Sri Lankalt, Indiast, Nepaalist, Bangladeshist ja Malaisiast!

Vupsti Aasias käidud!

2010-05-13T06:57:00.000-07:00

Tere!
Olen ilusasti tagasi kodus. Selleks korraks sai seiklus läbi. 11. mail kell 1 varahommikul oli lend Kuala Lumpurist Londonisse, mis kestis 13,5 tundi. Londonis tuli kolme erineva rongiga minna Stanstedist Gatwicki, kust kell 13 lendasin Riiga ning Riiast kell 20 lend Tartusse, kus lennujaamas oli üllatuslikult vastas väga uhke seltskond minu häid sõpru. Tänud tulemast! Nii oli tore jõuda.

Kuala Lumpurist ja Malaisiast natuke rääkides peab ütlema, et tegemist on väga ilusa oaasiga Aasias. Või vähemalt nii palju kui mina neid asju ja elu Aasias näha jõudsin. Kuala Lumpur on puhas, roheline ja lõhnav. Või seda vähemasti võrreldes India või Bangladeshiga. Peatusin Kuala Lumpuris nädala ning tegelikult ootasin kogu selle aja oma kojulendu, sest...kuidagi on nii, et kui pilet koju tagasi ostetud, siis hakkad juba mõtlema ja ootama ja...siis on justkui reis läbi.

Aga Kuala Lumpuris juhtus mul ka üks ülimalt õnnelik õnnetu lugu. Nimelt kolm päeva enne kojusõitu kõndisid mulle selja tagant ligi viis hindut. Ega ma neid enne vaadanudki kui ühel hetkel lendas klaasikilde ja pähe lõi imelik tuim ja kuum valu. Võttis nagu uimaseks ja kükitasin ja kummardusin maha. Siis tulid ka tegelased mulle kõrvale ja ette ning siis lugesin nad kokku. Ma arvan, et mul võttis toibumine ja kogumine umbes 10 sekundit aega, küsisin veel ka nagu ikka, et "what the fuck, why...", aga selgeks sai kiiresti see, et ilge jama sisse olen sattunud. Ja ainuke mõte oli, et nüüd tuleb ülimalt kiiresti sealt minema saada. Võtsin siis oma rusikasse nii palju jõudu kui vähegi suutsin, kargasin püsti ja lõin püsti karates esimesele tüübile nii kõvasti vastu nina kui vähegi jõudsin ja panin jooksu. Mingi tegelane sai mul küll särgisabast kinni, aga no hirmul on ikka suur jõud ning põgenemist see õnneks ei takistanud. Jooksin minema. Plätud viskasin kiiresti jalast ja lasin mööda asfalti paljaste jalgadega. Ega ma palju jooksma pidanud, tüübid tegid ehk paar sammu ega hakanud mind eriti taga ajama. Jooksin paar tänavavahet edasi ning juhtusin õnne kombel kokku politseipatrulliga. Vuristasin neile oma juttu ette ning umbes 5 minutiga oli kaks patrullautot juures. Läksime siis kohe tagasi sündmuskohale. Saime kätte ühe nendest tüüpidest, passis sealsamas lähedal mõne maja kaugusel ega hakanud isegi eest ära jooksma. Sellele järgnes paar tundi politseijaoskonda ja seletuskirju ja isikutuvastamisi. Mina kijrutasin oma loo neile ära ja pisut üllatavalt pandi see kaabakas peale oma seletuskirja kijrutamist raudu ja jäeti vahi alla. Ega ma tea, mis tast sai või kas üldse midagi saab, sest ma ka seletasin neile, et kolme päeva pärast olen Malaisiast juba kaugel, kuid kohalikud teavad rääkida, et Malaisias võtab politsei selliseid rünnakuid väga tõsiselt ning karistused on karmid.
Kui ma oma külalistemajas juhtunust rääkisin, muigas administraator, et neil on Malaisias ütlemine, et kui sa näed korraga madu ja hindut, siis enne tapa hindu, sest madu ei ole nii ohtlik. Üllatav on aga veel ka see, et need tüübid ei olnud absoluutselt pättide moodi. Nad olid kõik minu silma hinnates üle 30 aasta vanad, viisakalt riides ning nende teo motiivi on raske mõistatada. Kui nad röövida oleksid tahtnud, siis selleks oli neil piisavalt aega seni kui ma kükakil oigasin ja ennast kogusin. Maha ikka ka päris lüüa ei tahtnud, sest samamoodi oleksid võinud nad mind seal põhimõtteliselt koheselt taguma hakata ilma, et ma oleksin neile kõige vähematki ohtu kujutanud või vastupanu osutanud.
Ime on veel see, et kuigi tegemist oli mingi suurema viski- või rummipudeliga, mis mu pea vastu purunes, ei tulnud minu peast isegi mitte tilka verd. Päris puust mu pea aga ikkagi ka pole, sest muhk oli rusikasuurune ning alles eile-täna on juba pea enam-vähem pea kujuline ja nii valutu, et pead saab rätikuga kuivatada. Kokkuvõttes oli tegemist paraja ebaõnnega, kuid kui see juba juhtus, siis juhtuds ülimalt õnnelikult.

Reisi siin kokku võtta ei ole kuigi lihtne. Kõike oli selle aja jooksul hästi palju. Lõpmata palju oli head. Oli ilusaid inimesi, oli võimsaid vaateid, oli loodust, oli kuuma, oli vihama ja mägesid. Oli erakordseid päikesetõuse ja -loojanguid, oli häid toite ja põnevaid jooke. Ja nii nagu oli palju õnne, oli ka natuke õnnetust. Oli kaamerakadumine, millest nüüd ma enam teisiti ei mõtle kui vargusest, oli ääretult ebameeldiv toidumürgitus Indias, mis lõppes Rajastanis Amritsaris turbaniga arstihärra juures. Siis oli veelgi karmim mürgitus, mille tõttu Nepaalis kolm päeva haiglas veetsin ning siis kõige tobedam ja ettearvamatum loomulikult pätikamp Kuala Lumpuris. Aga ma ise võtan ka kõiki neid halbu juhtumisi kogemustena, õppetundidena ja lihtsalt osana sellisest reisist. Kes ütleb, et selline pätikamp kuskil Tartus Toomemäel ei või selja taha juhtuda?
Üleüldse mõtlen tagasi, et kui reisi lõpp muutus üsna laisaks ja mugavaks, vähe oli matkamist ja avastamist ning kannatasin kerge huvi- ja motivatsioonipuuduse all, siis siiski lõviosa reisist oli päris parajalt pingeline ja mõnusalt seiklusi täis, eriti muidugi Sri Lanka ja India.

Aitäh kõigile, kes kaasa elasid, lugemas käisid ja kaasa mõtlesid. Ma arvan, et ega ma olekski kirjutama jäänud, kui te poleks viitsinud lugeda. Kui paar üksikut postitust olid vaid minu enda jaoks, et ma ennast välja saaks elada, siis ilmselgelt lõviosa oli ikka teile kirjutatud.

Aga tuled tagasi, istud oma kodus mõnusasti rõdul päikese käes, rüüpad oma just õigesti magusat piimakohvi ja tunned, et...oled justkui Jumalale natuke lähemal olnud. Ja oled natuke parem inimene kui enne.

Järgmise toreda korrani!
Kõike ilusat, olge terved!

L2bi India ja Bangladeshi Malaisiasse

2010-05-04T22:37:00.000-07:00

Tervist, s6brad!
Pole j2lle ysna pikka aega kirjutanud ning seda eelk6ige seet6ttu, et pole viitsinud. Vahepeal polnud ka internetti kuskilt v6tta.
Praeguseks olen j6udnud Kuala Lumpurisse, Malaisia pealinna. Teekond Kathmandust siia oli ysna pikk. Nimelt esmalt pea 88p2evane bussis6it reedest laup2evani Kathmandust India piiri 22rde Kakarbhittasse, sealt jalgsi yle piiri Indiasse ning esimesest kylast sain bussi peale, mis mind Siligurisse viis. Siligurist pyhap2eva p2eval ja 88sel vastu esmasp2eva buss Dhakasse, kus magasin 88 vastu teisip2eva ning siis lendasin Dhakast Kuala Lumpurisse.
Kui otsast alata, siis esimene bussis6it oli selgelt k6ige kolmedam ja n2rves88vam. S6it pidi kestma graafiku j2rgi v6i teoreetiliselt 12 tundi. K6ik asjaosalised aga kinnitasid, et 12 tunniga ei ole buss mitte kunagi j6udnud Kakarbhittasse, arvestada tuleb 17 tunniga, siis peaks paras olema. Reaalsus oli aga selline, et kui yhel p2eval kell 16 buss v2ljus, siis kohale j6udis see j2rgmisel p2eval 14:30, ehk siis kokku kestis s6it 22,5h.
S6it ise oli t6eline 6udus. Maanteedel toimuv on uskumatu. Teeoludele ja sealsete busside kohta yle m6istuse suured kiirused, m88das6idud pimedates kurvides, lubadeta bussijuhid, kole r2pasus, busside olematu tehniline kontroll ja l6puks veel ka loodus, mis igasugu yllatusi teha v6ib.
See, mismoodi inimese elu absoluutselt mitte midagi ei maksa, on t6epoolest kole. M88das6it v6ib m6nest veokist alata absoluutselt valimatult igal suvalisel hetkel. Kui selgub, et m88duda ei j6ua, siis lihtsalt pidurdavad k6ik asjaosalised hoo viimasel hetkel ylij2rsult maha ja loodetakse, et...ehk j6uab. Kui m88das6it toimub m6nest kolmerattalisest v6i kaherattalisest, siis sellest ei lasta ennast h2irida - vastutulev mootorrattur v6i riksajuht keerab lihtsalt teelt v2lja ning kui juhtutakse m6nest sellisest m88da s6itma, siis keeratakse talle kyljelt niimoodi ette, et s6iduk ikka teelt v2lja s6idab. On t2iesti absurdne, kuidas juhid ei tule selle pealegi, et nad on reisijate elude eest vastutavad. K6ige ahastamapanevam ongi see, et selle m6istmine ei kuulu lihtsalt nende kompetentsi. Ja sellega ongi k6ik seletatud. Ja mitte midagi pole valida ka, s6itma ju peab, edasi liikuda on vaja. Ja siis tunnedki meeletut hirmu ja...ikkagi s6idad.

Meie buss mingis maante22rses restoranis. S88gipaus.

Kathmandust pidime liikuma hakkama kell 16. Mina olin bussijaamas juba kell 15 ning 15:30 istusin bussis. Buss muudkui seisis ja seisis ega hakanud liikuma. L6puks l2ksid mingid tyybid politseiniku juurde, kes siis tuli ja me bussist nii kaua signaali lasi kui juht kuskilt kohvikust v2lja ilmus ja pika s6imamise ja vaidlemise peale bussile h22led sisse pani ja saime liikuma. See juhtus umbes poole kuue paiku. 6udust lisas kogu asjale veel see, et ma istusin kohe juhi taga, n2gin kogu aeg esiaknast v2lja ning seet6ttu oli s6it veel eriti n2rves88v. Bussil oli kaks juhti. Reaalsus oli aga selles, et esimene juht s6itis kogu teekonnast umbes 17 tundi, teine kahel korral 3 tundi. Teisel juhil polevat lube, seep2rast pidi esimene nii palju s6itma. Absurd! 88sel magasin maksimaalselt kaks tundi. Buss pidurdas tihti nii j2rsult, et polnudki eriti v6imalik magama j22da. Ja siis vaatasid aknast v2lja ning magamaj22mine oli v2listatud. Kaks tundi ajast v6ttis ka teele juhtunud maalihe. Mitte keegi ei teadnud, millal liiklus uuesti toimima hakkab. Teised reisijad laiutasid k2si ja ytlesid, et liikuma hakkame siis, kui liikuma hakkame. Kaua v6iks mingid teeparandust88d aega v6tta, ei teadnud mitte keegi. 6nneks ei l2inud kaua - paar tundi ja asi oli korras. Maalihet olin omale natuke teistmoodi ette kujutanud kui see seal olema juhtus. Nimelt oli lihtsalt varisenud paari-kolmesaja meetri k6rguselt alla paras ports kive ja kruusa. Mina arvasin varem, et maalihe t2hendab maa nihkumist, aga ju see siis nii polegi.

Kui maalihke tagant liikuma saime, oli kolonn meeletu. Busse-veokeid julgelt yle 500 reas.

Bussis6idu l6puni mul n2rvid vastu ei pidanudki ning kui lubadeta juht rooli l2ks ning jubedaid sooritusi tegema hakkas, pistsin l6ugama. Bussis oli paar tyypi, kes ingilse keelt oskasid, palusin neil siis juhile seletada, et minu elu on praegu tema k2tes ja mul on selle p2rast kole hirm. M6neks ajaks oli rahu majas, m88das6ite ikka tegi ja kiiresti s6itis ka, aga riskid, mis v6etud, polnud v2ga koledad ja suured. Meie bussiga samal ajal v2ljus teinegi buss. Samamoodi Kakarbhittasse. Kuna see aga hakkas liikuma meist varem ning t6en2oliselt s6itis meist ka kiiremini, oli ta meist alati eespool. Aga mitte kuni l6puni, sest umbes ehk 100km enne sihtpunkti oli see buss keset teed kylili maas. Meie buss ei pidanud isegi kinni, s6itis rahulikult edasi. Peale seda ma tegelikult kisendama bussis pistsingi, sest see tegi kogu s6itu veelgi koledamaks. Kokku, arvan, n2gin selle 88p2eva jooksul ligi kymmet avariid, millest umbes pooled olid bussigeda, pooled veoautodega. V2ikseid s6iduautosid liigub teedel v2ga v2he ning eks need keera suurte eest enne kokkup6rget lihtsalt kraavi. Tegelikult oli see pime juhus, et ma selles teises bussis, mis teel kylili oli, ei istunud. Tegemist oli sama firma bussiga ning vabalt oleksin v6inud oma koha ka sinna saada.

Meie bussi aknast tehtud pilt teisest bussist, mis hiljem keset teed kylili vedeles. Veel kenasti ratastel.

Kuna Indiasse j6udsime umbes 7 tundi plaanitust hiljem, oli selge, et Bangladeshi samal p2eval nagunii ei j6ua. Otsustasin, et peaksin l2himasse suuremasse linna j6udma, kust edasi Dhakasse saaks. Ja polnud probleemi. Peale piiri yletamist oligi kohe kyla, kust sain bussi peale. S6it kestis umbes kolm tundi ning sain Siligurisse. Olin kole v2sinud ning magasin terve tee. Siliguri on umbes miljoni elanikuga linn, millest varem polnud ma midagi kuulnud. Ega millestki ilma ka polnud j22nud - r2pane, tolmune ja ylerahvastatud - nagu India ikka. Aga omamoodi oli hea tunne, et olin tagasi tsivilisatsiooni saanud, bussis6idu yle elanud ning elus ja terve. Samal p2eval leidsin yles koha, kust Dhakasse mingi erafirma buss v2ljus, ostsin pileti ning 6htu veetsin kohalike inimestega hotellis.
Teekond Dhakasse oli huvitav. Esimene buss viis meid piiri 22rde, kus tuli immigratsioonipunktis pabereid t2ita ja templid passi saada. Muuseas, juhuslikult juhtus samal ajal piiri yletama samas piiripunktis ka Bangladeshi president.

India ja Bangladeshi vahel on umbes 300-400 meetri pikkune koridor, mille l6pus on Bangladeshi immigratsiooniputka. Seda tunnelit l2bides viskas mingi tatikas mind klaaspudeliga. 6nneks oli pudel v2ike(arvan, et umbes mingi ravimipudeli suurune) ning pihta ma sellega ei saanud. See maandus minust paar-kolm meetrit eemal, aga vastiku tunde tekitas kyll. Piirivalvurid n2gid intsidenti ning vabandasid ette ja taha, s6imasid ja hurjutasid tattninasid, aga...no mis sest ikka. Kell 19 v2ljus Bangladeshi piiripunkti juurest buss Dhakasse.
Bussis istusin yhe proua, Daisy, k6rvale, kellega 22retult p6nev r22kida oli. Ta tytar l6petas 12. klassi Siliguri mingis koolis ning nyyd olid nad koju tagasi minemas. Daisy r22kis, et paljud inimesed, kel rahakott kannatab, koolitavad oma lapsi Indias. Proua oli 22rmiselt avameelne ning r22kisime ka p2ris isiklikest asjadest. 6igemini pigem r22kis siiski tema. Mingil hetkel ytles isegi, et "oh, issake, nyyd olen kogu oma elu sulle 2ra r22kinud, olen kui avatud raamat". Aga ega sest midagi halba ole, pigemini ainult head, sest... N2iteks r22kis ta, kuidas naise elu peale abielu muutub. Oma abielu kohta r22kis seda, et ta abiellus oma mehega 19-aastaselt salaja - vanemate teadmata. K6igepealt r22kis ta abielust oma vanemale vennale, kelle s6ber tema vastne abikaasa olema juhtus, see aga pidi k2si koraanil vanduma, et vaikib oma teadmisest. Vanemad said abielust teada alles siis, kui Daisy lapseootele j2i. Yksikasju ma ei uurinud, aga ta avaldas ise kahetsust, et nende kultuuris enne abiellumist k6iksugu seksuaalsuhted t2itsa ebanormaalsed ja v2listatud on. Praegu tundub talle t2iesti ebanormaalne, et inimesed ennast tundma 6pivad sedav6rd hilja ning enne abiellumist t6epoolest neist asjust mitte k6ige v2himatki aimu pole. Kuid ta r22kis ka v2ga huvitavalt sellest, mismoodi abielludes terve elu totaalselt muutub ning mitte alati ei ole inimesed abielludes kangesti 6nnelikumad. Kui ta noor oli, m2ngis ta kitarri, laulis, tantsis, kirjutas ise muusikat jne. Peale abiellumist muutub aga naine t2ielikult koduseks ning mingisugune tantsimine v6i muusikakirjutamine ei tule lihtsalt k6ne alla. naine kapseldub, kaugeneb oma s6pradest-tuttavatest ning kolib justkui sygavale koopasse elama, kust ta tihtipeale v2lja enam ei tulegi. Seda k6ike ei r22kinud ta mitte kahetsusega, vaid pigemini kerge paratamatusega. Ytles kyll, et eks ta vahel ikka m6tleb, et mida k6ike oleks saanud ja v6inud teisiti teha, kuid samas on tal kaks v2ga tarka(tal on ka 7-aastane poeg, kes 6pib samamoodi Indias, Darjeelingis, Sikkimi piiri l2hedal), tublit ja armsat last, kellest on kirjeldamatult palju r66mu ning selliselt ei ole tal kahetseda mitte midagi. R22kis ka abielukriisit, mis neil abikaasaga olevat olnud. See, et abielunaine v66ra mehega kohtub, on islamikultuuris absoluutselt v2listatud. V2he sellest, et seadus n2eb karistuseks ette kuni surmanuhtlust, ei l2he ykski abielunaine teise mehega oma uhkuse, enda ja perekonna au, oma vanemate ja vanavanemate au hoidmise t6ttu. Mehed v6ivad aga teiste naistega minna kyll, kui seda heaks arvavad. Loomulikult ei ole see mingi kindel tava ega kuidagi normaalne ja "6ige asi", aga kui mees l2heb, siis...eks mees teab, mis mees teeb. Seega mingit karistust selle eest seadus ette ei n2gevat. Iseasi, kuidas pere sees need asjad lahendatakse. Ja Daisy r22kis, et tal tekkis kahtlus, et tema mees teda petnud on. Mees oli muutunud. Ja siis v6ttis ta koraani k2tte, l2ks mehe juurde ning k2skis tal vanduda k2si koraanil, et ega ta oma naist petnud pole. Mees vandus. Samal 88sel olid mehe k2ed sedasi 2ra surnud, et ta kumbagi mingi aeg liigutada ei olevat saanud. Naine oli siis Jumalat palunud, et too ikka needuse maha v6taks. No ja oligi natukese aja p2rast veri taas liikuma saanud ning k2ed "2rkasid ellu". Daisy sai sellest aga kindla teadmise, et ta mees talle valetas ning ikkagi teda petnud on. Eks...kogu see v2rk pani mind natuke ikka muigama kyll, kui seda juttu kuulasin ning m6tlesin, et ehk on aeg hakata koju minema, aga...nii see elu siin k2ib ja nii need asjad on. Daisy oli tegelikult v2ga intelligentne ja avatud ning laia silmaringiga inimene. Seda enam kinnitab see seda, et niimoodi need asjad siin k2ivadki, t2pselt selliselt jumalasse usutaksegi ning...nii lihtsalt on.
Daisy abikaasa on 2rimees. Daisy ise aga tegelenud ka veel poliitikaga ning 9 kuu eest, enne otsust minna tytre juurde Indiasse kuni too eksamiteks valmistub ja kooli l6petab, tegeles ta poliitikaga ka ysna aktiivselt. Olevat olnud koguni oma erakonna nn poliitikasuunaja. V2ga p6nev, minu meelest. Kuid Daisy ise kinnitas, et poliitikaga saab tegeleda vaid siis, kui sa ise tahad midagi anda ja midagi teha ja muuta - mingite hyvede saamiseks - nagu see tegelikult v2ga levinud on - pole poliitikaga m6tet tegeleda, sest see pole aus ei iseenda ega teiste inimeste vastu. K6lab ilusasti, kas pole?

Aga...88 saabus k2tte ning uni ei tahtnud mitte kuidagi tulla, sest taas istusin ma otse bussijuhi selja taga ning 8ised kiirused ja m88das6idud olid v2ga koledad. Ja taas ei pidanud n2rvid vastu ning hakkasin 6iendama. 6iendasin nendega kaks korda, esimene kord oldi minuga viisakad, aga teisel korral l2ksin yhe k6rvalistunud mehega peaaegu k2sipidi kokku, sest see hakkas l6ugama, et ma vait j22ks ja rahulik oleks. Umbes, et tal on vaja kiiresti Dhakasse j6uda. Kuradi debiilik. K2skisin lollil kohe suu pidada ja mitte minuga 6iendada. Pyydsin seletada, et see, et juht ei m6ista, et ta inimeste elude eest vastutab, ei t2henda, et ta ei vastuta. Igatahes kaks korda 88 jooksul tegin korralikku l2rmi ja ehk isegi meelega v6imandasin ka k6ike seal pisut yle, et see neile tegelikult ka natuke m6juks ja ehk aru saaksid kui kuradi neetult ohtlik kogu see liiklus on.
kell 4:30 hommikul j6udsime Dhaka kesklinna. Mul oli vaja m6ned asjad kotti panna, l2ksin peatuse juures olnud kohviku juurde toimetama. minu juurde tuli yks v2ga soliinde mees, kes uuris, kas mul on koht, kuhu minna ja mis asja yldse ajan. Seletasin siis 2ra, et tegelikult panen tuima - pole ei kohta kus olla, pole varasemaid kogemusi, pole miskit eriti kuulnud ega n2inud. Ta siis seletas, et tegelikult oleks v2ga ebaturvaline mul kuhugi ise seiklema hakata, sest Dhaka pidavat olema valgele inimesele pimedal ajal parajalt ohtlik. Ma ise ei tulnud selle pealegi, aga kui enda ymber natuke ringi vaatasin, siis n2gin, et sinna kohvikpoe juurde oli kogeunanud ysna palju inimesi. Mees kinnitas, et isegi kohalikud ise hoiavad pimadal ajal saabudes yhte ega l2he kuhugi k6rvalt2navaile kolama, sest pidavat olema r88vlite oht. Palju polnud vaja oodata, v2hem kui tunni aja p2rast hakkas valgeks minema. Ajasime selle tegelasega juttu. Tuli v2lja, et mees on enamuse aja hoopis Taanis. 6ppis seal elektriinseneriks ning l6petas paar aastat tagasi koguni magistri6ppe. Selles ma tegelikult v2ga ei kahtlegi, sest tegemist oli t6epoolest v2ga sympaatse ja intelligentse inimesega. Selle tunni jooksul leidsin omale ka juba hotelli valmis uurida, mis j2i sellest konkreetsest peatusest umbes poole kilomeetri kaugusele. Kui liikuma v6is hakata, siis pani mees mu riksa peale, maksis juhile minu s6idu eest ning l2ksime laiali.
J6udsin siis oma hotelli juurde ja oh h2da - uksed lukus ja h6ikumise, siis koputamise ja edasise kolkimise peale ei tulnud ust avama mitte keegi. Igasuguseid l6nguseid ja imelikke uimaseid tolguseid n2hes ei olnud tunne just k6ige kindlam, kuid ega ma sinna istuma ja ootama ka tahtnud j22da. Otsustasin, et tuleb uus hotell leida. Ja t2iesti uskumatu, aga v2he sellest, et mingit avatud hotelli oli raske leida, kui ma ka leidsin, siis kinnitati, et k6ik toad on h6ivatud. See oli aga tihtipeale t2ielik jura, sest valvelauas n2gin igas hotellis, kuidas v6tmed nagis rippusid... Aga mis teha, tuli ikka ja j2lle edasi k6ndida. L6puks, umbes kella 7-7:30 ajal l6in k2ega ja otsustasin minna m6nda suurde ja kallisse rahvusvahelisse hotelli. 88 oli magamata, v2simus peal, v2ljas v2ga kuum ja niiske, riietest oleks v6inud 2mbrit2ie vett v2lja v22nata ja yleyldse tundus k6ik halb ja kole. L6puks siis saingi Hotel Victory'sse omale 2000 taka eest toa. Meie rahas on see umbes 350.-, mis oli ylekaalukalt k6ige kallim 88, mille kuskil hotellis veetsin. Loomulikult tol hetkel ei omanud see mitte mingit t2htsust ning olin rahul. hiljem selgus, et tihti v6ibki olla v2lismaalasel hotellitoa leidmisega raskusi, sest moslemid ei taha tegemist teha v2lismaalastega.
Bangladeshist endast veel nii palju, et tegu on maailma suuruselt 8. riigiga, kus elanikke yle 100 korra rohkem kui eestis. Samas on pindala vaid kolm korda suurem kui Eesti pindala, mis t2hendab, et tegemist on maailma k6ige tihedamini asustatud riigiga. Samas on tegemist maailma yhe vaesema ja mahaj22numa riigiga. Yle 80% inimestest ajab p2evas l2bi v2hem kui 20 eesti krooniga. Bangladeshis on k2ibel rahana Bangladeshi taka, 1USD=umbes 70 takat. Keel, mida r22gitakse on bangla v6i bengali ning suuremates linnades on elu t6epoolest niiv6rd tihe ja intensiivne, t2navad kole rahvastatud, et kymnendalt korruselt aknast alla vaadates on tunne nagu vaataks suurt sipelgapesa. Kui sellest aknast alla peaks hyppama, siis langemiskiirus oleks "paksu" 6hu t6ttu nii aeglane, et t6en2oliselt saaksid maapinnale j6udes vaid jalad kergelt p6rutada. On l2bune, kole, haisev ja ylimalt ebahygieeniline. K6ik kleepub, on ligane ja must. V2ga masendav.

Bangladesh pidavat olema ylimalt lauge. M2ed praktiliselt puuduvad. Neid on vaid natuke v6imalik leida Chittagongi piirkonnas ja kaugemal P6hjas, aga needki j22vad maksimaalselt 1200 meetri k6rguseks. Jas eda oli ka bussis n2ha - v2ga tasane ja lauge maa.

Aga magasin pool p2eva ja j2rgmise 88 kenasti 2ra ning 3. mail lendasin Malaisiasse, Kuala Lumpurisse. Teretulemast Euroopasse! Absoluutselt k6ik on muutunud. On ilus, on puhas, on r66msad inimesed. T2naval ei olegi lehma, apteegis ei maga koerad ning restoranilaual ei k6nni kana. P6randad on puhtad, ukselingid ei kleepu, k6nniteel ei vedele junnid ning t2navanurgal ei urineeri mehed reas.
tegelikult on t6epoolest minu esmamulje malaisiast kui v2ga tsiviliseeritud ja ilusast riigist Aasias. Lend Dhakast kestis 4,5 tundi, mis m88dusid kui silmapilk. AirAsia lennutab oma kliente uute ja puhaste lennukitega. Chek-in'is sain omale piletil istekohaks 12B. Vaimusilmas n2gin juba ette, kuidas ma lennukis kahe bangladeshi mehe vahel istun. Yks kuulab pleierit ja vehib k2tega takti, teine pyyab lendavast lennukist mobiilik6net teha. T2pselt niisugused on minu varasemad Aasia lennukogemused. Sain lennukisse ning oodates vahek2igus kuni teised inimesed istuvad, hakkasin juba oma 12. rida lugema. Lootsin ise vaikselt, et 2kki v2hemalt trehvan istuma avariiv2ljap22su ritta, kus jalaruumi mu pikematele jalgadele rohkem. Lugesin ja arvutasin ning t6epoolest - sellistes v2ikestes lennukites ongi tavaliselt 12-14 rida just avariiv2ljap22sude juures ning nii ka l2ks. Ainuke nali oli selles, et ma istusin terves laias reas yksinda ning ka teised kolm avariiv2jap22su polnud bangladeshi inimestele lubatud! Isegi siis, kui lennuk 6hku t6usis ja liikumine lennukis lubatud oli, ei lubatud mustadel meestel avariiv2ljap22su "magusasse" ritta istuda. Minule aga naeratati ning stjuardess tuli kysima, et kas ma olen teadlik, mida tuleb avariiv2ljap22su juures avarii korral teha. Noogutasin targa n2oga angu vana kala ja polnud probleemi. M6tlesin siis lennu jooksul loogiliselt v2lja, et no loomulikult ei saa lasta istuda avariiv2ljap22sude juures inimestel, kes s6nagi inglise keelt ei oska v6i lennukis mobiiltelefoniga r22kida pyyavad. Ja nii siis oligi, et istusin uhkes yksinduses mugavuses. Pisut halvasti tundsin ennast korraks kyll siis, kui mingi mees iseseisvalt otsustas kohta vahetada ning minuga samasse pingiritta istus. Siis aga tuli meeskonnaliige, kes palus tal koheselt minna tagasi oma koha peale. meheke oli natuke 6nnetu ja siis ma tundsin ennast natuke halvasti. Aga mis seal ikka. Aa...lisaks siis veel seda, et minule anti s88giks korralik suur "baguette"(on selle asja nimi vist sellisel kujul), teised pidid aga omale syya ostma. Ma olin ainuke valge mees sellel lennul.
K6ik oli suurep2rane! Aga...taas panin ma tuima, sest kui Bangladeshis oli mul v2hemasti Lonely Planeti raamat kotis, siis malaisia kohta ei olnud mul mitte k6ige v2hematki aimu. Lennuk maandus kohaliku aja j2rgi kell 23, rongid-metrood enam ei s6itnud. Aga k6ik lahenes. Kohtasin kohe lennujaamas juhuslikult yhte 33-aastast prantslast, kes just Pekingist j6udis ning tema on siin korra varem k2inud. Mingit reserveeringut kyll polnud, kuid ta teadis Kuala Lumpuri sydalinnas yhte v2ga m6nusat ja hubast kylalistemaja. seiklesime siis bussi ja taksoga kohale ning kuigi see "tema" hotell oli t2is, leidsime suurema vaevata teise koha, kus nyyd koos elamegi ja tuba jagame. P2eval me eriti kokku ei puutu, aga 6htuti on p2ris p6nev tema Hiina-muljeid kuulata ja yldse asju arutada. Prantslase kohta on ta v2ga viisakas ja tagasihoidlik, h2sti arvestav ja m6istlik mees. Ideaalne toakaaslane selliselt.
Kuna ma eile varahommikul sain magama alles kella 4 paiku, siis ma kell 6 hommikul 2rgata ei viitsinud, et minna Petronase kaksiktornidesse. Panin kella kyll 6ks 2ratama ja isegi 2rkasin yles, kuid asjad tuleb panna t2htsuse j2rjekorda ning kuna mul kange uni peal oli, siis l6in tornidele k2ega. P2rastl6unal m6tlesin siiski, et tore oleks need ikka yle vaadata ja nii ma sinna siis l2ksingi. Petronase tornidega on selline lugu, et need on maailma k6ige k6rgemad kaksiktornid. Sealne t88taja kinnitas, et need olevat isegi olnud k6rgemad kui WTC kaksiktornid USAs, aga tegemata mingit uurimust88d ma arvan, et see nii kyll pole. Sest n2iteks Petronasel on 88 korrust, WTCl oli aga 110. Arvan, et h2rra infoletis sai mu kysimusest valesti aru v6i midagi. Igatahes on tegemist v2ga uhkete tornidega ja igatahes Malaisia kui mitte terve Aasia yhe kaasaegse symboliga. Petronase tornides on filmitud osaliselt ka James Bondi film, Sean Connory ja Catherine Zeta-Jones k66lusid turnisid. Tegemist on kaasaegse arhitektuuri tippteosega, milles kasutatud klaasi ja metalli kui islamistlikke motiive. Aga mina ei ole kindlasti arhitektuuris kuigi tugev tegija, seega las sellised yksikasjad j22vad pigem teadjamatele.

Ja nii ongi siis. Lisan l6ppu veel m6ned pildid.

Ylemised kolm pilti Dhakast. Yldiselt oli nii, et kogu see elu oli seal nii kahtlane ja ebameeldiv, k6ik j6llitasid ja vahtisid, et ma oma kaamerat eirti v2lja kiskuda ei tihanudki. Muuseas...terve Bangladeshi jooksul ei m2leta ma, et oleksin yhtegi valget inimesti seal kohanud. Hotellis n2gin kyll paari hiinlast v6i jaapanlast, aga see oli ka k6ik. Seega t2naval, kui miskit juhtuma peaks, on teiste reisijate v6i seiklejate abi v2listatud. Aam...seda ka, et kui ma 6htul pimedal ajal hotellist v2lja hakkasin minema, et omale mingeid puuvilju 6htuks vaadata, ytlesid mehed registratuuri juures v2ga yheseltm6istetavalt, et ma kindlasti kuhugi kaugele ei l2heks ning pysiksin peat2navatel. See sisendas taas usku, et Dhaka pole vist t6epoolest k6ige turvalisem koht. Sain m6nesaja meetri kauguselt oma mangod ja apelsinid ostetud ja astusin kiiresti hotelli tagasi.

ZIA Dhaka rahvusvaheline lennujaam. 6hk oli jube paks ja sudune.

minu lennuk saabus. Mul on yldiselt niimoodi, et kui lennukisseminek on, siis ma j2tan ennast tavaliselt viimaseks, sest ma ei viitsi seal j2rjekorras seista ja oodata, samas tegeleda mingite tunglevate ullikestega. Palju parem on istuda ja vaadata ,kuidas lennuki juures k2ib elu - Saabuva lennu pagas v2lja, uue lennu pagas sisse, tankimine, toiduga varustamine, mingid tehnilised kontrollid jne. kurjaks ajab ainult see, mismoodi rumalad inimesed pagasit seal loobivad. Vahel lausa valus vaadata.

Biman bangladesh Airlaines'i lennuk. Pildilt paistab p2ris uhke 747, aga tegelikult oli silmaga n2ha, kuidas see lennuk on ilmselt 80ndate algusest m6ne Euroopa v6i Aasia suurema lennufirma mahakantud lennuk. Nii vana ja v2sinud ja p2evin2inud. Must ja kole ja roostes. Kuid...Bangladeshi riikliku lennufirmaga on samad lood, mis Nepaali riikliku lennufirmaga - kui ilmad on kehvad ja tingimused lendamiseks on halvad, siis nene lennufirmade pilootidega on k6ige turvalisem lennata, sest nad on l2bi k2inud tulest ja veest ning saanud v2ga tugeva elukooli.

natuke k6he oli lennata l2bi suure 2ikesepilve. Siin on n2ha, kui sellest v2lja lendasime. Akna taga l2ks v2ga pimedaks, hakkas raputama ning piloot k2skis k6igil rangelt oma kohtadele istuda ning turvav88sid pingutada. tegelikult ei juhtunud midagi hullu.

ja nyyd Kuala Lumpurisse...

Tornid on seest v2ga peened ja luksuslikud. All on 6-korruseline kaubamaja maailma k6ige peenemate kaubam2rkide esinduspoodidega. Alates Armanist, Guccist, Puccist ja D&G-st(Dima&Gennadi) l6petades neljandal korrusel asuva Harley Davidsoni motopoega. V2ga peen.

Viimane pilt on minu kodut2navast Hiinalinnas. V2ga muhe Hiinalinn on. Mulle siin meeldib v2ga h2sti.

K6ike head, olge terved!

Next stop Bangadesh!

2010-04-28T08:02:00.000-07:00

Tere!
Olemine on t2itsa hea. Ilus 6htu ka. Aga siit riigist tuleb nyyd kiirendatud korras pageda. Nimelt on maoistid, va kommunistid organiseerinud kuulduste ja uudiste j2rgi algavaks n2dalavahetuseks laiaulatuslikud streigi- ja protestiaktsioonid. Juba esmasp2eval olevat Kathmandus maoistid autosid p6letanud.
Homme on seega viimane turvaline v6imalus riigis ringi liikuda ilma, et tee peal mingeid maoistidega seotud muresid v6iks tekkida. Reedel ja laup2eval pidavat kommunistid tervest riigist pealinna tulema ning p6hiline m8ll pidavat olema pyhap2eval, mil kohalike kinnitusel ei ava uksi mitte ykski pood, ei s6ida ykski takso ega buss. P6nev ehk kyll, kuid siiski ma seda k6ike vaatama j22da ei kavatse.
Pealegi sain ma t2na k2tte ka oma india transiitviisa, mida saatkonnast taotlemas k2isin oma haiglassesattumise t6ttu. Hommikul esitasin avalduse, maksin 1750 ruupiat raha ja kell 17:30 sain kenasti saatkonnas oma passi koos viisaga tagasi. Kehtib kuni viienda maini, mida on maa ja ilm, sest selleks ajaks olena ma juba Kuala Lumpuris, Malaisias.
Nyyd siis ootab mind homme ees umbes 17-tunnine bussis6it Kakarbhittasse, et sealt m88da maismaad Indiasse minna, et edasi Bangladeshi saada. Ja vahva uudis on see, et ma v6tsin niisama naljaviluks yhendust oma Korea s6bra Juniga, kes yllatuslikult samamoodi viibib praegu Bangladeshis. Tema on kyll Chittagongis, kuid kuuldes, et mina plaanin reede 6htuks Dhakasse, Bangladeshi pealinna j6uda, lubas ennast samamoodi selleks ajaks sinna organiseerida. V2ga tore oleks kokku saada. Jun on v2ga lahe tyyp.
Niisiis: Next stop Bangladesh.
Peatsete r66msate kohtumisteni!

Haiglaseiklused Kathmandus...

2010-04-27T07:20:00.000-07:00

Tere!
Mul oli selle tyki kirjutamisega tohutu kiire taga, seega v6ib see kohati olla natuke segane ja mingid asjad j2id korralikult seletamata. Samas on m6tted p6imitud ning kohati l2heb jutt yldse mujale, aga no mis teha - mu interneti-aeg oli v2ga piiratud ning tegelikult on kogu selle loo juures nii palju k6rvallugusid, et julgelt pool k6igest j22b r22kimata.
Ja ma vabandan ka ette, kui jutt on liiga erialane v6i detailne. Polnud aega lauseid ilusaks vormida ja viimistleda. J2i ehk liiga tahumatuks:)

Nagu pealkirjastki aru v6ib saada, tuleb seekord juttu siinsest haiglaelust. Nimelt juhtus minuga erakordselt ebameeldiv, tuska ja meeleh2rmi p6hjustav lugu. Sain toidumyrgituse, mille sarnast pole varem tundnud.
Eellugu on pikk. Ja kogu v2rk yldse nii pentsik, et raske uskuda, kui ise poleks peategelane.
Alustama pean selles, et minu plaan n2gi ette Bangladeshi j6udmist t2na, 27. aprillil. Minu india 3-kuuline viisa aegubki t2na syda88sel. Seega plaanisin, et alustan siit 25. aprillil s6itu, et 26ndal j6uda India piiri 22rde(bussis6it Kathmandust idapoolseimasse piirilinna Kakarbhittasse v6tab 12-20h aega), sealt l2bida umbes 30km Indiat ning siis siseneda Bangladeshi. Siinkohal m2rgin 2ra, et kui Bangladeshi saatkonda l2ksin, siis laabusid asjad minule k6ige m6nusamal moel. Hommikul kl 10 t2itsin ankeedi, maksin 10USD ja kell 16 sain viisa passi. Asjad k2ivad ka saatkondades t6esti nii nagu juhtub. Kui ankeedis oli kirjas, et lisada tuleb kolm pilti, siis mind juhendanud proua ytles, et kui kolme pole, piisab ka yhest. Ma siis kysisin, et kas juba kasutatud pilt ka sobib. Pidavat sobima, jah. Kangutasin siis oma Annapurna matkaloalt templiga m22ritud pildi noaga klambritest lahti, panin ankeedile, lasin uuesti klambritega kinni ja k6ik olid 6nnelikud. Eriti mina, sest mul pildid otsas ja siis oleks tulnud minna uusi tegema. Siis l2ksin saadiku jutule, kes l6i templid passi, aga ytles, et passi saan k2tte alles kell 16. Muide. Kui ma kell 16 passile j2rele l2ksin, selgus, et minu pass oligi tol p2eval ainuke ning saadiku t88p2ev sai l2bi. Saadik pakkus, et kuna ta just koos oma perega Dhakasse s6idab(ta naine ja poeg olid ka saatkonnas), v6ib ta mu soovi korral koheselt auto peale v6tta. Ma arvasin alguses, et viskab nalja, aga ilmselt ikka ei visanud. Aga mina pidin paraku keelduma pakkumisest, sest Sakala Alpiklubi oli m2e otsast ekspeditsioonilt just alla saanud ning meil oli 6htuks kokku lepitud yhine koosviibimine. Aga p2ris 2ge oleks olnud tema uue kurvasilmse mersuga, millel ka pisike Bangladeshi lipuke ees lehvimas, Dhakasse s6ita...
Igatahes, sain omale osta hotellist sealse t88taja kaudu bussipileti mugavasse "turistibussi", et alustada kell 16 s6itu India poole. Umbes kell 13 l2ksin hotellist v2lja, et enne bussis6itu korralik l6una v6tta ning siis bussi peale minna. Leidsin yhe restorani. Astusin sisse. Tellisin omale s88gi. Seda sain aga oodata k6rvalasuvas internbetikohvikus, kuhu ettekandja pidi tulema ytlema, kui toit valmis. Okei. 10 minuti p2rast tuli ja teatas, et neil polegi seda, mida palusin. Kysisin mitme asja kohta veel, mitte midagi polnud. L6puks kysisin, mida on. No siis mindi k88ki uurima. T2iesti absurdne olukord. L6puks lubati, et saavad teha mingit pyhvlikastet riisiga. L6in k2ega, et olgu siis seesama. L2ks aega, kaua l2ks, l6puks toodi toit lauale. Tegelikult tundsin juba syyes, et midagi opn valesti selle pyhvliga, juba vyrtsine oli ka ning l6puks s6ingi vaid v2ikesed lihatykid 2ra ning s6in paljast vastikult maitsetut riisi peale - aga no mis sa teed - pikk bussis6it, kuni 20h, ees ootamas. Kui omadega valmis sain(tegelikult v6iks veel r22kida pikalt, kuidas seal ise omale arve kirjutasin, sest mingid noored poisid, t2ielikud lambapead, ise ei osanud; kuidas seal vaidlesin, koos nendega arvutasin(mina peast, nemad kalkulaatoritega) jne jne, aga lihtsalt saab liiga palju!), l2ksin taksoga bussijaama. Ja yllatus oli suur, sest minu kalli bussipileti eest n2idati mulle igavesti vana bussironti ning k2sti k6ige viimasesse pinki ronida, sest mul pidavat olema pikad jalad! Assavanavikat, kuidas ma vihastasin! Nimelt hotellipoiss oli piletit myyes mulle seletanud, et buss on viisakas ja hea ning minu koha nr. on 3, just nimelt selle m6ttega, et see on juhi selja taga, kus on palju ruumi minu jalgadele. Vaidlesin, mis ma vaidlesin, ega buss paremaks ikka ei muutunud. Ytlesin, et andku mu pilet siia(mingi tyyp bussijaamas v6ttis selle enda k2tte) ja l2hen n6uan raha tagasi. See m6te neile j2lle ei meeldinud ja nii vaidlesimegi. L6puks v6tsin pileti poolj6uga tagasi. V6tsin j2lle takso ja s6itsin tagasi hotelli. Mulle pileti myynud tyyp oli seal ning vabandas ette ja taha, et ikka niimoodi juhtus, et ilmselt mingi probleem ja buss vahetusse l2inud jne jne. L6in k2ega, mida iganes. Ytles, et seal on veel mingi buss minemas, et l2hme koos bussijaama. No mul midagi valida ka polnud. India viisa ju aegumas! L2ksime siis taksoga. Ja j6udsime mingile ristmikule, kus seesama bussilogu mind ootamas. Tyybid lubasid, et saan oma mugava koha seal, kus k6ige parem ja mingu ma aga pardale. No sinnasamasse bussi ei lubanud juba mul mu uhkus minna. Kui yhe korra juba olin 8elnud, et ma ei l2he sellega, siis nii on! Ja pealegi, kysimus ei olnud mitte ainult selles, et see oli romu, vaid selles, et mulle lubati maad ja ilmad kokku! Saatsin seenele, buss s6itis Kakarbhitta poole minema. Seletasin siis tyybile, et tal on nyyd paras jama minuga kaelas, sest kyllap on nad harjunud, et petavad sedasi piletiostjaid, kes logu bussi n2hes k2ega l88vad ja ikka s6idavad, aga mina nyyd selline puuslik kaelas. Tyyb m6tles ja otsustas siis, et l2heme bussijaama, et uurida, kas veel m6ni buss l2heb. Sinna tuli aga teise bussiga s6ita. Istusime siis pisikesse mikrobussi, mis meid suurde bussijaama viima pidi. S6it kestis umbes 10 minutit kui hakkasin tundma, et midagi on v2ga valesti ja 6hk hakkab otsa saama. Vaatasin vasakule-paremale - teistel polnud h2da midagi. Ju siis ikka minul mingi jama. Siis hakkasid kuumav2rinad ja suu tohutult vett jooksma. Pilt ka imelik ees. Ning siis oli selge, et yht-teist hakkab alt yles tulema. N6udsin kiiresti peatust. Hyppasin bussist maha ja voilaa...keset linnat2navat...yksikasjad pole t2htsad. Peale esimest raksu hakkas kohe parem. K6ndisime ehk oma kolm minutit, sama jama. Veel paar minutit ja siis tundsin, et vaja ka kiiremas korras m6nd restorani v6i kohvikut, kus tualett oleks. Leidsime. Tyyp oli ka kaasas. Kohvikusse(6igemini mingisse suvalisse teeputkasse) minnes kandis tyyp juba mu seljakotti, sest minu jaoks oli see liig raske. Pisut aega, ehk oma 10 minutit olime selle putka juures, enam edasi minna ei saanud. Seest l6i k6ik t2iesti puhtaks poole tunniga. Ylevalt ei tulnud enam miskit, maos olid krambid ja s88gitoru tahtis v2lja tulla. Andke mulle andeks minu detailid. Ja siis ei olnud muud, kui kiiresti takso peale ja haiglasse, sest see oli mul tunda, et mingit s6itu mitte kuhyugi ei tule ning n6rkus oli peal. Saime takso, saime haiglasse. Ka takso pidi kinni pidama, et saaksin taas oma vahepeal sissejoodud vett tagasi v2lja lasta, kuigi s6it kestis ehk maksimaalselt 10 minutit.
Haiglas oli ootamas arst. P2dev. Koheselt seletas oma 6dedele mingit v2rki ning nii kaua kui ta mind yle kuulas ja yle vaatas, valmistati ette palat, kus juba tilgutid ja v2rgid ootamas. Kui nyyd blogi pealkirja juurde minna ja r22kida sellest, kuidas haiglas elu on, siis tuleb tunnistada, et...on ikka teistmoodi kyll. Tegemist oli erahaiglaga, mitte riikliku. Ilmselt sain ma omale tegelikult v2ga luksusliku palati, sest mul oli n2iteks r6du, lagi oli valgeks v2rvitud ja toas oli ka televiisor. Viimast mamuidugi vaadata ei saanud, sest enemasti ei olnud elektrit. Kogu see elu on aga mannetu kyll. Tilguti oli vana ja roostes ning 88sel jooksis teleskooptoru pauguga alla sisse. R6dult avanes vaade aeda, mis iseenesest oli asjaolusid arvestades tegelikult v2ga ilus. Aga aias oli tagapool l6kkeplats, kus p2letati 2ra kogu prygi, mis haiglast tuli - alatest pappkastidest l6petades systaldega. Ja nii see t6epoolest oli, sest kui ma eile sinna aeda korraks vaatama l2ksin, siis olid poolp6lenud systlad seal vedelemas.

Kohe k6rval ehitatakse suurt maja, kust tuleb l2rmi ja tolmu. Kuna elekter on pidevalt 2ra, t88tab otse r8du all diiselgeneraator, seega v6ib igayks ise ette kujutada, mis aroom palatis levib. 6dedel ei ole ravimitest mitte mingit aimu. Mul olid erinevad rohud laua peal, mille toimeid ja vajalikkust oli arst mulle seletanud, eile 6htu tuli palatisse 6de, kes v6ttis ja ulatas mulle kahed tabletid, et neid v6tma hakkaksin. Yks oli mingi antibiootikumipakk, teine mingi oksendamist 2rahoidev asi. Kysisin siis, et miks ma neid oksendamisrohtusid v6tma peaksin. Ta seletas, et need on rahustava toimega, et mul hea uni tuleks. Ytlesin siis viisakalt, et nalja teeb v6i, et kas ta tegelikult ka teab, mis rohud need on? Seepeale ta ytles, et noh, v6tku ma siis neid teisi tablette. Hommikul tuli arst j2lle vaata mind. Kysisin siis, et kas tal on aimu, et ta 6ed ei jaga tablettidest mitte midagi. Arst kostis seepeale:"Noh, sellep2rast ma sind ise vaatama nyyd tulingi". T2ielik absurd!!! T2iesti uskumatu suhtumine. Ja siis tekibki iga nende liigutuse peale kahtlus, et kas see mu elule hoopis ohtlik pole. Siinkohal t2nud ja tervitused doktor J2rvele kodumaal, kes minu ravimist kodumaalt assisteeris ning kellega ma mingite kysimuste korral konsulteerida sain. Naljakas veel see, et kraadiklaasid on neil siin elektroonilised. N2ha, et vanad ja kulunud ning mustad ja koledad. Eile oli kyll k6ht korda saanud, aga miskip2rast t6usis palavik. Enesetunne ytles v2ga selgelt, et mul oli palavik, kraadiklaas aga ei n2idanud. Ma lasin ennast mitu korda paari tunni jooksul kraadida ja siis l6puks n2itas kraadiklaas numbrit 100,4. Tegemist siis Kelvini skaalaga. Siis tekkis kysimus, et palju see siis Celsiust teeb. Eks arvutage ise v2ja. Aga seda n2itas kraadiklaas ainult korra. Ka peale seda numbrit n2itas ta v2hem justkui poleks mul palavikku olnudki. Kogu haigla oli tolmune ja must. Kuigi koristajat2di k2is pidevalt ringi ja pyhkis tolmu, oli 88ga telefoniekraanile ikkagi m2rkimisv22rne tolmukiht kogunenud. Lihtsalt kogu elu siin on selline tolmune.
Hea kyll. Olenemata igasugustest tingimustest ja olmekoledustest olenemata sain ma terveks. Ahjaa, eile oli veel selline lugu, et hommikul esimese asjana lasin kanyyli k2est v2lja v6tta, sest 88ga oli k2si imelikult valusaks l2inud ning oli n2ha, kuidas umbes 10cm ulatuses oli veen paistes ja punane. Hakkasin igasugu koledusi omale ette kujutama ning arvasin, et targem on v2lja v6tta. Kui palavik t6usis, tahtsid nad tagasi panna, aga seda ma neil teha ei lubanud.
Aga t2na 88sel magasin (erinevalt esimesest 88st) p2ris h2sti ning hommikul oli enesetunne hea. Aeti kyll korduvalt yles, et kuulata ja m66ta verer6hku kell 6, 7:30, 10 ja 11:30!!!, aga no see selleks. Kokkuv6ttes j2i kogu sellest asjast t2pselt selline mulje, et ega keegi t6siselt mingit arstiteadust seal jaga ning asju tehakse lihtsalt seep2rast, et umbes niimoodi vist tehakse.
Kui t2na p2rastl6unal haiglast v2lja kolida otsustasin, hakkas huvitama, et palju kogu mu sealviibimine mu kindlustusele maksma l2heb. Ytlesin, et tahan n2ha arvet. Mehed hakkasin vaidlema, et ei ole mingit arvet, et on garantiikiri, et minu kulud tasutakse. Ma ytlesin, et ma tean kyll, kuidas need asjad k2ivad, aga ma tahan oma ravikulude arvet n2ha. Ja siis valetasin neile, et minu kindlustuspoliisis oli seda s6lmides punkt, et ma pean arve allkirjastama, et see p2rast mingi kolossaalne 6igustamata summa poleks. Mehed vaidlesid k6vasti vastu. Ytlesin siis, et okei, kui te mu arvet mulle ei n2ita, helistan oma kindlustusseltsi ja seletan neile olukorda, et mulle arvet ei n2idata, ju siis on asi m2da ning neil ei tule seda maksta. V6tsin taskust mobiili, k6ndisin ruumist v2lja. Ja siis - palun v2ga - tuli mingi tyyp minu juurde ja ytles, et n2ed, siin on veel rohtusid, mis sul kaasa tuleb v6tta. Johhaidii!!! Ma olin haiglast juba lahkunud, kuidas saab mulle veel mingeid rohtusid anda, aga no mis seal ikka. Selle telefoninaljaga(loomulikult ma kedagi Salva kindlustusest k2tte ei saanud, liinid h6ivatud ja yleyldse tuleb siit kuhugi helistamisega kurja vaeva n2ha ja kymneid kordi yritada) mehed leebusid ja ytlesid, et natuke l2heb aega enne kui nad arve kokku panevad. L2ks natuke aega ning l88di kokku, et 680USD! Tegelikult on tegemist siinses m6istes kosmilise summaga. Ma n2gin k6ikide rohtude pakkide ja ehtede pealt hindasid, valdavalt j2id need alla 50 ruupia(julgelt alla 1USD), ma tean, mis on siinsed personalikulud jne. N2iteks oli arve peal, et see, et arst mind p2evas kolm korda vaatamas k2ib, maksab kokku 150USD! Kokkuv6ttes...ega ma tahtnud mingit tyli ega pahandust, ma lihtsalt tean nii paljusid lugusid, kuidas kindlustustelt n6utakse t2iesti ebareaalseid summasid, aga tahtsin lihtsalt n2ha, kuidas asjad k2ivad ja mis v2rk on. Ma arvan, et minu reaalne ravikulu oli ehk 100-150USD(ja siia v6ib julgelt sisse arvestada elektri, mida lamp laes kulutas, vesi, mida hambaid pestes kulutasin ja k88gis toimetava koka palga, r22kimata ravimitest v6i arsti palgast), aga ega ma seal midagi vaidlema hakanud. Ytlesin, et selge pilt ja suured t2nud ravimast.
Ja seda teadvustan ma endale ka, et k6ige olulisem on ikkagi see, et ma terveks sain, mitte see, palju see maksma l2heb. Ilmselt lihtsalt t2rkas minus uudishimu ja natuke ka ylihella 6iglustunnet, et teeks ikka v6imalikult ausat 2ri:)
Toitudest seda, et esimesel 6htul, kui ma haiglasse sattusin umbes kella 17 paiku, oli enesetunne juba syda88ks m2rksa parem ja tekkis isu. Arst keelas aga s88mise-joomise kategooriliselt. Ma ei suutnud oma k6rvu uskuda, sest no kuidas on v6imalik, et ma ei tohi vett juua. Kinnitati, et k6ik tuleb tilgutiga, mul pole mingit muret. Ma olin ju aga seest nii tyhi kui yldse olla saab. Sega j6in ikka vett. Arst ytles, et ei tohi ka seet6ttu, et hakkan oksendama. V6tsin siis yhendust oma doktor J2rvega, kes samamoodi imestas, et ei tea, miks mul syya-juua ei lubata. Sellest sain muidugi julgust juurde ja loomulikult s6in ma oma r2ndurikypsiseid ja r2ndurisnickersit(need on mul alati seljakotis, kui kuhugi teel olen, sest iial ei tea, mis v6ib ette tulla v6i millal j2rgmine kord syya saab. See on nagu teine "medkit"). Ja loomulikult t6usis s88misest vaid mu tuju ja enesetunne. J2rgmisel hommikul lubati juua tass teed ja toodi pisike pakk kypsiseid. Suurele mehele! Mis te nalja teete! 6nneks oli kotis veel teinegi Snickers mul varuk, sain selle ka syya. L6unaks sain suppi ja FRIIKARTUEID! T2itsa kreisi. Tublid ja toitvad, rasvased friikartulid, no mida muud veel tahta:) 6htul oli palavik ja paha, siis polnud mingit isu. Hommikul tuli arst ja kysis, kuidas mulle friikartulid maitsesid eile. Nooh...muigasin ja ytlesin, et parimad, mida Nepaalis saada on. Ja voilaa...l6unaks taas mu laual seesama supp ja veel suurem ports t2pselt samu friikartuleid.

See ongi mu l6unas88k.

Kokkuv6ttes tuleb 8elda, et kui meditsiinilised tingimused olid kyll nigelad, tegelased silmn2htavalt, k6rvkuuldavalt teadmatud ja oskamatud, oli tegemist v2ga toredate, s6bralike ja m6nusate inimestega. Sai palju arstide ja 6dedega nalja ja niisama juttu aetud, elust-ilmast seletatud. Samas j22b ikkagi tumeda varjuna haigla kohale see, et haigla on eelk6ige raviasutus ning heal tasemel terviseloomine peaks olema esmane prioriteet.

L6ppu veel paar pilti...

Aga pole hullu midagi. 6htul tulin haiglast v2lja ja p2ike loojus ilusasti.

V2ga vahva 6de. K6ige targem ka k6igist kolmest, keda ma seal kohatasin.

K6ike ilusat, olge terved!

The Himalayan kirjutab...

2010-04-20T01:09:00.000-07:00

Ahhoi!
Huvitav lugu meie pisikese riigiga. Nimelt v2isasin t2na hommikul yht omale juba tuttavat poodi ning selle myyja tervitas mind r66msalt ning ulatas mulle k2tte siinse kohaliku ajalehe. Ajalehes pidi olema juttu just sellest riigist, kust mina p2rit olen. Ma ei tahtnud alguses h2sti uskuda, aga kui lugema hakkasin, siis...t6epoolest. Eestist ei teata eriti siinkandis kyll tuhkagi, aga ajaleht kirjutab, et me v2ga pisike, kuid tubli e-riik oleme. Kersti Luha seletab asju ja puha... Eks lugege ise pikemalt.

Aga muidu...olen ikka Pokharas ega tee mitte midagi. Puhkan m2gedest. Kuna edasine tee viib mind Bangladeshi, siis olen siin yritanud viisat omale ajada. V6i v2hemasti olen pyydnud aru saada, kuidas viisat yldse on v6imalik saada. Nimelt ytleb raamatutarkus, et Eesti Vabariigi kodanikul on v6imalik viisa saada vaid Dhaka rahvusvahelises lennujaamas maandudes. Mina tahan sinna aga maismaad m88da minna. Kuna maismaalt v2idetavalt piiri pealt viisat saada pole v6imalik, siis helistasin eile Bangladeshi Kathmandu saatkonda, kust kuri meesh22l kinnitas, et viisa saab kolmeks kuuks, korduva riiki sisenemis6igusega ning maksab 51USD. Mulle see vairiant ei meeldinud ning 6htul tuli m6te, et 2kki peaks proovima 6nne transiitviisaga. See m6te tuli sellest, et mul oleks vaja vaid yhekordse sisenemisega viisat ning sedagi vaid 10-14ks p2evaks. Kuna india transiitviisa maksab 800 ruupiat, umbes 125EEKi, kehtib aga 15 p2eva, siis m6tlesin, et 2kki saab Bangladeshi viisa ka umbes nii pikaks ajaks ja samal p6him6ttel. T2na helistasin hommikul uuesti siis saatkonda, kust meeldiv naish22l kinnitas, et turistiviisa saan 10USD eest, aga kui pikaks ajaks, see j2i segaseks. Igatahes palus saatkonnapreili mul kiiresti nende saatkonda ilmuda ning lubas seal k6ige hoolt kanda. Segased lood, aga eks ma pean nyyd ette v6tma teekonna Kathmandusse. Vahepeal pean Dumres peatuse tegema, sest sinna j2tsin ma yhte kylalistemajja v2ikese tasu eest oma suure seljakoti asjadega, mida Annapurna ringile minnes kaasa keeldusin v6tmast. Nyyd tuleb need asjad sealt kaasa v6tta.
Yhes6naga hakkab minu m6nep2evane puhkus otsa saama ning tuleb ennast asutada taas tegudele. M6te on veel selline peast l2bi k2inud, et kui ma t6epoolest Bangladeshi ei peaks saama minna(ma ei pea m6istlikuks 50USD maksmist viisa eest m6ne p2eva eest), siis pikendan oma Nepaali viisat ning teen veel yhe v2ikese matka ning l2hen vaatan Mt Everesti 2ra. Aga see j22b praegu ilmselgelt varuplaaniks.

Ahhaa... mulle nyyd veel, et kui Kathmandus olin, siis sain tuttavaks yhe toreda neiuga, kellega pidin minema tema vanavanemate kylla, et n2ha, mismoodi Nepaalis t6eline elu v2lja n2eb. Aga siis, peale yhep2evast linnaekskursiooni, otsustasin ikkagi kiiresti m2gedesse minna, sest...no kuidas ma ytlengi...selle tydrukuga, mulle tundus, hakkasin saama omale kaasa ka pool h6imu. See ehmatas mind pisut 2ra ning otsustasin kiirelt "pageda". Tegelikult ei olnud hullu midagi, k6ik oli v2ga viisakas, s6bralik ja nii nagu see Nepaalis ikka tavaks on. Lihtsalt yheksakesi tavalisele linnaekskursioonile minek tundus v2heke veider, arvestades veel asjaolu, et yheksast sain keelebarj22ri t6ttu suhelda vaid yhega. Kui oleksime l2inud ta vanavanematele kylla, siis oleks liitunud veel tema onu ja onu sugulased ka. Kui tydrukust aga veidi r22kida, siis tema nimi on Keshari Lama. Ja kui Nepaal on sarnaselt Indiale v2ga kastistunud ja selge hierarhilise yhiskonnaga, siis perenimi Lama n2itab seda, et tegemist on yhiskonna yhest k6rgeimast klassist perekonnaga. Ja t6si ta ka olla v6ib, sest tydruku isa on buddha munk. See selleks, eks n2is, ehk Kathmandus v6tan temaga yhendust, sest mitte kuidagi teistmoodi ei ole parem uurida kohaliku elu kohta kui vahetult kohalike inimestega suheldes. Aga lisan siia juurde veel m6ne pildi sest linnaekskursioonist.

Ja selline n2gi v2lja minu kaaskond. Oli nooremaid, oli vanemaid.
Korvpalluri s6brapilt koos osade sugulastega.
Minu Royal Enfield
Olin just lugenud Postimehest uudist, et kodune armas Tuhala n6iakaev oli hakanud kangesti keema. Siin yhtegi n6iakaevu pole, aga linnaekskursioonil m2rkasin yhe muud kaevu, mis elama oli hakannud

Vot nii on lood. Nyyd aga l2hen ja v6tan m6nusa l6una. Muuseas...kui vahepal oli minust saanud absoluutne taimetoitlane, siis Nepaalis olen juba kahel korral ka lihatooteid manustanud:) Esmalt olin tagasihoidlik ning piirdusin piisoni momodega. Momode n2ol on tegemist meie m6istes pelmeeni-laadsete tegelastega, aga taigna sisse v6ib sisuliselt keerata yksk6ik, mida. Ja teise asjana s6in yleeile korraliku turske jakiprae. Jakk on eelk6ige m2gedes kasvatatav paksu karvaga suur loom. Meenutab nagu h2rga, aga sarved on suuremad ja teistsugused. Igatahes m2gedes kuluvad jakid nii transpordiks kui p6llut66deks. Lisaks saadakse neilt piima, liha ehk toidukraami ning siis veel ka villa ehk riideid. V2ga universaalne loom on jakk, sobib k6igeks. Lehma ei s88 siin keegi! Lehma tapmine on keelatud ning see toob kaasa kohese kaheaastase vangistuse. Muuseas, yks kohalik mees teadis r22kida, et isegi kui lehm peaks t6epoolest hyppama n2iteks bussi ette, siis pidavat 6nnetu juht minemagi vangi, 6nnetuse asjaolud ei huvita mitte kedagi.

Olge head, palun v2ga!

Aam...peaaegu oleks unustanud Konsast ja K6ressaarest pildi lisada, aga siit see tuleb...
:)

Annapurna ring - tehtud!

2010-04-16T23:02:00.000-07:00

Tere! Niisiis, Annapurnale sai ring peale. V6i 6igemini sai tehtud kaks kolmandikku ringist. Tuleb pikem postitus seekord, varuge aega.
Enne kui ringi pealt p2evade kaupa ylevaate teen, r22gin pisut Nepaalist yldisemalt. Tegemist on ysna v2ikese riigiga, mis pindalalt vaid kolm korda suurem kui Eesti, samas inimesi elab siin ligi 20 korda rohkem kui meil. T2nane rahvaarv hakkab liginema kolmekymnele miljonile. T2helepanuv22rne on aga see, et linnades elab kogu rahvastikust vaid umbes 10%. Kaks suuremat linna on pealinn Kathmandu, kus elab pisut yle miljoni inimese ning teine suurem linn on Pohkara. Viimases elab umbes 200 000 inimest ning siin ma praegu ka asun.
Inimestel on siin elu raske. Valdav osa riigi territooriumist on (k6rg)m2gine ning mingisugusest arenenud infrastruktuurist r22kida ei saa. Peamiselt saab riigis ringi liikuda vaid jalgsi, sest...m2ed on igalpool. Maanteedest saab r22kida vaid m6nest ning needki on meie m6istes pigem paarkymmend aastat tagasi asfaltkatte saanud k22nulised L6una-Eesti teed. Raudtee puudub t2ielikult. T6si, siseriiklikke lennuliine on v2hem ja rohkem regulaarseid mitukymmend, kuid piletihinnad on kallid ning kohalikele inimestele k2ivad need selgelt yle j6u. Lennuliiklusega on veel see lugu, et teoreetiliselt see toimib, reaalsuses on asi niimoodi, et kui ilm lubab, siis lennuk stardib. Vabalt v6ib juhtuda, et lennuk ei stardi. Ja ei stardi mitu p2eva. Maanteedest veel n6ndapalju, et need on sarnaselt Sri lanka ja Indiaga v2ga ohtlikud. Mina olen liigelnud maanteedel vaid nii palju kui Indiast Sunauli piiripunktist riiki sisenesin ja Kathmandusse s6itsin ning siis pealinnast pea paarsada kilomeetrit l22nepoole Dumre'isse s6itsin, kust edasi Besi Sahari, Annapurna ringi alguspunkti, s6itsin. Teel n2gin mitut rasket avariid ning kogu seda ekstreemsust vaadates tekib taas tunne(sarnaselt Sri Lanka ja indiaga), et kui siit ilma 6nnetusteta l2bi saab k2idud, siis v6ib vabalt vanadusse surra, sest rohkem ohtlik ei saa kuskil olla.
Naistel ja tydrukutel on elu eriti raske. Sel ajal kui naissugu meestele ehitusel kive ja segu ette veavad, k6lgutavad ehitusMEHED myyril istudes jalgu ja loovad kelluga tyhja n2oga vastu myyri tuima rytmi. Seadusega on s2testatud, et kui naine ei synnita mehele kymne aasta jooksul last, on mehel automaatselt 6igus v6tta omale uus naine ja j2tta vana...kuhu juhtub. Laps syndinud, ei ole k6ik veel h2sti. See peab olema poeg. Kui on tytar, on halvasti, sest ega tytrest muud kasu pole kui vaid seda, et siis, kui ta k2ima 6pib, saab ehk mingeid majapidamist6id teha. Samas on ta suu, mis syya tahab ning pereisal tuleb tytar ka (v6imalikult)v22rikalt mehele saata. Ehk siis tytre au tuleb kaasavaraga kaitsta. M6nev6rra lihtsam on aga tytar 2ra myya. Uskumatu statistika n2itab, et aastas myyakse Nepaalis kuni 15 000 tydrukut vanuses 7-13. Ja see t2hendab sisuliselt orjakaubandust. Ning praktiliselt piiramatu turg on Indias, kuhu tydrukud myyakse peaasjalikult seksi2risse ja pornot88stusesse. Vanuses 7-13!
Samas on Nepaal v2ga tolerantne. Kuigi siin on nii budiste, hindusid, maoiste, kristlasi kui moslemeid, siis religioossed pinged riigis peaaegu puuduvad. K6ige v2ngemalt ja minu meelest kohatult ylbelt m6llavad maoistid, kelle saavutuseks v6ib pidada ka seda, et kuningas, Nepaali Kuningriigi kuningas, v6ttis krooni peast ning kolis oma residentsist kahekordsesse elumajja. Kui ma ei eksi, siis ka praegune peaminister on maoist. Nepaali Kuningriigist sai 2008. aastal demokraatlik vabariik, mille eesotsas on kommunistidest maoistid. Kummaline, aga nii on.
Inimesed on Nepaalis hoopis teistsugused kui Indias. Juba ainuyksi n2ojoontelt. T2navatel ei n2e rahvariietes naisi ning yleyldse on riietuse poolest tegemist ysnagi euroopaliku riigiga. Teksad ja t-s2rk on v2ga tavaline. Inimesed on s6bralikud. Nad on head. Nad ei taha halba, ytle halba ega ka m6tle halba. Nad on yksteise vastu alati viisakad, v2ljapeetud, rahulikud ning kui midagi peakski halvasti olema, siis naljalt nad seda ei ytle. Siin j2rgitakse palju rangemalt reeglit, et vasaku k2ega ei toimetata midagi, mis kuidagi teist inimest puudutab. Ei poes myyjale raha ulatades, ei millelegi osutades, ei kedagi puudutades jne. Ja v2he sellest, et k6ike liigutatakse parema k2ega, on veel viisakam nii, et vasaku k2ega v6tad paremast k2sivarrest kyynarnuki juurest kinni. Siis on 6ige. Ja see n2itab, et pead teisest inimesest lugu. V2ga oluline on, et ka k6ikv6imalike arusaamatuste korral inimene endast v2lja ei l2heks. Eriti ebaviisakaks peetakse seda kui keegi oma h22lt t6stab. P6him6tteliselt on see lubamatu. See n2itab erilist matslikkust.

Aga nyyd v6iks minna sujuvalt edasi Annapurna ringi peale. Sissejuhatuseks ytlen seda, et kui ma alguses kuulutasin siin, et ring on yle 300km pikk, siis ametlikult see niimoodi kyll pole. Ametlikult on pikkust ringil 210km, aga mulle tundub, et see on mingisugune GPSiga m66detud linnulennult-pikkus ning kui erinevaid reisikirju ja blogisid uurida, siis ka sealt tuleb v2lja, et ringi pikkus ikkagi yle 300km. Igatahes, kui tavaliselt v6tab ringi l2bimine umbes 3 n2dalat v6i selle punktini, kus mina ringi l6petasin, v2hemalt kaks n2dalat, siis mina sain hakkama 8 p2evaga. Seda ilmselt eelk6ige seet6ttu, et yksinda teel olin ning ega viitsinudki eriti vaeva n2ha, et kellegagi kampa saada v6i koos liikuda. Yksi oli p2ris m6nus. Teiseks...annab tunda see, et kunagi aastaid tagasi p2ris mitu aastat nii palju jalgrattaga s6itsin, et seda isegi kergeks spordiks v6iks nimetada - jalad on siiani tugevad:) ja kolmandaks: kerge seljakott.
Kui k6ik juhendid ja reeglid ytlevad, et yksinda matkamine on k6ige esimene asi, mida v2ltima peab, siis ma pean tunnistama, et kui igat oma sammu j2lgida, korralikult jalgu t6sta, mitte v2sinuna teel olla ning meeled 2rkvel hoida, siis ei ole eriti ohtlikku mitte midagi. Samuti ei tohi kindlasti pimedaga teele minna v6i teele j22da, sest m6nikord, kuigi siiski harva, v6ib juhtuda, et kui valesse kohta astud, siis lenged m6nikymmend kuni sada meetrit allapoole. Samuti on v2ga lihtne kivide t6ttu jalg v2lja v22nata. Veel seda, et naisterahvastel on kuuldavasti eriti ohtlik yksinda liigelda ning kui meestele piisab sellest, et kaasas on giid v6i kandja, siis yksikule naisele ei piisa ka sellest, sest kohalikud kandjad-giidid on arvamusel, et L22nest tulevatel naistel on pisut l6dvemad elukombed ning vastupidise t6estamine v6ib v2ga raskeks osutuda. Aga see selleks. Tegelikult on k6ik v2ga hea ja ilus ning 6nnetusi juhtub harva.

1. p2ev, Besi Sahar(800m)-Bahundanda(1310m).
Varajasest 2rkamisest ei tulnud v2lja midagi, 88bisin Besi Saharis ning kuigi plaan oli hommikul kella kaheksa paiku teele minna, magasin kuni kella 12ni. Siis istusin bussi peale ja s6itsin Bhulbulesse. Tegelikult oleks vabalt v6inud ennast s22sta ja alustada juba Besi Saharist jalgsi(nagu paljud matkajad ka teevad), aga mina arvasin, et olen nii palju hiljaks j22nud, et m6ttekam on bussiga natuke maad s6ita. halb m6te. Sain omale istekoha viimases reas, mis aga t2hendas t2iesti absurdsete teetingimuste juurest kirjeldamatut rappumist ja uskumatuid kontrollimatuid liigutusi. Nii n2iteks l6in kogemata jalaga minu ees istuvat iisraellast ning oma pea l6in lakke 2ra kahel korral. M2rkimist v22rib, et bussi katusel s6itsid kaks prantslast. Seda kyll vaid esimese peatuseni. Tee oli t6esti uskumatu. Sisuliselt ol
i see kuivanud muda, mille seest tihtipeale umbes 15-20cm ulatuses suured kivid v2lja paistsid. Kuid...kui tunnise bussis6ide j2rel Bhulbulesse kohale j6udsime, siis olid kondid kyll pisut valusad, kuid vaatepilt oli p2ris kena. Roheline, m2ed, j6gi. Registreerisin ennast rajale ning pikemalt ootamata hakkasin astuma. Tee kulges mooda j6eorgu, m6lemale poole t6usid mitmesaja meetri k6rgused m2ed.
Tihti tuli j6ge yletada yle rippsildade. Need olid erinevatel k6rgustel ja erinevate pikkustega. Siiski tavaliselt ysna uued ja nii...enam-v2hem turvalised. Aga ega rippsillal ei olegi vaja liialt hypata.
Seda v2gevat silda mul yletada ei tulnud. Oli kyll v6imalik, aga ma eelistasin eemalasuvat v2heke turvalisemat varianti. Yldse tuleb 6elda, et valisin peaaegu alati turvalisema ja lihtsama tee pidades silmas, et liigun yksinda. Kambaga minnes oleks v6inud selle ringi jooksul nii m6ndagi p6nevamat ja n2rvek6ditavamat ette v6tta.
Puu otsas pidu. Poisid pidasid onniplaani. Pildilt on ehk kehvasti n2ha, aga kui keegi sealt alla kakuks, siis oleks langemist tubli 7-10 meetrit.
Yks ysna tavaline kyla, mis tee peale j2i. Kylad on v2ikesed ning peaasjalikult elavad sealsed inimesed turismusest. Ehk siis on m6ned kylalistemajad, m6ned teepoed ja restoranid. kasvatatakse ka loomi, mis tavaliselt t2hendab, et kasvatatakse kitsi. Muuseas, lehma tapmise eest on automaatselt karistuseks kaks aastat vangikongi. Kohalikud teadsid r22kida, et vangi tuleb minna ka siis, kui tapmine on aset leidnud kogemata - n2iteks kui loom teele veoki ette jookseb.
Yks pikem sild.

Annapurna ring on maailma yks populaarsemaid matkaradasid, mis t2hendab, et tee on v2ga selgesti arusaadav ning kui mingil hetkel peaksi teelahk tulema, siis eranditult on 6ige see, mis on rohkem kulunud. Yleval pildil on n2ha h2sti, miks pimedas matkamine ohtlik olla v6iks.
Juba esimesel p2eval sain aru, et liigun kaarte ja graafikuid vaadates veerandi kuni kolmandiku v6rra kiiremini. Seda ilmselt t2nu mitmetele asjaoludele. Esiteks mu kerge seljakott...otsustasin kaasa v6tta minimaalselt tavaari ning l2bi ajada vaid h2davajalikuga. Olin kuulnud lugusid, kuidas inimesed paarikymne-kilose seljakotiga teel pool kraamist mingil hetkel kuhugi kylalistemajja j2tavad v6i yleyldse tagasi p66rduvad. otsustasin kohe alguses, et minuga nii ei juhtu ning see oli ylimalt m6istlik.
Siin mu varustus:

Magamiskott, pealamp, MP3-m2ngija(mis on 512MB ja nii ajast ja arust, et kui selle v2lja v6tsin, siis sakslased-prantslased uurisid, mis asi see yldse on. Ning selle 100 muusikapala j2rjestus, mis seal peal, on mul une pealt peas! Aga k6igest hoolimata - ta on mulle armas ja mind truult teeninud!), 20 pastakat, 5 karpi v2rvipliiatseid ja rasvakriite. M6tlesin, et lihtsalt oleks hea, kui mul oleks, mida lastele anda, kust nad muidu ikka saavad. Ja loomulikult ei j22nud yle midagi ja t2itsa imelik oli vaadata, kui palju r66mu yhest pisikesest pastakast olla v6ib. Edasi mustas kotis hygieeniv2rk. Seebid-shampoonid ja tualettpaber! Siinkohal tuleb mainida, et sarnaselt India ja Sri Lankaga ei kasutata ka Nepaalis tualetis k2ies paberit. K6ik k2ib k2ega. VASAKU k2ega! ka seet6ttu on eriliselt ebasynnis kedagi vasaku k2ega puudutada v6i n2iteks s66gilauas ringik2ivat riisikaussi edasi ulatada. L2ikivas pruunis kotis on sulevest, mille ma ostsin kathmandust. V2ga praktiline ja m6istlik ost! T2nud Ahole, kes ytles, et ilma selleta polegi sisuliselt yldse m6tet ronima hakata:) Kollases on sees "Margus Tsahkna linnapeaks 350" kilekas, mida mul vaja ei l2inudki. Edasi yleval Nepaali raamat kaartidega, selle all mu reisip2evik. Edasi termos, mida ma ei kasutanud ning mille olemasolu ma m6nikord lausa vihkan, aga kuna see on mulle reisi jaoks kingitud, siis ma lihtsalt vean seda kaasas. Siis prillitoos ja ravimid ehk "medkit". Prillidest nii palju, et sarnaselt vestiga on nende t2htsust v6imatu ylehinnata! P2ike on m2gedes ylimalt...aktiivne? Ehk siis kiirgus on filtreerimata ning UVA-d ja UVB-d teevad tublisti kurja. Ma ei tea, kuidas see 6ige on, aga igatahes ilma prillideta ei saa. Ja kui yles minna, siis lume peal on p2ike nii ere, et isegi prillidega on m6nikord ebamugav lund vaadata. Ravimikotist nii palju, et praktiliselt ei l2inud mitte midagi vaja. kasutasin vaid p2ikesekreemi ja neelasin 6htuti igavusest m6ne vitamiini. Korraks proovisin mingil p2eval ka villi peale plaastrit, aga see oli ysna m6ttetu, sest spetsiaalset villiplaastrit mul polnud ning tavaline ei aita midagi. Edasi m2rjad taskur2tikud - ylivajalikud, peab mainima! Lisatallad mu Salomoni v6rkude sisse ning siis riided - pikk soe pesu, vahetuss2rk, paar paari sokke, fliis, lyhikesed pyksid ja kogu lugu! Rohkemat keeldusin kaasa v6tmast. Lisaks oli kotis ka pea alati liiter joogivett varuks, mis kohe terve kilo juurde andis. Joogivee kohta seda, et pyydsin ajada l2bi esiteks v6imalikult odavalt ja teiseks v6imalikult looduss22stlikult, mis t2hendas seda, et ostsin ringi peal kokku vist 4 liitrist pudelit vett, ylej22nud 30-40 liitrit v6tsin ojadest(loomulikult v2ga valikuliselt, mitte suvalisest, mis kuskilt kylast l2bi jookseb ning kus emad n2iteks laste m2hkmeid pesevad, ning vett puhastasin joodilahusega. Liitri peale lisasin umbes 1-3 tilka ning...no maitse oleks v6inud ka maasikane v6i apelsisine olla, aga no mis sa h2daga teed, oli joodine:)) Vot selline oli minu reisikott. Absoluutselt t2iesti minimaalne, mis teised matkajad tihtipeale kadedusest roheliseks ajas. No ei ole ju m6tet vedada k6rgustesse kolme paari jalan6usid ja kuut erinevat s2rki!

Kui matka juurde tagasi minna, siis esimesel p2eval selgus Ngadis, et minu ees on liikumas yksik saksa tydruk. Yks restoraniomanik ytles, et olevat tore tydruk, umbes minuvanune, jutukas ja s6bralik. Lisasin kohe tempot juurde ning j2tsin isegi 6htuoote soomata, et j6uaks talle j2rele ja ehk oleks koos tore minna. Aga siis juhtus, et astusin umbes 45 minutit m66da valet teed. Ja just ylimalt rasket valet teed, pea 45-kraadise nurga all liivateed. Sylgasin tuld, kui suure kamba sillaehitajate juurde v2lja j6udsin. Need muigasid ja viipasid juba kaugelt, et "mine aga tagasi, siin on tupik". ^nneks n2itasid mulle k2tte tee, kust sain natuke l6igata. Seega sakslane oli l2inud. 6htuks j6udsin Bahundandasse. L6pp oli eriliselt veniv ja v2sitav, sest vahetult enne asulat oli p2ris pikk ja t6sine trepp-t6us. V6tsin omale 66maja 100 ruupia eest ning...kaamera aku sai tyhjaks. Esimesel p2eval! Ja loomulikult, ma ju ei v6tnud mitte midagi "ylearust" kaasa, seega laadijat mul polnud. Kus h2da k6ige suurem, seal abi k6ige l2hem. Siin on levinud mingi hybriid-universaallaadija, mis laeb iga telefoni, MP3-m2ngija, kaamera ja ma ei imestaks kui ka traktori akut. Leidsin selle yhest poekesest. ja sel ajal kui laadimist palusin, tuli poe juurde yksik bnaisterahvas. Pakkusin talle kohe v2lja, et ta v6iks olla Saksamaalt ning yksinda matkal. Just. Renate oligi yksinda teel. Frankfurdist p2rit ja puha. Aga...polnud ta nii v2ga s6bralik midagi ning minust tubli 15 aastat vanem oli ka:) 6htus66gilauas ajasin juttu hoopis endavanuse kohaliku restoranipidaja tytrega, kes oli palju s6bralikum.
Esimese p2eva kohta v6ib 6elda, et oli v2ga m6nus algus ja v6ib-olla tegin 6igesti, et kaua magasin ja pool p2eva vaid matkasin. M6nus.

2. p2ev - Bahundanda - Karte(1870m)
2rkasin juba 5:30 ja 7:15 olin teel. Hommikul l2heb tee alati kiiremini. J6udu on rohkem, tuju parem, k6ik tundub ilusam ja toredam. Kohtusin yhe p6neva Austraaliast p2rit vanah2rraga. Vanust oli yle kuuekymne. Christopher. V2ga p6nev tegelane. Oli terve ilma l2bi r2ndanud, kuigi, t6si, Eestis pole k2inud. Annapurna ringi tegi ka kolmandat korda, aga ytles, et on juba nii vana, et ta ei hakka enam yles Thorung Lale ronima. Pealegi, ta on seal juba kaks korda k2inud, mis seal ikka enam... P2eva jooksul kohtusime veel mitu korda, sest kuigi mina temast m2rgatavalt kiiremini liikusin, j6udis ta mulle j2rele kui l6unat pidasin ning siis veel kaks korda kui mind kinni peeti kaljul6hkamise t6ttu. Nimelt k2ib Annapurna regioonis tubli tee-ehitus. Seal siis s6jav2gi valvab, et inimesed teele ei satuks, kui parajasti kuskil midagi l6hatakse. kokku oli vist kolm pausi niimoodi. See aga t6mbas tempo maha ja peale seisakut on alati raske ennast taas "k2ima" saada. Igatahes poole nelja paiku j6udsin Tal'i, kuid otsustasin veel yhe kyla edasi minna. Ei olnud hea m6te - tee oli v2ga raske ja t6usu oli l6pus tublisti. Sain aru ka sellest, et v2sinud jalgadega on ohtlik teel olla, sest...lihtsalt ei j6ua igast kivist v6i kynkast m66da astuda ja kiiresti reageerida. Sedasi on igasugu jamad kerged juhtuma. Aga ei juhtunud. P2eva l6puks kogunes teekonda umbes 20 km, j6udsin v2lja Kartesse.

Sellised tegelased on m2gedes v2ga tavaline n2htus. See, milliseid kandameid kandjad yles-alla veavad, on fenomenaalne. Aga veavad.
Kui hoolikalt otsida, siis n2eb, kuidas k2ib tee-ehitus. Kaljuseina lihtsalt uuristatakse. Ja siis j2lle l6hatakse. ja siis j2lle silutakse. Talter tahaks 2kki k2tt proovida Nepaalis?

3. p2ev - Karte - Dhukur Pokhari(3240m)
T2iesti hullumeelne p2ev! Raske, v2ga raske! Distantsi tuli 32km ja ronimist kokku pea 1400 meetrit. Avastasin, et mul ei ole raha! 6igemini oli kyll, aga umbes nii, et kui 10 p2eva kokku teel olla, siis saan iga p2ev kulutada 1000 ruupiat. M6neks n2iteks, et 66maja maksis umbes 150-200 raha, pudel vett 100, iga s88gikord umbes 250-300, Snickersi shokolaad 100 jne jne. See aga t2hendas seda, et kui ma oleksin normaalset graafikut(mille nt Lonely Planet annab) j2lginud ja mitte kiirustanud, siis oleksin oma rahaga saanud magada 2ra 66, syya hommiku- ja 6htus88gi ning siis osta p2evas pudeli vell ka. T2iesti masendav! Kysimus ei olnud selles, et mul raha ei olnud, ma lihtsalt ei saanud seda kaardi pealt k2tte. Ja esimene lootus t2rkaski kolmandal p2eval Chame kylas, kus kohalike s6nul pidavat olema sularahaautomaat(ATM). V2ga vahva, mul kaart ytles ka, et Chames on pank ja selle peale v6tsin kohe korraliku 600-ruupiase l6unas88gi, et rahalaeva saabumist t2histada. Aga...natuke vara sai...kui Chames siis ATMi ja panka otsima hakkasin, selgus, et pole mingit automaati ning pank kujutab endast lihtlabast valuutavahetusputkat, kus dressides bande, tatt l6ua otsast tilkumas, 6lut j6id ja t2iesti alaarenenulikult hysteeriliselt naeru pritsisid. T2itsa syrr v2rk. ja siis meenus veel see ka, et olin just l6petanud "pidus88gi", mis, v6imalik, et mu terve kahe p2eva eelarve maksis. Astusin edasi, v2hemalt oli k6ht t2is:) M6tlesin, et j22n puhkama j2rgmises asulas, aga olin nii oma m6tteis, et "2rkasin" alles Dhukur Pokharis. L6pp hakkas taas koledasti venima ning l6puks vedasin jalgu lausa j2rel. 6nneks ei olnud t6us kuigi j2rsk.
Yldiselt on nii, et allapoole 3500 meetrit on 6hk udune ja h2gune. Sudu? Segu tolmust, suitsust ja udust. Hommikuti on selgem, peale sydap2eva l2heb t2itsa halliks v6i isegi pilviseks, seega peale l6unat ei ole mitte midagi ymberringi n2ga. Kui k6rgus rohkem kui 3500 meetrit, siis l2heb k6ik palju selgemaks ja paremaks.
Dhukur Pokharisse kohale j6udes l2ksin "sooja" dussi alla, mis tegelikkuses osutus j22kuubikuid pritsivaks toruks. T2iesti uskumatult kylm vesi. Ei tea, kust tuli, ilmselt otse kuskilt liustlikult. Igatahes peale dussi ronisin t2isvarustuses(pikk soe pesu, s2rk, tuulekindel jakk, fliis, sulevest, villased sokid ja dressipyksid) magamiskoti sisse ja t6mbasin vatiteki ka peale. Ootasin pool tundi, ikka soe ei hakanud. Siis tuli kylalistemaja omanik, kes mulle selgelt ytles, et kraanist tuleb sooja vett, kysima, et no millal ma juba 6htus88ki tellima tulen, sest ma olin ju lubanud seda peale SOOJA dussi teha. Esimesed s6nad, mis suust tulid, olid mul kindlasti tugevama h22letooniga kui viisakusreeglid seda lubaksid, aga sain kiiresti enda kontrolli alla ning seletasin talle siis olukorda... Mees m6tles hetke ja siis ytles, et tulgu ma k88ki lahtise leegi 22rde, siis hakkab ikka parem.Vot see ylemine pilt ongi sellest k88gist, kus ma siis pingil tule 22res ennast soojendasin, samas, minu varvastest umbes 40cm kaugusel podisesid minu 8htus88gispagetid. Elu on ikka lill m2gedes.

Tihti v6ib teel n2ha eeslikaravane, m2gede rekkad. Ka nende koormad on m6nikord uskumatud. Eeslitega ja yldse loomadega m2gedes matkates on veel see lugu, et kui mitmekymne-pealine eeslikonvoi m88da teed on juhtunud minema, siis on j2rel paras miiniv2li. Siis tuleb seal sammu vaadata. Aga kolmandal p2eval hakkasid paistma lumised k6rgemad tipud.

4. p2ev - Dhukur Pokhari - Bragha(3475m)
T2itsa uskumatu. Kui eelmisel 6htul olin sudu sees seigelnud ja Dhukur Pokharisse j6udnud, siis polnud mul aimugi, et minu kylalistemaja aknasse paistab Annapurna II.
Ilus, v6imas, vinge! Annapurna II, 7937m!
Ja see oli nii l2hedal, et oleks peaaegu saanud k2ega katsuda. ja yleyldse...nyydsest l2heb teekond ikka v2ga v2gevaks. Yllatav, et tee ei olegi nii v2ga raske ronimise m6ttes. T6usu on kogu aeg, aga t6us on leebe ega murra konti. T6si on see, et neljandal p2eval v6tsin rahulikumalt. P6hjus lihtne - eelmise p2eva 32 kilomeetriga tegin omale liiga. Jalad olid valusad ning vasaku jala suure varba alla oli tekkinud p2ris mehine vill. Ja parem puus valutas ka tugevalt. Tegelikult on vill siiani alles ja puus valutab ka praegu, aga tol p2eval polnud ma veel lihtsalt harjunud. J6udsin v2lja Braghasse, mis on viimane kyla enne Manangi. Manang on natuke suurem kyla, mida isegi natukene nagu kohalikuks keskuseks peetakse. Siiski ei olnud sealt lootust leida ei pangaautomaati, haiglat, panka ega muud sellist luksust. J2in Braghasse 88seks, ei viitsinud Manangi minna, Braghas ka rahulikum ja vaiksem, samas k6rgusid seal kohe l2hedal Annapurna III(7555m) ja Gangapurna(7455m).

5. p2ev. Aklimatiseerun Braghas.
Yldiselt on nii, et 3500 meetri peal tuleb aeg maha v6tta ja p2evake aklimatiseeruda. 6hk on siin juba h6redam ning kui edasi kiirustada, siis v6ib see valusasti k2tte maksta. mina j2rgisin taas reeglit, et kui oled yksi, siis ole ettevaatlik. ja j2in ilusasti Braghasse pidama. magasin 88 2ra kenasti. Aklimatiseeruda aitab v2ga h2sti see, kui p2eval k6rgel k6ndida, aga 88seks allapoole magama laskuda. Nii ma siis tegingi. Viiendal p2eval v6tsin ette v2ikese matka Milerepa koopa juurde. Milerepa oli Buddha munk, kes 10-11.sajandil Nepaalis ringi liikus ning 6petust jagas. Eelk6ige 6petas ta inimesi loodust austama ning loodust tunnetyama. Ta elas mitmelpool, enamasti koobastes ning ajalugu ytleb, et ta peatus ka Bragha l2hedal, umbes 4300m k6rgusel, yhes koopas.

V6tsingi ette teekonna yles. Kuna see on v2ga pyha koht ning ka m6ningate palver2ndurite sihtpunkt, elab seal suviti yks yksik munk, kes ymbrust korras hoiab, muru kastab, palver2ndureid vastu v6tab ning seal ringi toimetab. Tee polnud kuigi raske sinna yles. L2ks yllatavalt kiiresti. Aga "koobas"(koopaks ma seda kyll enam ei nimetaks. Koobas v6is see olla pea 1000 aastat tagasi, kui Milerepa seal peatus, kuid t2nasel p2eval on seal justkui pisike tempel ning v2ike elumaja) oli v2ga mystiline. Just Gangapurna liustiku k6rval. J6in mungaga yhe tassi teed ning siis otsustasin, et roniks veel ylespoole p2ris liustiku 22rele. Tegin 2ra.

Gangapurna. jama oli see, et kui yles ronisin, l2ks pilve, kui alla j6udsin paari tunni p2rast, l2ks selgeks. Ju polnud ette n2htud.
Aga pagana kylm ja tuuline oli seal liustiku k6rval. Pilves ilm ei aita muidugi kaasa, et soojem oleks.

V2ike kohalik poiss. M6nikord kysivad(kui yldse kysivad midagi) lapsed magusat. nii ytlevadki: "Sweet!?", aga ega naljalt seda magusat kuskilt v6tta pole. ja kui peakski olema yks shokolaad kotis, siis seda ei saa 2ra anda. Aga mitte midagi anda ju ka ei saa. Sellistel hetkedel ongi igasugu pastakad-pliiatsid kotip6hjas v2ga m6istlikud. Pealegi on nendest lastele endile ka palju rohkem kasu kui shokolaadist.

Kui p2eval t6usin pea 4600 meetri peale, siis 88 magasin ilusasti Braghas, kus k6rgust napilt alla 3500 meetri. Yldjuhul on nii, et k6rgemal kui 3500 meetrit enam pysivat elu ei toimu. See t2hendab, et aastaringselt sel k6rgusel ei elata. Suvel v6ivad inimesed aga ka m2rksa k6rgemale t6usta. N2iteks ringi k6rgeimas punktis, 5416 meetri k6rgusel Thorung La yleminekul oli ka pisike teemaja, kus yks tegelane toimetas, aga sellest natuke hiljem.

6. p2ev - Bragha - Letdar(4230m)
Kuues p2ev. Hakkab tekkima harjumus - olen teel. Ja nii on. J2rjest enam l2heb m6te ka selle peale, et k6rgust tuleb aina juurde ning lugesin veelkord yle k6ik AMSi(Acute Mountain Sickness, ma ei teagi, kuidas seda t6lgitakse...) symptomid ja tunnused ning otsustasin, et mis iganes hetkel mingi jama peale hakkab, p88ran otsa ringi ja l2hen alla tagasi v6i k6nnin esimesse asulasse 88bima. Ja ega tegelikult v2ga kaua jalutada tulnudki. T2pselt Ledtari kylas hakkas kuklas tuim valu tonkama. See on ka esimene AMSi symptom. Otsustasin, et riske ei v6ta ning j22n 88bima.

Tegelikult j6udsin Letdari juba umbes kella poole kolme paiku p2rastl6unal, mis oleks v6inud t2hendada, et peale pausi v6inuks edasi liikuda, aga...eks oli juba omajagu matkatud ka ja ega v2ga ei viitsinud. Pealegi oli teada, et peagi saab eriti raske olema...

7. p2ev - Letdar - Muktinath(3800m)...
...ehk siis juhtus nii, et yletasin Thorung La 5416 tipu seitsmendal p2eval. Ja ega ma p2ris t2pselt teagi, kuidas see juhtus. Hakkasin hommikul 8:15 minema Letdarist. Hommikul l2ks tee nagu ikka - kiiresti. J6udsin juba kella poole kymne paiku Thorung Phedisse ja s6in seal varajase l6una. See oli mul selge, et liigun nii kiiresti kyll, et rahadega peaks v2lja tulema. pidasin kiivalt meeles ka seda, et kui k6rgus tervisele kuidagi m6juma hakkab v6i tunda annab, siis teen peatuse, kui j2rele ei anna, p88ran tagasi. tegelikult olin ka natukene eilse p2rast pettunud, et Letdaris pea valutama hakkas. Ei oleks uskunud, et nii madalal juba...Aga t2na on hoopis teine p2ev! Ei Thorung Phedis ega ka High Camp'is tundnud mingit valu. Hakkasin siis ronima. L6pp oli raske. Oi-oi kui raske. Umbes pool tundi enne tippu istusin maha ja vandusin, sylgasin tuld. Tavaliselt hakatakse tippu t6usma hommikul kell 5-6, m6ned ka kell 7, mina aga hakkasin ronima kell 10, mis t2hendas seda, et olin ilmselgelt viimane mees teel. Aga ega tagasi ka ju minna saanud enam. Imelikul kombel kadus mul aga 2ra ajataju ning tegelikult on seegi yks AMSi tunnuseid. Ma arvasin, et kell on kolm, kui yles j6udsin, tegelikult oli aga 12:15. Yleval ootas mind yks vanah2rra. 68-aastane seikleja. Hindu, kes USAs elab ja nyyd pensionip6lve peab. Ta oli seal oma meeskonnaga laagris, et k6rvaloleva 6200-meetrise tipu otsa ronida. Ytles, et sai pisiku kylge yle-eelmisel aastal Aafrikas, mil Kilimanjaro otsas k2is. No t2itsa ull v2rk ikka. Varem siis ei avastanud v6i, et ronida vahva:) Aga mis sa teed, papi oli igatahes v2ga vahva ja s6bralik, tal oli terve meeskond kaasas, kandjad, giid, grupijjuht v6i ekspeditsioonijuht jne.
Igatahes...j6in seal yleval 5416m k6rgusel pisikeses hytis yhe tee, ajasin vanah2rraga pooltunni juttu ning hakkasin alla tagasi ronima. Ja laskumist oli 1600 meetrit. Kui m6elda, et enne seda olin ka 1200 meetrit yles roninud, siis...p2ris karm. Ja ytleme nii, et...algaja kohta t2itsa tubli tulemus. Natuke valmistas pettumuse see, et ma ei teadnud, et Annapurna I tippu polegi sealt ylevalt n2ga. Aga seda ma sinna Annapurna ringile ju vaatama l2ksingi. Samas, k6ik see, mida ma seal yleval n2gin, mida teel kogesin...see korvab ilusasti, nii et...muret pole.

8. p2ev - Muktinath - Jomsom.

Nii nagu paljud teised matkajad, otsustasin ka mina, et l6petan oma retke Jomsomis 2ra. Seda lihtsatel p6hjustel: olin v2sinud, ilm halb, raha otsas ning tagatipuks veel suuremalt osalt see tee, mis alla tagasi tuleb, kulgeb m88da autoteed, mis on tyytu ja ebamugav.
V2simus on t6epoolest peal. Mitte ainult jalgades, vaid mujal ka. Peas ka. K6ike on h2sti palju. Head ja ilusat ja m6nusat. V2sinuna tundub, et osa l2heb justkui raisku, aga k6ik on ikka ilus ja hea. Jomsomis oligi raha otsas. Seal oli, t6si, sularahamasin, mis loomulikult minu kaarti ei aktsepteerinud. K6igist seiklustest seoses selle automaadiga, minu seiklustest panga tagaruumides, dressides dollarilugejatest ja paljust muust v6iks r22kida terve igaviku, aga ma lihtsalt ei j6ua enam kirjutada:)

M6ned pildid ylevalt veel...
Kaheksanda p2eva hommikul avanes enne teele minekut just selline pilt

Hurraaaa! Ongi katus k2es! Thorung La!

Selline see pisike teemajake oligi, kus papi istus ja ennast soojendas ning homset ootas, et saaks 6200-meetrist tippu vallutama minna. H2mmastamapanev!
See on see tyyp, kes yleval teed keetis. Natuke naljakas n2eb v2lja, aga...mis sa seal 5400 peal ikka tahad:)

Konkurentsitult k6ige koledam ja hirmu2ratavam rippsild. Oli nii kole, et ma isegi vaatasin, kas ehk oleks v6imalik kuidagi sellest m66da saada. Aga ei saanud, pidi yletama.
Ja viimase p2eva l6puks sain sellist p2ikeseloojangut n2ha. Muuseas...vasakult esimene m2gi on maailma 6. tipp Dhaulagiri - 8167m!

Selline see matk mul siis oligi, v2ga lyhida kokkuv6ttena, lihtsalt, et oleks aimu, millega viimase n2dala tegelesin.

Eile, kui Jomsomisse j6udsin ning olin otsustanud, et l6petan matka 2ra, ostsin lennupileti Jomsomist Pokharasse. maksma l2ks 80USD, lendu 20 minutit. mis seal ikka, m6tlesin, et kui jalgsi alla seiklema hakkan, siis v2ga palju odavam nagunii ei tule, pealegi vaeva oleks kirjeldamatult rohkem. L2ksin siis lennufirmasse. Aga raha mul ju polnud ja automaat, neetud aparaat, v2lja ka ei andnud. Saime siis kokkuleppele, et nad v6tavad hommikul mu krediitkaardi ja annavad selle piloodi k2tte, kellega siis hiljem l2hen nende firma terminali ja siis maksan.
Hommikul olin ilusasti 5:45 turvakontrollis. L2ksime lennukisse. Lennukiks oli pisike kihulane, 18-kohaline pinisev putukmasin, v2ga vahva aparaat. Istusin kenasti esimese pingi peale nii, et jalad l2ksid lennuki kokpitti. Piloodid itsitasid, tegid nalja ja olid yldse kuidagi ylevas meeleolus. 2kki olid mingi aine all, ega ma ka ei tea. Sisuliselt s6itsingi lennuki kabiinis koos pilootidega.
Tegelikult oli see aga ilmselgelt mu elu k6ige pingelisem ja n2rves88vam lennureis. kestis kyll lyhikest aega, aga...m2gede vahel muutus elu peale 6hkut6usu j2rsult t2iesti pilviseks, raputas ja k6igutas. Ja siis yhel hetkel murdus yhe piloodi s6rmede vahel yks nupp 2ra. Tyybid vaatasid yksteisele otsa, seletasid midagi ning siis v6ttis yks tegelane v2lja lennuki k2siraamatu, et ilmselt uurida, mis v2rk on. kogu see olukord oli minu jaoks nii syrr ja 6udne, et lubasin omale enam mitte kunagi Nepaalis lennata. Aga...kohale j6udsime ilusasti, enne maandumisrada l2ks ka t2iesti selgeks ning...elu on lill:)

Lennujaamas hommikul ilus vaade
Saabuv kihulane
Seisev kihulane
startiv kihulane
Niimoodi me m2gede vahel pikeerisime
kohal!

Ja l6petuseks veel seda, et oma Annapurna I, 8091-meetrise tipu, n2gin ka lennuki aknast 2ra. Oleks v6inud parem olla, aga no mis teha.

K6ike ilusat,
olge terved!

Tervitused Nepaalis!

2010-04-05T08:41:00.000-07:00

Tervitused!
Pole pikka aega kirjutanud, sest esiteks on olnud kiire ja teiseks on internetiyhendusega Kathmandus t2pselt nii nagu parajasti olema juhtub. Nimelt v6ib 88p2evas vabalt 16 tundi elektrivool 2ra olla ning tagavara-akud on vaid yksikutes kohtades.
Kui ma kiire ylevaate oma tegemistest teen, siis ei saa yle ega ymber sellest, kuidas yldse Nepaali kohale sain. Nimelt hakkasin ma kenasti 1. aprilli 6htul kindla plaaniga 2. aprilli 6htul Kathmandus olla, Varanasist liikuma. L2ksin raudteejaama ning kell 23:15 pidi rong v2ljuma Gorakhpuri, kust siis hommikul bussiga edasi piiri 22rde Sunaulisse s6ita. Sunaulis saab viisa ning siis edasi buss juba Nepaali pealinna Kathmandusse. Hea kyll. Mu Gorakhpuri rong hilines ametlikult tund aega. Aga kuna mul uued rongi saabumis- ja v2ljumisajad teada olid, v6tsin rahulikult. Platformi v6i perrooni number oli ka teada - muret veelgi v2hem. Ootasin siis kenasti oma rongi 2ra, saabus 6igel ajal, ning l2ksin oma vagunisse. Aga pettumus oli suur, kui leidsin oma voodist yhe magava hindu. Koputasin kenasti 6lale, vabandasin ja palusin tal ennast minu voodi pealt ilusasti kuhugi mujale liigutada. Meheke oli yllatunud, otsis uniselt taskust pileti ja ytles, et ma ise olen eksinud, sest tema magab parasjagu just selles voodis, mis tema piletil kirjas ning mille ta ka t2iesti ametlikult piletikassast ostnud oli. Vaatasin ta piletit ning veendusin, et t6epoolest, meil on samad voodikohad. Kuna tema ennast juba sisse oli s2ttinud, siis ei hakanud ma teda sealt 2ra kangutama. J2in hoopis nukralt sinna seisma oma suure kotiga ja siis taipasin, et see mu Varanasi kylalistemaja oli lihtsalt mulle mingisuguse suvalise paberi v2lja printinud ja 2ra myynud, sest mu piletile oli vaguni- ja voodinumber suvaliselt pastakaga juurde kirjutatud. Tundsin tugevat viha! M6tlesin, et tyhja kah, mind juba ei tyssa sedasi - tuleb rongist maha minna, kylalistemaja-tegelastele v2ike yllatusvisiit korraldada ja kas v6i koos politsei abiga omale 6ige pilet saada v6i raha tagasi n6uda. Hakkasin oma suure kotiga ukse poole minema kui...rong hakkas liikuma. Ja kuna ma vaguni keskosas olin, siis ei olnud enam m6tet joostagi, ohutum oli peale j22da. Mis seal ikka. L2ksin siis "oma voodi" juurde tagasi, panin koti istme alla ja istusin tagasihoidlikult yhe alumise voodi 22rele(seal nimelt justkui kolmekordsed narid) ning m6tlesin, et...mis see yks 88 ikka istuda on. Mingi aja p2rast 2rkas yles see tegelane, kelle voodi22rel ma istusin ning ytles, et ma v6in sinna tema k6rvale pikali visata. Uni oli peal v2ga tugev. Viskasin siis ta k6rvale pikali ja uinusin kiirelt ja magusasti. 88sel 2rkasin vahepeal yles ja hakkasin m6tlema, et kas on ehk v6imalik, et ma vales rongis olen. See m6te aga tundus v6imatuna, sest mul oli 6ige pilet, rong saabus 6igel ajal 6igele perroonile ja no mismoodi siis valesti sai olla. Uinusin rahulikult taas ning magasin ysna kenasti hommikuni. Kitsas oli kyll ja...no tegelikult kogu situatsioon nii tobe kui yldse olla sai, aga no mis sa teed...
Hommikul 2rkasime k6ik yles ja mehed siis r66mustasid, et hakkamegi kohale j6udma. V6tsin oma kaardi v2lja ja kuidagi suvaliselt siis yks n2itas, kuhu me J6UDMA hakkame...Ja see ei olnud kindlasti mitte Gorakhpur! J6udsin hoopis Kanpurisse. T2iesti masendav! Olingi vales rongis...
Kanpuris sain omale peale seiklemist 6htuks j2rgmisele 88rongile pileti, et 6igesse linna s6ita. P2eva magasin suuremalt osalt maha. Kuid hommikul kolm tundi veetsin mingis kontoris, kus inimesed tegelesid rongij2neste karistamisega. Ja see systeem on neil ikka hoopis teistsugune kui meil. Kontrol8rid l2hevad saabuva rongi uste juurde ja hakkavad kontrollima mahatulevate inimeste pileteid. Valdavalt on j2nesed noored. V2limuse j2rgi v6iks arvata, et lihtsalt koolipoisid. J2nes k2es, tuuakse ta siis kontorisse, kus algab ylekuulamine ja protokolli kirjutamine. Ametnik v6ib inimese peale karjuda nii, kuidas soovib. V6ib t6ugata, v6ib juustest sikutada, aga v6ib ka vabalt lyya. N2iteks yks poiss, kes midagi vastu julges ametnikule vaieldada, sai paar-kolm l66ki lahtise labak2ega. Trahvitakse "j2neseid" 250-500 ruupiaga ning pea pooled j2nestest lahkusid kontorist pisarsilmil. Vot selline systeem.
Aga mina maksin 120 ruupiat ja magasin p2eval raudteejaama magalas. Koti andsin hoiule pakihoidu, et ei peaks poole silmaga seda valvama ning uni tuli hea. 6htul sain rongi peale ilusasti ning 88sel kella kolme paiku sain Gorakhpuri kohale. kaduma l2ks k6igest 24h! Gorakhpuris raudteejaamast v2ljudes oli mu ymber kohe umbes 10 takso-, risha- ja dzeebijuhti, kes k6ik mulle Sunaulisse kyyti tahtsid pakkuda. Ytlesin, et ma tahan tavalise bussiga minna. Koheselt kinnitasid kymme meest kui yhest suust, et yhtegi bussi ei l2he enne hommikut. Mina loomulikult ei uskunud ning paarisaja meetri kauguselt leidsin bussi, mis kell 4 Sunaulisse v2ljus. Hommikul 8 ajal olin seega Nepaali piiri 22res, sain templi, et lahkusin Indiast ning teise, et sisenesin Nepaali. Ja siis ootas ees 7-tunnine bussis6it Kathmandusse.
Ja siin ma nyyd olen. K6ik tundub parem kui enne. Nepaal on palju puhtam, vaiksem ja rahulikum(kuigi viimast ei saa tegelikult 8elda kitsaste vanalinna t2navate kohta) ning tunne on hoopis parem. Ei ole tohutut tunglemist, pole tyytuid "2rimehi" ning 6hk on puhtam, haisu v2hem ning inimesed on kuidagi vaoshoitumad ja yksteisega arvestavamad.
Kui 3. aprillil kohale j6udsin, oli ka r66m kohtuda 10 eestlasega. Nimelt s6brad korp! Sakala alpiklubist on siin, et oma seekordne missioon l2bi viia. Ma ei m2leta enam tipu nime, mida nad vallutama tulid, aga k6rgust m2el yle 6000 meetri. Kivi kotti neile!
Mina aga olen veel m6ned p2evad Kathmandus peatumas. Sain tuttavaks yhe kohaliku neiuga, kes ylehomme mind Kathmandust p6hjapoole kylasse viib. Kuna ta vanavanemad seal elavad ning sealt p2rit on, saan k6ndida neid radu ja n2ha seda elu, mida tavaline seikleja ei n2e, r22kimata veel turistist.

Nepaal on ilus. T6eline maailma katus. N2iteks saab Nepaal tunda uhkust, et just siin asub maailma k6rgeimatest m2etippudest kymnest kaheksa. Aga sellest ja paljust muust pikemalt m6ni teine kord...

Head!

Elust ja surmast

2010-03-28T10:16:00.000-07:00

Tere!
Vahepeal pole ma kirjutanud mitmel p6hjusel. K6ige peamine neist ilmselt on see, et mulle hakkab vaikselt vist p2rale j6udma, miks India v2ga paljude seiklejate ja r2ndajate meelest nii imeline ja ideaalne koht on. Olin kuulnud ka arvamusi, et sellest saabki tavaliselt aimu alles peale paari kuud Indias ringivaatamist. Ja loomulikult ei k2i see nii, et 2rkad yhel hommikul yles ja tunnedki valgustatust, vaid hakkavad tekkima mingid m6tted ja ettekujutused.
Kyllap m2ngib asjade m6istmisel omajagu olulist rolli ka Varanasi linn ise, kus praegu, enne Nepaali siirdumist, pisut pikemaks peatuma olen j22nud.
Varanasi on religioosses m6ttes k6ige pyham paik Indias, aga minugipoolest v6iks see olla k6ige pyham paik terve maakera peal. V2he sellest, et see on hindudele pyha linn, on see oluline paik ka budistidest ja moslemitest palver2nduritele. Kui Varanasi on t2nasel p2eval umbes miljoni elanikuga p2ris suur linn, siis k6ige erilisemad ja m2rkimisv22rsemad paigad j22vad Gangese j6e kaldale umbes kolme kilomeetri pikkusele alale. J6e 22res asuvad templid ja trepid v6i astmelised teed, mis vette viivad. Viimaste kohta k2ib s6na ghat. Eemalt j6e pealt vaadates on n2ha, kuidas kaldal lakkamatult mingid l6kked p6levad. Tegelikult on tegemist surnute kremeerimisega, mille poolest Varanasi ehk ongi k6ige enam kuulsust kogunud. Nii see t6epoolest ongi - siin surnud inimesed p6letatakse Gangese kaldal nendelsamadel tuleasemetel ning nende tuhk viiakse j6ele. Ehk siis j6gi on kui tohutu kalmistu, mis viimseks puhkepaigaks lugematule hulgale inimestele, sest iga p2ev kremeeritakse kaldal kahes p6letuskohas kokku koguni kuni paarsada inimest. Siin surnud inimesed leiavad ka koheselt igavese rahu, ehk pyhas linnas surnud inimese hing l6petab oma edasise r2nnaku, l6ppeb ymbersyndimise protsess.

Eelneval kahel pildil ongi siis n2ha kenasti need tulekohad, kus kremeerimised toimuvad. Ylevalt kaldalt on piltide tegemine keelatud. Ses suhtes, et loomulikult ei saa seda keelata ja veel v2hem takistada, aga kujutage nyyd ette, et matate oma s6pra v6i l2hedast. Kabelist on liigutud kenasti kirstuga valmiskaevatud hauale, mis asub kalmistu v2rava l2hedal tee 22res. Pastor peab haual veel jutlust, m2ngib syntesaator vaiket leinaviisi ja...j2rsku s6idab aia taha suur turismibuss, 45 Sony kaameratega varustatud Jaapani turisti tuleb bussist v2lja otsemaid hauale ja l2heb pildistamiseks-j22dvustamiseks...Ei saa nii. Aga j6e pealt eemalt pildistades ei h2irinud see loodetavasti kedagi.
Siin on keasti n2ha, kui palju igasugu r2mpsu j6es hulbib.

Siin n2ha iga6htune ohverdamistseremoonia lava, kus k2ivad ettevalmistused tseremooniaks.

Nii see suplemine ja pesemine j6es k2ibki. Ei midagi eriskummalist. Mehed v6tavad riideid seljast v2hemaks, naised, loomulikult, mitte.
Tee j6kke ei leia siiski mitte k6ik surnud just p6letamise teel tuhana. Nimelt ei p6letata lapsi, kel vanust alla 15, ei p6letata lapseootel naisi, ei p6letata ka inimest, keda kobra on salvanud ning neljanadaks j22vad p6letamata nn pyhad mehed, ehk siis meie m6istes 6petajad v6i vaimulikud. Nemad on n8. puhtad, kelle hing ei vaja tulega puhastamist. Nemad "maetakse" j6kke sedasi, et keha kylge seotakse kiviplaat ning lastakse siis paadilt vette ilma p6letamata.
Indias on inimesed Euroopaga v6rreldes v2ga teistmoodi. Hoopis erinev on n2iteks see, kuidas suhtutakse surma. Siin on see nii loomulik. Seda v6etakse rahulikult kui osa elust, mis meil k6igil tuleb kunagi justkui "l2bi" teha. Meie ju kardame surma. Me ei taha sellega tegeleda ning me distanseerime ennast surmast. Me kardame kirstus lamavat kadunukest, me ei taha teda puudutada ning tunneme ebamugavust ja raskust kui peame minema temaga jumalaga j2tma. Leinajaile kaastunde avaldamine on raske. V2hemalt minule on see alati raske. Nii raske on 6elda, et tunnen kaasa. V6imatu on leinajaile silma vaadata. Olen palju m6elnud, miks see nii raske on. 2kki on see nii sellep2rast, et ma ei leia piisavalt t6siseid ja asjakohaseid s6nu, mida leinajale 6elda. Inimene sureb - see on nii kohatu ja eba6iglane, et igasugune kaastunde avaldamine tundub nagu mingi naljana v6i koguni m6nitamisena. Leinaja ei vaja ju kaastunnet, ta vajab seda inimest, kes seal kirstus ta ees on. Kokkuv6ttes ma vist arvangi, et meile(mulle?) on k6ik need asjad seep2rast nii rasked, et me ei saa surmast aru kui loogilisest ja loomulikust n2htusest. Siin on see aga teisiti.
Eile 6htul kohtusin juhuslikult yhe 35-aastase kohaliku mehega. Olin parajasti yhes t2navapoes, sain kuidagi v2ga m6nusasti poe omanikuga jutule ning istusin seal ja j6in oma paar-kolm tundi teed. Siis tuli seesama mees, poe omaniku s6ber, kellega samuti kohe kuidagi v2ga hea jutusoone leidsime ning elust-ilmast r22kisime. Siis uurisin, et mis ta teeb, on tal pere, on abielus v6i nii... Ja siis kuulsin, et, jah, on abielus. Ja oli ka pisikene tytar, kes aga suri kahe aasta eest olles kahe ja poole aastane. Muidugi muutus mehe meel m6ruks ning t6siseks, aga kokkuv6tvalt laiutas ta k2si ja ytles, et mida tema teha saab, kui Jumala tahtmine oli selline. Mida tema, v2ikene inimene, saab suure j6u ja v6imu vastu. Laiutas k2si ja kehitas 6lgu. Loomulikult m6istab ta tytre surma t6sidust, loomulikult saab ta aru, mis juhtus, kuid ta seletab seda endale palju lihtsamalt. Ja v6ib-olla nii ongi palju parem ja lihtsam. Ja nii ongi ka tema tytar seal Gangese p6hjas.
Siit j6uan edasi siinse jumalakartuse ja suhtumisse teisesse inimesesse. V6in kindlalt 6elda, et siinne inimene ei ole halb inimene. T6si kyll, inimesed on m6neti palju rumalamad, tahumatumad, omamoodi kultuuritumad(kuid sedagi vaid l2bi minu silmade), kuid neil(v6i v2hemalt v2ga, v2ga valdaval enamusel) on mingid v22rtused, mida nad mitte millegi vastu ei vaheta. Nad usuvad siiralt, et k6ik, mis sa teed, tuleb sulle tagasi. Nad usuvad karmasse, millest mina r22giksin piltlikult kui iga inimese 6lal olevast heledast linasest riidest kotist, mida kaika otsas igayks meist 6lal kannab. Iga asi, mis sa teed ja mis sa m6tled, on seal sees. Iga su hea m6te, iga su halb tegu. Ja selle kotiga k6nnid sa ringi terve elu. Seal on k6ik sees. Ja kui siis yhel p2eval sured, avab K6ige V2gevam koti suu ja uurib j2rele, kes sa, sihuke, olid. Ja siis otsustab, kas sa synnid uuesti elama paremat elu kui eelnevalt elasid, v6i halvemat. Ja mitte keegi ei taha elada halvemini! Ega meiegi ju ei tahaks. Aga meiega on enamasti see mure, et me ei usu mitte millessegi. Ei usu me taevast, ei usu p6rgut, ei usu uuestisyndimist - ei paremini ega halvemini. Usume vaid iseendasse, mis justkui peaks k6ige kindlam variant olema, aga ikkagi avastame tihti, et see on ju jama.
Samas on siin tugev vastuolu. India yhiskond on kirjeldamatult materialistlik! K6ik tiirleb ymber raha! Ja t6epoolest, p2riselt, tiirlebki. K6ik yritavad k6igilt nii palju raha v2lja pigistada kui v2hegi annab. Iga ruupia on rangelt arvel! Seda n2en siin iga p2ev kordi ja kordi. Kuid samas kehtivad eranditult mingid uskumatud inimlikkuse elementaarsed algreeglid, et alati on ylimad perev22rtused, alati kuulatakse vanemat, alati aidatakse vaesemat, alati kaitstakse n6rgemat jne jne. Ja siis on seal kuskil kustumatult sees meeletu v6idujooks igale ruupiale. V2ga vastuoluline, kuid samal ajal v2ga v6imas.
Kindlasti on seda eelnevat kinnitamas ka statistika, mille kohaselt on India v2ga madala kuritegevuse tasemega riik planeedil. Ses suhtes, et eks vargusi ja pettusi tule ikka ette, ja yleyldse - "valgelt miljon2rilt" tuleb nagunii kogu raha yksk6ik, mis valemiga, k2tte saada, aga ohtu, et keegi elu kallale kipub, pole Indias kyll mitte mingit. Ja ega siin teistmoodi saakski! Indias elab t2nase seisuga 1,1 miljardit inimest. See, mis siin juba ainuyksi fyysiliselt toimub, need uskumatud t2navad, meeletud inimmassid ja ruumipuudus. Ei hakka yldse r22kima sellest, millised on inimeste hygieeniharjumused, mismoodi igayks t2naval oma h2da teeb jne jne, siis on raske ette kujutada, milline oleks olukord veel siis, kui inimesed oleksid kurjad ja 6elad, omakasupyydlikud ning yksteise elude kallale kipuksid... On ilmselge, et meil on siit palju 6ppida. Ja kyllap on see suuresti kokku k6ik see, mis siiareisijat nii v2ga lummab ja imetlema paneb.

Ganges ise on maailma yks saastunumaid j6gesid. Kuulsin numbreid, et iga p2ev voolab Gangesesse ilma igasuguse filtreerimiseta 800 000 liitrit t2iesti puhast solki. Lisaks on ylesvoolu minnes erinevad keemiatehased ja metallitoostused, mis samuti kogu oma reo- ja j22kveed otse Gangesesse lasevad, mis muuhulgas garanteerivad selle, et Gangese alamjooksul on erinevate metallide hulk yle tuhande korra suurem kui Euroopa Liidu normide kohaselt peaks olema vees, mis oleks Euroopas supeldav v6i ujutav. R22kimata siis veel sellest, palju j6kke inimesi "maetakse", kes, mis siin salata, j6e p6hjas ju lagunema ja m2danema hakkavad. Kohtasin kahte prantslast, kes olid paaiga teisele poole j6ge s6itnud ja seal t2iesti selgelt oma silmaga igasuguseid kuid-konte ja inimj22nuseid n2gid. Muidugi v6isid n2ha. Praegu on kuiv hooaeg ja Ganges on hetkel ehk vaid veerandi v6i viiendiku sellest, kui laiaks see mussooni ja vihmade perioodil muutub. Ja p6letamine ja "matmine" k2ivad 24 tundi oop2evas! Kui praegu on see toodud alla j6e 22rde, siis mussooni ajal liigutatakse p6letusplatsid ylespoole. Aga t66 k2ib iga ilmaga.
Yhel hommikul 2rkasin enne p2ikeset6usu ning otsustasin siis, et p2ikeset6usu ajal v6iks ka yhe k2igu j6ele teha.

Ganges on pyha j6gi ning hinduismi erinevates vormides v6i vaatenurkades samastatakse j6ge koguni Jumala endaga v6i siis yhe vormiga Jumalast. Usutakse, et inimesed, kes ennast j6es pesevad, saavad oma karmav6last lahti ning hindudest palver2ndureid supleb Gangeses aastas rohkem kui miljon. Pyhameestel on samuti kombeks Gangese vett juua. Ja t6epoolest - seda nad ka teevad. Kuigi t6si, selleks, et Gangese vett juua, et pea elluj22miseks Jumalale l2hemal olema, sest seda joovad vabalt ka lihtsurelikud. Minu aerupaadi kapten j6i ka, ei teinud teist n2gugi. Samas, kui Paveliga(seesama eestlane, keda ma Rajastanis Jodhpuris kohtasin, muuseas, juhtus mu teele ka Varanasis) paadis6idule minna otsustasime, siis paati ja j6ge n2hes vahetasime yksteisele v2ga kysivaid ja paljut2henduslikke pilke, mida v6iks s6nadesse panna: "Mis siis saab, kui paat peaks p6hja minema?" ja "No siis on teadagi, kus!" Aga kohalikud elavad ja hullu pole midagi, keegi ei sure solgisurma.
See pilt on tehtud l2bi tulekolde, kus p6leb nn igavene tuli. Mitte keegi ei osanud mulle seal seletada v6i vastata, kaua see tuli sela p6lenud oli, aga igatahes pidavadki see olema see "p2ris tuli", millest k6ikide kremeerimiste jaoks tuli v6etakse. Traditsiooni kohaselt syytab tule haual kadunukese vanim poeg v6i siis isa. Siinkohal siis v6iks m2rkida ka seda, et kremeerimiste juurde naisi ei lubata. P6hjus lihtne - naised on emotsionaalsemad ja hakkavad nutma, see aga ei m6ju h2sti taevasser2ndavale hingele, kes seda nuttu peab siis pealt vaatama. See on h2iriv ning m6jub kadunukese hingele halvasti - pole lubatud!
Igal 6htul toimub yhe suurema platsi juures j6e 22res symboolne ohverdamis- ja austamistseremoonia. See algab igal 6htul kell 18 ning kestab tunni-poolteist. Lauldakse, lyyakse kellasid ning kogutakse annetusi.
Harilik t2navapilt.

Mannekeenid. See on taas nii India!
Ei 6nnestunud kuhugi yles ronida, aga see aeg, kus see kits "k6iel k6nnib", oli yhe telliskivi laiune.
Taksopark. Muuseas. Varanasis ongi liiklus nii tihe, et m6istlikuim liikumisvahend on inimj6ul liikuv riksa. See on odavam ning ka pisut kitsam, seega saab see paremini ummikutes liikuda.
Kitsed ronivad t6epoolest igasse v6imalikku kohta k6rgustes
Ja veel yks t2navapilt...liiklus on t2iesti uskumatu. Rahvast rohkem kui inimesi:)

Aga mis siin ikka. Mul t2na jutt ei jookse ja v2simus on ka peal. Kell on hommikul 3. Homme-ylehomme s6idan edasi Nepaali. Tore on see, et Varanasist l2heb otsebuss peatusega piiril Kathmandusse, Nepaali pealinna. Aga halb uudis on see, et maksab see 850 raha, aega v6tab 36 tundi ning buss pidi olema "kohalikku"-stiili. Palju 6nne!

Kohtumiseni Nepaalis!

Viguriv2nt toimetab...

2010-03-23T06:06:00.001-07:00

Tervist!
T2na sai natuke nalja. @rkasin hommikul varakult yles, pakkisin koti kokku, k2isin soomas, siis v6tsin inimj6ul liikuva riska ja s6itsin postkontorisse, et paar paar postkaarti saata. Kui tagasi hakkasime s6itma, tuli m6te p2he, et istuks ise riksa rooli. Tehtud! Julgustasin vanah2rrat tagaistmele istuma ning ytlesin, et ma olen osav ja lausa syndinud riksajuht - 2rgu muretsegu. Hyppasingi rooli. Andsin p2ris korralikult hagu sellele aparaadile. Aga kui h2rra tagaistmel kolmandat korda ytles, et aeglasemalt on palju parem s6ita, siis v6tsin hoo maha. T2itsa vahva, inimesed lehvitasid ja tervitasid t2navatel, m66das6itev koolibuss lasi signaali ja lapsed k6ik koos lehvitasid ning autojuhid, kes mind roolimas m2rkasid, lasid valgele juhile samuti tervituseks signaali.
Eks vanah2rra sai aru, et mul midagi targemat tema ringis6idutamisest teha pole ja pakkus v2lja, et 2kki viitsin s6ita mingisse poodi, kus marmorist esemeid valmistatakse ja myyakse. Nimelt on nii, et kui riksajuht poodi kliendi toob, saab riksajuht 20 ruupiat. Kui toodud klient ka veel midagi ostab, siis saab riksajuht veelgi rohkem raha. M6tlesin, et tyhja kah, ilus p2ev, mida muud ikka teha. Ah, sa, pagan, tegemist oli p2ris viisaka poega, mis tegeleski marmorist esemetega. Nii graveerimise, uuristamise, l6ikamise ja k6ige muuda. Peale v2ikeste asjade(igasugu kaunistused ja dekoratiivsed esemed) teevad ka n2iteks lauaplaate ja seinaplaate ja mida k6ike muud. Mina astusin siis poodi sisse, surusin k2ppa ning n2hes, et tegu suure poega, luiskasin ennast disaineriks. Seletasin k6ik ja puha, kuidas minu t66 k2ib nii, et meie firmale antakse valmis korter k2tte ning meie siis sisustame ja disainime seda niimoodi, et mitte ei pane vaid moobli sisse, vaid paneme n6ud ka koogikappi. No mida iganes. V2ikeste asjade kohta ytlesin kohe, et need mind ei huvita, aga igasugu laudadest ja n2iteks p6randa- ja seinaplaatidest oleks ma kyll kangesti huvitet. Loomulikult oleks omanik mulle kohe kas v6i seitse suurt lauda kaasa pakkinud, aga ma siis seletasin, et nii need asjad ikka ei k2i. Et ma v6tan ikka tema kaardi, vahetame kontakte ning pean ikka enne oma inimestega l2bi r22kima. Tegin seal tema lahkel loal hulganisti pilte kaameraga ja k6ik k2is nii nagu see ikka k2ib.

No mis seal ikka. 2rikontaktid saadud, tuli edasi liikuda. J2tsin uue 2ripartneriga hyvasti ning istusin riksasse. Uurisin kohe riksajuhilt, kas tal veel m6ni selline vahva pood on, mis talle komisjonitasu maksab, kui ta m6ne kliendi sinna viib. Muidugi oli. S6itsime kohe kilomeetrikese eemal olnud vaibavabrikusse, mille juures ka suur pood oli. Nonii. Systeem sama. Astusin pika sammuga sisse ja hakkasin uurima. Myygimees tegi mulle kiire ekskursiooni vabrikus, n2itas ja seletas, mismoodi vaibad k2sitoona valmivad ning siis astusime edasi suurde poodi. Ma olin tunni-pooleteise jooksul ainuke klient, muide. Igatahes hakkas ta mulle siis igasuguseid erinevaid vaipu ette kandma. Mina ikka kiitsin, et kyll on ilusad, aga kallid ka. J6udsime siis suurtest uhketest emale-50ndaks-juubeliks-1500-eurosest-vaibast kuni 2--eurose vaese tudengi mediteerimisvaibani, kui avastasime, et olime oma jutuajamistes myygimehega j6udnud kaugele vaipadest ning m6tlesime hoopis selle peale, misasi see 6nn olla v6iks ning kas seda raha eest saab osta v6i ei saa.

Kogu sellest jutuajamisest v6iks omaette pika postituse teha. L6ppes see poesk2ik nii, et mina lamasin suure vaiba peal sedasi, et toetasin pead v2ikeste "tudengivaipade" hunniku otsa ning keset lugu, kuidas myygimees oma perefirmaga 10 aastat tagasi alustas, avastas ta, et kell on nii kaugel, et tal tuleb minna palvetama. Ja loomulikult meenus siis mulle, et minu riksa ootab ka v2ljas. Kokkuv6ttes tuleb 6elda, et l6puks tundsin isegi natuke piinlikkust, et niimoodi k2in ja tyssan, aga samas...yhe 6nn on teise 6nnetus ning ega need poemyyjad 20 ruupia v6rra vaesemaks ka j22.Ja yleyldse, esimene myyja sai omale Euroopast kasuliku 2rikontakti ning teine sai feispuuki eksklusiivse v2lismaa-s6bra:) Elu on ikka ilus.
Kui aus olla, siis...kui mul oleks t6epoolest vaipa vaja, siis ma julgeks seda siit tellida-saata kyll. Hinnad on enam-v2hem samad, mis meil, aga siin on tegemist v2ga peene k2sitooga ning yhe suurema vaiba valmistamine annab kaheks kuni kolmeks kuuks tood tervele yhele v2iksemale perekonnale maapiirkonnas.
Aga kui poodide juurde j6udma hakkasime, siis ei tohtinud mina mitte mingil juhul riksaroolis olla, sest kokkuleppe kohaselt maksab pood komisjoni vaid siis, kui kindel riksajuht kliendi oma riksa tagaistmel kohale v2ntab. Seega...kui ma ise kohale oleksin s6itnud, siis see ei oleks kategoriseerunud "t6i meie poodi" alla. Ja siis on oluline erinevus veel, kas ma midagi poest ostan. Niisama vaataja - 20 ruupiat, ostja - 50.-! Kui ma poest v2lja tulin, oli riksajuhi esimene kysimus kohe, et kas ma ostsin kah. Oleks v6inud pulli teha ja oelda, et ikka ostsin, muidugi.

Aga et oma aega ehk v2he m6istlikumalt sisustada, l2hen paari tunni p2rast rongi peale, mis mind homme hommikuks Varanasi linna toimetab. Ja see linn ilmselt pikemat seletamist ja tutvustamist ei vaja.
T2nan t2helepanu eest!

Taj Mahal ja teekond Agrasse

2010-03-22T03:19:00.000-07:00

Tere!
Laiskus on viimasel ajal kangesti peal. Mitte kohe ei viitsi midagi kirjutada, aga kirjutan, sest siinsed j2lgijad on muidu pahased ja omal kipuvad ka asjad meelest 2ra minema. Pealegi t2na hommikul sai Taj Mahal 2ra vaadatud, mis m6nes m6ttes v22riks omaette postitust.
Aga k6igest j2rjekorras. Kui McLeod Ganj'ist edasi liikuda tahtsin, siis alguseks v6tsin sihiks hoopis p6hjapoolsema linna Manali. Aga kuna selleks, et sinna s6ita, pidin v2ga vara 2rkama, ma loomulikult Manali bussi peale ei j6udnud ning siis otsustasin Delhi kasuks. Delhisse v2ljus buss 6htul kell 20. Pidavat olema megahypersuperbuss, pilet vastavalt 940.- ning s6it pidi kestma 11h. Pilet ostetud, sain bussi peale ning algas s6it. Umbes pooleteise tunni p2rast tuli bussi peale yks v2ga vahva tydruk. Nimeks Aakriti. T2itsa hindu muidu, aga olemiselt hoopis teistsugune. H2sti avatud, jutukas, s6bralik, hea huumoriga ja intelligentne tydruk. Ja targa n2oga ka:) Ta l6petas paar aastat tagasi Barcelona Ylikoolis arhitektuuri magistri6pingud ja tootab nyyd siin mingi firma juures, mis "rohelist m6tlemist" Indias kultiveerib. Ja seal linnakeses, kus ta bussi peale tuli, ongi neil k2sil mingi ettev6tmine, et projekteerivad mingit "rohelist maja", mis siis n2iteks kogu allasadava vihmavee 2ra kasutab jne. No v2ga vahva. P2ris mitu tundi arutasime maailma asjade yle, r22kisime arenevast Indiast, majandusest, inimestest, kommetest ning yleyldse elust. M6ned tunnid jutustatud, tikkus uni peale ning j2ime magama. Kella 5 ajal k2is aga pauk ja bussil oli kumm t2itsa katki. Juhuslikult s6itis meie taga sama firma buss, mis Delhisse l2ks ning see pidas kinni, et reisijad meie bussis, kellel kiire, said ymber istuda ja teise bussiga minna. Mina ytlesin Aakritile kohe, et minul kiiret pole, v6in siin 20 minutit kummivahetust kannatada kyll. Aakriti aga teatas t2iesti resoluutselt, et temal on kyll kiire, korjas kiiruga oma asjad kokku, surus k2tt ja l2inud ta oligi. Vot selline vahva seik. Aga minu meelest oli see bussi rehvilugu p2ris 2ge, sest rehvivahetuse ajal t6usis n2iteks p2ike. Ja rehv ise valis katkiminekuks yldse v2ga ilusa koha...

Delhisse j6udsime loomulikult kella 7 asemel 9:30. Siis tekkis uitm6te, et kuna kott ja asjad nagunii koos ja seljas juba on, siis v6iks kohe otse Agrasse s6ita. Pealegi, teised r2ndurid on v2ga tihti r22kinud, et Delhis polegi sisuliselt mitte midagi erilist vaadata. Et on kyll m6ned templid ja omajagu ajalugu, aga kui on v6imalik Delhi ka vahele j2tta, ei pidavat mitte midagi juhtuma. Nii ma siis otsustasin Delhi vahele j2ttagi ning otse Agrasse s6ita. Bussijaamast leidsin tee 6igesse raudteejaama ilma erilise vaevata. V6tsin metroo, s6itsin kolm peatust ja olingi kohal.
Metroo on Delhis igatahes v2ga korralik, ilus, puhas ja v2ga tublilt turvatud. Eks nad kardavad igasugu terroriste. Kyll Pakistanist, kyll mingeid kohalikke ekstremiste. Rongid on puhtad ja yleyldse tekib metroos tunne nagu oleks m6nes Euroopa suurlinnas. Nalja saab siis, kui satud m6nesse v2iksemasse metroojaama. Nimelt jaama sisenedes on alati m2rkimisv22rne turvakontroll. Suuremates jaamades on uhked masinad(nagu lennujaamades, kus k2sipagas l2bivalgustatakse), aga v2iksemates pole neid masinaid ning seal vaadatakse ja uuritakse su asjad silmade-k2tega l2bi. Nii siis v6ibki vabalt m6nes pisemas metroojaamas juhtuda, et tekib dialoog politseinikuga:
"Mis siin on?"
"Hmm. Siin on minu seep ja hambahari."
"Oi. Mis see on?"
"Ja t6epoolest. See on minu must pesu."
Ja nii edasi. Yhes6naga nad paluvad k6ik laiali kiskuda ning siis teevad yllatunud n2gu nagu poleks varem hambaharja v6i sokke n2inud. Aga las olla, India.
Raudteejaamas ootas mind ees aga totaalne 6udus. Nimelt j6udsin sinna peale kella 10 ning hakkasin siis omale piletit otsima. Rong v2ljus 11:30. Ja nii uskumatu kui see ka polnud, jooksutasid erinevad ametnikud ja k6iksugused isehakanud abimehed mind umbes 5-6 akna vahel. Pidin vihast l6puks l6hki minema, aga ise olin ka rumal, sest kuulasin "abimehi". Samas on j2lle t6si, et peab t6esti teadma, kust piletit saab. V6i kust saab 6ige pileti, sest erinevad kassad ja erinevad aknad myyvad erinevate klasside ja erinevate tingimustega pileteid. L6puks 6nnestus mul saada 62.- eest t2iesti tavaline teise klassi pilet, kus m6ni minut enne rongi v2ljumist v6id 6nnelik olla, kui vagunisse mahud. Istekohast ei ole m6tet unistadagi.
Niisiis ongi mu seekordne rongis6idu-kogemus taas omaette lugu. L2ksin kiiruga perroonile ja otsisin oma II klassi vagunid yles(neid on nii rongi eesotsas kui taga, rongi l6pus). Tagumine ots oli l2hemal ja l2ksin siis uurima - loomulikult - vagunid puupysti rahvast t2is. Rahvast lausa rohkem kui inimesi. M6tlesin siis, et olen kaval. K6ige viimase vaguni tagumises otsas on v2ike kontori-moodi putka, kus mingi ametnik s6idab. Arvasin, et oleks m6istlik ennast tema juurde sokutada. Tegemist oli kyll v2ga viisaka ja sympaatse h2rraga, kuid enda juurde ta mind ei v6tnud. Pole lihtsalt lubatud(alles nyyd tuleb p2he, et oleks pidanud talle n2iteks m6ndakymmend ruupiat pakkuma). Aga pagan, rong hakkas liikuma. No ma siis jooksin ruttu viimase vaguni viimase ukse juurde ja hyppasin oma suure kotiga vagunisse. "Lendasin peale", v6ib vagalt siin kasutada. Pagan, tegemist oli naiste vaguniga. Rongides on naistele omaette vagunid, kus nad rahulikult olla saavad, kus neid keegi ei vaata(loe: j6llita) ning kus nad n2iteks segamatult ja ebamugavusteta saavad oma pisikesi lapsi toita. Kui pilgud tapnud oleks, oleksin kohe sealsamas surnud olnud. Muidugi olid nad pahased ning yks naisterahvas tuli ka kysima, et kas ma ka tean, et ma naiste vagunisse olen tunginud. Mul polnud muidugi midagi asjalikku vastu kosta, t6mbasin k6rvad pealigi, panin oma koti vagunisse ylemise istme peale ning l2ksin ise vagunist v2ja vahek2iku vaguniuksele istuma ning k6lgutasin oma jalgu rongist v2lja.
Siin on elu ikka ropp kyll. K6ik r8gastavad, l2rmavad, tatistavad ja...no kuidas 6elda...rahuldavad oma loomulikke vajadusi igalpool seal, kus juhtub tulema. Kui loodus kutsub, tuleb minna. Valimatult. Rong s6idab, vaatad, mingi naisterahvas on roninud 30m raudteest mingi betoonploki otsa ja robustselt...teeb omi asju. mehed ei poora ennast isegi raudtee 22res rongist eemale... Vagunis laseb v2ike poiss tuimalt istme t2is. Isa v6tab poisil pykisd jalast, pyhib selle "vee" tuimalt p6randale maha, l2heb peseb pyksid rahulikult yhiskasutatavas kraanikausis 2ra, v6tab poisi sylle, kussutab magama ja kogu lugu. Nii lihtne. Mina istun rongi uksel, eks. Jalad v2ljas rongist. Ja siis mingi tegelane kuskilt aknast sylitab. Loomulikult mulle vastu jalgu. Nii see elu k2ib siin. Karju appi, kui tahad. Keegi nagunii ei kuule.
Eks yhest kohast teise liikumine olegi alati v2ga ebameeldiv. Siis on ikka pisut n2rvilisem olemine oma isiklike asjade p2rast, tihti on pikal reisil k6ht tyhi, pole tualetti, pesta nagunii ei saa jne. Tegelikult t6tt-oelda...k6ik on v6imalik. N2iteks soogi saab kaasa osta ja pikkadel reisidel saab ka rongist osta, aga k6ik on lihtsalt nii ropp ja kole must, et mina ei riski niimoodi. Samamoodi on tihtilugu rongis tualetis ka duss. Ma ei tea, kui pikk peaks mu rongireis olema, et seda kasutama hakkaksin. Et tegelikult tahan oelda seda, et 2ra ei sure, lihtsalt olen pirtsakas.
J6udsin Agrasse selles naisi t2is vagunis ilusasti kohale. Tegelikult oli seal mehi veel, aga nad olid koos oma naiste ja pisiperedega. Siis on nagu lubatud ja okei. Sain infopunktist kenasti kogu vajaliku teabe linna kohta, sain kaardi, hotellisooitused ja yhe prantslase ka. See tuli sama rongi pealt. Oli igavesti kummaline tyyp. V2ga eluv66ras ja t2itsa nagu koopast v2lja tulnud. Oli tulnud kolmeks n2dakas India vaatamisv22rsustega tutvuma. Et Calcutta ja Dehli olid n2htud. Nyyd siis Taj Mahal, siis Mumbai ja siis vist paar p2eva randa. Ringi k2is kui 2rimees - pikad mustad teksad jalas, kallid moeprillid ees ja k2ek6rval ratastega suur kohver. No nagu t6eliselt t2htis 2ritegelane. Koos siis v6tsime infopunktist riksa hotelli. Alguses pidime eraldi minema, siis ta tuli ka sinna hotelli. Kui tubade kohta uurisime, siis mina ytlesin v2ga konkreetselt, et vajame KAHTE ERALDI tuba, sest mulle tundus esimesest pilgust see tegelane kahtlane. Saime toad, k2isime 6htust soomas ning kuna ta pidi j2rgmisel p2eval lahkuma, siis kinnitasin talle, et mulle siin ikka meeldib ning ma j22n yheks p2evaks veel. ^htul hakkasin juba magama j22ma kui ta tuli ja teatas, et ta j22b ikka ka vel yheks p2evaks. Ma hakksin juba p6genemisplaane hauduma. Aga nagu ikka - k6ik lahenes iseenesest. Tyyp oli j2rgmisel hommikul varakult ennast hotellist v2lja kirjutanud ning l2inud ta oligi. Kergendus suur.
T2na oosel magasin pehmelt oeldes kohutavalt. Tunne oli t2pselt selline nagu oleks voodis mingisugused satikad. Selg sygeles kangesti ning vaiusilmas n2gin juba, kuidas mul selg samasuguseks saab nagu korealasel, kes Gokarnas Paradiisirannal omale voodilutikad selga sai. V2ga halb. Igatahes see tingis selle, et mul oli hommikul ysna kerge 2rgata ning kell 5:30 t6usin, et seada sammud Taj Mahali poole. Teel piletikassasse kohtusin teel kaht sakslast, kellega terve Taj Mahali ringi koos olime. T2itsa tore paarike. M6lemad Frankfurdist ning tydruk oli graafilise disaini l6petanud, poiss veel 6ppis. Igatahes jagus huumorit terveks selleks neljaks tunniks.
Taj Mahali peetakse maailma yheks k6ige v2gevamaks arhitektuuriliseks meistriteoseks. Tegemist on 17. sajandi keskpaigas ehitet kompleksiga, mille lasi teha kohalik kuningas oma lemmiknaise surma puhul. Niisiis on Taj Mahal mausoleum v6i hauakamber. Kui kompleks on suur, siis v2ravate ja k6rvalhoonete keskel ongi suur valgest marmorist neljakandiline ylipeene arhitektuurilise viimistlusega...palee("palee" pole kindlasti 6ige s6na, aga nii see v2lja n2eb. Ilmselgelt on tegemist ikkagi hauakambriga), mille igas nurgas k6rguvad tornid v6i sambad justkui majakad. Kindlasti on nendel k6ikidel asjadel ja arhitektuurielementidel oma spetsiifilised nimetused, mida ma aga lihtsalt ei tea ega ole omale selgekd teinud. Naljakas on see, et kui Taj Mahal valmis sai, siis tekkis kuningal oma pojaga tyli ning poeg vangistas oma isa siinsamas Agra linnas kindluse torni, kust isa siis Taj Mahali kuni surmani imetleda sai. Yleyldse on siinse piirkonna ajaloo- ja kultuurilugu v2ga rikas ja kirju, sest naiteks oli Agra siin paiknenud moslemiriigi kauaaegne pealinn. Aga ajalugu j22gu pigemini nendele r22kida, kes selles tugevad on. Mina kardan igat s6na, mille siia kirja panen, sest pagan teab, kust mulle midagi kylge on j22nud, kust midagi kuulnud olen v6i kui 6ige mu jutt on. Seega kel rohkem huvi, see v6ib k6iki neid asju ise internetis rohkem ja t2psemini uurida ning minu juttu palun siin kindlasti mitte puhta kullana v6tta. Kuigi ma ehk pisut pettusin Taj Mahalis kui turismiobjektis, on see vaieldamatult tohutult v6imas kui selle sisu ja tausta peale m6elda. Yks mees ehitas selle oma naisele symboliseerimaks surematust ja igavest elu. Oli ikka armastus, mis? Ehitustoodest v6ttis osa n2iteks 20 000 inimest yle terve Aasia. Vot niimoodi armastas. Ise aga paraku sai seda kinnisest kindlustornist vaadata. Taj Mahal on ideaalse geomeetrilise arhitektuuriga. Ehk siis k6ik neli seina on justkui peeglis. T2pselt yhesugused, t2pselt samad m66tmed ning sedasi ylimate peensusteni. Ning selle viimistlus on ylimalt peen. Panen m6ned pildid, et aimu anda. V6imas...

Kui umbes kilomeetri kauguselt v2ravast sai pilet 750 raha eest lunastatud, siis tuli liikuda v2ravasse, kus turvakontroll tehti. Muuseas...turvan6uded on nii vinged, et territooriumile ei v6i peale fotokaamera isegi mitte kahakotti, v6tmekimpu ega m6nd raamatut v6tta. Ning eraldi uuritakse ka, kas kylastajal juhtub ehk taskus n2tsupakk olema - see on rangelt keelatud! Kuid sellegipoolest ma arvan, et viimane on keelatud seet6ttu, et ei oleks vaja hakata valgete marmorplaatide pealt n2tsul2rakaid kraapima ning raamatut ei lubata selleks kaasa, et sa hakkad seal seda ju pargipingil v6i muru peal siis lugema! Muuseas on pildil n2ha ka, et j2rjekorrad on meestele ja naistele erinevad.

P2ikeset6us idav2rava kohal
Paistab

Siin see siis on. Selline on tavaliselt pilt postkaardil v6in internetis. Enne ytlesin, et olen natuke pettunud. Pettunud olen esiteks selles m6ttes, et see on nii meeletu turistimagnet. Inimesi on kirjeldamatult palju. Ma saan aru, et ega midagi teha polegi, terve maailm l2hebki sinna kokku seda fantastilist rajatist vaatama ja uurima, kuid see selleks. Minu meelest kaob sellistes tingimustes 2ra vaimsus v6i h6ng, mis yhe hauakambri juures olema peaks. Muuseas. Hauakambris sees on pildistamine keelatud, aga see kaotas oma symmeetrilisuse siis, kui kuningas vangitornis suri. Nimelt otsustas poeg, et paneb isa sinna kenasti puhkama selle naise k6rvale, kellele isa selle ehitanud oli. V2ga v6imas. See on yldse huvitav intriig, millest ma tuhkagi ei tea. Kindlasti aga uurin j2rele.
Aga, jah, v2ga, v2ga tohutud turistihordid on seal...

Kui eemalt tekib kysimus, et mida need 20 000 ehitajat siis nii v2ga seal ehitasid, siis l2hemale mitte tekib tunne, et p2ris tublid mehed olid ja kiirete k2tega...

Nii palju siis Taj mahalist ja t2nasest k2igust sinna. Edasi on plaanis minna homme 6htul oise rongiga Varanasisse, kust juba edasi Nepaal ning t6eline maailma katus terendab. L6petuseks veel paar pilti...
Minu siinne kodut2nav. Viimasel kahel p2eval on aga mooda seda t2navat likumine eriliselt raskendatud, sest t2na oli p2eval temperatuur ei rohkem ega v2hem kui 41C ja eile oli 40C. Ja kell on siin 18:11 ning internetiubriku seinal n2itab termomeeter 37C. P2ike on loojunud, v2ljas on pime
Yhest katusekohvikust paistis Taj Mahal ka kenasti 2ra. aga katuserestoranid ongi v2ga popid, igal kylalistemajal on oma...
Ja l6petuseks...see v2ike tydruk elab kohe minu kylalistemaja v2lisukse k6rval oleva ukse taga. Eile 6htul kysis mu k2est shokolaadi. Mul polnud. Ytlesin, et teen siis temast 2kki yhe pildi.

Kohtumiseni Varanasis!

Ka siin juhtub asju...

2010-03-19T05:57:00.000-07:00

Kui ma esialgu m6tlesin, et ei hakka juhtunust siia kirjutama, siis asja yle pisut j2rele m6elnuna ning ka targemate arvamustega arvestades otsustasin ikkagi kirjutada.

Eile 6htul l2ksin kenasti oma kylalistemajja. J6udsin oma tuppa ehk umbes kella poole yheteistkymne paiku. Yle koridori yhes toas m2ngis vali muusika ning oli kuulda meesh22li k6nelemas. M6tlesin valmis, et kui magama hakkan minema, siis l2hen ja palun neil selle vaiksemaks keerata. Aga veel ei l2inud, seega OK. Lugesin voodi peal raamatut. Tymps k2is. Siis aga kuulsin l2bi muusika tytarlapse h22lt, kes kuidagi justkui millelegi vasu punnis. Kaeblik eitav h22l. Muusika m2ngis k6vasti ning teritasin siis tugevalt k6rva. Ikka kuulsin naisterahva h22lt. V2ga t2pne oleks praegu kasutada s6na "vigin", ilma halvustamata. Ehmatasin muidugi kohe 2ra ja kujutusv6ime hakkas silme ette pilti manama. Hyppasin pysti ning l2ksin kohe ukse taha. Koputasin. Hetke p2rast ilmus uksele umbes minu kasvu tiibetlase n2oga tegelane, kes kysivalt otsa vahtis. Ma siis ytlesin, et ma elan yle koridori, pangu vaiksemaks, on oo. Noogutas ja lykkas ukse kinni. Ukse vahelt vilksatas aga, et voodi 22re peal toas istuski tydruk. L2ksin oma tuppa tagasi, aga kuna muusika m2ngis t2pselt samamoodi edasi, siis ei moodunud minutitki kui ma naaberukse taga tagasi olin. Tyyp tegi ukse lahti ning kui mind n2gi, siis noogutas ja hakkas ust kinni lykkama. Mina panin aga jala ukse vahele ja trygisin sisse. Istuski seal v2ikeses toas voodi22rel tydruk, kes mulle hirmunud ja pisarates silmadega otsa vaatas. K2ratasin tyypidele, et mis, kurat, toimub. Yks tegelane hakkas t6uklema ja kisendama ning mind uksest v2lja lykkama. Ma kaklema ei hakanud, taganesin uksest tagasi v2lja, tekkinud segaduses ja v2ikses ryseluses sai aga ka tydruk olukorda kasutada ning tuli kiirelt sealt toast v2lja. Kordas mooda koridori kiiresti eemale k6ndides yle 6la: "Thank you", "thank you" ning l2ks kiiresti valja t2nava peale. Kaks tyypi, kes toas olid, l2ksid kiiresti talle j2rele, et midagi r22kida ja seletada. Tydruk kadus ning mina l2ksin oma tuppa. Paari-kolme minuti p2rast kuulsin samme. Ootasin juba ette ja no muidugi - koputati minu uksele. Kurat kyll, seda tunnet on raske kirjeldada. Aga m6tlesin kiirelt, et mis seal ikka, ega mul midagi teha pole, kuhugi p6geneda pole ning yleyldse - ma olen yksik v66ras kuskil kurat-teab-kus. Koputati veel ja l2ksin ja tegin ukse lahti. No loomulikult, samad tyybid. Yks kysis, kas tohib sisse tulla. Astusin sammu tagasi, nemad astusid sammu edasi. Viina hais k2is yle pea. Ja siis hakkas pikem r22kima. Ja hakkas seletama olukorda ja vabandasid jne. Seletasid, et neil oli pidu ja tydruk olevat olnud neist yhe pruut ja et neil oli tyli majja tulnud ja ma ei tea, mida veel. Ma ytlesin neile, et ma n2gin seal seda, mida ma n2gin ning kui tegelikult on neil 6igus, siis ma v2ga loodan seda. Surusime k2tt ja nad l2ksid oma tuppa.
Ma ei usu eluilmaski, et see oli nende kellegi tydruk. Ma n2gin neid silmi...Igatahes kokkuv6ttes l2ks siis nii. Nii h2sti v6i halvasti kui see seekord kellegi jaoks l2ks. Tohutu ehmatus. Arvan ka, et poisid ise, kes olid vast napilt 20 v6i pisut peale, said k6va ehmatuse osaliseks. Ja ma loodan, et ma olin kellelegi jaoks 6igel ajal 6iges kohas.

Eks elu olegi ilmas selline, et kogu aeg ei ole ilusad lumised m2etipud, pole p2ikeset6use Adam's Peakil, pole tahistaevaga k6rbeoid. Kuskil on 6nnetused, kannatused, koledused ja 6udused.

Niisamuti ka minu reisil.

Ikka ilusat ja ainult ilusat!

Triundi matk...

2010-03-18T03:18:00.000-07:00

Tere! Olen endiselt McLeod Ganj'is. Eile hommikul otsustasin minna m2gedesse ronima. Kuigi ma alguses nii ei plaaninud, j2in ka ooseks yles. Ronisin Triundi, kuhu siit 9 km matkamist. Triund on McLeod Ganj'is matkajate hulgas ysna popp sihtkoht, sest esiteks ei ole rada kuigi raske ning aega v6tab yles ronimine samuti v2he - rahulikus tempos liikudes umbes 5 tundi. Seega kui hommikul minna, siis j6uab vabalt enne pimedat alla tagasi. Minul oli hommikul uni imelikult magus ning kuigi kella 8ks 2ratuskella s2ttisin, ei tulnud t6usmisest mitte midagi v2lja. K6igepealt lykkasin kella 10 min edasi, siis veel 10 ning siis lylitasin 2ratuse yldse v2lja ja magasin poole yheteistkymneni. Siis aga hakkas loomulikult kiire, sest v2hemalt esimese plaani kohaselt tahtsin eile ka alla tagasi j6uda. Alustasin korraliku tempoga, j6udsin yles pisut v2hem kui 4 tunniga. Oleks j6udnud ka kiiremini, aga poole tee peal moodusin yhest saksa-inglise paarist, kellega juttu ajasime ning siis koos yles l2ksime, kuid nende tempo oli m2rgatavalt rahulikum. No ja Triundi kohale j6udes oli seal k6ik nii ilus, mina ise omajagu v2sinud, s6brad ka leitud, yhes6naga otsustasin kiirelt, et kuhugi ma alla ei l2he ning j22n ooseks yles laagrisse. Saime omale 500.- ooseks toa ning madratsid-tekid ning elu ilus. Sakslanna oli Birgit ning inglane(kelle vanemad Indiast p2rit, siit aga Londonisse l2inud ning mees ongi Londonis syndinud) oli Aron. Veel oli imelik juhtum. Nimelt enne kui yes j6udsime, haakis meile sappa mingi hindu, kes v2itis, et professionaalne kriketim2ngija on ning ka puhkab. Ise suitsetas pidevalt ning kohis sedasi, et me arvasime, et enne tippu j6udmist vedru v2lja viskab. Oli imeliku olemisega, natuke nagu kohtlane v6i kuidagi...v2ga kahtlust2ratav jne. N2iteks ei olnud tal isegi veepudelit kaasas. Hiljem selgus, et raha ka mitte:) No ja kuna me neljakesi yles j6udsime, siis v6tsime omale toa ning ta oli ka justkui meie toas. Siis aga oli mitmeid intsidente, mille j2rgi v6iks oelda, et meheke kyll t2ie m6istuse juures pole, naeris kohtlaselt, r22kis omaette, segas t2iesti lambist oma hoopis muu jutuga teiste jutuajamisele vahele jne. No kahtlane, aga m6tlesime, et no mis seal ikka. Yleyldse on k6iksugu r2ndurid s6bralikud ja abivalmid ning keegi ei pane ullukesele pahaks kui ta ohutu ullukene on. Siis aga juhtus nii, et ta ise meile otsa vaadates ja midagi r22kides minu seljakoti kallale l2ks. Mina oskasin ainult 6hku ahmida ja k2ratada, et "what the fuck?" Igatahes oli selge, et tegelane ikka p2ris ohutu pole ning andsime talle yhise toa eest makstud 80 ruupiat(kuigi tegelikult pidi igayks maksma 125, aga tal lihtsalt polnud rohkem!) tagasi ning ytlesime kenasti, et meheke, kui kiiresti astud, j6uad veel enam-v2hem valges alla tagasi. Yhes6naga saatsime ta enda juurest viisakalt 2ra ning seletasime ka, et mees, 2ra solvu, aga sa pole usaldusv22rne. Tagant j2rele m6eldes tundub ysna loogiline, et ta ikka mingi kelm oli, sest no mis kriketim2ngija ta olla sai kui sadat ruupiat rahagi polnud, suitsetas ja kohis ja v2lja n2gi ka natuke ylekaalus ning...no mida k6ike veel, aga mitte sportlik. Naljakas.
Igatahes s2ttisime ennast kenasti sisse oma tuppa ning jutustasime trepil kuni p2ikeseloojanguni. Siis ytles Aron, et ta v6ttis alt pool pudelit viskit kaasa, et saaks minu synnip2eva t2histada ning nii me seal siis istusimegi. Umbes kuni sydaooni.
Hommikul 2rkasin 7 ajal ning tagasi alla hakkasin tulema kell 9, kohale j6udsin keskp2evaks. Allatulekuga veel selline lugu, et mingil hetkel tuli vastu yks h2rra, kes kahel eeslil yles mingit kaupa viis. Oli teelahk ning mina kysisin, et kumb oleks m6istlikum. Mees n2itas pikemalt aru pidamata mulle teeotsa k2tte ning hakkasin astuma. Astusin tubli 15 minutit allapoole kui tee yhe lahtistest kividest m2gimajakese juures sisuliselt l6ppes ning siis pidin tubli tunnikese mooda okkalisi p66said k2ima enne kui taas mingi raja peale sain. Seal yleval tuli vist ikka kolm eeslit vastu. Igatahes j6udsin kenasti tagasi ning viimased paar kilomeetrit v6tsin yldse riksa, sest ei viitsinud k6ndida.
Aga...kuidas muidu oli? V2ga ilus. Erakordselt ilus ja m6nus. Ja ma ei oskagi rohkem midagi oelda. Eks piltidelt saab aimu.
T6usu siit sinna oli kokku umbes 500m ehk siis yleval olin natuke v2hem kui 3000m k6rgusel. Mingit k6rgushaigust peapoorituse v6i mingil muul moel ei kogenud, ei saanud aru sellestki, et 6hk oleks h6redam olnud. Polnud mitte mingit vahet - kui pingutada, siis v6tab ju igalpool hingeldama. Triund on muuseas selle m2etipu l6unakyljel, mida eelmise postituse juures yhelt pildilt n2ha v6is(http://1.bp.blogspot.com/_UdMjXVzAcQ0/S5-F8xK850I/AAAAAAAABIg/ezR8DWwOBlo/s1600-h/J9+030.jpg). Yhes6naga ronisin sellele m2etipule, mis yle linna valvab, v6imalikult l2hedale. Nii lihtne oligi. Eks ma pean hakkama ennast ette valmistama Annapurna ringiks aprillis, mil plaanis trekkida ymber Annapurna. Ja seal on ring umbes 350km. Sellega peaks kolme n2dalaga rahulikult kulgedes hakkama saama kyll.

Umbes pool teed oli selline 6itsev.

Sain sel aastal esimest korda lumekuuli teha. Aga ilmselt kodumaisel lugejal hakkab k6hus keerama kui ma sellest pikemalt r22gin...
Kui alguses yles j6udsime, siis oli pisut pilvine. Muide, kohtasimegi teel ka neid, kes pettunud ja pahurad olid, et yleval pilvine ning mitte midagi n2ha polnud. Kui meie kohale j6udsime, siis hakkas aga selgeks minema ning umbes tunni-pooleteise moodudes olidki pilved t2ielikult kadunud. Siis avanev vaade oli ikka v2ga vinge.
Ma ka ikka pildile. Muuseas. Kui p2ike pilve taha l2heb, on ilm koheselt kylm. Seega fliis tuli kogu aeg seljas hoida. Ja tuul on terav. Muuseas juhtuski halb lugu Aronil, kes sai eile yles tulles kylma. Seljakoti alt hakkab selg ronides tublisti higistama ning kui koti seljast v6tad, l6ikab kylm tuul seljal nagu noaga. Ja Aron saigi niimoodi kylma, et t2na hommikul ajas ta end pysti v2ga suure vaevaga ning nad j2idki Birgitiga ka t2na ooseks yles.
Minuga oli veel aga eriline lugu, sest mina astusin eile oma hotellist v2lja peaaegu kaks k2tt taskus. Ehk siis mul polnud ei magamiskotti, pikki pykse, r22kimata sallidest-mytsidest. Aron n2iteks t6mbas mytsi omale p2he ja sidus salli ka ymber pea. Birgit andis siis mulle yhed oma dressipyksid, mis ma oma p6lvpykste alla t6mbasin. Ja oosel magasin yhe 6hukese ja yhe paksema teki all ning poole oo pealt t6mbasin omale ka kaltsuvaiba peale. Siis oli soe. Ja hommikul kui p2ike t6useb, on 6hk ka praktiliselt koheselt soe, aga maa on h2rmas - temperatuur langeb oosel alla nulli.
Yleval oli lihtsalt suur muruplats, paar majakest, kus inimesed tube said ooseks yyrida ning kolm poekest, mis ka v2ga lihtsaid toite pakkusid. N2iteks meie tellisime eile 6htul kolme peale 6 omletti ja 12 chapatit(6huke pannkoogi-laadne kuiv panniline, mida siinseks elementaarseks leivaks v6iks pidada). Yleval saab ka telkida. Ning see hulluke, kelle me enda juurest 2ra saatsime, oligi mingi telgi v2lja v6lunud, kus ta siis oo mooda saatis. V2ga kummaline tegelane.

Ja p2ikeseloojang oli ka taas v2ga erakordne. Ainult, et seekord selle negatiivse tooniga, et kui p2ike loojus, hakkas koheselt pakane paukuma.
No vot siis. Minu synnip2evakylalised ja synnip2evalaud. V2ga peen, kas pole? Ainult, et maitsvad omletid on otsas, mitte-nii-maitsvad chapatid samamoodi. J22nud vaid kypsised. Ja viskiklaasid olid meil peened, l6ikasime veepudelitel p6hjad alt. Kurram...Swarovski kristall, ma ytlen!

Selle m2gimajakese juurde j6udsingi mooda "parimat teed, mu s6ber". Ja siis tuli hakata okkaid kerest v2lja t6mbama. Aga majake iseenesest oli v2ga p6nev. Ma kiikasin aknast sisse - k6ik olid kodust 2ra. Ja majakeses ei olnud peale "tunnuste, et kitsed on siin k2inud" mitte midagi. Ehk oli see m2gikarjuste mingi majake, kus nad m6nikord oma karjaga peatuvad, ma ise m6tlesin.

Ja mul tuli m2gedes ronides yks nali meelde. Nimelt oli vahva eestlaste seltskond l2inud kaheksakymnendate l6pus Moskvasse. No kui juba seal, siis tuli ikka ka Leninit mausoleumi vaatama minna. Seltskond oli aga loomulikult ka purjus. No l2ksid siis mausoleumi ja valvurid olid kysinud, et mida seltskond soovib. Seepeale oli yks tegelane seltskonnast oelnud: "А МЫ ХОТЕЛИ ЕТУ ВОБЛУ ВИДЕТЬ".

Ilusat!

Tervitused maailma katuselt!

2010-03-16T05:45:00.000-07:00

Tere! Kui maailma katus on pisut ehk liialdatult oeldud, siis pooninguks v6ib minu siinset asupaika pidada kyll. Yleeile hommikul l2ks vaatamata hilisele voodisseminekule uni imelikult vara 2ra. 2rkasin kell 6 ning otsustasin, et tuleb minna P6hja edasi. Arvestades asjaolu, et hiljemalt 3. aprilli 6htul tahan kindlalt olla Kathmandus ning kindlasti tahaks l2bi k2ia Agrast Taj Mahali juurest ning Varanasist, olen ilmselgelt ajah2das. L2ksin siis bussi peale, s6itsin Pathankoti, sealt edasi Dharamsalasse ning edasi McLeod Ganj'isse, mis on pisike linnake Dharamsalast 10km kaugusel ning asupaigaks ka Dalai Lamale ning kogu Tiibeti Valitsusele eksiilis.
Kui kell 7 Amritsaris bussi peale istusin, siis 9 tundi hiljem olin siin kohal. McLeod Ganj on Himaalaja m2estiku alguses, keskmine k6rgus merepinnast on umbes 2100m ning piirkonna k6rgeim tipp on enam kui 5600 meetrit. T2nvapilt on sootuks teistsugune kui Indias harjutud. Nimelt nimetatakse seda linna siin ka Dhasa'ks v6i Little Lhasa'ks ehk V2ike-Lhasaks. Seda sel p6hjusel, et Tiibeti pealinn on Lhasa ning siin on v2ga, v2ga palju Tiibeti p6genikke, kes Hiina kommunistliku reziimi eest on Indiasse pakku tulnud. Pagulasi on siin t6epoolest palju ja ma julgen arvata, et hindusid on siin v2hem kui tiibetlasi.
Pisut Tiibetist. Pean tunnistama, et kuigi olin kuulnud Tiibetist varem loosungeid stiilis "Free Tibet" ja "Tiibet vabaks" jne, ei teadnud ma varem suurt Tiibetist ega sellest konfliktist mitte midagi. Oli teada vaid, et hiinlased seal midagi m2gedes toimetavad ja kiusavad tiibetlasi taga, aga mis ja kuidas t2psemalt, ei teadnud. Nyyd tean rohkem. Nimelt oli Tiibet t2iesti omaette riik kuni aastani 1949. T6si, ka sinna l2ksid britid oma kolooniaid ajaloos laiendama, kuid siiski j2i Tiibet autonoomseks ning omaette riigiks. Tiibet on 22retult suur. Pindala on 2 500 000km2, ehk siis umbes kaks kolmandikku Indiat. Ja tegemist on ka ilmselgelt maailma fyysiliselt k6ige k6rgemal asuva riigiga, sest keskmiseks k6rguseks on tal yle 4000m. Samas on tiibetlasi v2ga v2he. Yle maailma kokku umbes 6 000 000. Kuid nende ellusuhtumine, kultuur ja religioon teevad tiibetlased minu meelest yheks suurimaks rahvaks, mida leida v6ib. Siingi, t2ielikult geograafiliselt Indias, on elu hoopis teistsugune kui mujal Indias n2htud. Tiibetlased on viimaste aastakymnete jooksul muutnud siinse linnakese vaikseks, rahulikuks, puhtaks ja inims6bralikuks. Keegi ei l2rma, keegi ei tylita sind mingi myygisooviga, k6ik on rahulik. 1949 ja edasi viiekymnendatel aga hakkaski Mao Ze Dong, hiinlane, Tiibetis mollama. K6ike seal toimunu on v2ga sarnane sellega, mis meil hakkas toimuma peale "suure ja ilusa" N6ukogude Liidu baaside lubamisega meie riigi territooriumile. Kogu intelligents h2vitati, toimusid piinamised, vangistamised, v2gistamised ja sunnitood. V2ga suur osa hindamatust kultuuri- ja religioonip2randist h2vitati. Kuigi tiibetlased organiseerisid ka relvastatud vastupanu ning s6disid p2ris muljetavaldavalt kaks aastakymmet, ytlevad nad isegi ahastuses k2si laiutades, et nad on ju nii v2ikesed... T2naseks on surnud Tiibetis hiinlase tegevuse t6ttu yle 1 200 000 inimese, tiibetlased on omal maal j22nud hiina naturalisatsiooni- v6i rahvuspoliitika tulemusel v2hemuseks oma enda maal ning kui NL korjas 90ndate alguses oma kodinad meie maalt kokku, siis Tiibetis l2heb k6ik t2nase p2evani edasi. K6ige masendavam selle asja juures on aga see, et tiibetlased ise on 22rmiselt rahumeelsed, heasoovlikud ja sydamlikud inimesed. V2ga valdav enamus tiibetlastest on budistid, mis juba iseenesest annab aimu, millise rahvusega on tegemist.
Positiivseks peab aga pidama kindlasti seda, et tiibetlased eesotsas oma vaimse ja poliitilise juhi Tema Pyhaduse Dalai Lamaga on suutnud ennast maailmas p2ris h2sti kuuldavaks teha ning maailm yldiselt teab kogu nende muret. Ka n2eb Dalai Lama kurja vaeva hiinlastega l2bir22kimistel. Ta on v2lja tootanud ka 5-punktilise plaani Tiibeti jaoks, mis peaks tulevikus Tiibeti taas iseseisvusele aitama. Ja ilus ja v6imas on see, kuidas k6ik tiibetlased oma juhti austavad ja armastavad ning on talle t2ielikult lojaalsed. Looja, v6ta Tiibetile 6nne anda!

Eilne p2ev moodus mul peaasjalikult oma hotellitoas vaadet nautides. Ei teinud eriti mitte miskit asjalikku. K2isin vaid lyhikesel jalutusk2igul linnat2navail ning s6in 6htust yhes kohvikus koos kolme inglasega.
T2nane p2ev oli seevastu palju sisukam. K2isin vaatamas nii siinset budistide templit, Tema Pyhaduse residentsi kui kylastasin ka Tiibeti muuseumi. Otsast alates tuleb templi kohta oelda kohe seda, et see on budistide k6ige t2htsam tempel terves maailmas. Paljud religioossed ja pyhad esemed on toodud salamisi Lhasast, kus hiinlane l6hkus ja peksis k6ik segamini. Nii m6nedki templi esemeist leidsid templisse oma tee hobuse seljas l2bi Nepaali ja yle Himaalaja m2estiku. Tempel ise ehitati yles vaid umbes 200 000 ruupia eest, mille annetasid budistid ise. Ehitis on v2ga minimalistlik, mitte millegagi pole priisatud, ei ole kulda, karda ega kaunistusi. Tegin ka m6ned pildid templis.
Siin on templiesine 6u, kus mungad vabalt v66rastega suhtlevad ja omavahel pingelisi v2itlusi ja vaidlusi peavad. Muuseas, tausaks on siin Dalai Lama residents, mis kohe templi k6rval asub.
Tempel seestpoolt. Nagu n2ha, v2ga lihtne ja tagasihoidlik.
Siin on yks kahest templi saalist. Nimelt olid yleval kirjad, et templis sees pildistamine lubatud pole. Kui kompleksi sisenesin, siis kysisin ning sealt kinnitati, et on lubatud kyll ning mingid hindud jooksid kogu aeg kaameratega ringi. Siiski saalides sees mungad pildistamist ei lubanud ning siis otsustasin ikkagi yhe pildi teha eemalt ukse pealt. 2kki ikkagi ei tohtinud.

Selline kena vaade avaneb templi terrassilt
Ning...mul 6nnestus n2ha ka Tema Pyhadus Dalai Lamat isiklikult. Juhtusin templit kylastama sel ajal, mil ta parajasti oma residentsist lahkumas oli. T6si kyll, n2gin vaid l2bi autoakna, kuid asi ju seegi.
Turvameetmed Tema Pyhadus Dalai Lama ymber on m2rkimisv22rsed. Kindlasti ei j22 ta alla mis iganes riigijuhile. Konvois oli 5 autot, millest enamikul toonitud klaasidega pooleldi avatud akendest automaaditorud v2lja ulatusid. See on ka v2ga loomulik, sest ilmselt leidub piisavalt inimesi, kes temaga nii suurest armastusest(kindlasti valdavalt) kui suurest vihast(kindlasti v2hemus) "kohtuda" tahaksid. Nende eest tuleb teda kaitsta.
Muuseumi kohta, mida kylastasin, tuleb samuti vaid lausuda kiidus6nu. K6ik on minimalistlik, v2ga konkreetne ning v2ga kenasti ylevaadet andev, mis on Tiibet, kus on Tiibet ning milles seisneb nende tohutu mure. Seal on lyhike kokkuv6te ajaloost ning Tiibetist kui riigist, samas, t6si ta on, et kogu r6hk on siiski pandud konfliktile, et sellest r22kida ja ylevaadet anda.

Ja muuseumi ees tegi l6unast v6ttis uinakut(tegi bjuutisliipi) yks pullimyrakas. Mind aga loomulikult ei paelunud niiv6rd see magav pull kui hoopis see neiu seal seismas. Pilt ei ole yleliia hea saanud. Reaalsus loeb.

Aga edasi panen siia yles pildid oma teekonnast Amritsarist Dharamsalani.
M2gedes siiani m6nelpool kasutusesolev kitsaroopmeline raudtee. Ja ma olin ka tunnistajaks, et t6epoolest rong neil roobastel s6idab, sest me olimegi t6kkepuu taga kinni
Istusin bussis esimese istme peal, juhi k6rval. Mulle see bussijuht kangesti meeldis, sest mulle tundus, et ta kartis surma. Ehk siis s6itis ettevaatlikult. P2ris rahulik teekond oli temaga. Aga selle liiklusega on t2pselt nii, et ega see sind p22sta, kui teel juhtub olema m6ni juht, kes surma ei karda, m6ni eesel, siga, kits, lammas, lehm, pull, ahv, koer...

Aknast v2lja eemale vaadates, ei ytlekski, et Indias oled. Pigemini v6iks oelda, et s6idaks Tartust Tallinnasse. K6ik roheline, puudel laiad lehed, p6llul v6rsub nisu ja rukis...

aar pilti maanteelt. P2ris 2ge sild oli. Seal on reegel see, et k6igil on savi! Sillale mahub vaid yks auto s6itma, aga m6lemad s6idavad sillale ning siis hakatakse vaidlema, kumb peab tagasi tagurdama. Yldiselt v6idab see, kellel on suurem s6iduk, ehk siis bussiga ei hakka keegi jamama!

See oli bussijuht. Ja buss. Kui bussijuht tegi s6idu ysna kindlaks ja turvaliseks, siis ma m2rkasin, et rool on mingi klambriga ainult kinni bussi kyljes. Ja armatuurlaua alt paistis juhtmepundar kui ussipesa. V6ib-olla ongi see k6ik normaalne ja roolid on alati bussidel nii, aga m6nikord on need asjad ehk kaetud...
Meie kiisul kriimud silmad. Meie bussil kumm l2ks katki.

Aga peale m6netunnist bussis6itu l2ks pilt v2ljas v2ga ilusaks. Paistma hakkas Himaalaja m2estik ning lumised m2etipud. Kaamera ei anna paraku reaalsust ausalt edasi.
Hotellituba, kus siin peatun. Muuseas. Ood on p2ris kylmad. Ja kui tuppa sisse kolid, siis ootavad vatitekid. See on muidugi m6istlik, sest kui omal magamiskotti poleks, siis ei kujutaks ilma elu ettegi.
Minu toa r6dult on kena vaade orule ja ka m2gedele. Selle lumise m2etipu k6rgus v6ib olla umbes 4500m. Aga paganama v6imas ja ilus on kyll, seda ma luban.

T2navapilt McLeod Ganj'is. On m2rgatavalt puhtam ja kenam. Ja inimesed on ka justkui kuidagi kenamad.
Mu hotell ripub justkui 6hus.

Kui yhelpool linna n2eb m2gesid, siis teiselpool saab n2ha sygavaid orgusid. Maaliline. V2ga muljetavaldav.

Seks korraks k6ik,
olge terved!

Amritsarist

2010-03-14T10:11:00.000-07:00

Tervitused!
Eile kirjutasin ka, aga enne kui postituse yles riputasin, kustutasin selle 2ra, sest see polnud mitte midagi head. Olin v2ga kuri ja maailma peale vihane. Viimased neli p2eva on mind kurnanud k6huh2da mille yksikasju pole vaja t2psustada. Piisab vaid m2rkida, et...hirmus kole. Praeguseks hetkeks on see j2rele andma hakanud. Hommikul l2ksin haiglasse, kus yks turbanit kandev arstih2rra mulle hunniku tablette kirjutas. P2ev otsa toitusin erinevav2rvilistest tablettidest ning tundub, et asjad l2hevad nyyd ainult paremaks.

R22kisin ka just yhe oma arstist s6braga Eestis, kes ytles, et sellistes tingimustes nagu mul siin on, on k6ikv6imalikud haigused iga nurga peal. Ja varitsevad valget 6nnetut. Ja ise arvan, et ega see, kui suudad v2ltida j22d joogi sees v6i yldse kraanivett, ei p22sta sind v6imalikest ohtudest, sest kas v6i seesama labidas, millega restoranih2rra t2naval pabertaldrikule tulikuuma(ja seega ilmselt haigustevaba) toitu t6stab, kannab sadat k2rbse julka ning seesama taldrik kukkus h2rral just hetk tagasi maha. Ja yleyldse on taldrik sellest virnast, kuhu rott oosel oma pesa ehitama hakkas. Yhes6naga selleks, et t6epoolest v2ltida k6ikv6imalikke ohte, on k6ige m6istlikum pysida kodus ning yleyldse mittu kuhugi reisima minna. K6ige v2hem veel Indiasse.
Olengi siin m6elnud, et kogu see r2pasus ja mustus hakkab lihtsalt ajudele ning aina enam olen veendunud, et see j22b mu esimeseks ja viimaseks vabatahtlikuks reisiks Indiasse. V2hemalt sellisel kujul. Loomulikult on ilusaid ja toredaid ja ohutuid paiku, aga yldiselt... Kui veel hakata m6tlema, et India on meeletult kiiresti kasvav riik, majandus lendab raketina taevasse jne. Ma kaldun arvama, et paari-kolmekymne aasta p2rast hakkavad toimuma mingid muutused. Aga las ta olla.
Amritsar on Pakistani piirist v2hem kui 50km kaugusel. Seega ikka p2ris lahedal. Kui linn ise on v2ga r2pane, kole ja veelgi enam rahvastatud kui eelmised linnad, kus k2inud olen, siis peamine vaatamisv22rsus Amritsaris on kuldne tempel, mis t6epoolest v2ga eriline ning nii paganana kui ma ka sinna sisse astusin, tulin v2lja taas tundega, et oled Jumalale natuke l2hemal olnud.

Kogu see asi paistab piltidelt ehk pisut halvasti, aga see on nii, et seal on suur kompleks, mida justkui myyrina ymbritsevad valgest marmorist k6rvalhooned, selle keskel on suur bassein ning basseini keskel on omakorda kuldne tempel. Tempel on kullatud, seega mitte siis t2ielikult kullast. Kui k6ik, mis templi seinade vahel, on 22rmiselt suursugune, rahulik, ilus ja ylev, siis templist v2lja minnes on kohe p6rgu lahti - tohutu k2ra, kitsad t2navad, tunglevad inimesed jne. Seega p2ris m6nus on minna templi seinte vahele kas v6i korraks, et lihtsalt hetke silmadele-k6rvadele puhkust anda.
Paar pilti veel...

Head!

Kultuuriminutid ja vanemad pildid

2010-03-11T05:11:00.000-08:00

Tere!
Paar tundi tagasi j2tsin korealastega selleks korraks hyvasti ning t6tt-oelda on tunne justkui oleksin oma algklassides 6ppivad kaks last saatnud suveks maale vanaema juurde. V6i v2hemalt ma arvan, et see tunne v6iks umbes sarnane vabastav ja m6nus olla. Samas tuleb endale aru anda, et nyyd ei ole enam v6imalik ennast v2ga kindlalt ja vabalt tunda, k6igesse tuleb hakata suhtuma pisut rohkem kahtlustavalt ja kuues ning ka seitsmes meel 2rkvel ja erksad hoiad. Ja t6epoolest, kui m6tlema hakata, siis viimasel ajal olingi oma isiklike asjade suhtes natuke hooletum ja k2egaloovam. N2iteks ei viitsinud kogu aeg oma eluliseltki olulisi asju kaasas kanda - tihtipeale j2tsin tuppa riiulile nii oma raha- ja dokumendivoo kui ka fotokaamera ise ennast rahustades, et kui keegi meie toast midagi v6tma l2heb, siis on seal olulisemaidki asju, mida v6tta. Ja toa uks ei ole lukus ka. Nyyd siis tuleb olukord ringi hinnata.
Kui hiljuti ytlesin, et kavatsen millalgi korealaste suhtumisest neid ymbritsevasse v2ikese kokkuv6tte teha, siis ma arvan, et nyyd on p2ris paras aeg seda tehagi - kiiret mul pole ja tingimused kirjutamiseks ysna head.
Nad ise ytlevad, et nende ja jaapanlaste kultuur on ysna sarnased, sest aegade jooksul on jaapanlaste m6ju olnud Koreas m2rkimisv22rne. N2iteks on teistmoodi korealaste omavaheline suhtlemine, mis on v2ga selgelt hierarhias vanuse j2rgi. T6si, ka meil on viisakusreeglid, et vanemat inimest tuleb austada, siis pigemini kehtib meil arusaam, et "vanemaks" peetakse pigemini vanemat generatsiooni. Ehk siis kui mul on kellegagi vanusevahe neli aastat, siis ei ole see mingi oluline n2itaja. Koreas on aga v2ga loomulik, et kui inimesega tutvutakse, siis peale nime kysimist kysitakse kohe ka vanust, et oleks selge, kes kuidas k2itub. Vanema inimese s6na tuleb kuulata ning temast tuleb igati lugu pidada. Nii n2iteks r22kisid Jun ja Koh, et kui nad alguses tuttavaks said, siis kysis Koh alati Juni k2est suitsetamiseks luba. Hiljem nad muidugi leppisid kokku, et ei ole vaja luba kysida. Samamoodi on hoopis teistmoodi v66raste korealaste omavahet tervitamine, mil pannakse k2ed rinna juures kokku ning tehakse suulise tervituse juurde ka kerge kummardus. Sama olen n2inud ka siis, kui hyvasti j2etakse, kuid seda minu meelest mitte alati. V2hemalt panin ma t2hele, et kui eile meil hotellist yhed korealased lahkusid, siis osa neist kummardas, osa mitte ning hotellij22jaist samamoodi kaks t6usid laua tagant pysti ja tegid kummarduse, kaks ei teinud. Ilmselt on siingi vanusega mingi seos, sest kui me Hampis Juni ja Koh'ga kokku saime ning nad juhtusid yhte korea vanapaari kohtama, siis oli suhtumine m2rgatavalt t6sisem.
Kui nooremad peavad vanemaid tingimusteta kuulama ja nendega arvestma, siis vanematel on kombeks yldiselt maksta nooremate eest arveid. Yhes6naga vanem peab nooremat toitma. Loomulikult pole meie siinsetes tingimustes see p2riselt v6imalik, kuid n2gin Hampis(kui kohtusime Koh' ja Juniga alguses, siis elasid nad koos kahe teise korealasega, yks oli Pakistanis r2ndanud metsik rahatu tegelane, teine alkohoolikust 30-aastane mees, kes muuseas ytles, et p2kkp2kker peab p2evas tegema yhe liigutuse, et p2eva kordal2inuks lugeda. Ja see liigutus v6ib olla ka n2iteks hommikune hammaste harjamine), kuidas seegi tootas, sest see 30-aastane maksis nooremate eest tihtipeale arveid.
Vanuse arvestamine k2ib Koreas samuti teistmoodi kui meil Euroopas v6i yleyldse kuskil mujal maailmas. Nimelt on korealastel kaks vanust. Yks riigisiseselt ning yks rahvusvaheliselt. Huvitaval kombel ei hakka nemad vanust lugema mitte nullist alates, vaid kui inimene synnib, on ta koheselt 1-aastane. Ja teiseks ei loeta neil aastat juurde mitte synnikuup2eval, vaid hoopis esimesel jaanuaril. Ehk siis sisuliselt on nii, et kui inimene juhtub syndima 30. detsembril, siis kahe p2eva p2rast on ta kahe aastane. Rahvusvaheliselt kehtivad aga yldtuntud reeglid nii nagu meiegi neid asju arvestame. Ja muuhulgas veel ka seda, et korea uus-aasta ei ole mitte 1. jaanuaril, vaid 15. veebruaril, kuid vanust loevad nad siiski jaanuari j2rgi. Kokkuv6ttes p2ris keerulised lood nendega.
Kui korealane jaapanlast n2eb, siis ta pole tavaliselt r66mus. Kui Jun sellest r22kis, siis sattus ta seletamisest kohe p2ris ylendatud meeleolusse. Ehk siis korealased jaapanlasi ei salli(k6lab halvasti, aga sisuliselt ongi nii) seet6ttu, et jaapanlased terve ajaloo jooksul oma ylemv6imu peale on surunud. Mina avaldasin arvamust, et jaapanlased on saarnaselt korealastega v2ga austavad ja s6bralikud ymbritsevasse ning seepeale kysis Jun, kas ma tean m6nda riiki sealkandis(Hiina, Korea, Taiwan jne), kellega jaapanlased s6da poleks pidanud. Eriti pidi aga surve all olema Korea, sest see on Jaapanile l2him ja mugavaim punkt mandril, kust edasi vallutama hakata. On v2ga loogiline ka, vaadake kaardilt ise...

Korealased olid ka yksmeelselt kindlad, et kui Jaapanil v2hegi v6imalus tekib, siis lykkab ta oma piirid kuni Venemaani. Mina seda kommenteerida ei oska ega tea neid asju. V6imalik, et see oli Juni isiklik tugev tunne, mis teistele edasi kandus, v6imalik, et jaapanlased ikka pole nii halvad.
Aga Jun kinnitas veel seda, et Jaapanis ei 6petata lastele koolis ajalugu nii nagu meie seda teame. N2iteks j2etakse v2lja suured s6jad, millest Jaapan on osa v6tnud. P6nev v2rk, eks ma pyyan nyyd m6ne jaapanlase kinni, et ise uurida, kuidas asjad tegelikult on.
Selle kolme n2dala v6i pisut enama aja jooksul kohtasin aga mitmel korral korealaste vastu mingit...negatiivset suhtumist v6i asympaatiat. Ka k6rbes yks giididest r22kis, et korealased ei ole just kuigi meeldivamad, kellele k6rbes giidiks olla. Pidid olema valdavalt egoistlikud, k2ituma matslikult ning k6igele lisaks ka veel v2ga kitsid. Sama juttu kuulsin ka Mumbais olles. L2ksime kolmekesi yhte reisibyroosse sisse, kus myygimees meid jube vihaselt altkulmu p6rnitses. Kysisime, palju maksab pilet Jodhpur ning kuuldes, et komisjonitasu on 150.- n2o pealt, jalutasid korealased s6nagi lausumata v2lja. Mina aga olin jus pehme diivani peale maha istunud ning tegin myygimehele selgeks, et Pariisi ja Londoni ajavahe on 1 tund, mitte aga poolteist nagu temal seinal kell n2itamas oli. Mees hakkas naerma ning kysis, kas ma t6epoolest olen Euroopast ning reisin koos korealastega. Tegin suured silmad ja kysisin, et milles asi - juba kolm n2dalat koos, jah. Ja siis ta seletas mulle sama jutu 2ra, mille giid k6rbes, mil dyynil omaette istusin. Ja yleyldse ytles see reisibyroo-mees, et nad yldiselt ei broneeri yldse jaapanlastele-korealastele mingeid pileteid. Loomulikult ei ostnudki me sealt pileteid ning rongijaamast saime piletid ilma komisjonitasuta, aga minuga oli see myygimees p2rast t2iesti s6bralik ning soovitas mul korealastega reisides silmad lahti hoida. M6ned korrad olen veel kohanud sarnast suhtumist ning halbu pilke. Aga v6imalik, et need on olnud hoopis mulle suunatud:)
Yldiselt peab siiski ytlema, et kuigi ehk t6epoolest olen m6nikord n2inud korealaste puhul yleolevat v6i pisut ylbet suhtumist, siis midagi koledat kyll ei oskaks v2lja tuua. M2letan, et kunagi tegin m2rkuse Koh'le, kes restoranis menyyd n2ha tahtis ning lihtsalt k6va h22lega yle restorani: "Menyy!" h6ikas. Juniga seletasime siis, et isegi kui tal ongi p6him6tteliselt 6igus nii h6igata, ei ole see lihtsalt viisakas ning n2ib ylbe ja yleoleva k2itumisena. Kord aga oises rongis ronisime igayks oma koikule ning hakkasime juba magama j22ma, kui Jun kysis, et kas mu voodi juhuslikult natuke liiga lyhik minu jaoks pole. No loomulikult oli. Ja mitte natuke, vaid ikka t2itsa lyhike. Tema siis ytles, et vahetab minuga meelsasti voodid 2ra, sest temale seal paras. P2riselt oli see ka talle ilmselt natuke lyhem ja ebameeldiv. Igatahes t2helepanelik liigutus, mis ei anna aimu just v2ga suurest enesearmastusest v6i egoismist. Mine ja v6ta kinni...

L6ppu lisan taas m6ningaid pilte. Ilmselt on nii, et pilte pole mitte kunagi liiga palju. Ja mina kavatsen siia neid pilte ka v6imalikult palju yles laadida nimetades seda ise piltide salvestamiseks, sest m2lupulka pole ning aparaati mahub vaid 512MB, ehk siis umbes m6nisada.
Selline on ka harilik t2navapilt, et sead t2naval ringi jooksevad ja r66msalt ruigavad ning k6iksugu prahti sisse soovad. Ja siis on t2iesti loogiline, et ei ole just v2ga kanget sealiha isu siin.
Aga nii kui kaamera v2lja v6tsin, et sigadest yks pilt teha, oli minu k6rval yks tydruk, kes n6udis, et ma pean neist ka yhe pildi tegema. Kusjuures see on p2ris yllatav, sest naljalt naissoost inimesed ise r22kima ei tule. Aga ju siis v6imalusel pildile saada ununevad mingid tavad v6i normid 2ra.
See sai tehtus siis, kui Mumbais k2isime. Sel hetkel olime just j6udnud Elevandisaaele.
Laeva peal. Teel saarelt tagasi.
Nagu ma ka varem ytlesin, v6tsin laeva peal vahepeal juhtimise yle. V6i...tegelikult ega ma v6tnudki seal midagi, kapten ise pakkus, et kui tahan, v6in rooli istuda. Seline asi on nii India!
Mingis turismikontoris. Ostame rongipiletit Jodhpuri. Oli selge silt, et l6una on kella 11:00-11:30. No loomulikult ei olnud ka veel 11:50 kedagi seal putkas istumas. Ja see on t2iesti normaalne ja okei, sest see on India ja piletimyyja istub oma laua taga t2pselt siis, kui ta l6unalt tagasi tuleb. Kellaaeg ei m2ngi roli.
Laevas
Mumbai.
M2kis purksil. Muuseas. Ei ole m2kis v6imalik saada purksi sealihaga. Maksimaalselt saab kanapurksi, aga...see ei ole yldse hea. Ja kalapurks on k myygil. K2isin yhel korral ka Colombos m2kis. On ilmselge, et m2kis k2ivad ainult rikkad ja ilusad inimesed, mitte keegi pol traditsiooniliselt seal riides, vaid ikka teksades ja Beckhami T-s2rgis.
T2navakohvik Mumbais, kus sai juua ylimaitsvat mix fruit coctail'i. Erakordselt maitsev ning mina j6in neid Mumbais 4-5 p2evaga umbes ehk 10.
Maailma suurima pesumaja taustal
Segasin Mumbais 2ra Juni ilusa soolo
Kurja pingviini suus
Mumbai
Lapsed on siin h2sti ilusad ja j22vad fotodele v2ga h2sti. Aga sellist pilti on Mumbais ja loomulikult terves Indias v2ga palju. See ongi India.
Mumbai taas
Taas Mumbais asuv puuviljakokteili-koht. Oleme ausad - me veetsime seal pea k6ik oma hilis6htud.
Hommikul astun hotellist v2lja, Jaisalmer, hotell Titanic. Muuseas kui hotellist r22kida, siis see on ikka t6epoolest ylimalt odav, sest nyyd, mil ma olen yksinda kaheses toas, kus ka tualett-vannituba ning kraanist tuleb 6htuti ja hommikuti sooja vett, aga mina maksan endiselt 100 kohalikku raha. V2ga meeldiv koht!
S6naotseses m6ttes tsillin turul
Natuke loodust
Ja veel natuke lodust
Iti?
See on ylimalt hea tabamus! Ma leidsin selle pildi Koh' kaamerast t2na t2iesti kogemata. Nimelt k6ndisime Jaisalmeri kindluse kitsastel t2navatel. Jun ja Koh eespool, mina tulin kymne meetri kaugusel tagant j2rele. No ja nad siis moodusid sellest lehmast kenasti. Kui mina mooduma hakkasin, hakkas lehm mulle j2rgnema. Tuli lausa nii l2hedale, et mina kartma hakkasin ning t2navalt mingile terassile ronisin, kus aga veetynnid juhtusid olema. Jama oli aga selles, et lehm hakkas trepist yles mulle j2rele ronima. Hyppasin yle tynnide, trepi k2sipuu ning p22sesin seekord ehmatusega. Vaimusilmas n2gin juba igasuguseid koledusi. Igatahes on siin pildil n2ha, mis n2gu on hirmul...
natuke ohtutaevast
Ja natuke k6rbetaevast
Jaisalmer - kuldne linn
Ja taas pilt elust.

Edasi plaanin minna homme v6i ylehomme Bikaneri, mis siit on umbes 6h rongis6idu kaugusel. Ning siis hakkan sihtima yles Amritsari ja ehk ka Dharamsalasse, kus muuseas elab ka Dalai Lama. Ilmselt l2heb peagi m2gisemaks ning temperatuur v2heke inimlikumaks. Praegune toimuv on p2ris kole, sest p2evased temperatuurid hakkavad kerkima neljakymne ligi. See t2hendab, et p2evad on sisuliselt tyhjad, sest sellise kuumaga ennast liigutada pole lihtsalt v6imalik.

Kohtumiseni!

Thari k6rb...

2010-03-08T04:49:00.002-08:00

Olen tagasi k6rbest. Retk kestis tegelikult t2pselt 24 tundi. Seega kui tahta seda nimetada 2-p2evakseks, siis oleks see kerge liialdus. V2lja n2gi see nii, et eile hommikul tuli hotelli j2rele auto, mis meid umbes 30km Jaisalmerist l22nde viis. Ma nimetaksin selle koha nime, aga seal ei olnudki yhtegi kohta, r22kimata siis veel nimest. Oli lihtsalt k6rb. Maantee 22res oli pisike varjualune ning varjualuse ees ootamas 5 kaamlit - neli meile k6igile, yks vedas k6ike vajalikku, et 24 tundi k6rbes soodud-joodud saaks. Muidugi mahtus kaamli selga ka veel giide istuma, sest erinevatel hetkedel kokku oli erinevaid giide koguni 5. Esmalt istusime kaamlite selga ning liikusime umbes tunnikese jagu liivav2lja mooda, siis tegime lounapausi. Paus kestis kokku oma kolm tundi, sest peale soogi valmistamist ning soomist ytles giid, et p2ike on lihtsalt sedav6rd kuum keskp2eval, et edasi liikuda on liiga piinarikas. Edasi saime liikuma kella 15 paiku, mil p2ike oli v2heke madalamale vajunud ning s6it kestis umbes paar tundi v6i pisut enam. Ning siis j6udsime kohale k6rbesse, mida meie m6istes k6rbeks t6epooleks ka nimetada v6ib. Asi nimelt selles, et kuigi tervet siinset piirkonda k6rbeks peetakse, on siiski palju igasugust rohelist - puid ja p66said, aga umbes kella poole kuue paiku j6udsime sellisesse k6rbesse, kus pole enam yhtegi puud ega p66sast - vaid liivaluited ning dyynilained.
Ilus. K6rb on hoopis isemoodi loodus. Kui meie kasutame m6istet "haudvaikus"(kuigi me eriti ei tea, milline vaikus ikkagi hauas on), siis 6igustatult v6iks v6tta kasutusele m6iste "k6rbevaikus", sest kui parajast tuul ei puhu, j22b ymberringi k6ik nii vaikseks, et k6rvus hakkab vilistama. V6imalik, et see on veel eriliselt harjumatu m6eldes eelnenud paarikuulisele kisale-l2rmile ning arvestades siinse tanava- kyla v6i linnaeluga, kuid vaikus, mis k6rbes valitseb on t6epoolest erakordne. Liiv on kuum. See on nii kuum, et naljalt palja jalaga sellel astuda ei tahagi. V6i no tahaks kyll, aga see on talumatu. 6htul, kui p2ike juba madalamal, siis l2heb paremaks ning peale p2ikeseloojangut muutub liiv esmalt leigeks, siis jahedaks ning oosel on see j2llegi veidralt kylm.
K6rbes meie peatuspaigas oli korraldajatel v2ike laagriplats. Pisike varjualune, kus m6ned raudvoodid ja madratsid ning ootamatult oli ootamas ka kuskilt yle dyynide kohalesaabunud h2rra kylmade 6llede ja muude karastusjookidega. Absoluutselt v6imatu oli mitte osta ning loomulikult ei tulnud see p2hegi. Kysisin ka giidilt, kui kohale j6udsime, palju v6is kuuma tol hetkel olla ning giid arvas, et umbes 35C. Igatahes 22retult meeldiv tervitus.
Giid r22kis, et v2hemalt seal, kus meie oobisime, ei olevat mitte mingisuguseid erilisi ohtusid. Kuigi k6rbes v6ib kohata nii erinevaid 2mblikke, ussilisi, putukaid ja n2iteks ka skorpioni, ei olevat viimase 10 aasta jooksul ykski loom yhelegi inimesele mingit ohtu kujutanud. Ainuke intsident, mida yks giid teadis r22kida, oli juhtunud alles m6ned p2evad tagasi, kui l6kke 22res 6htul istudes yks pisike skorpion yht tydrukut oli salvanud. Aga seegi oli piirdunud pigem ehmatusega, sest tydrukuga ei olevat juhtunud mitte midagi. Kuid t6si on see, et l6ket tehes ongi k6ige ohtlikum aeg, sest ohtlikud k6rbeasukad v6ivad tulla sooja, toitu otsima v6i niisama uudistama. Ning taas pidavat ka k6rbes kehtima reegel, et loodus siiski inimest kardab ning k6ikv6imalikud loomad on inimese saabumi seks ammu juba taganenud.
K6rbes pole ka praktiliselt v6imalik olla ilma p2ikesekreemi ja p2ikeseprillideta. Nimelt on p2ike erakordselt ere ning kuna ymbrus on samamoodi hele ning liiv peegeldab, siis saaks ilma prillideta silmi lahti hoides ilmselt ysna kiiresti mingi kahjustuse. Ja ilma p2ikesekreemita samamoodi olla ei saa. Kuigi mu nahk juba p2ikesega nii harjunud, et igap2evaselt ma p2ikesekreemi ei kasuta, siis k6rbesse v6tsin kreemi igaks juhuks kaasa ning loomulikult 6igesti tegin. Peale tunnikest kaameli seljas loksumist l6unapausile j6udes tundsin, kuidas p2ike oli mingi valemiga isegi p6lvpykste 22re alt sisse paistnud ning isegi riiete all oli kere punane. M22risin siis ennast hoolikalt kreemiga sisse ning sellega p22stsin end p6letusest.
Kui p2eval on k6rbes talumatult kuum, siis oosel on seal minu m6istes paukumas lausa pakane. Kui p2eval ei kannata palja liiva peale astuda, sest on kuum, ei saa hommikul enne p2ikeset6usu taas liiva peale astuda ning yldse ennast magamiskoti seest v2lja ajada, sest v2ljas on v2ga kylm. T2na hommikul otsustasingi, et ei l2he enne voodist v2lja kui p2ike juba 15 minutit paista j6udnud - 10 minutit piisab, et 6hk m2rkimisv22rselt inims6bralikuks muutuks. Raske on oelda, mis v6iks olla oine temperatuur, arvan, et see v6ib olla nii umbes 15-20 kraadi, aga kui tuul puhuma juhtub, siis on asi p2ris hull. Meil 6nneks tugevat tuult polnud(kyll aga olevat eelmine oo olnud v2ga tuuline), puhus v2ga ornalt, aga see muutis ohu nii kylmaks, et nina tuli hoida magamiskoti sees.
Mina veetsin peaaegu kogu oma eilse "valge" k6rbeaja yhe k6rgema dyyni otsas lihtsalt k6rbe vaadates. Vahepeal tundus see mulle endale ka imelik, et - no mis seal ikka passida, seal ju pole midagi - aga ikka istusin ja vaatasin. Kyllap seal ikka on midagi. See vaikus ja rahulikkus, mis k6rbes valitseb, on lihtsalt teistmoodi. Aeg seisab taas, ja mitte ainult aeg, vaid kogu elu. See koht on seal olnud t2pselt yhesugune aastasadu, muutuvad vaid j2ljed liival, mille tuul siis taas yhtlaseks silub ja k6ik. Muud ei midagi. Teistmoodi. Ja sellistel v6imsatel ja ylevatel hetkedel tunned, et oled justkui jumalale natuke l2hemal.
Aga nyyd...taevast alla maa peale! Eile oli ka p2ris terav ytlemine minu ja korealaste vahel. V6i minu ja Juni vahel. Lausa tulevahetus, kui tohib. Nimelt olen t2hele pannud, et nad loomadesse jube halvasti suhtuvad. Kuidagi alandavalt. Ja loomade kiusamine neile v2ga naljakas tundub. M2letan, et m2rkasin seda juba siis, kui Juni esimest korda Sri Lankal Sigiriyas kohtasin. Siis oli mingi moment, kus ta koerale mandariini koored p2he pani. Muidu v2ga tore tegelane, aga miks siis nii!? Selle viimase kolme n2dala jooksul olen aga korduvalt, korduvalt n2inud igasuguseid asju. Kyll matavad nad Gokarnas rannal magava kutsika vaikselt liiva alla, kyll lykkavad mingit v2ikest uudistama tulnud kitse-moodi sarvilist jalaga, siis valavad koerale kahe k2ega liiva p2he jne jne. Ja siis tuli yks giididest meie juurde ning l6i heast peast kaamlit rusikaga vastu kaela. Mina vaatasin k6rvale, aga korealased puhkesid hysteeriliselt naerma. Mul sai syda jube t2is ja kysisin, et mida, kuradit, seal naerda on. Et mis see nalja teeb v6i milles nali seisneb. Jun sai eriti kurjaks ja hakkas lausa karjuma, et miks nad ei v6i naerda kui on naljakas. Ma siis uurisin, et kuidas on v6imalik, et on naljakas kui keegi kellelegi liiga teeb v6i kedagi solvab v6i alandab. See, et loom r22kida ei oska, ei t2henda, et ta ei tunne valu v6i alandust. Mismoodi saab see naljakas olla. Kysisin ka liiva p2hevalamise ja muude asjade kohta. Ega neil polnudki midagi m6istlikku oelda ning ma n2gin, kuidas Jun sellest ka v2ga h2sti aru sai, aga vaielda ja huumorit kinnitada oli ikkagi pikalt vaja. T6siseks muutus ta siis, kui ytlesin, et 2rgu 2rritugu ja kisagu, et ma lihtsalt uurin, et mismoodi on v6imalik, et nende kultuuris nad inimesest nii sygavalt lugu peavad(ja see t6epoolest nii on, kultuuripooltunni teen siin millalgi hiljem) ja samal hetkel loomadesse nii halvasti v6i lausa vastikult ja alandavalt suhtuvad. Meie jutt j2i paljuski poolikuks, sest... mulle tundus, et nemad said aru, et midagi on justkui valesti ning mina ei tahtnud ka rohkem surkida. Avaldasin vaid oma arvamust, et mida v6imsam, targem ja suuremate v6imetega on yks, seda enam peaks ta oskama arvestada ja lugu pidada teisest. Igatahes l6ppes see sellega, et hiljem l6kke 22res Jun vabandas, et oli endast v2lja l2inud, Koh ytles hiljem voodis, et sai sellelt kaamlit loonud giidilt t2na hea 6ppetunni ning mina tundsin suurt kergendust, et olin saanud 2ra oelda, mis ma sellest k6igest arvan, sest see oli mind h2irinud j2rjest ja j2rjest enam ja hoogu kogunud juba pikemat aega.
Kui lahing peetud, l2ksime l6kke 22rde, kus ootas grillimist kana ning syte all kypsesid kartulid. S6ime-j6ime-jutustasime tunnikese-poolteist ning siis esmalt l2ksid giidid magama ning ysna pea l2ksime meiegi pikali, et hakata taevast uurima. Ja k6rbetaevas on, mida uurida...t2iesti selge t2histaeva all magamiskotiga magada on omaette v2ga vinge elamus. Ega seda siin suurt kirjeldada annagi, kyllap kogu olukord, k6rb ja liiv, lahedad reisisellid ning kaks suurt Kingfisherit teevad oma too ning ei ole v6imalik kirjeldada, milline see taevas oli. V6in kinnitada, et see on enam-v2hem sama vinge kui augustikuus Palup6hjas Emaj6e 22res soode-rabade vahel t2histaeva all pikutada. Eksootikat teeb siin juurde k6rb. Aga kahtlemata v2ga v6imas ning meeldej22v kogemus, mida tasus pikalt reisi jooksul oodata ning kui mingit pingerida teha, siis oleks see ehk peale Adam's Peak'i Sri Lankal kohe teine v6imas asi.
Edasi siit nyyd aga hunnikuga pilte. Meid on siin nii palju seet6ttu, et mul 6nnestus saada pilte ka Ceoni ja Koh' kaameratest, kes juhtusid samuti korraks netti tulema. Seega panen nad siia yles. Yleyldse arvan, et mul ongi k6ige m6istlikum hakata pilte interneti riputama, sest ma n2iteks olen 2ra kaotanud oma m2lupulga(kuigi pigemini ma arvan, et selle pistsid omale h2bematult taskusse 6mblustookoja mehed, kelle juures mu kott 6mblemisel k2is), mis t2hendab, et mul pole mitte yhtegi muud pilti Sri Lankalt peale nende, mis siin yleval ja Orkutis yleval. Ehk siis mida rohkem neid siin on, seda rohkem on neid ka t6siselt salvestatud.

Esmalt Ceoni m6ned valitud pildid...

Siit edasi Koh' kaameraga tehtud pildid...

Ja viimaks minu enda pildid...

P2ikeseloojang...
...ja p2ikeset6us on ysna sarnased. Ainuke vahe selles, et t6useb yhelt ja loojub teisele poole

Nii palju k6rbest.
Ja l6petuseks seda, et yleeile sai k2idud Jaisalmeri kindluses. See on m2rkimisv22rne yle 600 aasta vana kindlus, mille erip2ra on see, et t2nap2evalgi elab kindluses umbes 2000 inimest. Tegemist siis taas yle linna kerkiva k6rge myyriga ymbritsetud rajatisega, mis vanadel aegadel kohalikku kuningat v6i valitsejat ning siinset rahvast kaitses.
Tegemist on taas Unesco maailmap2randi nimekirja kuuluva objektiga, aga samas ka maailma yhe ohustatuima objektiga. Nimelt on kindluses puudulik kanalisatsioonisysteem ning reovesi koguneb k6ik kindluse alla, kus see siis ussitab ja m2dandab maad kindluse all. Viimase paarikymne aasta jooksul ongi toimunud ka m6ningaid 6nnetusi, kus m6ned majad ja osa myyrist on kokku varisenud. Kohalik valitsus ei v6ta aga mitte midagi erilist ette peale restaureerimise, sest valitsusele avaldavad survet kohalikud turismi2rimehed - hotellide ja kylalistemajade omanikud), kes(ilmselt altk2emaksu makstes) on suutnud siiani valitsust survestada, et see ei l6petaks vee pumpamist kindlusesse ning ei evakueeriks inimesi. Nimelt iga p2ev voolab kindlusesse 120l vett iga elaniku kohta ehk siis 240000l, millest tee "6igesse kohta" leiab v2hemus.
Kindlus ise on aga v2ga kena, ylimalt peene ja hoolikalt viimistletud arhitektuuri ja nikerdustega, kitsaste t2navate ning r66msate inimestega t2navatel...

Edasi on plaanis liikuda vist Dehlisse. V6i siis teeme peatuse Jaipuris, mida ka "roosa linnana" teatakse, aga seda pole me veel otsustanud. Jaisalmer on veel omaette huvitav seet6ttu, et siinne 6hkkond on natuke sarnane Gokarna v6i Hampiga. Elu on kuidagi rahulikum ja s6bralikum. Ka odavam, tuleb tunnistada. See on ka p6hjus, miks me praegu veel arvatagi ei oska, millal siit edasi liigume. Ning l6petuseks leidsin pildi meie praegusest hotellist.

Head!

Kuldsest k6rbelinnast...

2010-03-05T23:01:00.000-08:00

Tere!
Nagu plaanitud oli, j6udsime eile Jaisalmeri. Kui eelmises postituses ytlesin, et see on Pakistani piirist 100km kaugusel, siis tegelikult kohalikud ytlevad, et Pakistani j22b siit siiski umbes 200km. Linn pole suur, kohalikke elanikke on linnas alla 100 000. Linn asub keset Thari k6rbe. Eilne viis ja pool tundi kestnud bussis6it kulges Jodhpurist absoluutselt kogu aeg l2bi k6rbe.
Bussis6it on j2lle aga omaete lugu. Ostsime neli piletit. L2ksime bussijaama 2ra, leidsime omale kenasti kohad ja ootasime v2ljas6itu. Siis ma aga avastasin, et minu MP3-m2ngija j2i kylalistemajja. Vanake ta juba kyll ja vahel kipub ka streikima, aga mulle ikka armas. Otsustasin, et hyppan bussist maha ja l2hen tagasi talle j2rele. L2ksingi. Sain k2tte ka. V6tsin oma pileti kaasa, et j2rgmise bussiga saan sama piletit kasutades teistele j2rele s6ita. Plaan oli hea, aga kui tagasi bussijaama j6udsin, siis bussis piletimyyja saatis mu sama-piletiga-Jaisalmeri-s6itmise-jutuga kuu peale kinnitades, et tegemist on hoopis teise firma bussiga. Loomulikult ta ilmselgelt valetas, sest eelmisel bussil olid samad kirjad peal ning piletilgi sama firma logo. Aga peale lyhikest vaidlemist l6in k2ega ning maksin bussijuhile ikkagi uue piletiraha, sest mul oli h2dasti vaja teistele j2rele s6ita. Muuseas j2i esimesse bussi ka minu pagas.
Bussi v6ib vabalt pidada 3-korruseliseks. Nagu ka piltidelt n2ha v6ib, on esmalt bussis sees kaks korrust ning kolmandaks v6ib pidada katust, kus reisib oma paar-kolmkymmend reisijat.

Ikka ja alati on nii, et kui oma pisikese kaamera v2lja v6tan ning kuskil m6ne pildi teen, on s6pru kohe jalaga segada. K6ik tahavad pildile ning tekib j2rjekord. Ja kes pildile saab, on v2ga 6nnelik ja vannub k2tt surudes igavest s6prust:)
Poole tee peal tegi buss pikema peatuse ning l2ksin bussist v2lja, et vett osta. Siis tekkis mul jutuajamine kolmanda korruse asunikega, kes mind l6puks kiivalt sinna yles kutsusid lubades, et seal on v2ga ilus, mugav ja turvaline. Mina j2in tol hetkel endale kindlaks, et seal on v2ga kole ja mina kardan k6rgust ning et sinna ma kindlasti ei l2he, aga nyyd tagasi m6eldes isegi natuke kahetsen, et ei l2inud, sest...no oleks ju t2itsa vahva kogemus olnud seal yleval. Ja pealegi - k6ik teisd saavad seal yleval s6idtud, miks mina siis ei peaks saama? Nii arvangi, et kui mul peaks v6imalus uesti tekkima, siis ilmselt sinna yles ka ronin.
Jaisalmeri linn on t6epoolest kuldne. Ymbritsetud igast kyljest k6rbega, lisaks on sarnaselt Jodhpuriga keset linna k6rgusesse ulatuv vana kindlus ning ka k6ik linna majad on liivakarva kuldsed. Nii ongi linnapilt v2ga sarnane sellega, mida oleme n2inud televiisorist kui juttu tuleb Iraagist v6i Afganistanist. Kui just mainitud linnades on aga m2rkimisv22rne osa k6ikv6imalikust arhitektuurist s6dadega h2vinenud, siis siin lood teistmoodi. Majad on v2ga kenasti viimistletud, palju kasutatakse sambaid, kohati tundub, et majadel on aknad suuremad ja yleyldse on linn rohkem linna moodi. V6i on majad rohkem linamajade moodi. Natuke justkui suursugusemad, v2ljapeetumad.
Ilm l2heb p2ev-p2evalt kuumemaks. Nyyd on juba nii, et p2ikese k2es ei taha yldse olla, isegi mitte lyhikest aega Ja mitte selep2rast, et p2ike 2ra k6rvetab, vaid lihtsalt seet6ttu, et kuumus on t2itsa ebameeldiv. See on liig.
Meie hotell on natuke kummaline. Nimeks on "Titanic" ning seda peab yks noor tegelane, kellel korealannast pruut ning kes ka ise korea keelt r22gib. Mite kyll yleliia h2sti, sest n2iteks kui ta r22kima hakkab, siis teeb see korealastele alguses nabani nalja, aga sellegipoolest suudab ta kylastajatega korea keeles asjad selgeks r22kida. Kummaline aga ongi just see, et k6ik hotellis peatujad ongi korealased v6i jaapanlased. Ja mina olen seal justkui mingi v66rkeha nende seas, sest mitte yhtegi teist valget v6i musta seal pole. K6ik on asiaadid. Juttude j2rgi pidigi see koht olema korealaste hulgas ise2ranisti populaarne ning yleyldse eks olegi nii, et jutud ikka levivad ning ise l2heks ja peatuks ka seal, kus oleks eestlasi ees. Naljakas on aga, palju see nali meile seal maksab. 6igemini kui v2he see meile maksma l2heb. N2iteks meie maksame Juniga oma toa eest kahe peale 100 kohalikku raha. Ceon ja Koh on omaette toas, nendel on seal eriti peen elu, vannituba on eraldi, voodi on ylimalt pehme, soe vesi kraanis ning nemad maksavad kahe peale 200 raha. Yhes6naga minul tuleb oma toa eest maksta eesti rahas umbes 12.50 oo eest, mida on ikka naljakalt v2he. Samas tuleb tunnistada, et kyllap on niimoodi tehtud teadlikult ja kasum tuleb omanikule siiski katusel asuvast restoranist, kus soomine on m2rksa kallim kui mis iganes muus linna restoranis.
Aga homme l2heme kauaoodatud k6rbesafarile. Alustame kell 10 hommikul, s6idame dziipidega linnas eemale, kus ootavad kaamlid. Sealt kaamlitega edasi...ma ei tea, kuhu, ooseks paneme laagri pysti, teeme l6ket, grillime kana, magame lageda t2histaeva all ning varahommikul alustame tagasiteed. Ja k6ik see kokku maksab 800 kohalikku raha. Ja selle sees on k6ik oobimised, hommiku-, l6una- ja ohtusoogid ning yleyldse kogu laul ja muusika. Minus t2rkab lapselik p6nevus.
T2na aga plaanis niisama linnas ringi vaadata ning...t2na peaks siia j6udma ka eestlane Pavel, keda yleeile kohtasin. Peale seda kui arvuti tagant pysti t6usin, r22kisime oma paar-kolm tundi juttu ning selgus, et temalgi plaan Jaisalmeri tulla. Eks siis n2is, ehk kohtume.
L6petuseks - nagu ikka - m6ned pildid...
See on tehtud meie hotelli katuserestoranis. Kindlus paistab taustal ning hotell asub sellest ehk oma paari-kolmesaja meetri kaugusel. Kindlus on oosel valgustatud, mis teeb selle oosel veel ise2ranis ilusaks ja s2ravaks.

Pisut raske on t2navatel midagi pildistada, sest lihtsalt k6ik on t2pselt yhesugune - pole oluline, kuhu vaatad. Ehk siis igalpool on lehmad, mootorrattad, riksad, poed, kaupmehed ning loomulikult h2sti palju igasugust muud rahvast.

Lugesin, et n2dalavahetusel tuleb ilm Eestis juba kevade h6nguga...
Kena n2dalavahetust!

Jodhpur - The Blue City

2010-03-04T01:52:00.000-08:00

Tervitused P6hja-Indiast! Olen j6udnud omadega Jodhpuri linna, mida ka Siniseks linnaks kutsutakse. Olin varem kuulnud ka, et L6una-India ja P6hja-India erinevad yksteisest m2rkimisv22rselt. Nyyd saan seda siin ise ka oma silmaga n2ha ja tunnistada. K6ike on palju rohkem - prahti, kisa, inimesi, haisu, lehmi-pulle, lambaid...ja mida iganes k6ike veel. Kui esmamulje peale 17-tunnist rongis6itu oli ehk pisut negatiivne, siis kylalistemajas ennast taas inimeseks tehes(duss, riiete vahetamine jne) ning linnaga tutvuma minnes tekkis kohe tunne, et linn on kuidagi teistmoodi. Kuigi 6hk on paksem, on 6hkkond s6bralikum. Kuigi inimesi on rohkem, tundub ruumi rohkem olevat. Linna kutsutakse siniseks linnaks seet6ttu, et v2ga paljud majad on siniseks v66batud. Ja siniseks on oma majad v2rvinud inimesed, kes teistest paremad v6i yhiskondlikult k6rgemal positsioonil on. India yhiskond on siiani kihistunud kuigi juba yle 50 aasta pyytakse klasside vahel vahet mitte teha. Siiski on t2nap2evalgi kyllaltki selge traditsioon, et nn k6rgklassist inimene abiellub ikkagi teise k6rgklassi isendiga:), aga on ka erandeid. Yhes6naga valitseb klassiyhiskond, millest k6va h22lega r22kida ei taheta.
Jodhpuri vingeim vaatamisv22rsus on selle keskmes asuv vana kindlus. 600 aastat vana k6rgel kynkal asuv v6imas rajatis on n2ha p6him6tteliselt linna igalt t2navalt(kui just kitsaste t2navate t6ttu majad seda 2ra ei varja). Eile 6htul yritasime sinna ka yles minna, ja 6igemini l2ksimegi, aga kindlusesse sisse ei p22senud, sest see suletakse juba kell 17:30.

Kuna me p2eval otsustasime, et ilm on jube kuum ning sellise kuumaga yles ronida ei taha, lykkasime mineku p2ikeseloojangu ajale ning seega saimegi n2ha taas v2ga ilusat p2ikeseloojangut.

Tegin yleval linnas ka m6ned pildid. Uskumatu on m6elda, et ylevalt tundub linn ysna pisike ning praktiliselt v6ib v2ha eemal ka piiri, kus linn l6ppeb, aga minu RoughGuides'i India raamat r22gib, et elanikke on Jodhpuris umbes miljon. Ylevalt linnale vaadates tundub see natuke kysitav. kuid alla tulles t2navatel liikudes tekib kysimus: "Mis? Ainult miljon"?
M6ned pildid linnast:

Kohalikud on h2sti edevad ja lubavad endast meelsasti pilti teha. M6nikord on nii, et kui yhest peale luba saamist pildi teed, tekib j2rjekord - k6ik tahavad pildile.
Homme v6i ylehomme tuleb edasi liikuda ning j2rgmine peatus on Jaisalmeri linnas. Seal siis v6imalik minna kahep2evasele k6rberetkele kaamliga. Ei pidavat ka eriti kallis olema, aga eks see selgub seal kohal. Siiski ei pidavat yle 1000 raha maksma. Yhel p2eval minek, oobimimine k6rbes, j2rgmisel hommikul alustame tagasiteed. Minu jaoks k6lab see igatahes v2ga h2sti ning tekitab elevust. Kaamli seljas olen varem s6itnud kyll, aga korralikku k6rbe pole ma n2inud, nyyd siis loodetavasti on aeg. Jaisalmeri linn asub muuseas Pakistani piirist umbes 100km kaugusel. Yhes6naga Pakistan on sealt kiviga visata.
Meie siinne kylalistemaja, kus peatume, on ses suhtes harukordne, et esimest korda on meil kasutada kraanis soe vesi, mida kytab lae all rippuv boiler. P2ris imelik oli sooja veega dussi all k2ia.

Meie tuba Jodhpuris. Ja kui varem ytlesin, et uue korealase nimi on Choon, siis tegelikult on see Joen. Siin ta on.
Maaling meie toa seinal
Uudist ka veel nii palju, et see kolmas korealane, kes ostis pileti meid matkides Jodhpuri, on nyyd ka meiega ning tuleb ka edasi Jaisalmeri. Ma enam ei pane talle yldse pahaks, et ta h2sti kohmakas, k6hklev ja...kuidas oelda...nagu mitteloov on. Eks inimesed olegi erinevad ning tema jaoks on see ka esimene reis sedasi v66rale maale. Kust need kogemused ikka tulema peavad - kuskilt tuleb ju alustada ning selles m6ttes on tal v2ga h2sti l2inud, et ta meie "otsa" sattus. Me oleme nii m6nedegi reisisellidega v6rreldes parajalt hullud, julge pealehakkamisega, konkreetsed, kamba peale omajagu kogemustega ning yleyldse l6busad tegelased, kes ei pelga pealetykkivat 2rimeest, riksajuhti, ei l2he naljalt petiste-kavalpeade 6nge ega maksa naljalt kunagi millegi eest oluliselt rohkem kui see v22rt. Loodan, et selle kiidulauluga nyyd midagi 2ra ei s6nu, aga viimase paari-kolme n2dalaga on mul Juni ja Koh' k6rval just selline p2ris kindel ja turvaline 6lg-6la-k6rval-tunne tekkinud.(Kuigi taas pean tunnistama, et paigale j22des ning yhes kindlas kohas pikemalt peatudes tunnen, et tahaks omaette r2nnata ja rahu nendest)
Ja nyyd...paras syrpriis...istusin siin ja kirjutasin oma blogi. K6rvale istus yks noormees ning kohvikupidaja uuris tema isikuandmeid, mille ta omale kuhugi salvestab k6igi internetikasutajate kohta. Mina istun siin Juni passi andmetega, muuseas. Ja siis palus t2htis mees t2hthaaval oma riigi oelda sellel tegelasel, kes mu k6rvale tuli Ja tyyp siis ytles:"ii-ess-tii-6u-enn-ai-ei" - ehk siis tegemist eestlasega:) Palju me ei r22kinudki, natukene, et kust, kuidas ja millal ja miks. Tema nimi on Pavel. Ta nimelt 5 aastat juba ringi reisinud. Aga nyyd hakkab raha taas otsa saama ja vist v6tab suuna l2bi Hiina ja Venemaa Eesti poole. Igatahes v2ga vahva kohtumine ning alguses ei tahtnud eestikeelsed s6nad kuidagi suust v2lja tulla v6i v2hemalt k6las eesti keel v2ga v66rana(aga see-eest k6las v2ga ilusasti). Esimene eestlane, kellega mu tee sedasi juhuslikult ristunud. Siinkohal tervitused Merikesele ja Sirlile, kellega Sri Lankal Kandys kokku saime. Olen v2ga paljudelt teiselt r2nduritelt uurinud, aga keegi pole yhtegi eestlast veel n2inud. Kyll alustas yks paar oma reisi Tallinnast, aga seda vist juba kuskil olen siin maininud. Tore.
L6petuseks siis veel m6ned pildid. Yldiselt pildistan v2ga v2he ning pea k6ik pildid, mis ma teinud olen, panen ka siia yles. Ma niisama v2ga kl6psutada ei viitsi. Pean omale ilmselt peagi m2lupulga ostma, sest...minu kaasav6etud m2lupulk on l2inud kuhugi minust eraldi r2ndama. Kahju, sest sellel olid ka Sri Lankal tehtud pildid eelmise kaameraga. P6him6tteliselt olidki seal k6ik pildid, mis tehtud enne kaamera kadumist. V2lja arvatud Adam's Peak'i pildid. Aga see selleks.
Ja l6petuseks pilt, mis tehtud t2na hommikul, kui k2isime kuulsas omletirestoranis, mida soovitavad pea k6ik raamatud. Yks mees on kypsetanud omlette 30 aastat ja teeb seda siiani ja teeb seda ylimalt h2sti!

K6ike ilusat, olge terved!

Mumbai - unistuste linn...

2010-03-01T05:56:00.000-08:00

Tervitused Mumbaist!
Niisiis olen j6udnud Mumbaisse. Rong s6itis Gokanast Mumbaisse 12 tundi. 6htu ja oo rongis moodusid yllatavalt kiiresti. Kuni sudaooni m2ngisime malet ja uni tuli pikali visates v2ga kiiresti. Kohale j6udsime isegi plaanip2rasest 6:30-st pool tundi varem.

Mumbai on suur. Ja vastuoluline. See on nii suur, et ulatuks L6una-Mumbaist P6hja-Mumbaisse s6ites Tartust Paidesse ja see on nii vastuoluline, et k6rge pilvekraapija-2rihoone esimestel korrustel on tunda sellesama 2rihoone parkla myyri tagant t6usvat p6leva autokummi k2rsahaisu, mille ymber paari-kolme-aastased porgandpaljad poisikesed tantsu loovad ja p6levat suitsevat kummi toigastega torgivad. Mumbai sydalinn on vabalt v6rreldav m6ne Euroopa suurlinna sydamega, kus t2navad on puhtad, autod on kallid, inimesed on ilusad ning tunduvad 6nnelikud. Samamoodi ei n2e mitte kuskil jalutamas yhtegi oinast ega lehma, ka ei n2e sydalinnas liikumas yhtegi kolmerattalist riksat - neile on teatud kesklinna piirkondadesse sisses6it keelatud. Kui v2rske 6huga t2idetud sydalinnas veereb vaikselt foori taha rohelist tuld ootama poolemiljonidollariline Rolls Royce, siis paar kilomeetrit eemal keedab vana naine oma viieteistkymnele pereliikmele t2nava 22res m6lkis mustas kastrulis libedaks l2inud hernestest ja terve p2eva p2ikese k2es vedelenud veel libedamatest v2ikestest kalapoegadest suppi. K6rghoone katusele maandub 2rimeestega helikopter, samal hetkel jookseb kilomeeter eemal yhel k6rvalt2naval takso rataste alla valveta j22nud v2ike poiss. Valveta j2i ta siis, kui syndis. See ongi Mumbai, mis t2is harva t2itunud ja tavaliselt t2itumata unistusi. Mumbais on Aasia suurim agul. Miljonid inimesed on tulnud yle terve India siia 6nne otsima. V2ga valdav osa neist on j22nud kaugele-kaugele, kilomeetrite kaugusele sydalinnast, kust ei paista mitte ykski k6rghoone ega veere ykski Rolls Royce. Seal ootavadki need inimesed siis 6nne.
Aga k6ik pole nii must ja murelik. Kui muu maailm vaevleb majanduskriisis, siis Indias kasvas majandus eelmisel aastal 8%. Oma m2rkimisv22rne osa selles on kindlasti Mumbail, mis kujunenud India IT-keskuseks. Samuti 6itseb siin Bollywoody filmi2ri. Veel tuleb tunnistada, et v6imud on v6tnud k2sile probleemsed agulid - igal aastal ehitatakse riigi kulu ja kirjadega tuhandeid kortereid peredele, kes muidu t2navatel elavad. Palju see aga olukorda reaalselt paremaks muudab, ei taha mina v2ga hinnata, sest kohalikud ytlevad, et igal aastal tuleb agulitesse juurde kuni pool miljonit inimest yle maa. Parema ettekujutuse siinsest elust annab ehk film Slumdog Millionaire, mille v6tted toimusid just Mumbai agulites.

Kui nyyd oma tegemistest-toimetustest r22kida, siis ei oska ma isegi hinnata, palju ma siin k2inud v6i k2inud olen. K6ik p2evad on olnud t2is avastamist ning on olnud palju uut ja huvitavat. Esimesel p2eval k2isime n2iteks Elephanta saarel, mis Mumbai sydalinnast tunnikese laevas6idu kaugusel.

Seltskond paadis

Sellel pildil pidi olema juttude j2rgi tegemist India s6jav2e peakorteri v6i Kaitseministeeriumiga. Tegelikult oli selle...ehitise v6i rajatise v6i ma ei teagi, kuidas seda nimetada...pildistamine keelatud. Veepealne osa ei ole loomulikult mitte mingisugune j22m2e tipp, vaid ehk v6rreldav krokodilliga, kellest ujudes ulatuvad veest v2lja vaid kaks silma.
Suurim tanker, mida minu silm kunagi n2inud. Kodusadamas ka veel.
Saabume elevandisaarele

H2rra kapten. mingil hetkel v6tsin kapteniameti natukeseks yle, aga see pilt on Koh' aparaadis...
Saarel pole eriti mitte midagi peale templi, mida me aga ei kylastanud, sest esiteks polnud aega ning teiseks ei tahtnud ka raha kulutada. Yleyldse on Mumbai tunduvalt kallim kui mis tahes eelmised peatuskohad. Nii n2iteks tuleb oomaja eest maksta 200 kohalikku ning iga soogikord j22b umbes 150-200 raha vahele. Seega p2evas kipub kuluma selgelt yle 1000 raha.

Yhel p2eval otsustasime, et m6istlik on otsida inglise keelt r22kiv taksojuht ning maksta talle nn linnatuuri eest. Et las s6idutab meid ringi ning seletab ja valib ise, mis oluline ja mis v22rt vaatamist. See oli viimaste p2evade ilmselgelt k6ige m6istlikum otsus. Umbes seitsmes taksojuht, 45-aastane h2rra osutus ideaalseks giidiks. Raha soovis saada nelja tunni eest 600.-, aga juba umbes poole rings6idu peal otsustasime, et maksame 800.-. Nii ta siis n2itaski meile linna ja seletas k6ike juurde. Mees oli h2sti muhe ja s6bralik, tegi nalja iseenda ja meie yle, r22kis oma naisest ja perest, elust Mumbais, Dubais ja yleyldse maailmas ning kokkuv6ttes j2ttis ta mulle t2pselt sellise mulje, et tema koht pole mitte Mumbais taksorooli keerates, vaid v6iks olla n2iteks India mingisuguse sotsiaalteenistuse v6i -ministeeriumi n6unik.
M6ned pildid, mis s6idus tehtud...

Muuseas, tuuril k2isime neljakesi. Nimelt kohtusime veel yhe korealasega. Aga see tegelane on natuke teisest puust kui juba teada-tuntud Jun Ja Koh. Ta ka muidugi alles saabus reisima ning veedab Indias vaid neli n2dalat, sest peab siis minema tagasi koreasse, et l2bida kaheaastane ajateenistus. Ma ei tea, kuidas ta nimi kirjutatakse, aga h22lduse h2rgi pakuksin, et umbes Choon. Igatahes on ta v2ga kuiv ja emotsioonitu tegelane. Nalja ei m6ista ei teha ega saa naljast ka aru. Inglise keel on kah vist pisut n6rgem, kuid oma asjad saab ta kenasti aetud. Nalja sai sellega, et kui ta liftiga meie hotelli fuajeesse saabus ja meist moodus, hakkasid Jun ja Koh naerma ning ytlesid kui yhest suust, et v6ivad suure summa peale kihla vedada, et tegemist on korealasega. Mina kergitasin kulme ning Jun siis seletas, et need paksude raamidega prillid, l8ntis teksaf, tobe T-s2rk, nokats ja tossud pidavad rookima t2iest k6rist: "Tere! Mina tulen Koreast"! No ja loomulikult oligi tegemist korealasega. Igatahes v6tsime tema ka siis punti ja nii ma nende korealastega ringi s6itsin - mina istusin esiistmel, kolm korealast tagaistmel, kuid seda eelk6ige arvestades adekvaatselt meie kerede ruumivajadusi. Yldiselt me aga koos neljakesi ringi ei k2i. Choon saab vist ise ka aru, et need Jun ja Koh on parajad hullud ega anna keskmise korealase m66tu v2lja, seega ta eelistab k2ia omaette.
Pean ka veel tunnistama, et mulle on hakanud natukene selline kolmekesi r2ndamine n2rvidele k2ima. Jun on v2ga lahe ja tema kohta pole midagi kriitilist oelda, aga 17-aastane Koh on veel siiski pisut noor ning ta saab asjadest natuke teistmoodi aru. Midagi paha polegi, aga temaga ei saa eriti midagi t6sist r22kida ning ka Juniga ei saa me asjade yle arutada ilma, et Koh lapsemeelselt hysteeriliselt naerma ei hakkaks v6i m6nd kohatut kommentaari ei teeks. Olgu selleks siis India HI-viiruse leviku yle arutamine v6i sellesama Slumdog Millionaire'i v6rdlemine reaalse eluga. M6nikord m6tlen kyll, et peaks m2rkuse tegema, et mis ta itsitab nagu rumalukene v6i tehku t6sisemate teemade juures kas v6i kunstlikult t6sisem n2gu ette, aga siis m6tlen j2lle, et kes olen mina, et niimoodi 6iendama hakata. V6i v2hemalt kui ta seda mult kysiks, siis ei oskaks ma midagi oelda. Kokkuv6ttes tahan oelda seda, et ilmselt ma peagi irdun seltskonnast ja r2ndan yksinda edasi.

Aga HIV-i ja AIDSi ja muu sellise kohta veel seda, et meie rings6it viis meid ka yhte nn punaste laternate piirkonda. Kui mina ja ilmselt valdav osa maailmast teab, et HI-viiruse levik on k6ige v2gevam Aafrika m6nedes riikides, siis Jun teab kindlalt, et tegelikult levib ja nakatab see inimesi k6ige kiiremini hoopis Indias. Minu teada on Aafrikas riike, kus viirust kannab lausa kuni 40% kogu rahvastikust. Kui seda Junile r22kisin, siis raius tema vastu, et k6ik v6ib olla, aga k6ige v2ngemalt levib see praegu Indias. Kui m6ni teadjam juhtub siin seda lugema, v6iks kommenteerida, kuidas lood tegelikult on. Igatahes prostitutsioon on Indias laialt levinud ning seda loomulikult suurlinnades eelk6ige. Taksojuht teadis r22kida neil teemadel yllatavalt palju, koguni nii palju, et ma talt otse kysisin, et kui tihe kylaline ta sealkandis on. Vandus k2si sydamel, et abielus oleku ajal pole kordagi kuskil prostituudi juures k2inud, kyll aga nooruses Dubais elades-tootades. Ta teadis r22kida n2iteks seda, et k6ige odavam prostituut maksab 50 ruupiat ning hinnad t6usevad kosmilistesse k6rgustesse kuni 15-20 000 ruupiani. Loomulikult kehtib reegel, et hind tagab kvaliteedi ning kui mitu tuhat raha v2lja k2ia, siis ei ole ka yhtegi haigust ega mingit muud jama karta. 10 000 tuleb v2lja k2ia prostituudi eest, kes on puhas ja hoolitsetud, alati kaitstud ning kes igal n2dalal regulaarselt arsti kylastab ning ka k6ikv6imalike haiguste vastu vaktsineeritud on. nimelt pidavat ka HI-viiruse vastu olemas olema vaktsiin. Seda mina ei teadnudki. Aga siiski v2lismaalased neid teenuseid ei kasuta, sest see on lihtsalt ylimalt ohtlik. V6i v2hemalt ei kasuta nad seda sellisel moel, et v6tavad takso ja s6idavad kuhugi kohale.
Paari p2eva eest 6nnestus meil kurjade reisiagentide hurjutuste kiuste osta rongipiletid Jodhpuri, mis Rajasthani l6unapoolseim suurem linn. Sealt algab mu Rajasthani ringk2ik. Tegemist v2ga p6neva ja v2ga kultuuri- ja ajaloorohke piirkonnaga, kus vaatamist uurimist piisavalt, et sinna vabalt m6neks kuuks j22da. Mina nii kauaks loomulikult j22da ei plaani, sest sihin aprilli alguseks Nepaali.
Fotodega on selline lugu, et vahetasin vahepeal oma kaameral piltide suurust ning siis unustasin tagasi vahetada. Tulemuseks see, et mitmed kenad ja muidu toredad fotod on h2sti pisikesed, aga aimu annavad ikka.
Gateway to India
Taj Mahal hotellikompleks. Yhe oo maksumus selles 1903. aastal ehitatud hotellis algab 18 000-st ruupiast. Meile polnud taskukohane seal isegi mitte teed juua.

Juhtusime poodi, kus myydi vesipiipe ja selle varustust. kangesti tahaks yhe osta ja teele saata, sest tegemist on v2ga, v2ga peenete ja stiilsete asjandustega. Ja loomuliult on hinnad meie m6istes v2ga odavad.
Yhel 6htusoogil. See kelner, kes pilti tegi...nooo...ei olnud just k6ige teravama silmaga
Vot see on v22rt pilt! Nimelt magas taksojuht norsates v2ga magusat und. L2ksime siis uurima. Ja meie juurde tuli peagi yks teine taksojuht, kes naeris ja ytles, et see taksojuht olevat olnud nii purjus, et ei tahtnud mitte kuidagi pysti seista. Ja siis oli suitsetanud yhe suure rohelise pl2ru ja vajunud 6ndsasse unne. Tooajal!
Ja siin ongi n2ha maailma suurim pesumaja...
ja ei ole puudu ka "kaupmehed"

See pilt iseloomustab Mumbaid ysna h2sti

Fashion Street - pooleteise kilomeetri pikkune kaubat2nav, kust v6ib osta absoluutselt k6ikide kuulsate firmade tooteid - Gucci, Dima&Gennadi, Armani, CK, Rolexi ja Seiko kellasid jne jne. "My friend, come here! Best price for you!"

Aeg l2heb kiiresti, kas pole.

Plirts-pl2rts,
k2es on m2rts!
olge terved!

Next stop Mumbai

2010-02-25T02:02:00.000-08:00

Tere!
Meelakkumine ja niisama lesimine ja logelemine saab nyyd v2hemalt m6neks ajaks l2bi. V6tan koti selga ja l2hen tundmatusse. T2nane oo moodub rongis, mis homme hommikul 6:30 Mumbaisse j6uab. Tegelikult ongi juba tekkinud isu seikluste ja p6nevuse j2rele, ranna22rsetes kylades-linnakestes on oldud praeguseks piisavalt.
Mumbai on maailma yks suurimaid linnu oma erinevatel andmetel 16-19 miljoni elanikuga. Ehk siis yhes linnas on v2hemalt 10 eestit2it inimesi. Ja suurlinnade rahvastikutiheduse arvestuses on see linn kolmas(esimene on Karachi Pakistanis, teine Kairo Egiptuses). Veel ei olegi plaane, mis me sinna yldse l2heme, midagi kindlat, mida tingimata n2ha tahaks, hetkel polegi. Aga mul on tark raamat, kus Mumbai kohta k6ik kenasti kirjas, saan rongis teadmisi koguda. See on peatuseks enne Rajastani, kus kindlasti tahan minna kaameli seljas paariks p2evaks k6rbesafarile, loodan, et 6nnestub. Koh n2iteks teab aga, et Mumbais on maailma suurim pesumaja. 2kki siis vaatame ka maailma suurimat pesumaja:) Kyllap on selline linn juba omaette vaatamisv22rsus. Lonely Planet kirjutab Mumbai kohta ilusasti sissejuhatuses, aga selle j2tan juba j2rgmiseks korraks - ehk oskan siis ise midagi juurde arvata.
Gokarnas on meil elamine-olemine need kolm p2eva olnud h2sti tore ja rahulik. Elame kylalistemajas, mille pealkiri on "Off Shore". Tuba on kena, ookean myhiseb m6nekymne meetri kaugusel, liiv on kuum, ootaevas selge ja no nagu ikka siin.
Umbes selline n2eb meie tuba v2lja

Eile oli EV aastap2ev. Palju 6nne meile k6igile! Seda ei j2tnud meiegi siin t2histamata. L2ksime korealastega 6htust sooma ja siis ma seletasin neile, et t2na on v2ga t2htis p2ev ning 6htusook on minu poolt. See ehmatas neid natukene 2ra ning nad oma viisakuses ja tagasihoidlikkuses hakkasid pisut toidu tellimist pelgama. Ma siis julgustasin neid ning l6puks saime kena mereanni-6htu.
Arutasime 6htul pikalt rahvuslikel teemadel ning mina j6udsin t6demuseni, et kyllap me ennast pisikese rahvusena ka natuke heas m6ttes suuremana tunneme. V2ga hea ja uhke tunne on oelda, et mina tulen Eestist ja olen eestlane. N2iteks ei ole minu teele veel sattunud mitte kedagi, kes oleks oma reisi jooksul m6nd teist eestlast kohanud. Kyll kohtasin yhte paarikest, kes oma teekonda Eestist alustasid. Lendasid Tallinnasse ning sealt siis maadmooda l2bi Venemaa ja Hiina Indiasse olid j6udnud.
Samuti leidsime, et miskip2rast on nii, et v2ikestest riikidest p2rit inimesed teavad geograafiat ja yldse maailma palju paremini kui suurriikidest p2rit tegelased. Ja seega m6istavad ka teisi inimesi paremini, oskavad teise inimesega paremini arvestada. Ja seda v6ib tihti isegi t2heldada suurematest riikidest p2rit r2ndurite puhul. See, et meie teame, kus asub Kuuba saar, mis on Saksamaa pealinn v6i seda, et Jaapan on saar, peame loogiliseks. Seda, et suurriikidest p2rit tegelased neid asju ei tea, v6ib ka pidada ysnagi loogiliseks. Ja ameeriklased on yleyldse tihtipeale omaette n2htused. Hampis kohtasin yhte tegelast, kelle puhul tekkis kysimus, et kuidas ta yldse Indiasse j6udnud on, sest selle olemasolust ta justkui ei teadnudki. Aga eks inimesed ole erinevad ning n2iteks New Yorki meenutades saan ma v2ga h2sti aru, miks inimestel polegi vaja teada rohkem kui vaid oma linnaosa v6i paari l2himat kvartalit. P6hjus on lihtsalt selles, et absoluutselt k6ik, mida vaja v6ib minna, on olemas paari-kolmesaja meetri raadiuses. Alates autorendist ja pesumajast l6petades matusebyrooga v6i mis iganes poega.
Aga nii palju sellest, avastasin, et kell on palju. Nyyd pean minema asju kokku panema, riksa on ees poole tunni p2rast.
Veel m6ned pildid...

Igalpool on prygi, vesi j6es on sysimust!
Restoran "Pai"
T2na hommikul Gokarnas jalutades sain proovida p6nevat jooki, mida nedest vartest sellise masina abil pressitakse. V2ga maitsev, magus. Myyja ytles, et sellestsamast varrest teevad nad ka suhkurt.

Umbes niimoodi on v2lja n2inud k6ik 6htud viimased paar-kolm n2dalat.

Head!

Full power - twenty-four hours!

2010-02-23T01:37:00.000-08:00

Tervitused Gokarnast!
Karini kysimusele vastates v6in kohe oelda, et ei, olen siinkandis olnud juba neli p2eva. Tulime laup2eval siia 2ra juba, aga kohale j6udsime hilja ning otsustasime koheselt minna Paradise Beach'ile, ehk siis paradiisiranda, kus ei olnud mitte mingit telefonilevi, r22kimata siis veel internetist.
Teekond v6ttis aega t2pselt terve p2eva. 2rkasime hommikul kell 7, s6ime ning asusime teele. Esmalt siis l2bi kyla teiselepoole j6ge, sealt bussiga tagasi Hospetisse ning sealt peale pooletunnist ootamist s6itsime Hublisse. Bussis6it Hublisse v6ttis aega umbes 4 tundi ning sealt edasi Gokarnasse umbes 5-6 tundi. Teine pool teest oli v2ga n2rvesoov. Liiklus! See on lihtsalt kohutav. Bussijuht, kyll ise v2ga r66mus ja entusiastlik, s6itis pidevalt silma j2rgi 80-90km/h teel, kus normaalne kiirus v6iks olla umbes 40-50km/h. Tee viis l2bi metsade ja linnuvaatluspargi, see oli v2ga, v2ga k22nuline ning auklik. Korduvalt juhtus, et pimedas kurvis tuli vastu m6ni teine buss v6i veoauto. Kindlasti avaldas enesetundele m6ju ka paar liiklus6nnetust, mida teel n2gin. M6lemad olid juhtunud veokitega. Yks oli kergem, aga teine 6nnetus oli selline, kus killustikku vedanud auto kabiinist ei olnud teise veokiga kokkup6rke tulemusel j22nud j2rele absoluutselt mitte midagi ja viimasedki riismed vedelesid auto kastis killustiku sees. V6imalust, et keegi seal kabiinis ellu j2i, pole. Ja siis vaatad seda kamikaze-bussijuhti ja lihtsalt ahastad. Vahepeal tuli isegi m6te, et k2seks bussijuhil peatuse teha ja l2heks maha, h22letaks edasi v6i mis iganes, aga...no kuhu mul ikka minna...j2rgmine buss v6i mis iganes s6iduk on t2pselt samasuguses ohus.
Buss oli ebamugav ja kitsas. Kangesti raputas ning tagument hakkas valutama juba peale paaritunnist bussis6itu. Peale m6netunnist reisi on k6ik ymberringi muutunud nii ebameeldivaks, j6llitavad kaasreisijad talumatult tyytuks, liiklus niigi n2rvesoov, siis on veel mure eemaloleva pagasi p2rast(pagas on tihti ees bussijuhi juures, sest bussi istmete vahele see ei mahu ja v6tab liigselt ruumi), higi voolab mooda selga, k6ik h2irib. Siis aga tuleb selles 22retus ebamugavuses lihtsalt naer peale. K6ik tundub nii ebareaalne ja lootusetu, et lihtsalt hakkad naerma. Mis teha, elu ongi siin selline:)
Prillideta on Koh, prillidega on Jun.
Bussi ninast on aimata, et seegi on v2heke togida saanud...

Aga...me j6udsime kenasti kohale. Niisiis olen praegu koos kahe korealasega. On Jun ja on Koh. Nad on v2ga m6nusad reisikaaslased. Alati rahulikud, alati viisakad ja v2ljapeetud. Kunagi ei n2rvitse ega muretse asjade p2rast, mis pole olulised. Muuseas...Koh' kohta veel seda, et kui ta reisile tuli, oli ta 16. Nyydseks on ta Indias r2nnanud 10 kuud ning vahepeal saanud ka 17. Ta vanemad lahutasid m6ned aastad tagasi, poiss j2i isa juurde. Aga kuna isa ka r2ndab palju, tegeleb meditatsiooni ja joogaga, siis on poiss ka selline...K6ige paremas m6ttes teistsugune. V6ttis koti selga ja l2ks r2ndama. Ema-isaga eriti kontakti pole. Viimati r22kis emaga aasta tagasi ning isaga r22kis kuu aega tagasi - kysis raha laenuks:) Uurisin ka temalt, et millal plaanib tagasi Koreasse minna. Selle peale sain vastuseks: "Hmm...maybe this year...". K6lab h2sti.
J6udsime Gokarnasse ning otsustasime minna paljukiidetud paradiisiranda. Leppisime riksajuhiga hinnas kokku ja algas s6it. Juht kysis meilt kaks korda, kas meil taskulambid on. Olid kyll, aga tekitas veidi segadust, et miks seda vaja teada nii kangesti. Selgus siis, et riksa sinna p2ris kohale ei s6idagi. Tee l6ppeb 2ra ning siis tuleb pool kilomeetrit jalgsi edasi k6ndida. Yle m2gede ja kivide mooda kitsaid radu. 6nneks juhtusime kohtama riksatee l6pus kahte soomlast, kes samuti paradiisirannas peatusid, t2nu nende juhatamisele j6udsime kohale. Omap2i poleks me sellega pimedas kindlasti hakkama saanud ning oleks tulnud oobida kuskil p66sas.
Paradiisirand on Gokarna pisikestest randadest k6ige viimane. See on umbes 100-meetri laiune rannariba kivide-kaljude vahel. Ilmselt ei ole seda v6imalik iseseisvalt kogemata leida. Peab teadma, et sinna saab paadiga ning et see ylyldse olemas on. Rannas l2ksime esimesse ettejuhtuvasse kylalistemajja, et tuba saada. Saimegi. Terve maja saime.

Sellise...bambusest ja banaanilehtedest kokkuklopsitud rannamajakese. Ylimalt m6nus ja lahe asi, umbes 30 meetrit rannast. Tuul k2is l2bi, s22sed ka. Ja oo maksis kolmele inimesele 150 raha. Ranna 22res m6ned restoranid, vesi ja rand ujumiseks ideaalsed.

Need pildid on tehtud rannas asuvast restoranist

T6eline paradiisirand. Siin siis viimased 3 ood veetsimegi...
Sellel pildil ongi tyypiline seltskond, kes siin aega veedab. S6naotseses m6ttes karvased ja sulelised. Ja siin on palju ka seiklejaid Soomest ja Iisraelist.

Siinne internetiyhendus on pehmelt oeldes olematu, mis t2hendab, et kui ma oma teksti saan yleslaadida, siis on juba v2ga h2sti l2inud! Iga pilt on kui kingitus k6rgemalt.
"Dussiruum" oli samuti vahva. Nimelt pisikese restorani taga asuva banaaniistanduse keskele oli veetud kraan, seotud see yles yhe banaanipuu kylge ning seal siis sai pesta. Minimaalsed tingimused, yhes6naga. Aga p2ris m6nus oli peale kuuma p2eva minna banaanipuu alla ning siis v6tta yks v2rskendav duss. Pilvitu t2histaevas, laternaks kuu, eemal poosas siristab mingi ritsikas, puhub soe tuul...no...mida seal veel tarvis.
Paradiisirannast tulime t2na hommikul 2ra. Peamine p6hjus selles, et korealased said omale voodist v6i 6igemini madratsi seest selga mingid lutikad. M6lemal on selja peal n2ha v2hemalt 50 hammustust. Pidavat nii kangesti sygelema, et v6imatu olevat uinuda. Minul aga miskip2rast on selg t2iesti puutumatu. Ei ole yhtegi lutikat. Mul on 6huke madrats, mida kodust kaasa olen kogu aeg vedanud. Mitmed on kyll oelnud, et m6ttetu vaev ja ainult koormaks seljas, aga ma ytlesin neile ka, et kui ma teda juba nii kaua kaasas olen vedanud, siis yhel hetkel peab ta ennast lihtsalt 2ra tasuma, tal pole muud v6imalust. Loodetavasti p22sesin nyyd t2nu madratsile lutikatest v6i muust 6nnetusest. Kyll aga ei saa ma enam oelda, et pole k6huh2da tunda saanud. Eile ja yleeile olid ses suhtes ysna 6nnetud p2evad. Ilmselt tekitas selle kraanivesi, millest mahla tehakse, puu- ja koogivilju pestakse jne. Muud varianti ma pakkuda ei oska, ei soonud-joonud mitte midagi v66rast, ei eksperimenteerinud millegagi. Neelasin peoga soetablette, siis sai oo 2ra magada.
Paradiisirand oli muidu tore ja rahulik kyll, aga sealne hipikultuur on minule siiski natuke liiast. Mulle meeldib, kui pole oluline, palju kell on, mis n2dala- v6i kuup2ev parajasti olema juhtub, aga hommikust 6htuni k6ikv6imalikke v2hem- ja rohkemtuntud vigureid suitsetada ja syya mulle ei meeldi. Proovida...no seda v6ib. Ja ehk isegi peab proovima, et m6ista, et tegemist jamaga, aga laias plaanis elustiilina...see pole minu rida. Tunnen ennast palju tobedama ja rumalamana. M6te l2heb kyll r2ndama ja m6nikord v6ivad m6tted t2itsa vahvad olla, aga kaob reaalne arusaadav kontakt v2lise maailmaga, mis minu meelest on ohtlik. N2iteks kui keset oma toredaid r2ndavaid m6tteid pyyad meenutada teed tagasi oma tuppa, et magama minna, siis v6ib see raskusi tekitada. Ning ma ei pea seda m6istlikuks. Aga...see olen mina. N2en teisi tegelasi, kellele maa ja taeva vahel h6ljumine on meeltmooda, las siis nii olla.
Kohtasime paradiisirannal yhte prantslast, kes n2gi pehmelt oeldes eriliselt...halb v2lja. V2rises, r22kis katkendlikult, liigutused kohmakad jne. Tuli ja uuris, kas meil juhtub vaaliumi olema. Me muidugi vahtisime kui vasikad aiaauku ega osanud esimese hooga mitte midagi kosta. Ta siis seletas, milleks seda vaja. Nimelt pidavat see olema leevendava toimega justkui ravim, mida saab kasutada siis, kui pole k2ep2rast v6tta mingeid tugevaid narkootilisi aineid. Meil loomulikult polnud teda millegagi aidata. Ta siis keeras omale yhe rohelise pl2ru ning rahunes veidi maha. Istus ja hakkas seletama, et elu on kuradima ilus. Aga seda ei ole m6tet yleliia myrgitada. Me noogutasime.
Siin teekond paadiga paradiisist Gokarnasse...

Nyyd aga selgub, et mul on 6nnestunud ka enamus piltidest kenasti yles laadida selle aja jooksul, mis ma siin istunud olen. V6tan otsad kokku ja l2hen ujuma. Rand on siin v2hemalt kilomeetri pikkune rahulik riba. Inimesi v2ga h6redalt. Tulime siia ka selle m6ttega, et loodetavasti saame Gokarnas broneerida pileti Mumbaisse, et edasi p6hjapoole liikuda. Ja peale Mumbaid Rajastan. Aga praeguseks k6ik. Ja ma ei saa aru, kas midagi on mu kaameral viga v6i on arvutis viga. Pildid tunduvad kuidagi udused ja v2rvid hallid, loodetavasti on syydi siinne monitor.

Olge terved!

Siin on n2ha k6ige lihtsam viis prygim2e tyhjendamiseks. Tuli otsa! K6ik, mis 2ra p2leb, p6leb 2ra, mis ei p6le, see kaetakse kohe uue prahiga

Eestlane, l2tlane, leedukas. Viimane 6htu Hampis.
Peale p2ikeseloojangut paradiisirannas.
Koh varjab meeleheitlikult oma t2toveeringut. Ta r22kis, et tegi selle 14-aastaselt. Tal endal oli vinge legend, et mis see olema peaks, aga ma ei saa sellest kuidagi aru. Minu meelest on tegemist mingi putuka v6i mesilasega. Aga huumorit teeb see, miks see t2toveering tal selline on...Nimelt oli ta l2inud seda tegema heade m6tetega, et on tore ja lahe. No ja siis poole pealt avastas, et ikka ei ole ka enam nii tore. T6usis toolilt pysti ja ytles, et tuleb homme ja laseb edasi teha. "Homme" aga helistas ja ytles, et on haige. Ja siis loomulikult ei l2inud enam yldse. Nyyd valutab pead, et peab maksma hunniku raha kui tahab sellest lahti saada:)

L2ksin ma, jah, Gokarnasse...

2010-02-19T01:32:00.001-08:00

No kus ma siis l2ksin...Loomulikult ei l2inud! T6de on aga see, et Hampist ongi v2ga raske edasi liikuda ning pea mitte keegi ei lahku siit algselt plaanitud ajal. Tihti v6etakse hoogu kolm p2eva, m6nel v6ib kuluda ka paar n2dalat. Kuigi ma ei v2lista, et on ka olemas inimesi, kes siit lahkunud ajal, mis alguses plaanitud, pean tunnistama, et yhtegi sellist ma n2inud ei ole.
Minu p6hjus siiaj22miseks oli v2ga lihtne. Siin on tore ja ma ei viitsinud hommikul yles tulla. Samuti kohtusin veel ka korealastega, kellest kaks l2ksid 2ra, aga kaks(juba teada Jun, keda l2tlaseks kutsume ning tema noor s6ber - see 17-aastane, kellel viisa kaheks aastaks) kolisid meie juurde teiselepoole j6ge paariks p2evaks ning v2hemalt Junil plaan ka Gokarnasse edasi liikuda. Nii siis olemegi neljakesi veel paar p2eva Hampis olnud. Eilne p2ev moodus korealasi sisse kolides ning 6htul k2isime kohalikega v6rkpalli m2ngimas. Ja see on muidugi omaette lugu j2lle.
Mina ja Jun l2ksime platsime. Plats loomulikult selline nagu oli, tolmav prahihunnik. Ja v6rk minule m6nusasti madalal, sest kohalikud ju k6ik ilmselgelt lyhikesed tegelased. Aga siis...punkte keegi platsi peal ei loe. V6rgu l2hedale platsi kyljele ronis m2ngu alguses mingi suvaline taat yles istuma, kes siis kohtuniku rollis oli. Punkte luges ta t2pselt nii nagu ise paremaks pidas. Kui muidu on ju iga serviga punkt, siis h2rra arvas teisiti. Nii n2iteks saigi punkti tihti alles siis, kui kolm korda yks meeskond saanud servida. Servimas k2is igayks siis, kui ise tahtis. M6nikord andis "kohtunik" punkti niisama ka, olenes, kuidas emotsioon hetkel oli. Ja siis olid "3" ja "14" sellised numbrid, mida kohtunik ei tunnistanud. Neid numbreid m2ngus ei olnud! Naljakas olukord oli siis, kui mina otsustasin kohtuniku punktilugemise vastu protestida. Nimelt oleks pidanud olema meie punkt, aga kohtunik andis kaks punkti teisele meeskonnale. Laiutasin k2si ja vaatasin kohtuniku poole ning kysisin imestunult, et "what the fuck?". Seepeale vaatas kohtunik mind pahase pilguga ja k6ik m2ngijad platsil olid samuti h2mmingus, et mis mul h2da hakkas. Kogu see asi oli seda kummalisem, et tegelikult kohalikud h2rrad platsil ei m2nginud yldse k6ige kehvemini, kohati tootas asi justkui oleks tegemist meeskonnam2nguga. Ja servida oskasid ka k6ik kenasti. Aga v2ljakul k2is tohutu rabelemine palli p2rast. Polnud mitte mingi ime, et mees tagant vasakult tuli jooksis diagonaalis v6rgu alla paremale poole palli t6stma olenemata asjaolust, et seal juba niigi kaks meest kohal rabelemas. Kokkuv6ttes sai korralikult rahmeldatud ning peale tunnikest m2ngimist olin kohalikega t2pselt sama v2rvi.

Ja kui juba spordi peale jutt l2ks, siis Kanadas on k2imas olympiam2ngud, eks. Meil on isegi yks h6bemedal ette n2idata. V6tke ja vaadake ja uurige, kui suur on miljardiriigi India esindus nendel olympiam2ngudel;)

Aga...kui veel korealastest r22kida, siis yks nendest tegelastest, kes eile hommikul 2ra l2ksid, on eriliselt metsik mees. Muuseas on tema ka see tegelane, kes neli n2dalat Pakistanis r2ndas. Tema ainuke h2da oli see, et ta inglise keelt ei r22kinud. Ei saanud eriti midagi teada tema seiklustest, Jun vahepeal t6lkis pisut. Aga hull on ta ka seet6ttu, et tal sai paar n2dalat tagasi raha otsa. Ja nii ongi meheke nyyd ilma rahata. Kusjuures pyydis ta paarilt s6bralt laenu saada, aga ei olevat laenatud. Asi nimelt ka selles, et ta ei plaani tagasi minna Koreasse, vaid l2heb Taisse ja reisib rahulikult edasi. Kyll m6ni teine r2ndur talle syya ostab v6i teeb kuskil tood v6i mis iganes. Vot see on ekstreemne tegelane:)

Homme l2hen t6esti edasi Gokarnasse. T2na pesin k6ik oma riided 2ra ja nyyd lahen ja hakkan kotti kokku pakkima. Muide, riiete pesemine k2ib ylimalt lihtsalt. Nimelt on nii, et kysid kylalistemaja omanikult pool peot2it pesupulbrit(kui ta ei anna v6i luiskab, et tal pole, siis l6ikad noaga m6ne 6hukese viilu oma seebist, raputad selle siis 2mbrisse, viskad riided sisse, lased vee peale ja lased tunnikese liguneda. Igas kohas, kus siiani olnud olen, on vannitoas(kui on olnud vannituba) olnud suur 2mber. Siis tunni aja p2rast ronid jalgadega 2mbrisse ja tammud seal siis...nii kaua kui tunned, et peaks olema enam-v2hem puhas. Peale eilset v6rkpalli ei tahtnud aga minu riided enam yldse puhtaks minna. Pidin tammuma ja vett vahetama 4 korda. No ja siis, kui riided puhtaks pestud, v22nad v2lja ja paned noorile, kust tunnikese p2rast v6id kuivad ja puhtad riided selga saada. Muuseas niimoodi pesevad oma riideid siiani k6ik r2ndurid, keda kohanud olen. Ka vanemad inimesed. N2iteks Mamallapuramis tuli yhe ligi 50-aastase prantslasega juttu riiete pesemisest. Ma siis kysisin nii...natuke vihjavalt ja arglikult, et kuidas on, kas pesed nii nagu ikka...ja liigutasin jalgu. Mees ei teinud teist n2gugi ja kysis, no aga kuidas siis veel...:).
Ilmselt saan ma omale homme kaasa ka v2hemalt yhe korealase, aga v6imalik, et nad m6lemad tulevad Gokarnasse. Alvydas leidis ennast yhel hetkel majanduslikest raskustest ning tema peab nyyd minema otse P6hja-Indiasse, et niimoodi ilma peatusteta raha s22sta. Leidis omale ka reisikaaslase, yhe venelase Ruslani. T2itsa vahva sell see Ruslan. Tegeleb fotograafiaga, umbes meievanune. Aga suitsetab jubedalt. Neil m6lemal plaanis Varanasi ja siis edasi Nepaal. Ehk kohtume seal mingil hetkel.
Ega ma tegelikult olegi p2ris kindel, et otsus korealasi ootama j22da 6ige oli. Ehk peaks m6ne aja yksi edasi minema, on rahulikum. Samas...korealased on v2ga pullid kujud. Hea huumoriga, s6bralikud. Igav v6i paha vaevalt, et nendega hakkab, tundub, et korealased juba on sellised.

Panen siia l6ppu paar pilti banaaniistandusest, mis tuli l2bida kui selle kose juurde l2ksin. Seal nende madalate banaanipuude vahel oli ka see kobra, millest r22kisin.

Giidiks oli mulle see naine. H2sti s6bralik. Aga noh, kuidas teisiti ta olekski olla saanud. Kokkuv6ttes oli see t6epoolest v2ga huvitav k2ik sinna "kose juurde". Hoopis teistmoodi j2lle. Metsik loodus, t2iesti tundmatud teed ja rajad t2iesti v66ral maal.

Ja enne ma ei kirjuta enam midagi kui olen Gokarnas!
Olge terved!

Tuleb edasi minna...

2010-02-17T00:48:00.000-08:00

Kohalikud inimesed on siin paljuski sarnased srilankalastega. V2limuse j2rgi mingit vahet polegi. Samamoodi on 22rmiselt konservatiivsed ka naised. Nimelt peetakse v66ra mehega r22kimist lausa patuasjaks. V2hemalt nii on see eemal suurematest linnadest. On ju meilgi vahe - linnades on inimesed palju vabameelsemad ja avatumad, maal on inimesed pisut reserveeritumad, vaoshoitumad.
Olen pannud t2hele, et naised vananevad siin palju kiiremini. Kyllap tuleneb see sellest, et naised teevad r2nkraskeid toid. Seda sel ajal, kui mehed niisama varjus istuvad ja juttu ajavad. N2iteks olen korduvalt n2inud, kuidas naised ehitusel pea peal suuri segupotte kannavad ning segu ka kolmandale korrusele mooda redelit yles veavad. Mees on see, kes seal yleval siis kelluga midagi toimetab, aga umbes pool segust kukub ikka alla seina 22rde maha.
Naised kasvatavad lapsi ja on yldiselt kodused. Seda vist olen juba maininud, et naise(ja loomulikult terve pere) ylalpidamine on mehele auasi, mis t2hendab, et mees ei pea naise tooleminekut lihtsalt v6imalikuks ning selle arvelt v6ib ka vabalt elada vaesemalt. V6i siis t2itsa vaeselt.
Umbes kuni 20ndate eluaastate l6puni on naised noored, aga kolmekymnene naine n2eb v2lja v2sinud ja kurnatud. Ei ole tal siin puhkust, ei ole sanatooriumi, ei ole l6unani magamist v6i mingeid n2omaske. Tuleb teha tood.

Eile oli vahva seik. K2isin teiselpool j6ge korealastel kylas.

Hiljem, kui oli vaja tagasi oma riisip6ldude vahele minna, hakkasin mooda yht k6rvalt2navat j6e 22rde minema. Keset t2navat oli yks v2ike tydruk, kes parajasti joonistas. L2ksin temast mooda, aga siis m6tlesin, et l2heks tagasi ja joonistaks ka midagi. L2ksin tagasi, kykitasin maha ja kysisin, et kas tohib... Tydruk ulatas mulle topsiku valge pulbriga, mis liiva meenutas. Nimelt joonistavadki nad nii, et mitte ei kraabi mingi toikaga ega kratsi maad kiviga, vaid kasutavad erinevat v2rvi no pulbreid v6i liivasid. Ma siis v6tsin ja joonistasin lihtsalt yhe suure naeratava n2o. No teate kyll - kaks silma, suu ja ring siis ymber. Selle kahe minuti jooksul aga kogunes minu ymber p2ris suur seltskond nii noori kui vanu. Ja k6ik nad olid h2sti s6bralikud ja vaimustuses minu kunstiandest;) Ma siis tegin kraapsu ja kummarduse, panin k2ed kokku ja t2nasin ilusasti ning hakkasin edasi minema. See vaimustus ja sagin aga, mis minu ymber oli tekkinud, ei tahtnud vaibuda ning inimesed lausa hakkasid minuga kaasa liikuma. Ise seletasid midagi naeruste n2gudega oma keeles. Selline...kylavanema v6i kylatarga tunne tekkis:)
Vot kui j22ngi siia ja hakkangi kylavanemaks.

Ja l6petuseks yks pilt kohalikust postkontorist. Siit mu kaardid tulevadki!

Homme hommikul kell 6 t6usen yles ja liigun edasi. J2rgmine peatus on Gokarnas.

Kena p2eva!

Pisike matk

2010-02-15T22:04:00.000-08:00

Tere!
Olen endiselt Hampis, kust edasiliikumine tundub eriliselt keeruline, sest siin on lihtsalt niiv6rd m6nus ja rahulik.
Ilmad on viimastel p2evadel olnud liiga kuumad. Paar-kolm esimest kuuma p2eva olidki seet6ttu ysnagi tegevusetud, sest lihtsalt oli liiga kuum. Aga peale kolmandat p2eva sain aru, et midagi paremaks minemas ilmselt pole, seega tuleb ikkagi liigutada olenemata koledast kuumusest. Temperatuur pysib p2eval ehk umbes 29-32 kraadi ymber varjus, p2ikese k2es on loomulikult kuumem ning oht 2ra p6leda on p2ris suur. Oosel on 25-27 kraadi. T6siasi ka see, et haavad ei taha sellise kuumaga absoluutselt paraneda. Suure varba peal on teist n2dalat villist tekkinud haav, mis on kogu aeg t2pselt yhesugune, absoluutselt paraneda ei taha.
K6ikv6imalikke reisiselle on igast maailma nurgast siin koos. Kuid erilist t2helepanu v22rivad rootslased, kellel, tundub, sealsest talvest eriliselt villand on saanud. Rootslasi reisib ringi ikka t6eliselt palju. Eile lahkus yks seltskond kolme inimesega meie kylalistemajast. Yks teine neljane seltskond on siin veel ning eile 6htul saabusid ei-tea-kust meie pisikesse restorani 5 rootsi tydrukut. T2ielik mystika. Tundub, et k6ik rootslased on oma riigist reisima l2inud, kodus pole mitte kedagi. Edasi v6ib r22kida prantslastest, hispaanlastest ja itaallastest. Ka neid on ringi liikumas omajagu. Ning kui muidu on r2ndamas valdavalt noored, siis prantslased on tihtipeale keskealised v6i isegi vanemad inimesed. Ning siis on austraallased, kes samuti p2ris palju ringi armastavad vaadata. Yhte v6ib aga t2heldada. Nimelt mitte midagi pole teha, aga on kaks rahvust, kelle v6ib 2ra tunda vaid oma hoiaku ja suhtumise j2rgi(tihtipeale ka aktsendi, aga selle peale ei saa siiski alati sajaprotsendiliselt panustada). Need on venelased ja poolakad, kes j2tavad endast kuidagi ylbe ja yleoleva mulje. Kuigi nad on viisakad ning k2imas on meeldiv s6bralik vestlus mis iganes teemal, kumab l2bi mingisugune joon, mis on mingitmoodi ebameeldiv ja eemalet6ukav. Olen m6elnud, et 2kki on asi minus, 2kki olen lihtsalt liiga emotsionaalne ning m6tlen halbade asjade peale, mis ajaloos toimunud ja no mis iganes. Kuid see pole nii. Teiste reisisellidega Koreast, Hispaaniast, Austraaliast ja ka Leedust ning mujalt sel teemal r22kides tunnistavad nemadki, et tunnevad mingit pinget, mida raske seletada. See on nende hoiak, et nad on teistest kuidagi paremad, neile on justkui rohkem lubatud. K2ituvad kui "chosen ones". Loodan, et tundlik lugeja vihaseks ei saa. Mis teha, nii need asjad miskip2rast on. On ka loomulikult erandeid, aga v2ga valdavalt on asjad siiski nii.
Mina n2iteks tunnistan, et meie l6unanaabrite, l2tlaste ja leedukate ja ka rootslaste legend, et eestlased on pagana aeglased ja uimased, on saanud siin kinnitust kyll. Tunnen, et mina ei ole mitte aeglane, vaid neil k2ivad asjad uisa-p2isa. Ise vabandan oma aeglust v2lja sellega, et mul l2heb kyll m6tlemise ja otsustamise peale natuke aega, aga otsused, mis teen, on kuradima head:) Ja ka soogilauas olen tavaliselt viimane, kes oma taldriku tyhjaks teeb. Siis loomulikult laiutan k2si ja vangutan pead ning kysin teistelt, et no miks nad ometi niimoodi kugistama peavad ning toitu nautida ei oska:)

Aga eile k2isin hommikul yhel m6nusal lyhikesel matkal. Nimelt olin kuulnud, et kolme kilomeetri kaugusel pidavat olema yks kosk. Kuna ma kolm p2eva mitte tuhkagi teinud polnud, otsustasin minna seda vaatama. V6tsingi siis v2ikese seljakoti vajaliku kraamiga selga ning asusin teele. K6igepealt riisip6ldu mooda kylasse, sealt edasi j6e 22rde, paadiga yle j6e Hampisse ning siis otsisin yles infomajakese, et mingit kaarti v6i teed uurida. Seal ei saanud ma tegelikult yldse targemaks, sest oeldi, et v6ta aga riksa ja s6ida kohale. Peale v2ikest kauplemist istusingi riksasse ning s6itsin koske vaatama. Nn kosk asub ysna keerulise koha peal. Riksa viis mind keset banaaniistandust, kust edasi tuli omal seigelda. Juht seletas teed ka. See oli umbes nii, et "k6igepealt mine otse, siis keera paremale, siis natuke veel otse, siis tuleb yks lagendik(aga sina 2ra seda lagendikku t2hele pane, mine ikka edasi), siis mine veel edasi, siis keera vasakule ja mine otse. Siis keera uuesti paremale, veelkord vasakule" - no yhes6naga t2iesti syrri juttu ajas. Ja nende instruktsioonide j2rgi ma muidugi mitte kuhugi ei j6udnud. Aga j6udsin siis mingi j6e 22rde, kus pesi pesu yks naine. Naine seletas oma kehvas inglise keeles ning osutas k2ega, et kosk on umbes "seal". Mul k2is yle kere lootusetusev2rin ning l6in k2ega, sest k6ik juhised olid omavahel vastuk2ivad. Naine l2ks oma teed, mina istusin m6ned hetked j6e 22res ning siis otsustasin ka tagasi jalutada. J6udsin v2lja sinna parklasse, kuhu riksajuht mind toonud oli enne. Seesama naine seal. Mingi mees ka. Kysis, kas leidsin kose:) Hoidsin ennast tagasi ja ytlesin, et ma arvan, et see pole selle asukohta teadmata reaalselt v6imalik. Mees noogutas ja ytles, et no v6ta giid. Kauplesin siis giidi 100 asemel 50 raha peale ja hakkasime minema. Teekond j6eni oli sama. Siis tuli aga see j6gi yletada ning edasi poleks ma t6epoolest osanud omap2i minna, mingeid silte rajal ei olnud ning see kulges t2ielikult...justkui m66da mingit v2ga suurt sootis ja kivist p6ldu.
Keset banaaniistandust sain korraliku ehmatuse osaliseks. Nimelt yhel hetkel hakkas l2heduses k6ik krabisema ning oli n2ha, kuidas paari meetri pikkune "uss" kiiruga
p66sasse pages. Giid ytles, et tegemist oli kobraga. Uss oli umbes 2-2,5 meetri pikkune, tumepunane v6i punakaspruun. Ja liikus v2ga kiiresti. Siis heitsin pilgu oma pl2tudele ja paljastele varvastele...
Metsik loodus kardab inimest. Meil metsas liikudes on karuga kohtumine v2ga ebat6en2oline, sest loomad hoiavad eemale. Tavaliselt on nii, et kui inimene juhtub loomale l2henema, siis loom taganeb juba piisavalt kaugel nii, et me teda ei n2e ega kuule, aga...kui see t6esti kobra oli, kelle hammustus l6ppeb teadagi, kuidas, siis... on raske ennast selle m6ttega kuidagi lohutada. Sest see pole ju nii:)
Igatahes j6udsime peale 20-minutilist matka kose juurde. Kosk aga, nagu selgus, on peidus kivide all. Eks piltidelt saab mingi ettekujutuse. Giid r22kis, et kui on mussooni aeg, siis on terve j6gi vett 22reni t2is ning ymberkaudsed alad vee all. P6nev on see, et vesi on aastatuhandetejooksul kividesse uuristanud justkui sirkliga joonistatud ning siis v2ljal6igatud augud. Ja seda k6ike sellise koha peal, mida endal yles leida v2ga keeruline. Loomulikult ei olnud seal ka mitte yhtegi inimest peale minu ja giidi. V2ga m6nus retk oli ning maksin giidile ka 50 asemel 100 raha.
Kuigi riksajuht pakkus, et ta v6ib mind oodata seni kuni ma kose juures k2in, otsustasin, et jalutan tagasi ise. Tee polnud pikk, ehk umbes 3km, aga seda kuuma p2ikese all. K6ndisin sellest umbes poole banaaniistanduse vahel ning siis j6udsin yhte kylla. K6ndisin aeglaselt mooda t2navat ning kuulsin j2rsku oma selja taga tydruku h22lt. Kohe ymber ei pooraNUD, sest...ega ma esimest p2eva siinkandis ole:) Jalutasin rahulikult paarkymmend sammu edasi. Kuna tydruk minust maha ei j22nud, j2in seisma ning keerasin ennast ymber. Umbes 3-4-aastane plikatirts vaatas mulle otsa ning j2tkas oma seletamist. Ma siis kykitasin maha ja segasin oma kysimusega vahele, et mis v2rk on, mis tal mureks. Tydruk astus kohe minu k6rvale ja pani n2pu vastu mu seljakoti kyljetaskus olnud veepudelit. No selge pilt. Tahad juua? Pole probleemi. V6tsin pudeli, keerasin korgi pealt ja ulatasin tydrukule. Tydruk v6ttis pudeli ja sirutas kohelselt teise k2e korgi j2rele, mis mul peos oli. Einoh...mis seal ikka. Andsin korgi ka. Plikatirts keeras punni pudelile peale ja astus s6nagi lausumata minema. "You're welcome", pomisesin endamisi:) 6nneks oli mingi poekene kohe paarikymne meetri kaugusel. Astusin ligi ja palusin uue veepudeli. Kohe oli minu k6rval v2ike poiss, kes hakkas shokolaadi n6udma. kategooriliselt keeldusin shokolaadi ostmast. Ja oma peas keeldusin shokolaadi ostmast ilmselt juba ammu enne tema kohalesaabumist. Kuna seal puuvilju ega muud m6istlikumat toidupoolist ei myydud, palusin myyjalt kaks kommi. Andsin need poisile. Ryypasin pudelist vett ja kreemitasin ennast sealsamas varju all p2ikesekreemiga sisse. Kohe saabus teine j6nglane, kes hakkas oma keeles seletama ja osutas poe lettide poole. Kuna esimene poiss oli veel minu juures, siis k2skisin sel esimesel poisil yhe kommi anda uuele tulijale. Andis kyll yhe kommi 2ra, aga selle poisi silmadest n2gin, milline viha tal selle uue j6nglase vastu tekkis. See oli v2ga huvitav seik. Aga kuna yks pisike koolimaja oli seal vahetus l2heduses ning ma kuulsin l2rmi j2rsult valjenemas, siis oletasin, et ehk on koolip2ev v6i tund l6ppenud ning asjad v6ivad minu jaoks kohe v2ga j2rsult halveneda. Ruttu kott selga ja minema...
Kuna ma hommikul alustain oma matka juba kella 9 paiku, siis olin tagasi riisip6ldude vahel kella 14ks. T2pselt l6una ajaks. Tore hommikupoolik!

Mul hakkab tekkima seikluste j2rele vajadus. Viimased paar n2dalat on moodunud v2ga rahulikult. 6igem oleks seda h22ldada: "t2iesti tegevusetult". Olen lihtsalt puhanud, soonud korralikult, palju maganud ning vaadanud p2ikeseloojanguid. P2ikeseloojang ongi saanud kohustuslikuks osaks p2evast. Igal 6htul kella 18 paiku tuleb ronida m6nele kaljunukile ning vaadata, kuidas p2ike silmapiiri taha vajub. V2ga tervistav, ma ytlen, v2ga tervistav.

Internetiyhendus on siinses kohas ahastamapanev! Katkeb kogu aeg ning pilte ei ole praktiliselt v6imalik yles laadida seet6ttu. J2tan selle praegu pooleli ning lisan ylej22nud pildid postitusele hiljem. Praegu aga vaid need: P6him6tteliselt on need tehtud jalutusk2igul "kose" juurest tagasiteel. Babaabiistandusest olen ka juba l2bi...

Head p2eva!

Kaugel, kaugel Hiinamaal...

2010-02-13T04:13:00.000-08:00

Tervitused!
M6tlesin, et tulen ja kiikan internetiavarustesse. Siis selgus, et internet on tervest kylast 2ra kadunud. Kysisin, et millal internet v6iks saabuda. Mees vastas, et no ta peab siis helistama. Helistas. Olevat oeldud, et poole tunni p2rast on internet kohal. Ma siis istusin internetiubriku trepile ootama. Viis minutit ootasin ning siis tuli m6te, et teeks interneti2rimehega kaupa, et v6iksin kuni interneti saabumiseni kasutada arvutit tasuta. Ja kui internet kohale saabub, siis hakkab ka minu tasuline aeg jooksma. Oli n6us. Hea diil – mina saan nii kaua tasuta kirjutada.

Hampi on t6epoolest teistmoodi hingamisega. Hampis elab erinevatel andmetel praegu 3000-5000 inimest. Aga mina polegi p2ris Hampis, vaid Hampi kylje alt l2bijooksva j6e teisel kaldal, mis t2hendab, et suuremast asulast olen v2ljas. Kylalistemaja, kus peatun, asub ka veel omakorda j6est oma poole kilomeetri kaugusel riisip6ldude vahel. Seega uskumatult omaette. Selle kohta ei saa isegi oelda, et elan mingis kylakeses, vaid s6naotseses m6ttes “in the middle of nowhere”.

Kui praegu elab Hampis vaid m6nituhat inimest, siis pooltuhat aastat tagasi oli linna suurus hoopis teine. Paikseid inimesi elas siin koguni umbes pool miljonit. (Andmed on taas erinevad – LP annab numbriks pool miljonit, yks teine raamat, mida Alvis luges, r22kis isegi pooleteisest miljonist). Igatahes oli tegemist yhe L6una-India sisemaal paikneva suurima linnaga. Inimesed t6i siia kokku kauplemine. Hampi oli v6imas kaubalinn, kus ristusid nii Euroopa kui Aasia kaupmeeste teed. Minu jaoks on see natuke kummaline asukoht, aga kui nii oli, siis ju nii oli. Igatahes t2naseks on k6igest sellest alles j22nud vaid tohutud varemed.

P2evad on v2ga kuumad. P2ikese k2es v2ga olla ei kannatagi. Ses suhtes, et no kannataks ikka, aga ma ei tulnud ju siia kannatama:) Seega elan hommikusoogist l6unasoogini, siis ootan ohtusooki ning siis l2hen magama. Vahepeal suhtlen k6ikv6imalike karvaste ja sulelistega, kes siia kokku on tulnud. N2iteks eile 6htul oli meie kylalistemaja hoovis asuva varikatusega restoranis inimesi Itaaliast, Hispaaniast, Kanadast, Saksamaalt, Rootsist, Soomest, Eestist, Portugalist, Leedust, USA-st, Austraaliast ja v6imalik, et veel kuskilt, sest k6igi kohta lihtsalt ei j6udnud kuulda. Istutakse, r22gitakse, juuakse teed, m6ned suitsetavad rohelisemat, m6ned v2hemrohelisemat, m6ni joob ka 6lut, aga kokkuv6ttes…6hkkond on lihtsalt h2sti m6nus. Mitte keegi ei muretse mitte millegi p2rast, mis kaugemal kui paar meetrit.

Ja mul tuleb v2gisi siin riisip6ldude vahel meelde see Kuldse Trio lugu...

See lugu on yleyldse selline, et vahet pole, mitmendat korda korda kuulad, tuleb ikka muie suule.

K6ike head!