, mida vaja v6ib minna, on olemas paari-kolmesaja meetri raadiuses. Alates autorendist ja pesumajast l6petades matusebyrooga v6i mis iganes poega.
Aga nii palju sellest, avastasin, et kell on palju. Nyyd pean minema asju kokku panema, riksa on ees poole tunni p2rast.
Veel m6ned pildid...


Igalpool on prygi, vesi j6es on sysimust!
Restoran "Pai"
T2na hommikul Gokarnas jalutades sain proovida p6nevat jooki, mida nedest vartest sellise masina abil pressitakse. V2ga maitsev, magus. Myyja ytles, et sellestsamast varrest teevad nad ka suhkurt.


Umbes niimoodi on v2lja n2inud k6ik 6htud viimased paar-kolm n2dalat.

Head!

Full power - twenty-four hours!

Tervitused Gokarnast!
Karini kysimusele vastates v6in kohe oelda, et ei, olen siinkandis olnud juba neli p2eva. Tulime laup2eval siia 2ra juba, aga kohale j6udsime hilja ning otsustasime koheselt minna Paradise Beach'ile, ehk siis paradiisiranda, kus ei olnud mitte mingit telefonilevi, r22kimata siis veel internetist.
Teekond v6ttis aega t2pselt terve p2eva. 2rkasime hommikul kell 7, s6ime ning asusime teele. Esmalt siis l2bi kyla teiselepoole j6ge, sealt bussiga tagasi Hospetisse ning sealt peale pooletunnist ootamist s6itsime Hublisse. Bussis6it Hublisse v6ttis aega umbes 4 tundi ning sealt edasi Gokarnasse umbes 5-6 tundi. Teine pool teest oli v2ga n2rvesoov. Liiklus! See on lihtsalt kohutav. Bussijuht, kyll ise v2ga r66mus ja entusiastlik, s6itis pidevalt silma j2rgi 80-90km/h teel, kus normaalne kiirus v6iks olla umbes 40-50km/h. Tee viis l2bi metsade ja linnuvaatluspargi, see oli v2ga, v2ga k22nuline ning auklik. Korduvalt juhtus, et pimedas kurvis tuli vastu m6ni teine buss v6i veoauto. Kindlasti avaldas enesetundele m6ju ka paar liiklus6nnetust, mida teel n2gin. M6lemad olid juhtunud veokitega. Yks oli kergem, aga teine 6nnetus oli selline, kus killustikku vedanud auto kabiinist ei olnud teise veokiga kokkup6rke tulemusel j22nud j2rele absoluutselt mitte midagi ja viimasedki riismed vedelesid auto kastis killustiku sees. V6imalust, et keegi seal kabiinis ellu j2i, pole. Ja siis vaatad seda kamikaze-bussijuhti ja lihtsalt ahastad. Vahepeal tuli isegi m6te, et k2seks bussijuhil peatuse teha ja l2heks maha, h22letaks edasi v6i mis iganes, aga...no kuhu mul ikka minna...j2rgmine buss v6i mis iganes s6iduk on t2pselt samasuguses ohus.
Buss oli ebamugav ja kitsas. Kangesti raputas ning tagument hakkas valutama juba peale paaritunnist bussis6itu. Peale m6netunnist reisi on k6ik ymberringi muutunud nii ebameeldivaks, j6llitavad kaasreisijad talumatult tyytuks, liiklus niigi n2rvesoov, siis on veel mure eemaloleva pagasi p2rast(pagas on tihti ees bussijuhi juures, sest bussi istmete vahele see ei mahu ja v6tab liigselt ruumi), higi voolab mooda selga, k6ik h2irib. Siis aga tuleb selles 22retus ebamugavuses lihtsalt naer peale. K6ik tundub nii ebareaalne ja lootusetu, et lihtsalt hakkad naerma. Mis teha, elu ongi siin selline:)
Prillideta on Koh, prillidega on Jun.
Bussi ninast on aimata, et seegi on v2heke togida saanud...

Aga...me j6udsime kenasti kohale. Niisiis olen praegu koos kahe korealasega. On Jun ja on Koh. Nad on v2ga m6nusad reisikaaslased. Alati rahulikud, alati viisakad ja v2ljapeetud. Kunagi ei n2rvitse ega muretse asjade p2rast, mis pole olulised. Muuseas...Koh' kohta veel seda, et kui ta reisile tuli, oli ta 16. Nyydseks on ta Indias r2nnanud 10 kuud ning vahepeal saanud ka 17. Ta vanemad lahutasid m6ned aastad tagasi, poiss j2i isa juurde. Aga kuna isa ka r2ndab palju, tegeleb meditatsiooni ja joogaga, siis on poiss ka selline...K6ige paremas m6ttes teistsugune. V6ttis koti selga ja l2ks r2ndama. Ema-isaga eriti kontakti pole. Viimati r22kis emaga aasta tagasi ning isaga r22kis kuu aega tagasi - kysis raha laenuks:) Uurisin ka temalt, et millal plaanib tagasi Koreasse minna. Selle peale sain vastuseks: "Hmm...maybe this year...". K6lab h2sti.
J6udsime Gokarnasse ning otsustasime minna paljukiidetud paradiisiranda. Leppisime riksajuhiga hinnas kokku ja algas s6it. Juht kysis meilt kaks korda, kas meil taskulambid on. Olid kyll, aga tekitas veidi segadust, et miks seda vaja teada nii kangesti. Selgus siis, et riksa sinna p2ris kohale ei s6idagi. Tee l6ppeb 2ra ning siis tuleb pool kilomeetrit jalgsi edasi k6ndida. Yle m2gede ja kivide mooda kitsaid radu. 6nneks juhtusime kohtama riksatee l6pus kahte soomlast, kes samuti paradiisirannas peatusid, t2nu nende juhatamisele j6udsime kohale. Omap2i poleks me sellega pimedas kindlasti hakkama saanud ning oleks tulnud oobida kuskil p66sas.
Paradiisirand on Gokarna pisikestest randadest k6ige viimane. See on umbes 100-meetri laiune rannariba kivide-kaljude vahel. Ilmselt ei ole seda v6imalik iseseisvalt kogemata leida. Peab teadma, et sinna saab paadiga ning et see ylyldse olemas on. Rannas l2ksime esimesse ettejuhtuvasse kylalistemajja, et tuba saada. Saimegi. Terve maja saime.


Sellise...bambusest ja banaanilehtedest kokkuklopsitud rannamajakese. Ylimalt m6nus ja lahe asi, umbes 30 meetrit rannast. Tuul k2is l2bi, s22sed ka. Ja oo maksis kolmele inimesele 150 raha. Ranna 22res m6ned restoranid, vesi ja rand ujumiseks ideaalsed.

Need pildid on tehtud rannas asuvast restoranist

T6eline paradiisirand. Siin siis viimased 3 ood veetsimegi...
Sellel pildil ongi tyypiline seltskond, kes siin aega veedab. S6naotseses m6ttes karvased ja sulelised. Ja siin on palju ka seiklejaid Soomest ja Iisraelist.

Siinne internetiyhendus on pehmelt oeldes olematu, mis t2hendab, et kui ma oma teksti saan yleslaadida, siis on juba v2ga h2sti l2inud! Iga pilt on kui kingitus k6rgemalt.
"Dussiruum" oli samuti vahva. Nimelt pisikese restorani taga asuva banaaniistanduse keskele oli veetud kraan, seotud see yles yhe banaanipuu kylge ning seal siis sai pesta. Minimaalsed tingimused, yhes6naga. Aga p2ris m6nus oli peale kuuma p2eva minna banaanipuu alla ning siis v6tta yks v2rskendav duss. Pilvitu t2histaevas, laternaks kuu, eemal poosas siristab mingi ritsikas, puhub soe tuul...no...mida seal veel tarvis.
Paradiisirannast tulime t2na hommikul 2ra. Peamine p6hjus selles, et korealased said omale voodist v6i 6igemini madratsi seest selga mingid lutikad. M6lemal on selja peal n2ha v2hemalt 50 hammustust. Pidavat nii kangesti sygelema, et v6imatu olevat uinuda. Minul aga miskip2rast on selg t2iesti puutumatu. Ei ole yhtegi lutikat. Mul on 6huke madrats, mida kodust kaasa olen kogu aeg vedanud. Mitmed on kyll oelnud, et m6ttetu vaev ja ainult koormaks seljas, aga ma ytlesin neile ka, et kui ma teda juba nii kaua kaasas olen vedanud, siis yhel hetkel peab ta ennast lihtsalt 2ra tasuma, tal pole muud v6imalust. Loodetavasti p22sesin nyyd t2nu madratsile lutikatest v6i muust 6nnetusest. Kyll aga ei saa ma enam oelda, et pole k6huh2da tunda saanud. Eile ja yleeile olid ses suhtes ysna 6nnetud p2evad. Ilmselt tekitas selle kraanivesi, millest mahla tehakse, puu- ja koogivilju pestakse jne. Muud varianti ma pakkuda ei oska, ei soonud-joonud mitte midagi v66rast, ei eksperimenteerinud millegagi. Neelasin peoga soetablette, siis sai oo 2ra magada.
Paradiisirand oli muidu tore ja rahulik kyll, aga sealne hipikultuur on minule siiski natuke liiast. Mulle meeldib, kui pole oluline, palju kell on, mis n2dala- v6i kuup2ev parajasti olema juhtub, aga hommikust 6htuni k6ikv6imalikke v2hem- ja rohkemtuntud vigureid suitsetada ja syya mulle ei meeldi. Proovida...no seda v6ib. Ja ehk isegi peab proovima, et m6ista, et tegemist jamaga, aga laias plaanis elustiilina...see pole minu rida. Tunnen ennast palju tobedama ja rumalamana. M6te l2heb kyll r2ndama ja m6nikord v6ivad m6tted t2itsa vahvad olla, aga kaob reaalne arusaadav kontakt v2lise maailmaga, mis minu meelest on ohtlik. N2iteks kui keset oma toredaid r2ndavaid m6tteid pyyad meenutada teed tagasi oma tuppa, et magama minna, siis v6ib see raskusi tekitada. Ning ma ei pea seda m6istlikuks. Aga...see olen mina. N2en teisi tegelasi, kellele maa ja taeva vahel h6ljumine on meeltmooda, las siis nii olla.
Kohtasime paradiisirannal yhte prantslast, kes n2gi pehmelt oeldes eriliselt...halb v2lja. V2rises, r22kis katkendlikult, liigutused kohmakad jne. Tuli ja uuris, kas meil juhtub vaaliumi olema. Me muidugi vahtisime kui vasikad aiaauku ega osanud esimese hooga mitte midagi kosta. Ta siis seletas, milleks seda vaja. Nimelt pidavat see olema leevendava toimega justkui ravim, mida saab kasutada siis, kui pole k2ep2rast v6tta mingeid tugevaid narkootilisi aineid. Meil loomulikult polnud teda millegagi aidata. Ta siis keeras omale yhe rohelise pl2ru ning rahunes veidi maha. Istus ja hakkas seletama, et elu on kuradima ilus. Aga seda ei ole m6tet yleliia myrgitada. Me noogutasime.
Siin teekond paadiga paradiisist Gokarnasse...




Nyyd aga selgub, et mul on 6nnestunud ka enamus piltidest kenasti yles laadida selle aja jooksul, mis ma siin istunud olen. V6tan otsad kokku ja l2hen ujuma. Rand on siin v2hemalt kilomeetri pikkune rahulik riba. Inimesi v2ga h6redalt. Tulime siia ka selle m6ttega, et loodetavasti saame Gokarnas broneerida pileti Mumbaisse, et edasi p6hjapoole liikuda. Ja peale Mumbaid Rajastan. Aga praeguseks k6ik. Ja ma ei saa aru, kas midagi on mu kaameral viga v6i on arvutis viga. Pildid tunduvad kuidagi udused ja v2rvid hallid, loodetavasti on syydi siinne monitor.

Olge terved!

Siin on n2ha k6ige lihtsam viis prygim2e tyhjendamiseks. Tuli otsa! K6ik, mis 2ra p2leb, p6leb 2ra, mis ei p6le, see kaetakse kohe uue prahiga


Eestlane, l2tlane, leedukas. Viimane 6htu Hampis.
Peale p2ikeseloojangut paradiisirannas.
Koh varjab meeleheitlikult oma t2toveeringut. Ta r22kis, et tegi selle 14-aastaselt. Tal endal oli vinge legend, et mis see olema peaks, aga ma ei saa sellest kuidagi aru. Minu meelest on tegemist mingi putuka v6i mesilasega. Aga huumorit teeb see, miks see t2toveering tal selline on...Nimelt oli ta l2inud seda tegema heade m6tetega, et on tore ja lahe. No ja siis poole pealt avastas, et ikka ei ole ka enam nii tore. T6usis toolilt pysti ja ytles, et tuleb homme ja laseb edasi teha. "Homme" aga helistas ja ytles, et on haige. Ja siis loomulikult ei l2inud enam yldse. Nyyd valutab pead, et peab maksma hunniku raha kui tahab sellest lahti saada:)

L2ksin ma, jah, Gokarnasse...

No kus ma siis l2ksin...Loomulikult ei l2inud! T6de on aga see, et Hampist ongi v2ga raske edasi liikuda ning pea mitte keegi ei lahku siit algselt plaanitud ajal. Tihti v6etakse hoogu kolm p2eva, m6nel v6ib kuluda ka paar n2dalat. Kuigi ma ei v2lista, et on ka olemas inimesi, kes siit lahkunud ajal, mis alguses plaanitud, pean tunnistama, et yhtegi sellist ma n2inud ei ole.
Minu p6hjus siiaj22miseks oli v2ga lihtne. Siin on tore ja ma ei viitsinud hommikul yles tulla. Samuti kohtusin veel ka korealastega, kellest kaks l2ksid 2ra, aga kaks(juba teada Jun, keda l2tlaseks kutsume ning tema noor s6ber - see 17-aastane, kellel viisa kaheks aastaks) kolisid meie juurde teiselepoole j6ge paariks p2evaks ning v2hemalt Junil plaan ka Gokarnasse edasi liikuda. Nii siis olemegi neljakesi veel paar p2eva Hampis olnud. Eilne p2ev moodus korealasi sisse kolides ning 6htul k2isime kohalikega v6rkpalli m2ngimas. Ja see on muidugi omaette lugu j2lle.
Mina ja Jun l2ksime platsime. Plats loomulikult selline nagu oli, tolmav prahihunnik. Ja v6rk minule m6nusasti madalal, sest kohalikud ju k6ik ilmselgelt lyhikesed tegelased. Aga siis...punkte keegi platsi peal ei loe. V6rgu l2hedale platsi kyljele ronis m2ngu alguses mingi suvaline taat yles istuma, kes siis kohtuniku rollis oli. Punkte luges ta t2pselt nii nagu ise paremaks pidas. Kui muidu on ju iga serviga punkt, siis h2rra arvas teisiti. Nii n2iteks saigi punkti tihti alles siis, kui kolm korda yks meeskond saanud servida. Servimas k2is igayks siis, kui ise tahtis. M6nikord andis "kohtunik" punkti niisama ka, olenes, kuidas emotsioon hetkel oli. Ja siis olid "3" ja "14" sellised numbrid, mida kohtunik ei tunnistanud. Neid numbreid m2ngus ei olnud! Naljakas olukord oli siis, kui mina otsustasin kohtuniku punktilugemise vastu protestida. Nimelt oleks pidanud olema meie punkt, aga kohtunik andis kaks punkti teisele meeskonnale. Laiutasin k2si ja vaatasin kohtuniku poole ning kysisin imestunult, et "what the fuck?". Seepeale vaatas kohtunik mind pahase pilguga ja k6ik m2ngijad platsil olid samuti h2mmingus, et mis mul h2da hakkas. Kogu see asi oli seda kummalisem, et tegelikult kohalikud h2rrad platsil ei m2nginud yldse k6ige kehvemini, kohati tootas asi justkui oleks tegemist meeskonnam2nguga. Ja servida oskasid ka k6ik kenasti. Aga v2ljakul k2is tohutu rabelemine palli p2rast. Polnud mitte mingi ime, et mees tagant vasakult tuli jooksis diagonaalis v6rgu alla paremale poole palli t6stma olenemata asjaolust, et seal juba niigi kaks meest kohal rabelemas. Kokkuv6ttes sai korralikult rahmeldatud ning peale tunnikest m2ngimist olin kohalikega t2pselt sama v2rvi.

Ja kui juba spordi peale jutt l2ks, siis Kanadas on k2imas olympiam2ngud, eks. Meil on isegi yks h6bemedal ette n2idata. V6tke ja vaadake ja uurige, kui suur on miljardiriigi India esindus nendel olympiam2ngudel;)

Aga...kui veel korealastest r22kida, siis yks nendest tegelastest, kes eile hommikul 2ra l2ksid, on eriliselt metsik mees. Muuseas on tema ka see tegelane, kes neli n2dalat Pakistanis r2ndas. Tema ainuke h2da oli see, et ta inglise keelt ei r22kinud. Ei saanud eriti midagi teada tema seiklustest, Jun vahepeal t6lkis pisut. Aga hull on ta ka seet6ttu, et tal sai paar n2dalat tagasi raha otsa. Ja nii ongi meheke nyyd ilma rahata. Kusjuures pyydis ta paarilt s6bralt laenu saada, aga ei olevat laenatud. Asi nimelt ka selles, et ta ei plaani tagasi minna Koreasse, vaid l2heb Taisse ja reisib rahulikult edasi. Kyll m6ni teine r2ndur talle syya ostab v6i teeb kuskil tood v6i mis iganes. Vot see on ekstreemne tegelane:)

Homme l2hen t6esti edasi Gokarnasse. T2na pesin k6ik oma riided 2ra ja nyyd lahen ja hakkan kotti kokku pakkima. Muide, riiete pesemine k2ib ylimalt lihtsalt. Nimelt on nii, et kysid kylalistemaja omanikult pool peot2it pesupulbrit(kui ta ei anna v6i luiskab, et tal pole, siis l6ikad noaga m6ne 6hukese viilu oma seebist, raputad selle siis 2mbrisse, viskad riided sisse, lased vee peale ja lased tunnikese liguneda. Igas kohas, kus siiani olnud olen, on vannitoas(kui on olnud vannituba) olnud suur 2mber. Siis tunni aja p2rast ronid jalgadega 2mbrisse ja tammud seal siis...nii kaua kui tunned, et peaks olema enam-v2hem puhas. Peale eilset v6rkpalli ei tahtnud aga minu riided enam yldse puhtaks minna. Pidin tammuma ja vett vahetama 4 korda. No ja siis, kui riided puhtaks pestud, v22nad v2lja ja paned noorile, kust tunnikese p2rast v6id kuivad ja puhtad riided selga saada. Muuseas niimoodi pesevad oma riideid siiani k6ik r2ndurid, keda kohanud olen. Ka vanemad inimesed. N2iteks Mamallapuramis tuli yhe ligi 50-aastase prantslasega juttu riiete pesemisest. Ma siis kysisin nii...natuke vihjavalt ja arglikult, et kuidas on, kas pesed nii nagu ikka...ja liigutasin jalgu. Mees ei teinud teist n2gugi ja kysis, no aga kuidas siis veel...:).
Ilmselt saan ma omale homme kaasa ka v2hemalt yhe korealase, aga v6imalik, et nad m6lemad tulevad Gokarnasse. Alvydas leidis ennast yhel hetkel majanduslikest raskustest ning tema peab nyyd minema otse P6hja-Indiasse, et niimoodi ilma peatusteta raha s22sta. Leidis omale ka reisikaaslase, yhe venelase Ruslani. T2itsa vahva sell see Ruslan. Tegeleb fotograafiaga, umbes meievanune. Aga suitsetab jubedalt. Neil m6lemal plaanis Varanasi ja siis edasi Nepaal. Ehk kohtume seal mingil hetkel.
Ega ma tegelikult olegi p2ris kindel, et otsus korealasi ootama j22da 6ige oli. Ehk peaks m6ne aja yksi edasi minema, on rahulikum. Samas...korealased on v2ga pullid kujud. Hea huumoriga, s6bralikud. Igav v6i paha vaevalt, et nendega hakkab, tundub, et korealased juba on sellised.

Panen siia l6ppu paar pilti banaaniistandusest, mis tuli l2bida kui selle kose juurde l2ksin. Seal nende madalate banaanipuude vahel oli ka see kobra, millest r22kisin.



Giidiks oli mulle see naine. H2sti s6bralik. Aga noh, kuidas teisiti ta olekski olla saanud. Kokkuv6ttes oli see t6epoolest v2ga huvitav k2ik sinna "kose juurde". Hoopis teistmoodi j2lle. Metsik loodus, t2iesti tundmatud teed ja rajad t2iesti v66ral maal.



Ja enne ma ei kirjuta enam midagi kui olen Gokarnas!
Olge terved!

Tuleb edasi minna...

Kohalikud inimesed on siin paljuski sarnased srilankalastega. V2limuse j2rgi mingit vahet polegi. Samamoodi on 22rmiselt konservatiivsed ka naised. Nimelt peetakse v66ra mehega r22kimist lausa patuasjaks. V2hemalt nii on see eemal suurematest linnadest. On ju meilgi vahe - linnades on inimesed palju vabameelsemad ja avatumad, maal on inimesed pisut reserveeritumad, vaoshoitumad.
Olen pannud t2hele, et naised vananevad siin palju kiiremini. Kyllap tuleneb see sellest, et naised teevad r2nkraskeid toid. Seda sel ajal, kui mehed niisama varjus istuvad ja juttu ajavad. N2iteks olen korduvalt n2inud, kuidas naised ehitusel pea peal suuri segupotte kannavad ning segu ka kolmandale korrusele mooda redelit yles veavad. Mees on see, kes seal yleval siis kelluga midagi toimetab, aga umbes pool segust kukub ikka alla seina 22rde maha.
Naised kasvatavad lapsi ja on yldiselt kodused. Seda vist olen juba maininud, et naise(ja loomulikult terve pere) ylalpidamine on mehele auasi, mis t2hendab, et mees ei pea naise tooleminekut lihtsalt v6imalikuks ning selle arvelt v6ib ka vabalt elada vaesemalt. V6i siis t2itsa vaeselt.
Umbes kuni 20ndate eluaastate l6puni on naised noored, aga kolmekymnene naine n2eb v2lja v2sinud ja kurnatud. Ei ole tal siin puhkust, ei ole sanatooriumi, ei ole l6unani magamist v6i mingeid n2omaske. Tuleb teha tood.

Eile oli vahva seik. K2isin teiselpool j6ge korealastel kylas.

Hiljem, kui oli vaja tagasi oma riisip6ldude vahele minna, hakkasin mooda yht k6rvalt2navat j6e 22rde minema. Keset t2navat oli yks v2ike tydruk, kes parajasti joonistas. L2ksin temast mooda, aga siis m6tlesin, et l2heks tagasi ja joonistaks ka midagi. L2ksin tagasi, kykitasin maha ja kysisin, et kas tohib... Tydruk ulatas mulle topsiku valge pulbriga, mis liiva meenutas. Nimelt joonistavadki nad nii, et mitte ei kraabi mingi toikaga ega kratsi maad kiviga, vaid kasutavad erinevat v2rvi no pulbreid v6i liivasid. Ma siis v6tsin ja joonistasin lihtsalt yhe suure naeratava n2o. No teate kyll - kaks silma, suu ja ring siis ymber. Selle kahe minuti jooksul aga kogunes minu ymber p2ris suur seltskond nii noori kui vanu. Ja k6ik nad olid h2sti s6bralikud ja vaimustuses minu kunstiandest;) Ma siis tegin kraapsu ja kummarduse, panin k2ed kokku ja t2nasin ilusasti ning hakkasin edasi minema. See vaimustus ja sagin aga, mis minu ymber oli tekkinud, ei tahtnud vaibuda ning inimesed lausa hakkasid minuga kaasa liikuma. Ise seletasid midagi naeruste n2gudega oma keeles. Selline...kylavanema v6i kylatarga tunne tekkis:)
Vot kui j22ngi siia ja hakkangi kylavanemaks.

Ja l6petuseks yks pilt kohalikust postkontorist. Siit mu kaardid tulevadki!


Homme hommikul kell 6 t6usen yles ja liigun edasi. J2rgmine peatus on Gokarnas.

Kena p2eva!